Tarih ghylymynyng keybir manyzdy mәselelerining aqiqattan alshaqtauy,    lauazym iyelerining ghylymgha kólenkeli joldarmen yqpal etip, óz qalauynsha biylep-tósteui, olardyn  sybaylastyqqa jol bergen әreketteri, býkil qoghamgha ziyandy virus bolyp  taraluda.

Bilim,  ghylym salasyndaghy korrupsiya jeke adamdarmen ghana shektelmey  tútas memlekettik jýiening ómir sýru tetigine ainalyp, onyng órkeniyetke  barar  baghytyna  qaterli  qauip tóndirude.  Korrupsiyanyn  negizgi  maqsaty – barlyq  biylikti, onyng ishinde ghylym men bilim berudi de  ózine  baghynyshty etu. Osylay  jeke bastyng paydasyna qyzmet etu  jolynda korrupsiya astyrtyn әreket etuge mәjbýr bolady.  Óitkeni ol óz әreketining zansyz ekeninen jasqanady.  Endi ol osy әreketin qogham aldynda jeng úshynan jalghasu arqyly «zandastyryp» jaman atty bolmaudyn   san-aluan týrin  qoldanady. Sonyng biri  respublikadaghy ghylymy ataq alu jolyndaghy korrupsiyalyq  әreketter Bilim jәne ghylym ministrligining óz tarapynan zandastyrylyp keledi. 

Tarih ghylymynyng keybir manyzdy mәselelerining aqiqattan alshaqtauy,    lauazym iyelerining ghylymgha kólenkeli joldarmen yqpal etip, óz qalauynsha biylep-tósteui, olardyn  sybaylastyqqa jol bergen әreketteri, býkil qoghamgha ziyandy virus bolyp  taraluda.

Bilim,  ghylym salasyndaghy korrupsiya jeke adamdarmen ghana shektelmey  tútas memlekettik jýiening ómir sýru tetigine ainalyp, onyng órkeniyetke  barar  baghytyna  qaterli  qauip tóndirude.  Korrupsiyanyn  negizgi  maqsaty – barlyq  biylikti, onyng ishinde ghylym men bilim berudi de  ózine  baghynyshty etu. Osylay  jeke bastyng paydasyna qyzmet etu  jolynda korrupsiya astyrtyn әreket etuge mәjbýr bolady.  Óitkeni ol óz әreketining zansyz ekeninen jasqanady.  Endi ol osy әreketin qogham aldynda jeng úshynan jalghasu arqyly «zandastyryp» jaman atty bolmaudyn   san-aluan týrin  qoldanady. Sonyng biri  respublikadaghy ghylymy ataq alu jolyndaghy korrupsiyalyq  әreketter Bilim jәne ghylym ministrligining óz tarapynan zandastyrylyp keledi. 

Mysaly, 2010 jyly tarih ghylymdarynyng doktory ghylymy dәrejesin beru jónindegi bir uniyversiytetting janyndaghy dissertasiyalyq kenesting ózinde,  bir jyl ishinde 25 kandidattyq,  11 doktorlyq  dissertasiya qorghaldy. Al respublika boyynsha tarih ghylymynan múnday  dissertasiyalyq kenesterding sany 15  shaqty boldy. Eger әr dissertasiyalyq keneste dәl osynday mólsherde  ghylymy dissertasiyalar qorghalsa, onda qanshama ghylym doktory men kandidaty ghylymy júmys «qorghaghanyn» bayqaugha bolady.

Sóitip tarih ghylymdarynyng doktorlary  tamyr-tanystyq arqasynda «qoldan» jasalyndy,  al olardyn  aty-jóni atalar bolsa, biyliktegi  sybaylastary  mansabyn paydalanyp, shyndyqty aitqan adamdy qughyn-sýrginge salar... sondyqtan    «samopal ghalymdardyn»   júrt aldynda ózderi-aq  masqara bolatynyn uakyt enshisine qaldyrayyq. 

