Ýlken tebirenispen, kýizelgen jan tolqynynyng quatynan tughan búl joldar qazir de, búdan bylay da: «Men qazaq úlanymyn!» degen әrbir jastyng jýregine jol tauyp, buyrqanghan qúlshynys tughyzaryna sóz joq. Ánúran ekpindes, shaqyru, dabyl sipatynda qayta-qayta «Men jastargha senemin!» dep kelip otyratyn tolqyndar, kókireginde sәl ghana shoghy bar sanaly pendeni jalyndatatyn kýshti kórik edi. Osy úly úrandy tughyzghan kezde Maghjannyng ózi 25 jasta, al gazet redaktory Kemengerúly 24-te, bilikti kósemsóz sheberi retinde tanylghan Smaghúl Sәduaqasúly 20 jasta ghana. Osynday ot jýrekti, ozyq oily qazaq jastary ózderining arman-múratyn halqyna taratu ýshin baspasózding qúdiretti kýshin paydalanghan.

Osy birinshi sanynyng betasharyna «Ombydaghy Alash partiyasynyng bas komiytetinin» atynan «Alash azamattaryna!» degen taqyryppen jariyalanghan әkeler men aghalar sózi «Alashorda» ýkimeti qanattanyp, el biyligin qolyna ala bastaghan, sol ailardaghy sayasy ahualdy týsindiruge arnalghan. Qatardaghy ýgit pen nasihat emes, jastardyng ózderi shyghara bastaghan «Jas azamat» gazeti ýshin arnayy jazylghan, salmaqty sóz, saliqaly aqyl-kenes bylay bastalghan:

Ýlken tebirenispen, kýizelgen jan tolqynynyng quatynan tughan búl joldar qazir de, búdan bylay da: «Men qazaq úlanymyn!» degen әrbir jastyng jýregine jol tauyp, buyrqanghan qúlshynys tughyzaryna sóz joq. Ánúran ekpindes, shaqyru, dabyl sipatynda qayta-qayta «Men jastargha senemin!» dep kelip otyratyn tolqyndar, kókireginde sәl ghana shoghy bar sanaly pendeni jalyndatatyn kýshti kórik edi. Osy úly úrandy tughyzghan kezde Maghjannyng ózi 25 jasta, al gazet redaktory Kemengerúly 24-te, bilikti kósemsóz sheberi retinde tanylghan Smaghúl Sәduaqasúly 20 jasta ghana. Osynday ot jýrekti, ozyq oily qazaq jastary ózderining arman-múratyn halqyna taratu ýshin baspasózding qúdiretti kýshin paydalanghan.

Osy birinshi sanynyng betasharyna «Ombydaghy Alash partiyasynyng bas komiytetinin» atynan «Alash azamattaryna!» degen taqyryppen jariyalanghan әkeler men aghalar sózi «Alashorda» ýkimeti qanattanyp, el biyligin qolyna ala bastaghan, sol ailardaghy sayasy ahualdy týsindiruge arnalghan. Qatardaghy ýgit pen nasihat emes, jastardyng ózderi shyghara bastaghan «Jas azamat» gazeti ýshin arnayy jazylghan, salmaqty sóz, saliqaly aqyl-kenes bylay bastalghan:

«180 million Rossiya halqyn 300 jyldan astam bir shybyqpen aidaghan Roman túqymynyng taghy kýirep, is basynan qúlaghanda, [odan keyin] jeti aiday zorlyqpen, qan isherlik pen biylik jýrgizip dәuren sýrgen bolishevik ýkimeti de, Sibir jerinde jyghyldy.

«Din ýshin, tughan jer ýshin, patsha ýshin!» dep Nikolay ýkimeti halyqtyng qanyn qanday sorsa, sosializm ýshin, júmysker hristian ýshin, Sovet ýshin!» dep bolishevik ýkimeti de halyqtyng qanyn sonday sordy.

Qoldan mal, bastan erik ketti. Bostandyq, tendik armany - aramtamaq, qany búzaqylardyng tepkisine týsti. Halyqty qaranghydan jaryqqa shygharu jolynda anday ýkimetpen alysyp, abaqtyda biyt-býrgege jem bolyp, qyrshyn ómirlerin qorshylyqta, tarshylyqta ótkizgen sayasy sabazdar, olardyng beyneti, qany men myiynan tabylghan olja da, zorlyqshyldardyng ayaghynyng astynda qaldy.

El talandy, shabyldy, ashyqty, er azamat qangha batty, alystaghy alysqan jau bylay qalyp, ayaq astynan jaulasyp, aghayyn júrt birining etin biri jedi.

Qara halyqtyng ózi saylap qoyghan mekemeleri tas-talqan boldy. Úry-qary, it minezdi azghyndar halyqtyng qasiyetti taghdyryna ie boldy. Halyq qazynasy ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketti...»

Jaghday osylay bolghan son, ne әreket qylmaq kerek? V. Lenin bastaghan bolishevikter, birinen keyin birin jalghastyryp, eki dekret shygharghany mәlim. Olarda barlyq últtardyng ózin-ózi biyleu qúqyn óz qolyna bermek bolghan, tipti músylmandargha jeke ýndeu tastap, «óz memlekettigindi ózing qúryp al», dep dәmelendirdi. Biylik ýshin kýresting bastapqy kezinde osylay sayraghan kommunister, jeme-jemge kelgende Reseyding ghana mýddesin qorghaytynyn bildirip, basqa júrttardy aldap ketti. Sondyqtan, Alash kósemderi shyndyqtyng betin ashqan: «Búratanalardyng biyligining óz qolynda degen arman-ýmiti qapyda aqqan qan boldy. Qyrym, Kavkaz, Bashqúrtstannyn, Týrkistannyn... qandy oqighalary, bolishevikterding qanqúmarlyqtaryna aiday aiqyn dәlel. Alty million Alash halqy kóz jasyn tógip, qúdaydan tilegen Aq ordasyn tige almady. Alash azamattarynyng qaysysy qaranghy tar abaqtyny kórdi, qaysysy búlt jamylyp, múz tósenip qashyp jýrdi, qaysysy jasyldanyp janghan otqa, shapqan qylysh, atqan oqqa qarsy jýrdi.

Alash ýshin ajaldan tayynbady, basqa júrttyng bolisheviygi bireu bolsa, Alashqa degen ekeu boldy. Ózimshildigin últ paydasyn satqan jaqynnan jat shyqty.

Qashan da bolsa, aqtyq-shyndyq ýstige shyqpaq, jauyzdyq joghalmaq – túrmys zany. Bolishevikterding hәm bolishevikshilderding jeti aidyng ishinde istegen zorlyqtary ózderine jendet boldy. Qar suynday, qazannyng kýiesindey bolishevikter joghaldy. Bolishevik búlty basqan bostandyq kýni jarqyrap, janadan shyqty, núryn tókti.»

Zandy biylikke ie bolghan ýkimeti joq Resey ishtey býlinip jatqanda, bolishevikter de qúlap,[barsha qazaq] Alash tuy astyna jinalyp, az ghana qayratkerlerinen ýmit kýtken shaq edi ol. Sondyqtan kýresting jana úrany mynau bolmaghyn «Jas azamat» bylay ýndedi:

«Azamattar! Qúday Alashtyng tilegin berdi. Dúshpan keudesi basyldy, ýni óshti. Qozghalmastay kýige týsti.

Alash Orda tigildi, Aq tu kóterildi. Kýni erteng túrmys tonyn pishetin, keleshekke ýlgi jón salatyn Alash qúryltayy bolmaq. Ayaqtan әuire, qoldan kisen, auyzdan qaqpaq ketken Alash balasy óz qúryltayyndy kórip ólsen, armanyng joq!

Ótken ómirdegi auyr jaghdaygha qalyng qayghy, kóz jasy - bәri de endi úmyt boldy. Qara shanyraq «Alash Ordanyn» tigilgeni - bir uaqytta qazaqty algha shyghardy.

Aqsaqaldar, aghalar! Aqyl aityp, jol bastandar! Bayaghy erkin dәurennen sóz qozghap, jastardyng jýrekterine qyzulyq jalynyn salyndar!

Qazaq-qyrghyz bir kezde kemeline kelgen, óz aldyna handyq qúryp, biylik jýrgizgen el emes pe edi? Top bastaghan kósemi, sóz bastaghan shesheni, qol bastaghan batyry bar emes pe edi?

Dәuletti baylar, myrzalar! Kisilik malda emes, әste býgin bar dýniye, erteng joq. Árkim shamasyna qaray últyna qyzmet qyluy tiyis!»

Mine, HHI ghasyrdyng alghashqy shiyreginde, Tәuelsizdikting 22-shi jylynda, biz sol azattyqtyng qalay kelgenin, qay kezde kimning qayrat qylghanyn týsingimiz kelse, «Jas azamattyn» betterin aqtaryp, kóz salayyq, kónil qoyayyq, týsinip, týisinip oqiyq. Osy bir asyldyng synyghynday, aq almastay jarqyraghan úly mәrtebeli Kósemsózding tamasha ýlgisin aldarynyzgha jayyp otyrmyz. Taghy bir-eki lebiz mynaday:

«Jastar! Atqa min! Basqa júrttar kórsin! Oral, Altay, Ertis, Esil-Núra, Edil-Jayyq boyynda sharq úrghan arystanday aqyrghan Alashtyng ruhynyng sónbegenin kórsin!

