Mine, osynday shymshymalar men myrshymalar monshaqtay tizilip, jiyryla kelip M.Áuezovting eng basty kýre tamyrynyng buynyna qol salyp, tyrnaghyn batyrdy. Ol – bar ghúmyrynyng maqsaty «Abay» romany bolatyn. Birinshi kitabi 1943 jyly barynsha jan-jaqty talqylanyp, Gh.Mýsirepovting әigili maqalasymen sәtti qorytyndylanghan bolatyn. Ol tústa aitylmay qalghan «әttegenaylar» men romannyng orys tiline audaryluyna baylanysty jana «sayasy kemshilikter» algha tartyldy. Sonyng ishinde óskemendik «synshy» S.S.Ujginning 1940 jyly Mәskeude basylyp shyqqan «Qazaq poeziyasynyng antologiyasy» atty jinaqqa bildirgen M.IY.Fetisov-Ritmannyng «Ádeby zertteulerdegi tarihy shyndyq ýshin» degen resenziyasyna shýiilgen, sol arqyly M.Áuezovting alghy sózin de synay kelip:

«... Tipti «Abay» siyaqty asa ýzdik tarihiy-ómirbayandyq romannyng keybir tústarynda M.Áuezovting revolusiyagha deyingi qazaq auylyn әspettey (iydeyalizasiya) surettep, Abaydyng jana kózqarasynyng qalyptasuyna әser etken orys halqynyng orynyn jetkiliksiz dengeyde kórsetkenin bizding kenestik synshylar әdil atap ótti»,– degen (493 is) «kóshpeli pikiri» M.Áuezovke kók bauyrday jabysty.

Mine, osynday shymshymalar men myrshymalar monshaqtay tizilip, jiyryla kelip M.Áuezovting eng basty kýre tamyrynyng buynyna qol salyp, tyrnaghyn batyrdy. Ol – bar ghúmyrynyng maqsaty «Abay» romany bolatyn. Birinshi kitabi 1943 jyly barynsha jan-jaqty talqylanyp, Gh.Mýsirepovting әigili maqalasymen sәtti qorytyndylanghan bolatyn. Ol tústa aitylmay qalghan «әttegenaylar» men romannyng orys tiline audaryluyna baylanysty jana «sayasy kemshilikter» algha tartyldy. Sonyng ishinde óskemendik «synshy» S.S.Ujginning 1940 jyly Mәskeude basylyp shyqqan «Qazaq poeziyasynyng antologiyasy» atty jinaqqa bildirgen M.IY.Fetisov-Ritmannyng «Ádeby zertteulerdegi tarihy shyndyq ýshin» degen resenziyasyna shýiilgen, sol arqyly M.Áuezovting alghy sózin de synay kelip:

«... Tipti «Abay» siyaqty asa ýzdik tarihiy-ómirbayandyq romannyng keybir tústarynda M.Áuezovting revolusiyagha deyingi qazaq auylyn әspettey (iydeyalizasiya) surettep, Abaydyng jana kózqarasynyng qalyptasuyna әser etken orys halqynyng orynyn jetkiliksiz dengeyde kórsetkenin bizding kenestik synshylar әdil atap ótti»,– degen (493 is) «kóshpeli pikiri» M.Áuezovke kók bauyrday jabysty.

Úly orys halqynyng «oqyrmandarynyn» oiy bolyp tabylghan osy pikirsymaqty býkil qazaq qalamgerleri «iydeologiyalyq núsqau, sayasy kózqaras, partiyalyq baghyt» retinde qabyldap, japa tarmaghay tilderining astyna basyp, maltalaryn eze jóneldi. Aqyry 1947 jyly 20 mausym kýni «Abay» romanynyng ekinshi kitabi jazushylar odaghynyng tóralqasynda talqygha týsti.