Dissertasiyalyq kenesti «jeke menshigine» ainaldyryp alghan kenes tóraghalary  júrtqa ózderinshe «jaqsylyq» jasaghan bolyp, onyng ýstinen payda tabugha әuestengenderge, ghylymda alayaqtyq jasaghandargha songhy jyldary joldy keninen ashyp berdi.  

Tarih ýrdisin zertteude sayasy determenizm - qogham men tabighattaghy barlyq qúbylystardyng ózara baylanystylyghynyng sebepteri ashylyp, obektivti zandylyqtary saqtalyp,  tariyh  shynayy jazylyp  qazaq últyna qyzmet etui qajet ekendigine әli jetkilikti kónil bólinbey keledi. Alayda, respublikada kerisinshe qoghamgha, memleketting damuyna, tipti tarihtyng ózi ýshin de ózekti emes mәselelerdi doktorlyq, kandidattyq dissertasiyalargha taqyryp etip berip «qorghatu» etek alyp barady.  Tek bir uniyversiytetting janynan qúrylghan tarih ghylymdary 07.00.02. mamandyghy  boyynsha doktorlyq jәne kandidattyq dissertasiyalar qorghaytyn   Keneste qorghalghan myna doktorlyq dissertasiyanyng taqyrybyna qarap otyryp-aq ýlken oy týyge bolatyn shyghar: «Qazaqstannyng dalalyq oblystarynyng agrarlyq kelbetinin ózgerui: tarihiy-geografiyalyq taldau (XIX gh. II jartysy- XXgh. basy)» Búl doktorlyq dissertasiyanyng jetekshisi – kenes tóraghasy. Birinshiden, atalghan tarihy mәselemen    ol jetekshi  eshuaqytta ainalyspaghan, ghylymy jetekshi bolatynday ol saladan bilimi joq. Ekinshiden, әlgi dissertasiya mazmúnynyng tarih 07.00.02. mamandyghyna shifry keletindigi ýlken kýmәn tughyzady. Geografiya ghylymyn tariyhqa әkep telip, tauyqqa ýirekting júmyrtqasyn basqyzghanday soraqy jaghday boldy. Búl jerde oghan dauys bergen әriptesterim tarih ghylymynyng bolashaq úrpaqqa jol kórsetetin sanaly últtyq tәrbie beretin ghylym ekendigin bile túra ony jaghympazdyqqa aiyrbastay saldy.  Dissertant ózining avtoreferatynda kórsetken tizimdegi 38 enbekting 5-uin soavtorlargha «mingesip» jazghan da, dissertasiyalyq júmystyng negizgi mazmúny jariyalanugha tiyisti tizimdegi-1,2,4,5,10,18,19,20,21,22,24,28,30,33,36 atalghan nómirdegi 15 maqala dissertasiyanyng taqyrybyna sәikes emes, yaghny JAK-tyn (VAK) talabyna da say bolmady. Búl jerde dissertant ghalym degen atqa jat, ghylmy әdepsizdikke barghan. Al jetekshisi ózining qyzmettik lauazymyn asyra paydalanyp, sybaylastyq әreketke jol berip, doktorlyq dissertasiya dәrejesine layyqty emes enbekti «zandastyrghan», sóitip memleketke, qoghamgha  ziyan keltirdi . 

Osy kenes júmysyn basqaru barysynda  Keybir rektorlar ghylymgha qiyanat jasap, óz mýddesin joghary qoyyp qoghamgha ziyandy talay «janalyq» engizip  tastady. Búryn Qazaqstan kóleminde bolmaghan «tәjiriybe» tarihtan doktorlyq dissertasiyany ýsh taraumen qorghatty. Ol dissertanttyn   taqyryby: «Repressivnaya politika Sovetskogo gosudarstva v 20-50-e gody  HH veka» eken.

Bayqap zerdeleseniz, Qazaqstan boyynsha tarih pen sayasattanu ghylymynan qorghalghan dissertasiyalardyng taqyryptarynyng 80 payyzy qazirgi kezende sonday bir ózektiligi, ghylymgha qosar paydasy joq qogham damuynyng qajettiligin de ótey almaytyn,  әbden «jauyr» bolghan zertteuler. Mine, osynday  «zertteulerden» song mektep  pen joghary oqu oryndarynyng oqulyqtary da sapasyz bolyp shyghuda.