Yapyrmay! Keshe ghana el emes pe edi? Alty million Alash balasynyng basy qúralmay, jer-sudan aiyrylyp, pendege pende bolyp jýrgeni, meyirimsiz tasbauyrlardan rahym tilep jýrgeni.

Mine! «Alash Ordagha» jәrdem qylmasandar, Úrangha qyzbasandar, sol kónilsiz kýndering aldarynda dayar.

Ardaqty azamattar! Alash tuy Qaghbamyz bolsyn, bәrimiz soghan qarayyq. Alash tilegi imanymyz bolsyn, bәrimiz soghan úiyiyq. Inshalla Alash jasaydy! Jasasyn Alash Avtonomiyasy!!!» Búghan sóz qosudyng ózi artyq bolar. Kýni býgin Kók tuymyzgha jazyp qoyatyn asyl lúghat osynday-aq shyghar.

 

Jer-jerdegi jastar úiymdarynan redaksiyagha kelip jatqan habarlar da iri manyzdy, әri qyzyq. «9 iilide Alash [Jana Semey] qalasynda «Janar» úiymynyng jalpy jiylysy bekitken qaulylary: 1) úiymnyng qarajatyn kýsheytu ýshin ýiin jasau; 2) Semey oblysyndaghy úiymdardyng sezin shaqyru; 3) Ombyda bolghan jalpy Qazaq jastary sezining qaulylaryn mýsheler tegis qabyl alghan. Múndaghy «Janar» úiymynyng atyn ózgertip, «Jas azamattyn» oblastnoy bólimi delingen; 4) «Jas azamat» gazetine eki jýz som jarna jiberu. Jedelhatqa qol qoyghan – jastar úiymnyng sekretary Núraly Asylbaev». Nemese: «Kerekude «Jas azamat» bólimin ashtyq. Bar kýshimizben qoltyqtaymyz! Álimanov, Núrymov».

«Jas azamattyn» 4-sany sol kezdegi oqyrmandardy selt etkizgen oqys qayghyly habarmen ashyldy. Ony «Alash qúrbany» degen taqyryppen jazghan Mirjaqyp Dulatúly. «Alashtyng baghlany Otynshy Áljanúly qanisher bolishevikting oghyna úshty. Mәlik Amanjolúly jaralandy. Jetisu qazaghy qyrghyngha úshyrap jatyr...» dep bastaghan Jaqan, óz keyipkeri Otynshy Áljanov marqúmnyng últy ýshin atqarghan ghibratty isin ózgelerge ýlgi ete otyryp, taldap, bayandap shyqqan.

«...Alash milisiyasyn qúru qamyn qylyp basshy saylap, endi Alash Ordagha jýremin dep túrghanda, Otynshy tórt ay sarghayyp, kórmegen beynetti kórip, ólimnen qalyp, әreng qútylghandyghy «Saryarqada» jazylghan. Búlar abaqtydan shyqqansha, bolishevikter kýsheyip, Lepsidegi qazaqqa tiygen 500 myng somdy alyp qoydy, júrtqa oiran sala bastady. Otynshy abaqtydan shyqqan son, joldastarymen birigip, eldi qyrghynnan qalay alyp qalu sharasyna kiristi. Úryjar, Lepsi jaghyna kelip, er azamat jinap, bolishevikpen soghysugha bel baylady...últy ýshin ólimnen qoryqqan joq, oqtan tayynghan joq. Esil er, Alash jolynda ghazez janyn qúrban qyldy. Topyraghyng torqa, janyng jannatta bolsyn, ayauly Otynshy! Últyng ýshin qan jyladyn, qamyn jedin, qyzyqty ghúmyryng abaqtyda, aidauda ótti. Sonda da tauyng shaghylmady. Qamalgha shaptyn, qangha boyaldyn, qaza taptyn, biraq armanda kettim, Alash kórgenin kóre almadym deme. Sendey úl tughan el eshkimnen kem bolmas! Hosh bauyrym!»

Osy oqighagha baylanysty gazet redaktory Qoshmúhammet Kemengerúly da gazetting ekinshi betinde lebiz bildirip, Otynshy marqúmnyng qazasyna oqyrmandar atynan qatty qayghyrghan. «...Jana gýldenip kele jatqan Alashyng kóshbasshy azamattargha óte múqtaj uaqytta qanisher, jendet bolishevikterding qolynan mezgilsiz qaza taptyn. Erteden el qamyn oilap, Alash tilegin qolyna shyraq qylyp ústap edin, sol shyraqtan ómirinning aqtyq saghatyna sheyin aiyrylmadyn. Bilim dariyasynan susyndauyma, sayasy kózimning ashyluyna sebepker bolyp, úlytshyldyqtyng órine sýirep edin, alysta jatsang da, aqyl sabaghyndy hatpen berip, asqar bolyp edin».

 Gazetting besinshi sany Alashorda ókimetining Reseyding Sibir ýkimetimen, memlekettik dumasymen baylanystary, kelissózderi turaly egjey-tegjeyli maghlúmat beretin kólemdi sayasy sholumen ashylghan. Mysaly, Chelyabi qalasynda shaqyrylmaq mәjiliske erekshe nazar audaryp: «osy soveshaniyagha qatysyp, Alash avtonomiyasy basqa Oral boyy, Orynbor, Bashqúrt, Sibir avtonomiyalarymen terezesi teng kelissóz jasap, óz sybaghasyn alyp qaluy» kerektigi negizgi maqsat retinde qoyylghan.

 1918 jylghy 24 mausymdaghy zang aktisimen «Alash aumaghynda 1917 jyly 17 mausymda Uaqytsha ýkimetting qaulysymen engizilip, ony Kenes ókimeti joyyp jibergen zemstvolyq mekemeler qayta qalpyna keltirildi». [24] (Sary-Arqa. 1918, 8 shilde). Sonymen birge, Alash avtonomiyasy barlyq әdis-amaldarmen Reseydegi jana qúrylghan týrli ýkimetterden II Býkilqazaq sezi sheshimining negizinde qazaq avtonomiyasyn moyyndaularyna bar kýshin saldy. Ártýrli ýkimettermen (Qúryltay jinalysynyng komiyteti, Sibir oblystyq dumasy, Uaqytsha Sibir ýkimeti jәne t.b.), Reseyding birqatar sayasy partiyalarynyng kósemderimen kelissózder jýrgize otyryp, Á. Bókeyhanov bastaghan Alashorda basshylary qanday jaghday bolsa da, qazaq halqyna últtyq memlekettilik qúru mýmkindigin kýn tәrtibine qoydy. Gazette búl taqyryptar sauatty iygerilgen.

 Jastar gazeti shyn mәninde qazaq jastarynyng sanasy oyanuynyn, olardyng mәdeny jaghynan gýldenuining әrbir qadamyn kórsetip otyrdy. Mysaly, Ahmet Jantәliúly degen avtor gazetting 1918 jylghy 5-sanynda Qyzyljar jastarynyng «Ash qazaq-qyrghyzgha jәrdem etu» jónindegi josparlaryn jariya etti. Búdan keyin gazette osy múqtajgha qarjy jinau maqsatynda, «15 qarashada Qyzyljardaghy «Talap» jastar qauymy Q. Kemengerúlynyng ýsh bólimdi «Áulie tәuip» piesasyn qoydy» dep habarlady. Sonday-aq, qazaq jastary Q. Kemengerúlynyng «Bostandyq jemisi» dramasy men M. Dulatovtyng «Qyzyl qashar» degen felietonyn sahnagha shygharatynyn gazet arqyly jariya etken. Jәne «Týsken qarjy «Jas azamat» gazetasyna, ash-jalanash, qyrghyzdargha, tútqyn týrikterge hәm soghystan jaralanghan cheh soldattaryna beriletinin» jetkizgen. Sol jylghy 13 jeltoqsada, Alash avtonomiyasynyng bir jyldyghy Qyzyljarda ýlken toy bolyp ótken. Osyghan baylanysty «Talap» jastary teatrda spektakli qoyyp, odan týsken 4409 somnyng 1231 som 15 tiynyn «Jas azamat» paydasyna qosqan. Dәl osynday mәdeny sharanyng 1919 jylghy 3 qantarda Omby qalasynda ótkeni, ony úiymdastyrghan qazaq jastarynyng «Tilek» qauymy ekeni 22-sanynda habarlanghan. «Búl oiynda kóbirek qyzmet kórsetken qaryndasymyz Aqqaghaz biykesh Dosjanqyzy boldy. Aqqaghaz bir bólmeni qazaq ýiine ainaldyrdy. Ishin jasaumen kórkeytip týrlendirdi...», deydi tilshi.

Múnday úiymshyldyq pen sanaly әreketter әrkimning qolynan kele bermeytini mәlim. Dәl osy aty atalghan jastar kemeldenip, sodan keyingi 5-6 jylda-aq qazaq halqynyng azattyghyn bayandy etu kýresining manday aldynan kórindi. Ghúmyrlary úzaq bolmaghanymen, keyingi úrpaqqa otansýigishtikting ghajayyp ýlgisin kórsetip ketti.