Á.Ábishev (jalghasy): «Ol kezde Múhannyn, Sәbennin, Ghabenning shygharmalary jazushylar úiymy prezidiumynyng qaulysynsyz basylmaytyn. Arada eki-ýsh ay ótken kezde Múhang «Abaydyn» ekinshi kitabyn jazyp bitirdi de, baspagha joldama alu ýshin odaqqa tapsyrdy. Ol kezdegi bastyghymyz Sәbeng bolatyn. Sol kisining úigharuy boyynsha roman prezidiumnyng ýsh mýshesine – Ghabiyt, Ghabiyden, men ýsheuimizge tapsyryldy. Shygharma talqylanar shaqta basqa ekeui komandirovkada bolghandyqtan, prezidiumda bayandamany men jasaytyn boldym. Mәjilis saghat ekige belgilengen edi. Men saghat birding kezinde Múhannyng ýiine bardym: ondaghy oiym bayandamada aitylatyn eki ýlken synym bar-dy, soghan qúlaghyn aldyn ala ýiretip alu edi».

Talqylaugha úsynylghan romannyng múraghatta saqtalghan núsqasynda «Anda» degen taraudan bastalyp, «Tarauda» atty taraumen jalghasyn tabady. Al keyingi núsqalarda ondaghy oqighalar «Oqapqa» auysyp, «Biyiktemen» ayaqtalady. Múnyng sebebi nede? Álde avtordyng yrqymen jýzege asqan jóndeu me? Joq, yqtiyarly ózgeris emes eken.

Biz «Abay» romanynyng jelisin ózgertuge qatysty arhiv derekteri men tikeley sol oqighany qamtityn estelikti jarystyra bayandaymyz.

Á.Ábishev: «Prezidiumnyng eki ýlken mýshesi joq bolghandyqtan ba, joq әlde aitugha qomaqty bolsyn degen esep bar ma, әiteuir búl sapar partburo mýsheleri de týgel shaqyrylyp, birikken mәjilis әzirlenipti. Basqaryp otyrghan Sәben. Ol kisi kýn tәrtibindegi mәsele bireu-aq ekenin, ol «Abay» romanynyn» ekinshi kitabyn talqylau ekenin, ony oqyp shyghyp, býgingi prezidiumda bayandama jasau prezidiumnyng ýsh mýshesine tapsyrylghanyn aita kelip, bylay dedi: «Tapsyrylghan ýsheuding biri Mústafin joldas jarty japyraq birdene jazyp, romandy basylmasyn depti. Al Mýsirepov joldas eluden asa eskertpe jasap, romandy búl kýiinde basugha bolmaydy, týzetilsin – depti. Endigi sóz osy ýsheuding biri Ábishev joldasqa beriledi»,– dedi. Sәben: «Ghabenning eluden asa eskertpesi bar» – degen kezde Múhan: «Qyryq bir» – dedi. Nendey eskertuler ekenin osy kýnge deyin bilmeymin. Óitkeni eshqaysynan esh uaqytta súraghan emespin. Ekinshi bir seskendirgen Sәbennin: «Jarty japyraq birdene» – degen sózi. Búl sóz bir ýlken sayystyng alghashqy dabylynday sezildi» (Sonda).

Múraghattaghy hattamagha tirkelgen Gh.Mústafinning pikiri, yaghni, S.Múqanov aitqan «birdeme»:

«1) Taptyq tartys terendetilsin. 2) Qúnanbaydyng qajygha baruy dәleldensin. 3) Ghashyqtar: Oralbay – Kerimbala, Ýmitey – Ámir, Saltanat – Abay, Toghjan – Abay, Saliha qyz jәne Qúnanbaydyng әielining many tym kóp. Qostaymyn. 16/ ÝI. 47».

Á.Ábishevting sózi arab әrpimen jazylyp berilgen.

Á.Ábishev (hattamadan kóshirme): «20/ ÝI 47. 1-tilegim: «Abay» bir ghana qazaq oqyrmanyna arnalmaghan. Abaydyng tap tartysy men sol tartysqa aralasuyn basa kórsetu kerek. Dәrkembaydy biraz terendetse, Bazaralyny kýreske qatystyryp, oghan Abaydy aralastyrsa, sonda Abay bar jaghynan kesek túlgha bolar edi.

