Senbi, 23 Qarasha 2024
1517 1 pikir 9 Qarasha, 2023 saghat 15:59

Toqaev Reseydi su problemasyn birigip sheshuge shaqyrdy

Memleket basshysynyng aituynsha, keleshekte kýsheye týsetin su resurstarynyng tapshylyghy Qazaqstan ýshin ózekti problemanyng biri sanalady

Otandyq ekonomikanyng negizgi salalarynda, әsirese, auyl sharuashylyghynda sudyng kóp mólsherde paydalanyluy jaghdaydy odan sayyn kýrdelendire týsti.

– Biz su sektoryn janghyrtugha kiristik. Janadan 20 su qoymasyn salyp, kem degende 15 su qoymasyn rekonstruksiyalau, sonday-aq 3500 shaqyrymnan astam kanaldy janghyrtu jәne sifrlandyru josparlanyp otyr. Búl sharalar 2027 jylgha qaray qosymsha 2 tekshe kilometrge juyq sumen qamtamasyz etuge mýmkindik beredi. Qazaqstanda jana Su kodeksi әzirlenude. Búl qújat su resurstarynyng tapshylyghyn azaytugha baghyttalghan. Reseymen birge Jayyq, Ertis sekildi iri ózenderding basseyinderinde zertteu jýrgizu jónindegi yntymaqtastyqty jandandyru ýshin Birynghay jol kartasy jýzege asyrylyp jatyr. Múnday kýrdeli problemany sheshuge bir ghana elding kýsh-jigeri jetpeydi. Búl mәseleni mýddeler tengerimin saqtap, birlese әreket etu arqyly sheshu qajet. Osy mýmkindikti paydalana otyryp, bizding Reseymen strategiyalyq seriktestik qarym-qatynasymyz eki el halyqtarynyng mýddesi jolynda su resurstaryn birlese tiyimdi paydalanugha qatysty tengerimdi tәsilding kepili bolatynyna senimdimin, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Qazaqstan Preziydenti sózin qorytyndylay kele, búryn-sondy bolmaghan jahandyq syn-qaterler jaghdayynda azyq-týlik qauipsizdigin qamtamasyz etuge baghyttalghan eki elding kýsh-jigerin ýilestiru manyzdy ekenin atap ótti.

Memleket basshysy birlesken nәtiyjeli júmysqa atsalysqany ýshin Resey Preziydenti Vladimir Putinge, Forumnyng reseylik jәne qazaqstandyq qatysushylaryna alghys aitty.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435