 Erekshe atap ótuge túratyn jayt, «Jas azamattyn» 19178 jylghy 16 jeltoqsandaghy sany redaksiya atynan «Ekinshi Jalpy qazaq sezinde alty Alashtyng balasy týgel bas qosyp, qazaq últynyng keleshektegi eldigine negiz qúrghan tarihy 13-inshi dekabri kýn býtin Alash úrandy Qazaq ólkesine qútty bolsyn!» degen qúttyqtaumen ashylyp, týgeldey Alash avtonomiyasynyng bir jyldyghyna arnaldy. Basmaqaladaghy myna sózder sol dәuirdegi Tәuelsizdik ansaghan әr qazaqtyng jigerin janyp, asyl armangha bastaghan jalyndy úran edi. Toqsan bes jyl ótse de, tebirenbey oqu mýmkin emes:

«[1917 jylghy] 13-inshi dekabri - Ekinshi jalpy qazaq sezining Aq orda tigip, Altyn tu kóterip, avtonomiyaly júrt bolamyz degen kýni. «Avtonomiyagha mal-jandy qúrban qylamyz!» dep qoyghan son, kýnirenip qúran oqyghanda, aqjýrek adal niyetpen aqsaqaldar, jastar tilek qylghanda, quanghannan mollalardyng kónili bosap, eniregen kýni. Mineki, sol últ qanyn tasytqan, ýmit qúraghyna at shaptyrtqan tarihy 13 dekabrige - tap bir jyl.

Osy bir jyldyng ishinde Alash tizginin qolyna alghan «Alashordanyn» basynan keshken auyrlyqtary kóp boldy. Áli de tar keshu, tayghaq joldar boluy mýmkin. Últ tilegi bir kýnde tezdikpen hәm jenildikpen oryndalmaydy, ot alyp, [qamysqa týsudi] kótermeydi. 13 dekabriding qazirgi aldymyzgha tartqan jemisteri Alash avtonomiyasyna irgetas saldy. Búl - bir. Shashyraghan últshyldyqty bir izge salyp, bir jerge jinap, últ kýresine ýlgi berdi. Búl - eki. Jalghan últshyldardyng órisin taryltty. Búl - ýsh.

Osynday, ólgendi tiriltken, óshkendi jandyrghan, ótken dәurendi, úshqan baqty eske týsirgen 13 dekabridi óte qúrmettep ótkizuge, sayasat dýniyesi sau qalpynda emes. Biraq qoiylanghan týn taranqyrap, keyin búlt ajyrap, núryn tógip, tang atatyn. Erte me, kesh pe, 13 dekabri Alash elining ardaqty kýnderining biri sanalar. Alash tarihyna altyn siyamen jazylar!»

Últ kósemderining «Tәuelsizdik!» degen bir sózge sighan armany oryndaldy, biraq, 13 jeltoqsandy Últ Merekesi etsek degen amanatyn әli eskere qoyghan joqpyz. Búl da – ókinishti shyndyq.

Gazet qalamgerleri osy gazet arqyly oqyrmandaryna sóz tastap, azattyq kýresining jylnamasyn jasaugha shaqyrady, estelikter men qújattardy «Qazaq», «Saryarqa», «Jas azamat», «Abay» basqarmalaryna (redaksiyalaryna.-Avt.) osy bastan jinaugha qam qylyp, olargha Alashtyng azamattary tartynbay, kerekti nәrselerdi uaqytymen jetkizip túrsa eken», dep súraydy. Óitkeni: «Mәdeniyet jolyna ayaq basam, jaryqqa qol sermeymin, degen júrtqa ózining hәm basqanyng búrynghy kim ekenin tanyp, tarazygha saluy ýshin tarih kerek. Ótkendi eske týsirip, jaqsydan jamandy, qaranghydan jaryqty aiyryp, adamnyng kóz aldyna aiqyn ashyp kórsetetin - osy tariyh. Nadandyq úiqysynan jana bas kóterip, jaryq jolgha qaray qarmanyp, qol sermeushining biri - bizding qazaq. Jәne sol jaryq jolgha jetuge daua bolatyn kóp qúraldyng biri de – tariyh». Qazir búghan bizding sóz qosuymyz artyq bolar.

 

«Jas azamattyn» 1918 jylghy 4 qazandaghy altynshy sanynda jariyalanghan Smaghúl Sәduaqasúlynyng «Ómir ýshin kýresu» degen maqalasy kemel oidyng jemisi dese bolghanday. Álqisasyn qalyng qazaqqa tanys әri týsinikti tirshilik týitkilderinen bastap: «Adam balasyna jan- dýnie qamy ýshin aldymen tamaq, kiyim, ýy kerek. Ásirese tamaqsyz, kiyimsiz túru mýmkin emes. Mal asyrau, egin salu, sauda qylu, ústalyq qúru, til, qolóner bilimin kәsip qylu, jalgha jýru, tilenshilik qúru, úrlyq qylu - bәri de jan- dýniyening qamy. Osynday joldarmen ómir ýshin kýreskender kóp. Búlardyng ishinen bireuining túrmysy jaqsy, ekinshisining túrmysy ortasha, ýshinshisiniki jaman,- deydi de, avtor:- Búlay boludyng sebebi - kýresushilerde әdis-tәsil jaghynan aiyrma barlyghy» ekenin aitady.

Avtor óz oiyn aiqyn týsindiru ýshin qazaq halqy men alystaghy nemis júrtynyng túrmystyq jaghdaylaryn salystyra otyryp, qalyng qazaghyn ozyq nemisting dengeyinde kórgisi keledi. «Ne iske bolsa da әdis kerek. Jәne zaman ótken sayyn, әdis ózgerip túrmaqshy. Mysaly, túrmys jýzinde eng әdisshil Germaniyadaghy nemisti hәm eng әdissiz bizding qazaqty alayyq, ekeui de ómir ýshin kýresedi, biraq nemis әdispen kýresedi hәm zamangha qaray ózgerip otyrady», dey kelip, uaqyt talabyna say tirshilikting amal-әreketi de beyimdelip otyrugha tiyis ekendigin nasihattaydy. Demek, «Sharuany týzeuge әrtýrli әdister qoldanu ýshin, sayasy kendik bolyp, hýkimet jaghynan bir de qysymshylyq bolmasqa kerek». Biylik oryndarynyng qoghamdy demokratiyalandyruy qajetti shart ekenin kórsetedi. Bayqasaq, múndaghy Smaghúldyng sayasat pen sharuashylyqty ajyraghysyz birlikte kórui de súnghylalyq. Búl jóninde ol: «Búrynghy uaqytta bizding qazaqtyng oqyghan azamattary biringhay sayasat jolymen jýrushi edi. Áli de azamattarymyz sol jolda. Búlay jýrmeske osy kýngi zaman aghymy qoyatyn emes. Sonda da sharuany keyinge qaldyrugha bolmaydy».

Sol kezdegi basty mәsele, qazaqtyng býkil taghdyry sheshiletin, keleshegining qanday bolaryna sebepker jer mәselesi «Jas azamattyn» negizgi taqyryptarynyng biri bolghany zandy edi. Gazetti shygharushylar «Qazaq jeri» degen maqalada: «Qazaq jerin Resey-sýlik sordy. Bolishevik kóp nәrse istegen joq, biraq qazaqty týgel kedeylendirip, orys qylyp jibermekke bel budy», (25) dep tarihy shyndyqty ashyp kórsetti. Q. Kemengerúly «Qazaq jerine qolqa salushylar» degen maqalasynda kenes ýkimetining qazaq jeri jónindegi sayasatyna óz kózqarasyn bildiredi. Keyinde jýzege asqan búl sayasattyng bastau-qaynaryna kóz jiberu ýshin, «Jas azamattyn» betindegi osy materialgha az-kem toqtalayyq.

«Ótken aralyqta qazaq jerine salqynyn tiydiretin tómendegi tórt týrli jobanyng izi kórinedi: Resey «Altay, Semey, Aqmola, Enesey audandarynda svekla-qant zauyttaryn ashpaq. Ár zauytqa jylyna ýsh jýz myng pút qant shygharghanday mólshermen jayly, jaysyzy aralas 20 myng desyatina jer kerek», degen Lebedevting bayandamasynan Q. Kemengerúly: «Aqmola, Semey turaly pikir jabyq bolsa da, aiday anyq: búl eki oblystaghy qazaq jerine auyz salynatynyn» sergek jýrekpen sezedi. «Ýkimetting Aqmola, Atbasargha qaraghan Núra, Teniz kóli-Esil arasynda jeti jýz myng desyatina jerge Qyzyljar, Atbasargha qaraghan el men Torghay shekrasynda segiz jýz desyatina jerge aryq jýrgiziledi... Osy aitylghan audan suarylyp, birbetkey egin sharuasyna qolaylansa-aq, kelimsek qarashekpen-pereselenge toltyrylady. Jerlerding ejelgi zandy iyesi kóshpeli qazaq shólge qaray jylysady», degen avtordyng kóregen boljamy, keyin, HH ghasyrdyng ortasynda «tyng iygeru» degen daqpyrt nauqan týrinde oryndaldy emes pe?

Sonday-aq, «Jas azamat» qazaq jerining qazba baylyqtaryn shetjúrttyq alpauyttardyng talap-tonauyna qarsylyq bildirdi. «Shet memleketterding kapitaly ken qazu, fabriyk-zauyt salugha (búlar da qazaq jerine ornaydy) kirse» qazaq búl qazynadan taghy da aiyrylady.

