Senbi, 23 Qarasha 2024
Aybyn 2469 12 pikir 17 Qarasha, 2023 saghat 14:58

Rәmizderimiz tórtkil dýniyening tóbesinde shuaqtansyn desek...

Preziydentimiz qashanda naghyz patriottarmen «Jana Qazaqstan» qúratyny turaly sóz etip keledi.  Jas eriktilermen bolghan kezdesuinde:

«Myna jerde túrghan sizder - memleketimizding patriotysyzdar. Otangha degen mahabbat bóspe úran men bos deklarasiya emes, ol - kýn sayynghy enbek, sonyng ishinde halyq iygiligi ýshin jan qalauymen qayyrymdy ispen ainalysu. Ol - keng bilim, jýris-túrystyng biyik mәdeniyeti, ony sizder is-әreketinizben, kýn sayynghy mәdeniyetinizben kórsetip jýrsizder. Men sizderdi sol ýshin qúrmetteymin», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Bizde osy joly atalghan taqyrypqa qatysty jastardy sózge tartqan edik.

Patriotizm – әskery nemese qúqyq qorghau organy qyzmetkerine ghana qatysty dýnie emes...

Azamat Tólegenov,

QR Últtyq úlany «Shyghys» ónirlik qolbasshylyghynyng tәrbie jәne әleumettik-qúqyqtyq júmystar jónindegi basqarma mamany:

– Árbir keudesin ózgege basqyzbaytyn últtyng úlylyghyn aityp, tarihy erlikterin shәkirtterge aitsan, olardyng boyynda erekshe maqtanysh sezimi payda bolyp, úly tarihy men Otanyn qorghau jolynda kýsh-qayratyn ayamay júmsaugha degen búla kýsh payda bolady.

Biz әskery qyzmette bolghandyqtan patriotizm taqyrybyna jazylghan BAQ, әsirese, qazaq tildi ghalamtordaghy materialdardy kóp qaraymyz. «Abai.kz» saytynda tarihshy Kerimsal Júbatqanov «Qazaqstan rezervtegiler armiyasyn qúrmaqshy» maqalasyndaghy Batyr degen zamandasymnyng «Dúrys quana quana baryp orys pen qytaygha jәne qyrghyzgha soghysqa dayyn bolugha dayynmyn. Jana shyqqan qaru jaraqpen marsh brosok iygerip drondy kóbirek bilgim keledi» degen pikir sózi maghan qatty әser etti. Jalpy, Patriotizm – forma kiygen әskery nemese qúqyq qorghau organy qyzmetkerine ghana qatysty dýnie emes. Ol tughan jerindi, aqqan suyndy, ómir syilaghan ata-anang men ottan ystyq Otanyndy sheksiz sýn sezimi degen ghalamat úghymdy óz boyyna sinirip ósu. Biz  әskery mektepte bolghandyqtan patriotizm taqyrybyn әr kýn emes, minut sayyn óz tәrbiyelenushilerimiz boyyna qúighandy qúp kóremiz.

Búl arada aitpaghym, Otanymyzdyng qarys qadam jerin ózgege basqyzbay  qorghap qalu ýshin әskery ruhyndy kóteruing qajet. Otan saghan qashanda ólmes ruh, óshpes qayrat beredi. Áskery oiyndargha, әlemdik dengeydegi sporttyq sayystargha qatysyp jýrgen shәkirtterimiz shynayy jauyngerlik qasiyetin kórsetip jýrgenin ústaz retinde maqtan etemin. Sarbazdarymyzdyng qyraghylyghy men kәsiby sheberligin, Otan aldyndaghy qaysarlyghyn boylaryna darytu ýshin bizde barsha jaghday jasalghan.

Úly mәdeniyet pen úlan-ghayyr aumaqty saqtap qalugha degen týisik әrbir shәkirtimizding jýreginde týptelip, kýnóltip jatyr. Sondyqtan Otandy qorghaugha degen paryzyng sanana oralghan tústa, úly mәdeniyet pen óshpes tarihtyng úlany ekendigindi úmytpau qajet, sol arqyly ruhyndy shyndauyng kerek degendi sanalaryna qúyamyz.

Bizding shәkirtterimiz ýnemi Semey jәne oghan jaqyn ornalasqan әskery bólimsheler men bólimderge ekskursiyagha barady. Qogham men Otandy qorghaushylardyng qyzmetimen osy bastan tanysady. Tap osy qyzyghushylyqtan olardyng әskery boryshyn óteuge degen, әskery qyzmetker atanugha armany, sýiispenshiligi tamyr jayady. Múny bizding oqu-tәrbie prosesimiz rastap otyr.

Memlekettik rәmizder – memleketimizding tәuelsizdigining aiqyn shyny!