2010 jyly 26 qarashada osy keneste   «Yazykovaya problema v kazahstanskom obrazovatelinom prostranstve: istoriya y perspektivy» degen taqyrypta kandidattyq dissertasiyasy «qorghaldy», oghan eki adam qarsy dauys berdi. Taqyryptyng ataluynyng ózi dissertasiyanyng tarih ekeni, әlde,  til mәselesine arnalghan maqala ekeni belgisiz – taqyryp sauatsyz alynghan, ózekti mәsele qataryna jatpaydy. Al ekinshi tarau tolyghymen partiya men ýkimet qaulylaryn sol qalpynda ózgerissiz, eshbir taldausyz tizip, kóshirip qana qoyghan. Baryp túrghan sauatsyzdyq, masqara jaghday! Dissertant jetekshisinin, saraptama mýshesinin   qoldaryn syrttay rúqsatsyz qoyyp alghandyghy da belgili boldy. Alayda,  Kenes tóraghasy  óz lauazymyn   asyra paydalanyp, ózi iriktep alghan kenes mýshelerine «qylmys» jasatty.

2010 jyly 22  jeltoqsanda   «Týrkistandaghy etnosaralyq qatynastar tarihy» - degen taqyrypta doktorlyq dissertasiya «qorghaldy». Bolashaq «doktordyn»   kandidattyq dissertasiyasyn qorghaghanyna eki jylday ghana uaqyt bolghan eken. Avtoreferatynda   «ózim jazdym» dep kórsetken 31 maqalanyng 2-ui ghana  2009 jyldyng sonynda jaryq kórse, qalghan 29 maqala 2010 jyly 8-ay ishinde  jazylghan.  Sóitip dissertant 10 ay ishinde, tipti bir jylgha jetpeytin merzimde 31 maqala jariyalaghan.  Jaryq kórgen maqalalardyng mazmúnynda eshqanday janalyq bayqalmaydy, birin-biri qaytalaghan, mazmúny úqsas maqalalar. Avtoreferat tizimindegi 10,11,12,13,14,15 nómirli 6 maqala tútasymen «Poisk/ Izdenis» jurnalynyn  2010 jylghy №3 sanynda bir-aq jariyalanuy әlemdik tarihta bolmaghan qúbylys. Osylay ghylymdy «oyynshyq» etken adamnyng artynda, qanday kókesi, qanday lauazym iyesi túrghandyghy da belgili.   Kókesine sýiengen dissertant dissertasiyalyq kenesting basshylarymen sybaylastyqqa baryp memleketke, tarih ghylymyna qiyanat jasap otyr. Dissertanttyng «dayyndaghan» dissertasiyasy búryndary jaryq kórgen monografiyalar men maqalalardan qazaqshagha audarylyp, kóshirilip alynghan júmysqa kóbirek úqsaydy. Tariyhqa ghylymy janalyq emes, alayaqtyq jasaghan...    Al «antiplogiattan» alghan anyqtamasy búl úrlyqty aqtay almaydy, óitkeni ol dissertasiyalardyng ózara úqsastyghyn salystyrudan asa almaydy. Osy shiyki  dissertasiyalardy,  eks-ministr Júmaghúlov zandastyryp, bekittirip  diplom bergizdi. 

Al, myna dissertasiya taqyrybyna, yaghni: «Ámir Qanapin – ghalym-pedagog, memleket jәne qogham qayratkeri» -degen taqyrypqa kelsek, atalghan  adam eshuaqytta memleket jәne qogham qayratkeri bola almaydy. Biraz jyl mәdeniyet ministri bolu – memleket qayratkeri dәrejesine olqy keledi. Partiya tarihy institutynda qyzmet istegenderdin, dissertasiyalyq keneske mýshe bolghandardyng bәri tarih ghylymyna ýles qosa bermeydi.  Al Qanapin jazghan monografiya «Mәdeny revolusiya turaly Lenindik ilim» dep atalady. Qazirgi kezde qogham damuynda kenestik jýiedegi jansaq kózqarastan arylu ýrdisi jýrip jatqanda, osy atalghan enbek qanshalyqty qúndy?  Taghy bir dissertanttyng júmysy  «Qazaqstan bankterining qayta qúru kezeninde qalyptasuy jәne damu tarihy» dep atalady. Búl taqyryptyng tarih ghylymyna qatysy qanshalyqty, taqyryp tarih ghylymy ýshin ózekti  me?