Jastar gazeti osynday naqty dәlelderin kózge kórsetip, qolgha ústatqanday keltiredi de, mynaday týiin jasaydy:

«Minekey, Alash! Avtonomiya bolmaghan kýnde, shegine beretin qolqang osy. Jer – mәngi baylyq, aldyndaghy malynnan, qoynyndaghy aqshannan qymbat. Óner-bilim kenjeligi bolsa da, avtonomiyagha alasúryp jatqanymyz – Jer ýshin!» [21] Búl arada әngime «Úyasy búzylghan Resey memleketine» endi tabynudyng jóni joq ekendigi, qazaq halqy tәuelsizdik ýshin, óz bolashaghynyng tizginin óz qolyna alu ýshin kýresui, sonyng bәri qazaq jerining býtindigi turaly bolyp otyr. Ókinishke qaray, sol bir alasapyran tústa qazaq kósemderi qolyndaghysynan aiyrylyp qalghanday kórinedi. Áriyne, onyng obektivti jәne subektivti jaqtary da boldy, búl – basqa әngime.

Jas qalamgerler óz basylymyna osy sózderdi jaza otyryp, bolisheviktik Reseyding de Qazaqstangha tәuelsizdik syilamaytynyn әshkereledi. Al, «Ólgen tirilmekshi» degen basqa maqalada osy iydeya odan әri damytylyp, jer mәselesi jóninde bolishevikter patsha ókimetining tarihy múrageri ekeni aitylady. «Qazaq jerining bir kezde әzireyli bolghan pereselen mekemesi qaytadan tiriledi degen qaueset bar» ekendigin habarlap, halyq ózining sayasy kósemi Alash tóniregine toptasuy arqyly ghana tәuelsizdik kýresine qosylady degen pikirdi ortagha saldy [22].

Osynday-osynday sayasy jәne qoghamdyq taqyryptargha qalam terbegen «Jas azamat» avtorlary sol kezdegi ózara tiresken sayasy kýshterding ara salmaghyn baghamdap, halyqqa týsinikti tilde bayandap berip otyrdy. Baydildә Myrzaúly men Ghabdildә Nayzabekúlynyng «Búny ne deymiz?» degen taldamaly maqalasynda bolishevikterding qazaq dalasyndaghy is-әreketterin әshkerelenedi. «Jetisu jaghynda bolishevikter qazaq bolsyn, qazaq-orys bolsyn, qoyday qyryp, qanyn suday aghyzyp jatyr. Eng ayaghy Biyskide emshektegi nәreste balalardy myltyqtyng úshyna shanshyp, qanyn aghyzyp jatqanda, biz qolymyzdaghy bolishevikterdi erkeletip otyrghan jónimiz qalay?» dep halyqqa oy salady. Qoldan tughyzghan azamat soghysyndaghy qatygezdik, adamgershilikting barlyq ólshemin syryp tastap, shetsiz, sheksiz auyrtpalyq әkelgen bolishevikterding biylikke talasu әdisining zansyz ekendigin gazet ashyp kórsetedi. Taptyq mýdde degendi jeleu etip, әkesining saqalyna jarmasqan bala, aghasyn atqan ini, sheshesin satqan qyz... azamat soghysynyng basty qaharmandary osy bolghanyn merzimdi baspasózding sol kezdegi sandary sendire nasihattaghanyn bayqaymyz.

Gazetting birinshi qyrkýiekte jaryq kórgen sanynda «Alashorda» degen ortaq taqyryppen Ombydan berilgen habarlar toptamasynda: «Uchrediytelinoe sobraniye» chlenderinen qúrylghan ýkimetpen sóilesuge barghan «Alash Orda» mýsheleri Ahmet Baytúrsynov, Halel hәm Jihansha Dosmúhamedovter 19 avgusta (janasha) Ombyda Sibir ýkimetimen sóilesip jatqan «Alash Orda» bastyghy Álihandy symsyz telegrafqa shaqyryp, mynaday sózderdi sóilesti», dep bastaydy da, «Alashorda basshylyghynyng 1918 jyly 23 shildede Sibir ýkimetining premier-ministrine joldaghan hatyna» baylanysty týsinik berilgen. Kelissóz ýstinde Álihan Bókeyhan bastaghan ókilder Alashordanyng basshylyghy basqaru organdaryn qúru men Alashorda ýkimetining zandylyghyn dәleldeuge tyrysqan. «Dәl qazirgi sәtte Resey birynghay birtútas memleket retinde ómir sýrip otyrghan joq. Sol sebepti avtonomiyalyq oblystar men halyqtar bolishevikter biyliginen qútylyp, ózin-ózi basqaru jolyna týsuge tiyis... Demek, «Sibir men Alash arasyndaghy mýdde jaqyndyghy eki avtonomiyanyng tyghyz odaq qúruyn qajet etedi. Ózara týsinistik olardyng kýshin biriktiredi. Biz Sibir avtonomiyalyq ýkimetining talqylauyna ózara kelisimning mynaday punktterin úsynamyz:

Sibir ýkimeti men Alash avtonomiyasy birin-biri tanu, moyyndau arqyly qarym-qatynasqa týsedi» [23]. Kelesi talaptardyng mazmúny myna túrghyda bolyp keledi: 1) Alashorda tek qazaq halqynyng ghana biylik organy bolyp tabylady; 2) últtyq әsker jalpysibirlik basqarma men Alashordanyng әskery bólimine baghynady; 3) bank pen qarjy-qarajat mekemeleri Sibir ýkimetining qaramaghyna beriledi; 4)federaldyq ýkimet qúru ýshin bolishevikterden tazarghan ónirler halqynyng kongresin shaqyru qajet.

Búl jazbalardan qazaqtardyng ózin tanytuy, yaghni, Alashorda ýkimeti kelissóz jýrgizu barysynda óz memlekettiligin kórsetuge úmtylysy, Alashordanyng birynghay reseylik biylikting kýireui jaghdayynda derbes ómir sýru zandylyghyn dәleldeuge talpynysy, elde Alashorda biyligin qalyptastyrugha tyrysuy anyq kóringen bolatyn.

«Jas azamattaghy» osy maqalagha taqyryp bolghan kelissózder turaly Álihan Bókeyhan keyin bylay dep jazghan bolatyn: «Bizding Sibir ýkimetimen úzaqqa sozylghan kelissózderimiz Oral oblysyndaghy Alash avtonomiyasyn joydy. Mýmkin, bolishevikterden azat etilgen qazaq oblystary Alash avtonomiyasyn kýtip otyrmastan, Týrkistanmen jaqyndasudyng baghyt-baghdaryn izder». (24). Resey Alash avtonomiyasyn moyyndamaghan jaghdayda Týrkistannan aiyrylady, al Sibir Alash siyaqty odaqtasyn joghaltady: «Avtonomiyanyng qúlau qaupi Alash partiyasyna qalay bolghanda da, Alashordany Sibirmen odaq boludan bas tartugha, Alash avtonomiyasyn jariyalaugha jәne qazaq halqynyng birligin saqtap qalugha tyrysugha mәjbýr etti. Sibir ýkimetining Alash avtonomiyasyn moyyndauy Týrkistandy Resey aumaghyndaghy federasiyalyq qúrylym retinde ornyghuyna mýmkindik berer, dep ýmittendik».

«Jas azamat» uaqyt tamyryn dәl basyp, ýlken sayasatqa batyl aralasyp, súnghylalyq tanytqany onyng әr sanynan bayqalady. Qazaq Últtyq avtonomiyasyn qúru turaly II Býkilqazaq sezining sheshimin jýzege asyrugha kirisken Á. N. Bókeyhanov birden kezek kýttirmeytin birqatar manyzdy mәselelerdi qarastyrdy. Qazaqstannyng batysynda, soltýstiginde, shyghysynda sayasy jaghday birkelki emes edi. Alash qayratkerlerining basqa sayasy kýshterge qatynasy da týrlishe qalyptasty. Bókeyhanov pen onyn ainalasyndaghylar búl jaghdaylardy tolyqtay esepke aldy. Semeyde Kenes ókimeti qúlasymen, osynda kelgen Á.N. Bókeyhanov jana jaghdayda qimyl jasau taktikasy turaly núsqau berdi. Mәselen, Orynbordaghy Torghay oblystyq Alash komiytetining basshysy Seyitqazym Qadyrbaevqa jiberilgen jedelhatta bylay delingen bolatyn: «24 mausymda Alashorda óz júmysyna kiristi. II Býkilqazaq sezining sheshimderin jýzege asyratyn bolady. Bashqúrt jәne Sibir avtonomiyalaryna tuysqan avtonomiyalar retinde qaraymyz. Bolishevikterdi taratu isinde olarmen odaqtaspyz. Basqa oblystarda da tize qosa otyryp, júmys isteymiz. Torghayda Alashordanyng oblystyq bólimin, uezderde uezdik bólimderin ashugha kirisinizder. Olardyng mýsheleri zemstvolyq mekemelerden qúralsyn. Uezdik bólimder 3-5 adamnan túrady, olardyng bireui, qazaq milisiyasyna qatysty isterdi jýrgizedi. Ekinshisi, aqsha qarajatyn jinaumen ainalysady. Zemstvo belgili bir uaqytqa deyin saqtalady. Zemstvo isine Alashorda aralaspaydy» Búl - jana ghana qalyptasyp kele jatqan últtyq jana memleketting jýiesi turaly sóz bolatyn.