Erasyl Sәrsenbay,

Aytysker aqyn:

– Memlekettik rәmizder – búl bizding memleketimizding tәuelsizdigining aiqyn shyny jәne de asqaq mýddesi qanshama elding jýgin arqalap tar jol tayghaq keshumen qandy ótkelding qúrbany, nar túlghaly arys shahittarymyzdyng ghasyrlar boyy tolghatsa da ishindegi tendikti, azattyqty, ýstemdikti kóre almay kele jatqan júrtymyzdyng ansaghan armanynyng nәtiyjesi.

Rәmizder degen sóz segiz әripten ghana túrghanymen terendetsek  orynyn segiz jýz myng sóz de basa almaydy. Sebebi nege?!

Birinshiden - ol kez kelgen memleketting basty simvoly bolatyn Tu. Yqlym zamannan tóbemizdegi bayraqtyng negizi kóne saq pen ghún dәuirinen qanatty qasqyrdyng beynesi bolyp bastau alghan. Keyinnen, Qazaq Ordasy qúrylyp, «ýsh júldyzben» «sheksizdikting móri» basyldy.  Artynan tabighattyng týrli mezgilindey kýrt ózgeristerden óttik... Bәlkim, KÓK TÁNIRINING ózi kendigimiz ben ór namysymyz ýshin osy kýngede jetkizgen shyghar, әitpese, qanshama halyq  túqym túyaghy qalmay jer betinen joyylyp ketkeni jasyryn emes. Minekey, meninde Kók Tәnir degenimning ózi astarlap kelsek osy dәuirdegi Kók Tuymyzdyng Tanbasy desekte bolady. Kókting qúshaghynda erkin kósilgen qyrannyng qaranghy týnekting myzghymas dosymen dúshpany adamzat pen ghalamzattyng nәri «Kýn» sonson, әriyne «últtyq naqyshymyz oiy» beynelegengen.

Ekinshi - Eltanba - jahannamnyng jartysyn  babalarymyzben birge basyp ótip baghyndyrghan  jaratylysynnan ainalayyn jylqy january, kýlli sana iyeleri jayau jýrgende eng alghashqy bolyp qolgha ýiretkende biz edik. Onyng dәleli Botay túraghynan әrimen qaray Altyn adamnyng janynda altynmen bezendirilip jerlengen taghy da jylqy, gollivud kinolaryndaghy barlyghy ýreylenetin Kentavrlardyng da týp atasy bizder edik. Atoy salyp qylyshpen qyrylatyn zamandardardaghy at ýstindegi qazaqtar soghysyp jýrip jan tәsilim etse tiriler ana dýniyede «mingeni pyraq – ústaghany shyraq» bolsyn dep tilegen. Qanatty pyraq anyzdardaghy eng abyroyly keyipker. Osynday tendesi joq ghajayyptardyng ghajayyp tuysqanymyz desek jón bolar. Sondyqtanda Eltanbamyzda qanatty pyraqtyn, uyqtyng qaq shekedegi  besjúldyzdyng mәn maghynasy zor.

Ýshinshi – Ánúranymyz. Sózin jazghan  Júmeken Sabyrúly Nәjimedenov, kompozitory Shәmshi Qaldayaqov esimderi tarih betterinde taygha tanba basqanday qalary anyq.

Mәndi de sәndi úitqyghan tynyshtyghymyz saqtalyp Rәmizderimiz tórtkil dýniyening tóbesinde shuaqtanyp túra bersin. Eldigimizding nyshyny – Rәmizderimdi sýiemin!

Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev otandyq dialog mәdeniyetin qalyptastyru jәne qazaq qoghamynda ózara týsinistik pen senimdi nyghaytu qajet ekenine ýnemi jete toqtalyp keledi. Óitkeni, múnyng bәri elding jarqyn bolashaghy men halyqtyng әl-auqaty ýshin qajet ekenin jete úghyna bastadyq.   «Biz kózqarastarymyz ben nanym-senimderimizdegi aiyrmashylyqtargha qaramastan, bir-birimizdi týsinuge jәne qúrmetteuge tiyispiz. Bizdi biriktiretin, kýsheytetin, ýilestiretin ortaq qúndylyqtargha úmtyluymyz qajet. Bizding «Ártýrli kózqaras birtútas últ» degen qaghidamyz myzghymaydy. Patriotizmning joghary qúndylyqtaryn últaralyq artyqshylyq sezimimen almastyrugha, dostyq pen birlikting ornyna bir-birine degen óshpendilikke jol berilmeydi», – degen Preziydentimizding sózin bәrinen joghary qoyamyn.

Patriotizmning tal besigi otbasy men mektep qabyrghasy!