            Al myna qorghalghan dissertasiyagha airyqsha toqtalugha tura keldi.

Sәtbaev atyndaghy QazÚTU–ding institut diyrektory - Berdibaev Rәt Shyndalyúlynyng negizgi bazalyq mamandyghy tehnika salasy bola túra, retin tauyp  sayasattanu ghylymynan kandidattyq dissertasiya «qorghaghan». 

Ghylymy jetekshileri:  Sayasy ghylymdarynyng doktory  Andirjanova G.A.

Filosofiya «ghylymdarynyng doktory», professor Sydyqov Ú.E.

 (Sadyqov Ú.E. ózining zandy qújaty - diplomy bolmasa da ghylym doktorymyn dep jazady).

Qazaqstan Respublikasy,  Almaty- 2010 j.

Dissertasiya 124 betten  túrady. (qosymshasymen 135 bet)

Paydalanylghan әdebiyetter sany tek 132 ghana. Atalghan dissertasiyanyng kólemi men qoldanylghan әdebiyetter tizimine  kelsek, diplom júmysynday ghana, talapqa say emes.

Jariyalanghan maqalalarynyng barlyghy óziniki emes,  diplomy joq «doktor» Sydyqovpen birigip  jazylghan. Sonday-aq, barlyq 18 maqalanyn  15-si  Q.Sәtbaev atyndaghy QazÚTU-ding Ghylymy praktikalyq konferensiyalarynyng materialdarynda ghana  jariyalanghan. Búl – JAK-ting mindettegen jariyalynymdarynda basyluy qajet degen talapty oryndamaghan degen sóz.

Jalpy ghylymy enbek dissertasiyalargha tәn hronologiyalyq shegi anyqtalmaghan, ol mýlde joq, qay kezen, qanday qogham, qanday sayasy biylikting ómir sýrgen kezeni  zerttelgeni belgisiz.

Sayasattanu oqulyqtaryna kóp silteme jasalghan, ol zertteu qúndylyghyn tómendetedi. Ghylymy zertteudegi basty talaptyng biri hronologiyalyq shegi kórsetilmegen, kezikken faktilerdi tirkey bergen. Ghylymy zertteu bolghan song avtor mindetti týrde belgili bir hronologiyalyq  kezendi qamtuy kerek edi. Onday kezenge sýienbese, dissertasiya  ghylymy zertteu bola almaydy.

38 siltemedegi 2 – shema Resey ghalymdarynan kóshirilgen, ol avtor Berdibaevtyng zertteui emes, dayyn  pikir jәne Qazaqstangha qatysy joq pikir.

Osy Joghary attestasiyalyq komiytetting talabyn  saqtamay  «qorghalghan» mýlde sauatsyz dissertasiyany qalay bekittinizder dep jazghan hatyma Júmaghúlov basqarghan ministrlik  dәleli qauqarsyz jauappen shektelgen edi. Jәne bir aita keterligi  hatyma ministrden  emes,  departament diyrektorynyng orynbasary G. Kóbenova hanym qol qoyghan,   «bas dese  qúlaq» degen masqara jauap aldym. Jauabynda Kóbenova hanym Berdibaevti jatyp maqtapty da,   kórsetilgen kemshilikterge jalghan  syrghytpa jauap  berip shektelipti.