2-tilegim Aygerim turaly. Romannyng basqa adamdarynyng bәri de óz orynynda jaqsy shyqqan. Al Áygerim óz kónilimdegidey emes. Basynda tәuir, aqyrynda ainyp ketetin adam bop kórinedi. Shynynda solay bolsa da eki týrli sebeppen Áygerimdi ainytugha qarsymyn. Birinshiden: Áygerim otyz ýshten asqan Abaymen qyz kezinde sóilesedi, qyz kónedi. Basqa jerding bәrindegi kýmәndi alyp tastaugha bolady. (Óitkeni) Áygerim (Abaydyng ózi): «Áy, kerim!»,– deytin adamy. Ekinshiden: sonday adamdy, romannyng eki kitabyndaghy jas әielderding ishindegi eng jasy (Menshe búl Toghjannan Áygerim jaqsy) adamdy búlay qúbyltu – Abaydy tómen týsiru. Ózi sýigen kisini tany biletin Abaydyng ózin sýigen jardy tany almay, ómir boyy sýigen jaryna qosyla almay kelip, Ospan inisining әieline ghana ýilenip qana jar tabuy onsha oryndy emes».

Á.Ábishev (Aytpay ketti demesin arttaghylar): «Onyng biri Áygerim qaqynda. Osy romangha sonday qazaqtyng aqyn jandy bir jaqsy qyzy kerek. Oghan Toghjanynyz tatymsyzdau, tatityn tek Áygerim ghana, sondyqtan ol Abaydan suyghan qalpynda qaldyrmay, onyng ónerin tanu arqyly, ózining joghaltqan mahabbatyn qayta tapsa»,– dep edim. Múhang ózining әdeti boyynsha tanauyn bir júlqyp tartty da: «Pәli, ózing tarihy taqyrypqa jazbaghan son, onyng talabyn oilamaydy ekensin-ghoy. Áygerimdi Abaydan suytyp qana qoymaymyn, keyingi kitaptarda Abaydy onan mýldem bezdiremin, óitkeni ol sonday da sonday... Sondyqtan Abay odan bezip ketken, men tarihty búrmalay almaymyn»,– dep sýmireyte jóneldi. Ózine qansha tabynsam da Múhannyng osy sózi kýlkimdi keltirdi. Men kýlkimdi jasyrmastan: «Qyzyqsyz-au, Múqa, Áygerimning sonday da sonday bolghanyn basqa el bylay túrsyn, irgeles otyrghan bizding qarakesek bilmeydi. Sonda siz nemene «Abay» romanyn bes bolys tobyqty ýshin ghana jazghan ba ediniz?»,– dep edim, ol kenet oilanyp qaldy.

... Men óz pikirimdi osynda kelerden búryn Múhana auyzsha aityp bergenimdi, ol aitylghan eki úsynysymnyng biri qabyldanghanyn qosa aityp edim, sirә, Áygerimdi bәri de qimaytyn boluy kerek, Múhannyng búl sheshimine razy bolghan jyly sózder zaldyng әr túsynan shyghyp qaldy. «Syn aitylghan jerindi qayta oqyshy»,– dedi bireuler. Men qayta oqydym».

Á.Ábishev (hattamadan): «3-tilegim: (búl tek úsynys retinde) ekinshi kitap turaly oi. Mening oiymsha, birinshi: «Tatiyananyng saharadaghy әni» osy ekinshi kitaptyng aqyryna kelip týsse (qosylsa – T.J.) deymin. Balalary oqugha berilip, eline qaytqan Abay Tatiyananyng әnin alyp qaytsa, búl kitap sol (әndi) Áygerim bastaghan kelinshekterding aituymen bitse. Sonan keler payda az ba? Áygerimmen sol әn arqyly tabysar edi» (Sonda, 403 is).

Á.Ábishev (Aytpay ketti demesin arttaghylar): «Ol kisi jalang ayaq otyratyn, ýnsiz baryp divangha otyrdy da shúlyghyn kie bastady, әli ýn joq. Azdan son: «Ekinshindi aitshy»,– dedi. Men Abaydyng óz balalaryn oqytudan әri bara almay qalghanyna narazy ekenimdi aita kelip, 37-jyly Pushkinning jýz jyldyghy kezinde «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde basylghan «Tatiyananyng qyrdaghy әni» atty әngimeni keneytip, ýlken bir tarau qosuyn tiledim. Tatiyananyng әnin sýigen Áygerimning sóngen oty qayta mazdasa, Abaydyng aqyndyghy da orys mәdeniyetin óz halqyna taratyp jatqan danalyghy da kóriner edi»,– dep edim, ol taghy da tanauyn tartqylady: «Pәli, sen tórtinshi kitaptyng jyryn jyrlap otyrsyn»,– dedi de úzaq sóilep ketti... Jazushylar ýiine jayau tartyp, parkting ishinde ketip bara jatyr edik, bir kezde ol iyghyma qolyn saldy da: «Sening Áygerim turaly aitqanyng dúrys eken, ony eskereyin, biraq ol ýshin jana taraudyng qajeti joq, sony sen de esker»,– dedi. Neni esker degenin týsindim. Eki úsynysymnyng biri qabyldanghanyna ishtey quandym, biraq alghashqy betimnen qayta almadym.