Alashordanyng keleshegi turaly Chelyabi qalasynda ótuge tiyis Sibir ókimetimen kelesi kelissóz-kenesting 25 tamyzgha belgilenip otyrghanyn habarlaghan «Jas azamat» tilshisi «Alash Orda» atynan Halel Dosmúhamedov, Ahmet Baytúrsynov, Týrkistan avtonomiyasynyng bastyghy Mústafa Shoqaev barmaqshy bolyp otyrghan búl jiylysta qaralatyn «ýlken júmys әr avtonomiyaly ýkimetterden bas biriktiretin ortadan barlyghyna birdey ýkimet túrghyzu» ekenine, «egerde búl jiylghandar yntymaqtasyp, sózdi bir jerden shygharsa, búlardyng qaulysy búzylmaytyn bolyp bekimekshi» ekenine nazar audarady. «Búl soveshaniyeden ýmit zor. Alash Ordanyng únatuy boyynsha jinalysqa búrynghy Uchrediytelinoe sobraniyege saylanyp shyqqan bar mýsheler kirmekshi. Hәm Avtonomiyaly júrttardyng saylanyp belgilengen ýkimet ókilderi de» qatysady dep atap kórsetken.

Gazet betinde óte-móte manyzdy oqigha retinde tәtpishtep jazylghan osy kenesting keyin qalay bastalyp, qalay ayaqtalghanyn zerttep qaraghanymyzda, mәjilisting Chelyabide emes, Ufagha shaqyrylghanyn, jobalanghan 25 tamyzda emes, sәl keshigip, 1918 jyly 8 qyrkýiekte ashylghanyn bayqaymyz. «Onyng júmysyna 147 adam qatysty, onyng ishinde 81 adam Qúryltay jinalysynyng mýshesi boldy. Oghan barlyq qazaq oblystary, onyng ishinde Týrkistan avtonomiyasynan Á. Bókeyhanov, X. Dosmúhamedov, J. Dosmúhamedov, S. Dosjanov, B.Jaqan-

damov, A.Baytúrsynov, Gh.Álimbekov, M.Tynyshbaev, M. Shoqay, E. Túrmúhamedovtar qatysty. Ufa memlekettik mәjilisining qaraghan basty mәselesi Býkilreseylik jogharghy ókimet biyligin qúru bolatyn. Jana ýkimet Diyrektoriya degen atqa ie boldy. Ol eser partiyasy OK-ning mýshesi N. Avksentiev tóraghalyq etken bes adamnan túrdy [24].

Al, bas qosudyng qorytyndysy qalay boldy? desek: «N.D. Avksentiev pen onyng әriptesteri Alashorda ýkimeti joyylsyn, onyng kyzmeti mәdeniy-túrmystyq jәne sharuashylyq-ekonomikalyq mәselelermen shektelsin degen sheshimge kelgen [25].

Alashordany taratu turaly múnday sheshim Á. Bókeyhanov pen barlyq Alash qayratkerlerine mýlde kýtpegen jaghday boldy. Mysaly, «Sayasat kýii» degen maqalada osy mәselelermen qatar, Reseyding uaqytsha ýkimeti men Alashorda ýkimetining ara-qatynasy sóz bolady. Osy sandaghy ekinshi bir materialda Ufadaghy «Qúryltay jinalysy» úiymynyng mýsheleri men sosial-revolusionerler partiyasy kindik komiyteti mýshelerining abaqtygha jabylghany aitylghan. Sayasy kózqarasy, ústanghan baghyty ýshin azamattyq erkinen aiyryp, zorlyq-zombylyq jasaudyng әdiletpen ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytynyn aiyptap jazdy.

        Gazetting 1918 jylghy 15 qazan, seysenbidegi 7-sanynda jaryq kórgen «Qala dumasyna saylau» degen maqalada Qyzyljar qalasyndaghy qazaqtardyng qala biyligine belsene aralasuy qajet ekendigi sayasy ýgit dәstýrinde berilgen.

«Jana tәrtippen dumasyn saylap alghan hәm saylayyn dep jatqan qalalar bar. Sharua óner-bilim, dәrigerlik, qazyna júmysy qay qalada bolsyn dumanyng qolynda bolady. Búl uaqytqa deyin qala qazaqtary dumanyng beynetin jiysyp, rahatyna oraza ústap keldi («biylikten shet qaldy» degen maghynada.-Avt.) Qaladaghy qazaqtar jaghy túrghyn sanatyna alynbay, ózderine arnalghan mektep-medireselerdin, basqa jenildikterding bolmauy, jetim sybaghasyna da qoly jetpey kólenkede qaluy joghardaghy pikirge dәlel. Búryn kinә ýkimetting synar ezu sayasatynda bolsa, endi kinә qala qazaqtaryn ózderine audy. Ótken jyly duma saylauyna kirisuge qazaqtar komiytet sergeldenine úshyrap, alang boldy. Endi nege alang bolady?», dep ashy shyndyqty aityp, betke basady da, әli de samarqau otyrghan qazaq júrtshylyghyn namysqa shaqyrady.

«Búl joly duma saylauyna kirispey qalu úyat. Ásirese, búl duma jogharydaghy júmystardy oryndaudan basqa, sayasat tarazysynda salmaqtasugha kerek. Qazaqqa jany ashityn sosialister búl saylauda kópshilik dauys ala almas. Óitkeni, bostandyqtan kónili qalyp, bir kýnde júmaq ornamady degender sosialisterge júrt salqyn qaray bastady. Orystyng bir bilimdany aitqan: «Orys halqy bir әkimshilikti úzaq sýimeydi, әldeneshe baydy toydyratyn nәpsisi zor qatyn siyaqty» dep. Ótken jylghy Kerenskiy ýkimeti jaqpaghan son, kýderdi ýzu kerek. Osy kýni әsire- qyzyldanyp jýrgenderding erteng syrt berip ketui, orys tabighatynan kýtilmeytin ghajap is emes. Sonyng ýshin kópshilik kadet-monarhister jaghynda bolugha mýmkin. Búl key qalalardyng saylauynda kórinip qaldy..». Múny jazyp otyrghan, әlbette, sayasy kýreste tәjiriybe jinap, shynyqqan, Mirjaqyp, Qoshmúhammet, Smaghúl, Maghjan... dengeyles, sauatty avtor ekenine kýmәn joq.

 

Jastar gazetine asa kórnekti qazaq publisiysi, alash kósemderining biri Mirjaqyp Dulatovtyng qatysyp, maqala jazyp túruy basylymnyng betin aiqyndap, bedelin ósirgenin bayqaymyz. Mysaly, onyng «Alash qúrbany» degen maqalasyn osy gazet basqanda, halyq azattyghy ýshin qaza bolghan jas azamattyng esimi men erligin zamandastarynyng sanasyna jetkizudi kózdeydi.

1918 jylghy 6 nauryzda Alash milisiyasynyng bastyghy Qazy Núrmúhamedúly orys bolishevikterining qolynan qaza tapty. Ol eshqanday qylmys jasamaghan, bir top qarusyz qazaq jigitterin jattyqtyryp jatqanda bolishevikter kelip, naqaq jandy atyp óltiredi. Alash azamatyn songhy sapargha shygharyp salyp túryp, aitqan Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng jalyndy sózi kópshilikting jýreginde úranday jattaldy. Ol myna sózder edi: «Múny óldi demender. Búl kýni hәm múnan songhy azamattar myna men siyaqty bolyp «últym dender», dep ózining últshyldyghyn sózben emes, ispen kórsetti... Qaraghym, Qazy, ólimine ókinbe! Armanyng joq, qúday aldynda da, júrt aldynda da sening ornyng bólek».

Osy qayghyly oqigha turaly «Saryarqa» gazetinen «Qazaqqa» kóshirip basyp, týsinikteme bergen Janúzaq Jәnibekovting kórsetuinshe, Jýsipbek Aymauytúly bylay degen: «Últyng ýshin tuyp edin, últyng ýshin óldin. Keudende bir-aq armanyng ketti: eshkimge oq atyp, qylysh suyra almay, jazyqsyz oqqa úshtyn. Tym bolmasa, últynnyng baqytynyng shetin kóre almay kettin». (26) («Qazaq», 1918, 30-mausym) «Jas azamat» M. Dulatúlynyng «Túnghysh qúrban» atty óleninde Alash kýresining qoldaugha barsha qazaq jastaryn shaqyrdy. Ol ólenning myna joldaryn jas qauym jattap alghany sózsiz...

 

Maqsaty últtyng jolyna

Tuyn ústap qolyna,

Jas ghúmyryn pida etken.

Qosh bauyrym, joldasym!

Armansyz sening óz basyn...