Ol jauap hatynda: «Berdibaev R.Sh. QR Preziydenti N.Nazarbaevtyn  Alghys hattarymen (2005, 2012), QR Bilim  jәne ghylym ministrligining (2004, 2008), Almaty qalasy әkimining (2008, 2009), Bostandyq audany әkiminin  (2008, 2012),  «Núr Otan» HDP ortalyq  komiytetining (2009) .... eng sonynda «Núr Otan» HDP Almaty qalasy Bostandyq audany boyynsha sayasy kenesting jәne sybaylas jemqorlyqpen kýres kenesining mýshesi» - dep  «shang juytpay maqtap»-jauap jazghan. Ol alghan marapattary turaly sóz bolghan emes,  kemshilik onyng kandidattyq dissertasiyasynyn    qoldanystaghy talaptardy búzyp qorghalghany turaly bolghan.  Árbir bettegi naqty kórsetilgen dәleldi kemshilikterdi joqqa shyghara almaghan G.Kóbenova hanym  osylay maqtaugha kirisip, sauatsyz jauappen shektelgen (surette jauap pen avtoreferat qosa berilip otyr).

Al osynday әdispen ghalym atanghandar 50 órkeniyetti elding qataryna jetkizetin úrpaqqa bylaysha bilim berip jýr.

Almatydaghy últtyq uniyversiytetting birinde  bir tarihshy, ghylym kandidaty studentter men mamandardyng kózinshe «Saqtar attan týspey jýrgen, tipti attyng ýstinde dәretke otyrghan» dep soqty. Keyin taldau kezinde ol sózin orys ghalymdaryna jauyp,  solar solay jazghan dep oiqastap shyqty. «Orystar jazsa, jazghan shyghar,  sen týp-tegimizdi  kemsitip, jas úrpaqtyng ruhyn jasytyp túrsyn» degen syngha ol qarsy shyghyp, aqyry sol uniyversiytettegi jerlesi - prorektor arqyly studentterge onday sóz aitpaghan dep aqtau-qújat jazghyzyp,   70- ke juyq studentke qol qoyghyzyp, aqtalmaq boldy. Al osynday  ghalymdardan oqyghan jastardy óz otanyn sýietin patriot etip tәrbiyelep  kór... 

Sol uniyversiytette qazaq tilinde – ózining ana tili ghoy, eki auyz qazaqsha bilmeytin bir hanym tarih ghylymdarynyng doktory bolyp shygha keldi.  Ol onymen qoymay basqa tarihshylargha aqyl aitatyn kafedra mengerushisi bolyp alyp elding enbegine jiyendik jasap, úrlap oqu qúralyn jazyp shyghardy.  

«Býgingi Qazaqstan-qalyptasqan memleket. Biz memleket qúrudyng jana belesine shyqtyq. Memleket basshysy úsynghan «Qazaqstan-2050» Strategiyasy qogham damuynyng jana betindegi basty súraqtargha, atap aitqanda,  «biz qayda baramyz?» jәne «2050 jyly qayda bolghymyz keledi?» degen súraqtargha jauap beredi»,-dep memlekettik hatshy ózining 5 mausym 2013 jyly Elordadaghy Qazaqstan Respublikasynyng últtyq tarihyn zerdeleu jónindegi vedomstvoaralyq júmys tobynyng keneytilgen alqa otyrysynda atap ótken edi.  Memhatshynyng búl sózine ishim jylyp lәiim solay bolyp,  biz de órkeniyetti elder qataryna tezirek jetsek degen oy meni de mazalauda. Alayda jogharyda atalghan ghylymdaghy  sybaylastyq әreketter ózining tiyisti «baghasyn» almauy,  taghy da ary qaray ózimizdi ózimiz aldaytyn,  adastyratyn jolgha  ghana  týsiretin siyaqty. Bizdi mәselening osy jaghy qapalandyrady.

Sol jiynda memlekettik hatshy Marat Tajin myrza tarih ghylymynyng kýn tәrtibine shúghyl qoyyluyn bylay payymdady: «Tariyhqa  arqa sýiemegenning bolashaghy  búlynghyr. Jer sharynda mәn-maghyna men qúndylyqtardyng myltyqsyz maydany kýn sayyn jýrip jatqan qazirgi  kezde tarihy jadyny saqtap qalu –jalpy ózindi  - ózin  saqtap qaludyng jalghyz joly,-dey kelip, -  myna jahandanu zamanynda  últtyq ózgesheligimizdi  shayyp bara jatqan  tosyn oqighalar bizdin  últtyq birligimizdi iritip ydyratpaytyn boluy  tiyis.  Kerisinshe olar últtyng qalyptasqan mәdeny dәstýrin: tildi,  ruhany qúndylyqtardy, әdet-ghúryptardy, mәdeniyetti  saqtap  damytuy qajet».