Aytylghan osy eki tilekting birin Múhannyng talassyz tez qabylday ketuin Sәbeng basqa jaqqa búryp әketti. Ol kisi ózi eki ailyq tvorchestvolyq komandirovkagha, onan keyin eki ay demalysqa ketetin edi. «Onda múnyng ózi әli pispegen dýmbilez dýnie body-ghoy. Avtor ózi qabyldaghan eskertulerdi jóndesin. Ekinshisin oilansyn. Meninshe Áygerimdi jóndeuden «Abay» romany jóndelmeydi, sondyqtan men qaytyp kelgenshe baspagha úsynylmasyn»,– dedi. Osydan aitys qyzyp ketti. Júrt ekige jaryldy».

Gh.Shәripova (hattamadan): 1) Birjannyng keluine sosialinyy nastroy (әleumettik astar – T.J.) berilse. 2) Birjan ketken songhy jastardyng erotistik (erotikalyq, anayy – T.J.) kartinasy alynsyn. 3) Kýntu – Marqabay arasyndaghy naturalistik suret alynsyn».

Á.Ábishev (Aytpay ketti demesin arttaghylar): «Manadan ýnsiz otyrghan Múhang bir kezde kesek qozghalyp, qomdanyp aldy da: «Men Áljappardyng ekinshi úsynysyn da qabyldaymyn. Oghan eng kóp degende jarty ay uaqyt ketedi. Jarty ailyq júmys ýshin romandy jarty jyl ústau qiyanat»,– dep ózining sol jana tarauda neni kórsetetinin osy kýngi jazylghan kýiindegisindey etip aityp berip edi, zaldaghylardyng razy bolghany sonday, qaysybireuler qol soghyp jiberdi. Biraq júrttyng búl yqylasy Sәbene únaghan joq, ol: «Asyqpayyq joldastar, byltyrdan beri Múhtardyng atyna aitylyp kele jatqan auyr syndardy úmytpayyq, men kelgenshe...»,– dey berip edi, Ghaly Ormanov atyp túrdy. Ghaly ol kezde bizding partburonyng sekretary bolatyn, ol túra salyp: «Áljappar, saghan ózi senip tapsyrghan bayandamadan Sәbeng bezse – beze bersin, bizder bezbeymiz. Sen osy bayandamandy partiya úiymynyng ashyq jinalysynda jasaytyn bol. Eger roman sening aitqanynday bolsa, búlardyng yryq-jyryq tyrbayy ýshin onday shygharmany qúrban ete almaymyz, partiya úiymynyng qaulysyn alamyz da, Ortalyq Komiytetke ózimiz baramyz»,– dep edi, Sәben: «Meyilderin»,– dep sylq týsti. Jalynghanday týr kórsetip әr jerden Sәbenning ózine salmaq salyp edik, ol kisi kóp qasarysqan joq: «Baspagha úsynylsyn, aitylghan kemshilikter eskerilsin»,– degen qaulygha qol qoydy. Múhang ózi uәde etken taraumen ghana toqtamay, epilog ta qosypty, az kýnning ishinde roman jóndelip boldy. Dostyq kenesti tynday biluding de ózi danalyq ekenin men sonda Múhannyng basynan kórdim. Ózining aitysyna qaraghanda «Abay» romanyn SSSR (stalindik) memlekettik syilyghyna bitken shygharma etip úsynu ýshin epilogti qostyrghan marqúm Fadeev eken».