 

Gazetting әr nómirin qazirgi zamanghy kәsiby jurnalist mamannyng kózimen qaraghanda, uaqyt ótken sayyn basylymnyng pisip, jedel shirap kele jatqany bayqalady. Taqyryp tandaudaghy әuelgi shashyranqylyq tyiylyp, keleli mәselelerding jýiesin tauyp, batyl barlap, tereng qazu, keng qamtu basym. Mysaly, «Bizding últshyldar» (№18) degen maqalada Tәuelsizdik ýshin kýreske kirgenderge mynaday kenes berilgen:

«Kónilsiz bolu - shyn últshyldargha layyq emes, óitkeni, últ júmysyna belsene kirispey jatyp, qajyp qalu, anyq tolyq eki jylgha jetpey, últshyldardyng ensesi týsip, saly sugha ketip, qajyp qalsa, búqaranyng japqan kónilin kim ashady? Últty tendikke kim jetkizedi? Múny oilasaq, eriksiz tabandy әsker, últjan bolamyz. Últjan bolghan kisi aigha-jylgha dep kesip kirmeydi. Ólsheuli kýni oilaghan maqsatyna jete almasa, júrtqa sózin tyndata almasa da, «qajydym» dep tartynbas kerek, әr tarapynan kedergi qoyylghan sayyn, qayraty artyp, quaty kýsheyip, tasqyn suday ekpindey bermek.

Sheginu, jasqanu, qaju - últshyldyqtyng jauy. Sonda da, dúrys oiynan qaytpaytyn, týzu, taza, myqty pikirli bolmaq kerek. Imam aghzam aitady: «bir pikirdi dúrys dep sengennen keyin, bireu kelip: «pikiring dúrys emes» dep, dúrys emestigine dәlel qylyp, tayaqty kóz aldynda jylangha ainaldyrsa da, bir sengen pikirinnen qaytpa!» dep». Osyghan mazmúndas, «Eshten kesh jaqsy» degen maqalada sayasy kýresting dәl sol sәttegi mindetterin bylaysha kózge týrtkendey etip núsqaydy:

«Óz ýstime kelgende bir-aq kórem» dep otyru, alystan kele jatqan órtting aldynan shyqpay, oida kýtip otyrghanmen birdey. Búdan payda joq. Milisiya jinaudan bastap, shara jasaudyng biri - eldi apattan qorghau. Sonyng ýshin Alashorda júmysy uaqytsha qanday kýide bolsa da, Alash milisiyasy taban taydyrmay, qyzmetin istey berui layyq. Aqsaqal batasyn, bay malyn, molla [dúghasymen qoldap,] jastar kýshin ayamay, eldi jaudan qorghau kerek. Jau ong býiirden de, sol býiirden de qysyp keledi. El qorghau - qúrghaq sózding «jiylysyna» baylanbaydy, yqylasty kónilden, jigerli qoldan shyqqan iske baylanady».

Dúrys úiymdastyrylghan baspasózding ýgit-týsinik qarym-qabyletin meylinshe tiyimdi paydalanudyn, úiymdastyrushylyq qyzmetining ýlgisin «Jas azamat» sol kezde-aq kórsetip ketipti. Sayasy maqala, kópke tanys әueze әngime, tipti shaghyn aqpar, taqpaq-óleng týrindegi materialdardyng keyip-kórki, gazetti kýn ozghan sayyn tartymdyraq etip, әr shanyraqqa qonaqtatugha kýsh salghany bayqalady.

 

Qoryta aitqanda, «Jas azamat» az uaqyt ishinde sayasy baghyt-baghdary anyq, óz betin tapqan, oqyrmandarynyng yqylasyna bólengen basylym boldy.

«Jas azamattyn» songhy sany 1919 jylghy 3-aqpanda shyqty da, toqtady. Zertteushi Dihan Qamzabekúly atap kórsetkendey, jastar gazeti últ bolashaghy ýshin aqyrghy sanyna deyin adal qyzmet etti.

Endi osy gazetting aqyrghy sanyndaghy keybir materialdargha sholu jasayyq. «El balasynyn» (Q. Kemengerúly. – Avt.) «Eshten kesh jaqsy», degen maqalasynda bolishevikterding memleket biyligin zansyz basyp aluyna baylanysty qazaq oqyghandarynyng ekige jarylyp: biri–búrynghysynsha tәuelsizdik kýresining jolyn bekem ústanghany, ekinshi–bolishevikterding aldarqatqan jel-qyzyl sózine senip, tәuelsizdik ýshin kýreske iritki salghanyn ashyna bayandalady.

«Ertengisine esek qayghyrady» - qazaq halqynyng jabayy bolyp jýrgen dәuirinde shyqqan maqal. «Týstik ómiring bolsa, keshtik mal jiy» - qazaqtyng mәdeniyet dәuirinde shyqqan maqal, dep eki maqaldy salystyra otyryp, avtor: «Songhy maqal turaly keninen tolghanghanda «keleshegindi, ýrim-bútaghyndy oila» degen aqyl sóz shyghady», deydi.

«...Bizding qazaqtyng bir ayaghy mәdeniyet audanynda túrsa, ekinshi ayaghy әli taghylyq audanynda túr. Taghy adamgha ghana has sabyrsyzdyq, ne iste bolsa da aldyn boljay almaytyndyq, kózi kórmese senbestik tәn. Búl sipattar biz týgili, mәdeniyetting syrtyn alyp, jelbuaz bolyp jýrgen orys halqynda da bar. Men búl arada Alash ólkesinde qazaq elining sabyrsyzdyghynan, aldyn boljay almaghandyghynan, senbegendiginen kórgen qorlyqtaryn sanap ótemin».

«Júrttyng kóbi bolishevikterding әdemi sózderine, «әr últtyng óz tizgini ózinde bolsyn» degenine semirip jýrgende, sayasy qyraghylar «bolishevikten saqtanyndar!» deydi.

Búl arada әngime kenes ýkimeti 1917 jylghy 2 qarashada jariyalaghan «Rossiya halyqtary pravolarynyng deklarasiyasy» turaly bolyp otyr. Búl qújat boyynsha bolishevikter Reseyding barlyq aimaqtaryn mekendegen halyqtargha tendik, tipti derbes memleket qúrugha deyin baratyn ózin-ózin biyleu qúqyqtary beriletinin jariya etken bolatyn. Osyghan mazmúndas uәde sol jylghy 20 qarashada kenes ýkimeti qabyldaghan «Rossiya men Shyghystyng barlyq músylman enbekshilerine» degen ýndeuinde qaytalandy. Alash kósemderi múnday aldarqatugha senbeuge der kezinde-aq shaqyrghan bolatyn. Jastar gazeti osy jaghdaydy eskertip, mәselening asa manyzdy ekenin qalyng qazaqqa taghy da kórsetudi maqsút dep bilgen.

«Ghalihandar (Álihan Bókeyhan.– Avt.) bolishevikterden bas qorghau ýshin Orynborda sezd shaqyrghanda [27]6 «qorlyq kórgenderge bolishevik tiishi me edi?» dep, Ghalihandardy kinәlaghandar boldy», dep keledi de, avtor búdan әri bolishevikterding qazaq dalasyn qangha bóktirip, azamat soghysyn qoldan tughyzyp, ushyqtyryp jibergenining mysaldaryn atap-atap kórsetedi. Búl maqalanyng tanymdyq mazmúny erekshe ekenin aita otyryp, jurnalisting sheberligine de nazar salghan jón bolar edi. Qazirgi jurnalister ýshin de múnday ónege óte kerek. Sondyqtan, osy enbekte búqaralyq aqparat taratudyng qazaq jurnalistikasynde erterek qalyptasqan tәjiriybesin tanystyru maqsatynda gazet jariyalanymdarynan kesek-kesek ýzindiler berildi. Qarap otyrsanyz, zaman talabyna, uaqyt tarlyghyna baylanysty qalamgerler aqparat jetkizuding tóte, ontayly әdis-tәsilderin tanday bilgen. Árbir oqigha shiraq tújyrymdalyp, týsinikti mәtin týrinde qysqa qayyrylyp otyrady. Mysaldar mynau:

«Alash ólkesining hali: bolishevik zamanynan Jetisu, Syrdariya qazaghy qangha túnshyghyp jatyr. Keybireulerding aituyna qaraghanda qúrugha juyqtaghan». «Bolishevikter Bókeylik qazaqtaryn eriksiz soldatqa aldy degen habar bar». «Oral qazaqtarynan tolyq habar joq. Biraq, Oral qalasyn bolishevikter alghangha qaraghanda, hal nashar bolugha tiyis». «Torghay oblysynda, Aqtóbe jaghy qyrghyn. Aman túrghan Aqmola edi, songhy habarlargha qaraghanda Shu boyyna [28] bolishevikter kele bastapty».

«Semey oblysynyng jigitteri erlik kórsetip, Jetisu barmasa, endigi Semey de qyrghyngha úshyraytyn edi.

Bas aman, mal týgel elder bir jyldyng ishindegi qandy soghystardan, talaulardan nege ýlgi almaydy? Óz ýstime tiygende bir-aq kórem» dep otyru alystan kele jatqan órtting aldynan shyqpay, ýiding irgesine kelgende shyqqanmen birdey. Búdan payda joq».

«...Milisiya jinaudyng [29] basty maqsaty – eldi apattan qorghau. Sonyng ýshin «Alashorda» júmysy uaqytsha qanday kýide bolsa da, Alash milisiyasy taban taydyrmay qyzmet istey beru kerek. Alash polktaryna kirip, el qorghau – jastardyng moynyndaghy paryzy. «Qyryq jyl qyrghyn kelse de, ajaldy óledi» [30]. Osynday-osynday, kózdegen nysanagha dәl baghyttalyp, býkpesiz, batyl bastalyp, shúghyl qaytarylghan yqsham sóilemderding yqpal-әseri kýshti bolaryn, gazet betin úqsata, ýnemdi paydalanudyng jolyn tapqan atalargha rahmet.