Al osy tarihtyng zerttelu dengeyin onyng manyzy qanday ekendigin alashtyng ardaqty azamaty Mirjaqyp Dulatov kezinde airyqsha  atap kórsetip, dәleldep ketken.  Ol: «Kýni býgin dýniyede eshbir nәrsening asyly bilinbey qalghan joq. Ár nәrsening týbi tekserildi, asyly bilindi. Bilimi artyq, kózi ashyq júrttar dýniyedegi adam balasynyng asylyn, nәsilin tekserip bolyp, barlyghyn kitapqa jazdy.  Bóten júrttar qatarynda ala bóten bizding qazaq halqynyng asyly tekserilip, tarihy tolyq jazylghan joq. Býgin Aziya kartasynyng tórtten birine ie bolyp túrghan qanshama million qazaqtyng tarihy kómeski qalyp ta túrghan jayy bar.   Tarih ghylymynda qansha tarih jazushylar shyghyp, qanshama kitap jazyp shyghardy. Solardyng arasynda qazaqtyng asylyn anyq qyp aitatyny joq. Arabsha, týrikshe, oryssha biz kórgen kitaptarda qazaq turasynda jazylghan sózderding bәri de haqiqatqa harab, ship-shiyki ótirik». - dep synap   qazaq tarihynyng óz dәrejesinde  zerttelip jazylmaghanyna ókinish bildirgendiginen biz sabaq ala-aldyq pa? 

(M.Dulatov. Týrik balasy. "Qazaq", 1913j. №2, №7)

Eger memlekettik hatshynyng jogharyda atalghan jiynda aitqany shyn bolsa, onda,  Dissertasiyalyq kenester jabylghangha deyingi (2011j) songhy 4-5 jylda qorghalghan dissertasiyalargha saraptama jasalyp, tarih ghylymyna janalyq qosa almaghan taqyryptardy, sybaylastyqpen Jogharghy attestasiyalyq komiytet bekitken dissertasiyalardyng kýshin jong qajet. Múnday qadam bolashaqta óz tarihymyzdy joghaltyp aludan, jalghandyqtan qútqarady.

Al óz tarihyn joghaltqan halyq qanday kýige týsetinin qazaqtyng mandayyna bitken asyl azamattarynyng biri Mirjaqyp Dulatov:  «Ózining tarihyn joghaltqan júrt, ózining tarihyn úmytqan el qayda jýrip, qayda túrghandyghyn, ne istep, ne qoyghandyghyn bilmeydi, keleshekte basyna qanday kýn tuatynyna kózi jetpeydi. Eger bir halyq ózining tarihyn bilmese, bir el ózining tarihyn joghaltsa, onyng artynsha ózi de joghalugha ynghayly bolyp túrady. Dýniyede ónge júrttar qatarynda kem, qor bolmaytyn, túqymym qúryp qalmasyn degen halyq ózining shejiresin imany dәrejesinde úghyp biluge tiyis» - dep ósiyet etip aityp ketken bolatyn  (Týrik balasy."Qazaq", 1913j №2).

Ardaqty qazaq júrty, «eshten kesh jaqsy», endi etek -jenimizdi jinap, ótkendegi kemshiligimizdi týzep, tól tarihymyzdyng joghalmauyna barynsha at salysayyq. Qazaq tarihy turaly teledidardan, annan-múnnan sóileudi modagha ainaldyrghandar júrt aldynda  aitqan sózderinen janylmay, odan tiyisti qorytyndy shygharuy tiyis.

Esenghazy Quandyq, tarih ghylymdarynyng doktory, professor.

Abai.kz