Sәbit Múqanov demalystan qaytyp kelgenshe romandy baspagha ótkizip, mýmkindigi bolsa shygharyp ýlgeruge úmtylghan jazushy, qauyrt júmysqa kirisken siyaqty. Júmys barysynda aldynghy oqighasy shiraq bayandalghan «Abay» romany men songhy óndelip, býiiri shyqqan «Abay» romanynyng arasyndaghy aiyrmashylyq – shygharmany mýldem basqa arnagha salyp jiberdi. Gh.Mústafinning úsynysy boyynsha «Qúnanbaydyng qajygha baruyn dәleldeu» ýshin jәne Á.Ábishevting «tilegine» oray Abay men Dәrkembaydy tap tartysyna aralastyru ýshin qajygha bara jatqan Qúnanbaydan Qodardyng qúnyn súratty. Songhy «tilekke» say Bazaraly men Abaydyng arasy «jaqyndastyrylyp», kishi sheshesi Núrghanymmen kónil qosqan Bazaralyny sotta qorghap (shyndyghynda barymtasy ýshin sottatqan Abaydyng ózi bolsa da), «taptyq sanasyn» oyatty. Týpnúsqadaghy Dildәny sýisine surettegen tústardaghy Dildәnyng aty óshirilip, Áygerimmen auystyryldy (Bir qyzyghy, «Tatiyananyng saharadaghy әni» tarauynyng key jerindegi Dildәning aty 1997 jylghy basylymgha deyin óshirilmey kelipti. Ony mәtindik tekseru jýrgizgen T.Ákim ekeumiz qalpyna keltirip edik). Abaymen araz bop ótken Áygerim «Abay jolynda»:

«Ýninde ókinish tәrizdi bir qimas, qinalu salqyny da barday. Shynynda, songhy birneshe jyl boyynda Abay men Áygerim arasy tek bir syilastyq qana saqtasqanday. Kónilding tony jibip, búrynghysynday emirenisken kýidi qayta taba almaghan. Syrt sýiispendikpen ghana bir orynda túryp qalghanday edi. Aralarynda alghashqy baqyt jyldarynday úzaq syr sheship, sher aitatyn saghattar ýzilgen. Ystyq tolqyn kýnderi toqtalyp, әldeneden tiylyp qalghan bolatyn»,– dep suretteletin tatu da tәtti jargha ainaldy.

«Kónili ainyghan» Áygerim – әnshi Áygerimge, sýikimdi Áygerimge ainalyp, Toghjangha arnalghan «tәtti saghynysh» Abaygha «ashy dәm tatyrghan» Áygerimge búiyryp, Tatiyananyng әni oyatqan:

«... ekeuining jýregi qazir sózdi qajet eter emestey. Qayta oyanghan ghashyqtyq endi kóldeneng bir sózdi de, kóldeneng bir kózdi de kerek eter emestey... Az uaqyt Abay men Áygerim ekeui ghana qalghanda, birine-biri sonshalyq ystyq jalynmen qúshaq jayyp, úzaq sýiisip qalghan edi. Birtalay jyl úghysa almay, tyghylyp qalghan ishtegi týiinderin әn taratty».

Mine, sóitip, qaudangha jiberilgen órttey lyp etip jayylghan búl «sholaq órt» asqyna kelip romannyng býkil jelisin ózgertip jiberuge negiz qalady. Keyin, «romannyntolyq ayaqtalghan shygharma ekenin dәleldeu ýshin A.Fadeevting ótinishi boyynsha «Aqshoqydan asqan әn turaly» epilog qosyldy. Áljekenmen – Áljappar aghamyzben úzaq jyldar boyy syrlasqan túsymyzda: «Dildәning obalyna qalghan siz ekensiz ghoy»,– dep әzilge saya súraghanymyzda: «Dildәgha jany ashysa – mening janym ashyr edi ghoy. Apayym emes pe. Biraq mening janym Múhtargha ashydy. Egerde Bazaraly men Áygerimge qas bolsa, kedeylermen ósh boldy»,– dep baybalam salushylar shygha keletin. Tipti, Ghabitting ózining de solay demesine senim joq bolatyn. Búl degeniniz – «Abay» romanynan aiyrylu, «Abaydan» aiyrylu – Áuezovten aiyrylu»,– dep kәdimgidey qabyrghasy qayysa jauap berdi.