1919 jylghy aqpanda jaryq kórgen «Jas azamattyn» betindegi osy tektes habarlar sol kezdegi qazaq jerindegi sayasy hal-ahualdy meylinshe aiqyn kórsetip bergen. Osy uaqytqa deyin baspasóz tarihyn zertteushiler nazaryna almay, tiyisti baghasyn bermey kelgen maqala – Alash nasihatynyng túzdyghy deuge әbden layyq. Sәuegeylik jasau artyq bolar, biraq «Jas azamattyn» osy shaqyruy iske asqanday bolsa, qazaq tarihynyng dóngelegi basqasha ainalar ma edi, qayter edi? Ókinishke qaray, el ishinen jik shyghyp, «taptyng múnyn joqtaghan, kedeyshil, búqarashyl» bolyp, túlypqa móniregen azamattar Qazaqstannyng tәuelsizdigin bótenning qanjyghasyna baylap bergenin býrkelemey, ashyq aitatyn uaqyt jetti. Qazaqtyng «jana bolishevikterinin» kóbi bilimi az, sayasy senim qazyghy tiyanaqsyz, jeke bastyng ókpesin ór tútqan, sol ýshin últ mýddesi degen týsinikti qyzmet lauazymyna aiyrbastaghan edi. Keyin ghoy, sol bolishevikter tap kýresining teoriyasyn tereng mengergen, sosializmning strategiyasyn aldyn-ala boljap bilgen «qayratkerler» sanatynda atalyp tarihta qalghany... Sayasy kýres degendi kitaptan ghana oqyghan anqau kónil, sәby úrpaq olargha qúlay senip, qúldyq úrdy.

Tarihy derek retinde «Jas azamattyn» songhy sanynda basylghan osy maqala qymbat desek, «Qazaq» gazetimen kýrestes-ýndes bolghandyqtan, onyng qúny tipti arta týsedi. «Qazaqtyn» merzimdi basylym retindegi ghúmyrynyng sonyndaghy 1918 jylghy 264-sanynda basylghan Mirjaqyp Dulatovtyng «Qaytsek júrt bolamyz» degen maqalasyna kóz salayyq. 1914-1918 jyldardaghy astan-kesten oqighalardy eske ala otyryp, Alash kósemi bylay dep jazghan: «... Dýnie oiran boldy. Danqy jer jarghan zor memleketter joghalugha ainaldy. At tóbelindey az elderge ese tiydi. Múnday zor ózgerister bolghan emes. Múnan song da bola bermeydi. Árkim qalay júrt bolamyz, dep jan talasyp jatqany osy. Patsha týsip, eski tәrtip jemirilip, bostandyq tughanyna jyl jarym boldy....Bolishevik degen bir pәle shyghyp, Nikolaydy saghyndyrghany da ras. Múnan son, qanday jamandyq bolaryna qara halyqtyng kózi jetpey, bostandyqtan kónili suynyp túrghany da ras... Bәri júrttyghyn saqtau ýshin qyrghyn kórip, beynet shegip jatyr.

Qazir kim degenine jetedi? Kimning mereyi ýstem bolady? Kim bireuding qanjyghasynda ketpeydi?

- Kimning bilegi juan bolsa, sol júrt bolady. Kim kýshti bolsa, sol degenine jetedi.

- Kýsh ne?

- Kýsh - әsker.

- Búl zamanda әskeri joq júrt – júrt emes, qúl». Búdan keyin «Qazaq» gazeti Alash әskerin qúrudy birinshi kezektegi, qazaq halqynyng taghdyryn sheshetin mәsele retinde atap kórsetedi. Mirjaqyp Dulatovtyng auzymen «Alashorda» ýkimetining halyqqa arnaghan ýndeui bylay ayaqtalady:

«Sóz baylauy sol - әskerimiz bolmasa, qazynamyz bolmasa, biz avtonomiya bola almaymyz. Avtonomiya almasaq, júrt bola almaymyz. Qaytsek júrt bolamyz degendi oilasaq, jauap bireu-aq: әskerimiz bolsa ghana júrt bolamyz».

Salystyra qaraghanda, bes jyl boyy shyghyp kelgen, jan-jaqty bilimdi, sayasy kýreste shynyqqan qazaq kýreskerlerining agha úrpaghynyng ýgit-nasihat qúraly «Qazaqtyn» yqpaly «Jas azamatqa» shamshyraq-ústaz esebinde bolghanyn bayqaymyz.

«Jas azamattyn» derek kózi retindegi qúnyna bagha jetpeydi. Osydan 95 jyl búryn qazaq kóginde jarqyray kóringen búl basylymnyng әr sany, әr avtordyng aghynan jarylghan adal niyetti pikirleri halqymyzdyng ruhany qazynasynyng tolyqtyra týsti. Gazetting avtorlary turaly anyqtalghan derektermen qosa, ashylmay qalghan laqap esimderdi de eske salsaq, artyghy bolmas. Múnda, Mirjaqyp, Maghjan, Smaghúl, Qoshmúhambet, Maldybaev Bilәl, Kәshimov Múhametsalyq, Serkebaev Bekmúhambet, Núralin Tólebay, Ahmet Jantaliyn, siyaqty ysylghan qalamger-jurnalistermen qatar, azan shaqyryp qoyghan aty-jóni jasyryn tilshi-habarshylardy da tizip óteyik: «Jolaushy», «Tilshi», «Shanqan», «Jýnis-optimist», «Dala balasy», «El balasy»- Qoshmúhamet Kemengerúly, «Mәshim» -Ghabdrahman Baydildin boluy mýmkin, «Jәdiger-Janys», «Jas Áltay», Saymenov, Núrymov, Ghabdolla Nayzabekov, Jasym Temirbekov, Hamza Ibrahiymúly, Bayday Myrzaliyn, Smaghúl Baykebaev, t.b. Elimizding tәuelsizdigi, jerimizding býtindigi ýshin kýresken ardaqty úldarymyzdyng qatarynda osylardyng әrqaysynyng da layyqty orny bar. Osy azamattardyng úrpaqtary aramyzda jýrgeni de shyndyq.

Alash jastarynyng alghashqy basylymy turaly búl monografiyalyq maqala avtorlar, әriyne, gazetting әr sanynda jariyalanghan materialdardy týstep, týgendep, mazmúndap, taldap berudi maqsat etpeydi. Ol jaghyn ot jýrekti jastarymyzdyng ynta-yqylasyna, sanasy men bilim-biligine qaldyramyz.

Sóite túrsaq ta, úly oishyl Múhtar Áuezovting qalamynan 21 jasynda tughan myna qoltanbasyna toqtalmay ketudi jón kórmedik. «Jas azamattyn» 1918 jylghy 15 qazan, seysenbi kýngi jetinshi sanynda bastalyp, on kýnnen keyin segizinshi sanynda nýktesin qoyghan «Eskeru kerek» degen maqalasynda zaman keskini dәl berilip, sol zaman talabyna qaray, qazaq halining qandaylyghy, odan arghy keleshekting keypi turasynda tolghanady. Keyin, kemel oily danyshpan Múhtardyng jasyndaghy ayaq alysy, qalam terbesi, qúlash sermesi maqalanyng әrbir jolynan atoylap kórinedi. Áueli әriden bastaydy:

 «Keshegi eshkimge baghynbay, eldi han biylep, kósem by biylegen zaman - kiyiz tuyrlyqty qazaqtyng tarihynda әrkimge belgili bir dәuir. Ol zaman ótti. Odan bergi bizding hәl búlqynbay, jatqa baghynudyng jolynda boldy. Keng qazaq dalasyn әldeneshe ukaz sayqaldap shyqty. Kóp ózgeris, janalyqtar boldy. Áuelgi qazaqtyng halyqtyq qalpy neshe tolyp, neshe kishireyip, shym-shytyryq týrlerge týsti. Ár týrli ukazdardan shyqqan ózgeris halyq baqytyn mysqaldap, jyljytyp, qúldyq qúshaghyna tastaghaly әkeldi. Neshe ret qazaq halqy zyndannyng erneuine kelip qaytty...»

IYә, solay. Oqyrmanyn tereng oigha jeteley kelip, jas Múhtar: «Búl uaqytta zaman ol túmandy seyiltti. Endi qanday ózgerister bolsa da, halyq joghalmaydy, baqyt qayta oralyp kýlip qaraydy, degen ýmit Alash jýregin quantyp túr. Bir júrttyng basynan keshken әrtýrli dәuir, sol halyqtyng qalpyna әrtýrli iz qaldyryp otyratyny tarih jýzinen belgili. Bastan keshken shabynshylyq, búzaqy-tentektik, batyrlar, handar zamany qazaqqa ózge bir minez berip, halyqtyq qalpyn basqa bir týrge týsirgen.