Mýmkin, Áljekendiki de dúrys shyghar. Biraq odan roman útty ma, útyldy ma? Kim bilsin. Alayda ómirlik shyndyqqa qiyanat jasalghany anyq. Sonday-aq, eger sayasy qysymnan seskenbese, Múhtardyng múnday «qúbyltular men óndeulerge» barmaytyny da shyndyq edi. Keler kýnderding suyq qabaghynyng yzgharyn erte sezgen Áuezovting der kezine «mayysa qalghany» qazaq әdebiyeti ýshin ýlken olja boldy. Múny tura sol jyly Leningradtyng «Zvezda» jurnaly men A.Ahmatova men M.Zoshenkonyng shygharmalaryndaghy iydeyasyzdyq, drama teatrlaryndaghy repertuar, kino óneri turaly BK(b)P OK-ning qaulylaryna sәikes QP(b) OK-ning burosynda bergen esebinde S.Múqanov ózinen bastap Áuezovke deyingilerdi sypyra synay kelip qazaq әdebiyetinde:

«a) Qazaq halqynyng eski ómirin terendep suretteu, handyq-feodaldyq qúrylymdy әspetteu, burjuaziyalyq simvolizm men dekadenttik aghymgha elikteu (Á.Tәjibaev jold. kitabyndaghy «Biz qazaqpyz» dastany); b) Eskilikti iydeyasyz kórsetu (Gh.Mýsirepov, «Er Qaptaghay»); v) Qazaq feodaly Qúnanbaydyng beynesin әspettep beyneleu arqyly ony joghary kóterip, әsire madaqtau (M.Áuezovting jold. «Abay» romanynyng jekelegen taraulary); g) Azamat soghysynyng jaydaq, jadaghay, key tústarda qate bayandau; (S.Múqanovtyng «Mening mektepterim» atty romanynyng taraulary); d) kolhoz ómirin ýstirt, key tústarda qate suretteu (Gh.Mústafinning «Shyghanaq» romany); e) Kenes semiyasynyng túrmystyq otbasyn barynsha jansaq suretteu (Gh.Mústafinning sketchi) oryn alyp keldi»,– dep (397 is) atap ótti.

Osyghan baylanysty dayyndalghan Ortalyq Komiytetting qaulysynyng jobasynda:

«M.Áuezov «Abay romanynyng ekinshi bólimin bitirip, ýshinshi bólimin jazyp jatyr. Sodan keyin býgingi kýngi qoy sharuashylyghy turaly roman jazady»,– degen әleumettik tapsyrma berildi.

Búl ilingen jarlyq on jyl boyy aldyn orap: «M.Áuezov bergen uәdesin oryndamady»,– dep kózge úra bergen son, aqyry «Ósken órkendi» jazugha mәjbýr etti.

Sol jyly, yaghni, 1947 jyly 17 jeltoqsan kýni M.Áuezovting S.Múqanovtan qarymtasyn qayyratyn sәt te tudy. «Abay» romanynan keyin talqylaugha «Botagóz» romanynyng oryssha audarmasy týsti. M.S.Silichenko negizgi, Q.Júmaliyev qosymsha bayandama jasady. Ekeui de jazushyny qostap, onyng kórkemdik jetistigin:

«Oydan shygharylghan keyipkerlerding keybireulerining attarynan-aq ómirde bolghan burjuaziyalyq-últshyl qozghalystyng kósemderin tanu qiyngha soqpaydy. Mysaly, romanda Milukovtyn, Guchkovtyn, Livovtyng jaqyn dosy, Kadet partiyasynyng OK mýshesi, keyinnen alashordashylardyng kósemi retinde surettelgen, tipti osy ataudyng ózinen-aq tez tanylatyn Bazarhan Medelhanovtyng prototiypi – 1917 jylghy aqpan tónkerisinen keyin Kadetterding OK Uaqytsha ýkimetting Torghay oblysyndaghy komissary etip taghayyndaghan jәne qazaq tónkerisshilerimen ayanbay kýresken Álihan Bókeyhanov. Al Madiyardyng prototiypi – burjuaziyashyl últshyldardyng ózge bir kósemi jәne alashordashyl, últshyl «Qazaq» gazetining belsendi qyzmetkeri, 1916 jylghy kóterilisshilerdi qarularyn tastaugha shaqyrghan satqyn Mirjaqyp Dulatov»,– dep (393 is) baghalap baryp, shygharmany stalindik syilyqqa úsyndy.