 Zaman talqysy: shabynshylyq, bassyzdyq eriksiz sonday qylyp otyrsa, keshegi ótken erding qúnyn eki auyz sózben bitiretin әdiletshil biylerding zamany, júrt minezinde ol da ózinshe bir iz qaldyrdy. Odan bergi, arty býginge deyin seyilmey otyrghan, el qamqory basshydan, berekeden, tәrtipten, namys-qayrattan aiyrylyp, qúldyq pen zorlyq arqanynda matauly bolghan zaman, taghy da basqa týrli iz tastap, keleshektegi júrtshylyqqa ózgeshe bir ruhty búl da berip ketip otyr». Avtordyng oiynsha, sondyqtan, jana ghasyr, jana dәuirde qazaq ózine-ózi ie bolyp, keleshegin sanamen salmaqtay bilse, kәni! «Endi búl songhy aitqan dәuirge basymyzda oqyghan bilimimiz, qolgha ústaghan sayasat degen qúralymyz barlar bir kelip, alynyp otyrmyz. Áriyne, oqyghany bastaghan búl songhy dәuir de, qazaq júrtyn gýldentip, ajarlandyratyn dәuir. Biraq, kókirekti qarsy aiyrghan arman, quanysh bolyp tarqap, kóksegen baqyt qanat qaghyp, qolgha elpildep kele jatqanda, bizding qolgha qazaq qanday kýide tiyedi? Soghan syn kózdi salu kerek. Ótken kýnning istegen yqylasyn esepteu kerek. Qazaq búryn pәlendey batyr edi, aqyldy adam edi, dep qúr sózben jeliktirip, osy kýngi júrtty batyr namysker qyla qoyayyn degen oy mende joq.»

Mәsele, qaranghylyq týnegi seyilip kele jatqan shaqtaghy qazaq qanday? Ony «...zaman ynghayy eriksiz «qorqaqty kóp quyp batyr qyldy ma», joq ózdiginen sýiegine singen minezi me edi, әiteuir búrynghy qazaqtyng búl kýnge deyin bar minezi әri ekeni anyq edi. Búghan eshkimning dauy joq. Búl kýnde qazaqtyng sol nәrli minezining bәri de azdy... kýnde aidap, tyqsyryp otyrghandyqtan bolsa da, basshydan qalmaytyn namysker, shynyqqan, taramys qayratty elding ornyn búl kýnde quanyshqa-quana, kýiinishke-kýiine bilmeytin, salbyraghan, namyssyz, qorqaq, úsaq ótirikshi júrt aldy».

Biraq, M. Áuezovting týsiniginshe, olay bola berui mýmkin emes. Beldi buyp, bilekti týrip, etek-jendi jiyp, ishki alauyzdyqty tyiyp, bir kósemge baghynyp, adal enbekten baqyt izdeytin kez búl. Ol ýshin pәrmendi, әdil biylik, kýshti zang kerek. Abaydyn: «Men zakon quaty qolymda túrghan kisi bolsam. adam balasynyng minezin týzep bolmaydy degen kisining tilin keser edim», degen sózining qazaq turasynda iske alynatyn kezi keldi, Adamzat qoghamy damuynyng aldynghy legindegi elderdi mysalgha keltire otyryp, Múhtar Áuezov mynany eskertedi: «...olardyng osynsha dәrejege jetuine, әdil biylik, tәrtipti, ashyq sayasat bolghan. Olardyng basshysy el qamyn jaqsy úghyp, әuelgi maqsatyna kópting qamyn qoyghan. Osydan, basshysyn kóbi sýiip, artynan ergish bolghan... Endigi halyq boluymyzgha úitqy bolatyn nәrse - qúrysh qúrsauly әdil, qatal biylik...Ishi týtin bolsa, syrtynda býtindik joq, erteng kýl bolyp kókke úshady.. Biz әli shiyki júrtpyz, talay ózgeriske moyyn úsynamyz, zaman eriksiz moyyn úsyndyrady».

Qay zamanda da, qogham mýshelerining birauyzdylyghy – qaytpas-qaysar quat beretinin dәleldey kelip, «Alash múraty ýshin jasaghan әrbir qadamyng úrpaghyna ýlgi bolsyn», degen tilekpen Múhtarsha bastap, Múhtarsha ayaqtaghan kósemsóz sheberining osy bir ghana maqalasynyng ózi «Jas azamat» oqyrmandaryna oy salghanyn sezinuding ózi baqyt ekenin endi bilip otyrmyz.

Qazaq» gazetining baghytyn jalpy júrtqa mәshhýr etuge jәrdemdesken, azamattyq oi-sanany ilgeriletuge septigi tiygen...«Jas azamat» últ tәuelsizdigin joqtap, otarshyldyq ezgige qarsy túrghan qazaq jastarynyng túnghysh qoghamdyq-sayasy gazeti» dep jazghan oqymysty Dihan Qamzabekúlynyng [31] baghasyn tolyq qúptay otyryp, tarih ghylymdarynyng doktorlary Saghymbay Qozybaev pen Qyryqbay Aldabergenovtin: «Qazaq jastar baspasózining tarihy qazirgi aityp jýrgendey, 1921 jyldyng nauryzy aiynan emes, 1918 jyldyng shilde aiynan bastalady.... Al «Jas Alash» gazeti bolsa, Kenes ókimeti ornap, nyghaya bastaghan tústa Týrkistan respublikasynda qazaq jastaryna arnalyp, jana baghytta shygha bastaghan alghashqy basylym. Yaghny «Jas azamat» gazetining izbasary» [32] degen pikirlerine basqa sóz qosu artyq bolar. Aty – jastar baspasózi bolghanymen, zaty - asyl, últ tәuelsizdigining tuyn alghash kótergen ruhany sham-shyraqtar qatarynan «Jas azamatty» kóremiz.

Baspasóz tarihyna zer salyp, qazaq baspasózining elding tәuelsizdigi, jerding býtindigi ýshin kýreste qanday sayasiy-qoghamdyq mәni bolghanyn týsinu  ýshin Ahmet Baytúrsynovtyng myna sózderi baghyt-baghdar bolugha tiyis. «Qúl bolghan halyqtan tuyp, qúldyqtyng qorlyq-zorlyghyn kórip otyryp, qazaq qalam qayratkerleri qalamyn últynyng auyryn jenildetu, auruyn azaytu jolyna júmsamasqa mýmkin emes», - degen edi ol. «Olay bolmaghan bolsa, - deydi A. Baytúrsynov aldynghy oiyn jalghastyryp, - onda tabighat zanynan tysqary, adamnan shoshqa, shoshqadan kýshik tughan siyaqty bolyp shyghady». Osynau ashy aitylghan shyndyqtyng aldynda bas iymeuge bola ma? Demek, qazaq baspasózining jýz jyldyq tarihy osy arnada aqty, ol ósti, ósip, jetildi. Qazaq publisisterining (Aqansha – «qalamgerler») mandayyna ústaghan temirqazyq taqyryby da qazaqtyng múny, qazaqtyng armany, qazaq tartqan azapty jenildetuding jolyn izdeu, desek dúrys.

Zarqyn Tayshybay, professor,

Sәule Mәlikova, tarih ghylymdarynyng kandidaty.

Qyzyljar qalasy

Sony

(Maqala Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining tapsyrysy boyynsha jariyalandy)

 

         Paydalanghan әdebiyetter jәne derekter tizimi

1. Nazarbaev N. Tәuelsizdigimizding bes jyly. A. 1996 j. 256 bet.
2. Qazaqstan Respublikasynda tarihy sananyng qalyptasu túghyrnamasy // Egemen Qazaqstan, 1994, 14 qyrkýiek.
3. Sonda.
4. Bekhojin H. Qazaq baspasózining damu joldary. A. 1964 j. 3-bet
5. Sonda.
6. Sonda, 5-6-better
7. «Enbekshi qazaq», 1923 j. 5 mamyr
8. Sonda.
9. Áuezov M. Shygharmalarynyng elu tomdyq jinaghy. 2-tom, A., 1998 j. 63-75-better
10. Omashev N. Qazaq radiojurnalistikasy. A., 1993 j.
11.  Qamzabekúly D. «Alashqa tynys bolghan «Jas azamat»,//»Ana tili»,1993, №14, 8 sәuir.
12. 16 Seyfullin S. Tar jol, tayghaq keshu, A., 1960. 66-79-better.
13. «Jas azamat», 1918 jyl, 30 shilde, №1.
14. Bekhojin H. Qazaq baspasózining damu joldary, A., 1964. 70-bet.
15. Dulatúly M. Shygharmalary, 2-tom, Almaty, 1997. 179-180-betterg
16. «Jas azamat» gazeti, 1918, № 17.
17. Sonda.
18. Seyfullin S. Tar jol, tayghaq keshu, A., 1960. 66-79-better.
19. «Saryarqa» gazeti, 1919 jyl, 20 aqpan
20. «Saryarqa» gazeti,1918, 8 shilde.
21. «Jas azamat» gazeti, 1918 jyl,18 tamyz.
22. Sonda.
23. Sonda.
24. Alash-Orda. Sbornik dokumentov..., 126-127-6.
25. Sibirskaya rechi. 1918, 1 avgusta.
26. Alash-Orda. Sbornik dokumentov..., 129-6.
27. Sonda.
28. «Qazaq», 1918, 30-mausym.
29. Sonda.
30. Sonda.
31. Qamzabekúly D. «Ana tili», №14, 1993 j.
32. Jýzden jýirik, mynnan túlpar, «Qazaq әdebiyeti», 16.03.2001 j.