Akademik Qajym Júmaliyevting osynday «taptyrmas teneulerinen» song talas órship sala berdi. Mәsele, últshyldyqta emes, shygharmanyng syilyqqa úsynyluynda edi. Óitkeni odan dәmeli jalghyz M.Áuezov qana emes bolatyn jәne Q.Júmaliyevting «Botagózdi» «Abay» romanymen salystyra kelip, onyng artyqshylyghyna:

«Ózining halqymen, múqym kenes halqymen birge kommunizm iydeyasymen saltanat qúrghan qazaq kenes intelliygensiyasy adamdardyng sanasyndaghy ótkenning sarqynshaghymen, últshyldyqtyng sarqynshaghymen osylay kýresip keledi, Sәbit Múqanovtyng romany olargha osy maqsat jolynda ýlken kómek beredi»,– dep bagha bergen pikirine qarsy dau aita alatynday sheshender de bar bolatyn.

Gh.Mýsirepov, Gh.Mústafiyn, Dm.Snegin ekiúshty pikirler bildirdi. Biraq ashyq qarsy shyqpady. Sonyng ishinde Á.Tәjibaev:

«Jazushy qazaqtardyng qazaq tilindegi týpnúsqasy joq shygharmanyng orys tilindegi audarmasyn talqygha saluy meni qynjyltady. Sәbit maghan: «Júmbaq jalaudyn» negizine sýienseng jetedi»,– dedi. Alayda búl eki shygharmanyng arasyn ondaghan jyldar bólip túr ghoy. Ekeuin shartty týrde salystyrugha da kelmeydi. Q.Júmaliyevting bayandamasyna qaraghanda «Botagóz» stalindik syilyqqa úsynylu ýshin dayyndalghan. Endeshe «Júmbaq jalau» turaly sóz bolugha tiyisti emes. «Abay» men «Botagóz» keyin kópshilikting talqylauyna úsynylady. Sonda búghan bәrimiz de syn kózben qaraytyn bolamyz. Sondyqtan da men múny әzirshe diplomatiyalyq túrghydan ghana qostaymyn»,– dedi.

Osy joly «Botagóz» romany úsynylyp, syilyqty alyp ketken jaghdayda, mýmkin, ondaghan jyldargha sozylghan shygharmashylyq baqtalastyq (bәseke emes) tolas tabar ma edi. Qaydam. «Abay» romanynyng syilyq aluyna emes, jariyalanuyna qarsy bolghan Gh.Mústafinnin, Gh.Mýsirepovtin, S.Múqanovtyng búl tústaghy ústanymyn týsinu qiyn. Al 15 jeltoqsandaghy proza seksiyasynda demalystan, shygharmashylyq issapardan oralghan S.Múqanov «Abay» romanyn synap bayandama jasay kelip, ony stalindik syilyqqa úsynghan jәne sol hattamagha qol qoyghan (sonda, 389 is). Al múny qalay týsinuge bolady? Áriyne, qyr kórsetu. Áytpese, iydeologiyalyq qamytqa salyp, talqylap, romannyng jolyn kesuge ol kezde S.Múqanovtyng tolyq mýmkindigi bar edi. Búl jolghy itjyghys kelesi jylghy jegige úlasyp, endi M.Áuezovting «Abay» dilogiyasy, S.Múqanovtyng «Ómir mektebi», Gh.Mústafinning «Millioneri» taghy da qatarlasa syilyqqa úsynyldy. Ýsheuining de mýmkindigi birdey edi. Tipti zamanauy taqyrypqa arnalghan «Millionerdin» mýmkindigi ózgelerinen basym bolatyn. Biraq qalghan ekeuining shygharmashylyq mysy basym edi әri kýres tәsilinen tәjiriybeleri bar bolatyn. Mәskeumen aradaghy baylanysy da Mústafinge qaraghanda qarymdy bolatyn. Al kórkemdigi jaghynan, әriyne, «Abaymen» shendese almaytyn.

Qayran qazaqy kýresting tәsilderi! Qayran esh ketken esil kýnder men týnder! Qayran jýike!

(Jalghasy bar)

Abai.kz