Guljazira Seiytqazina,

Pavlodar oblysy, Uspen audanyna qarasty Lozov auylynda «Sh.Aymanov atyndaghy JOBBM» KMM - de Qazaq tili men Ádebiyeti pәnining múghalimi:

– Jalpy «Erlik» degenimiz adam balasy boyyndaghy tua bitetin qasiyet bolyp tabylmaydy. Ony ózindi qorshaghan qoghamdyq orta, jәne otbasy men mektep qabyrghasynda beriletin dәstýrlerimiz qalyptastyrady desem artyq aitpaspyn.

B.Momyshúly «Erlik tabighat syiy emes, eng aldymen, ózining ar-namysynnyng jәne abyroyyndy úyatqa qalu, opasyzdyq pen masqara bolu seziminen qorghay otyryp, adamnyng eng ýlken sezimin, azamattyq paryzyn oryndau ýshin osynday adamgershilik, tendikte ózinmen sayysqa týse otyryp, tútas kollektiv ómirining iygiligin ghana emes, qauip qaterinde bólisip, jaudy barynsha joiy, jangha jan, qangha qanmen ayausyz kek alu jolymen jeke basyndy jәne otandastaryndy qauipsiz etuge úmtylu, sanaly týrde qauip-qaterge bas tigu» -deydi. Patriotizmning tal besigi otbasy men mektep qabyrghasy. Shәkirtterge patirottyq tәrbie bere alsaq qana ózimizdi naghyz ústazbyz dep sezinuimiz kerek.

Otansýigishtik qasiyetti qalyptastyruda otbasy tәrbiyesining manyzy zor!

Ruslan Kәribaev,

«Ybyray Altynsarin atyndaghy №37 gimnaziyasy» KMM Qazaq tili men Ádebiyeti múghalimi:

– Mektep qabyrghasynda oqushylargha «Áskeriy-patriottyq tәrbie berudin» basqa tәrbie prosesterinen ózindik ereksheligi bar. Sol sebepti balagha dana túlghalarymyzdyng ónegeli sózderi men últtyq maqal-mәtelderimizdi jattap óskenin jolgha qongymyz kerek.

«Patriotizm, - deydi B.Momyshúly Otangha, memleketke degen sýiispenshilik, jeke adamnyng aman saulyghy, qoghamdyq, memlekettik qauypsizdikke tikeley baylanystylyghyn sezinu, ózining memleketke tәueldi ekenine, memleketti nyghaytu degenimiz jeke adamdy kýsheytu ekenin moyyndau, qysqasyn aitqanda patriotizm degenimiz memleket degen úghymdy, onyng jeke adammen barlyq jaghynan ótkenimen, býgingi kýnimen jәne bolashaghymen qarym-qatynasyn bildiredi». Osy úlaghatty pikirden keshegi ótken erlerding eren erlikterining úrpaq jalghastyghyn tabatynyn úghynamyz.

Otansýigishtik qasiyetti qalyptastyruda otbasy tәrbiyesining manyzy zor. Eger ata-analar: «Otandy sýn otbasynan bastalady», «Bolat qaynauda, batyr maydanda shynyghady», «Elindi sýiseng erlik isteysin», «Er jigit el ýshin tuady, el ýshin óledi», «Jýk auyryn nar kóteredi, el auyryn er kóteredi», «El yrystyng ormany, er yrystyng qorghany», «El ýmitin er-aqtar, er ataghyn el saqtar», tәrizdi maqal-mәtelderdi balasynyng sanasyna qúiyp otyrsa, onday úlan naghyz elin sýigen batyr bolyp ósedi.

Memlekettik rәmizderdi tany aluymyz bizder ýshin óte manyzdy!

Diana Biqatay,

Jas aqyn:

– Patriottyq sezim - әr adamnyng tuyp ósken jerine degen sýiispenshiligi, mahabbaty. Qay kezde bolmasyn patriottyq sezim últtyq bolmystyng kepili. Jastarymyz tughan elining qadir-qasiyetin úghynsa, tarihynyng terenine boylap, batyr babalarymyzdyng ruhyn sezinse, sonda ghana olardyng keudelerinde otansýigishtik qasiyet jalyndaydy. Keregesi ken, terezesi teng últ boluymyz bolashaghymyzgha degen berik senimmen úshtasqan. Sonyng ayasynda memlekettik rәmizderdi tany aluymyz bizder ýshin óte manyzdy. Tu, Eltanba, Ánúran Tәuelsiz Qazaqstannyng boytúmary. Tuymyzdy aspanda jelbiretip, Eltanbany biyikte ústap, Ánúranymyzdy shyrqap aitsaq últymyz ýshin odan asqan baqyt bar ma?! Memlekettik rәmizderimizdi qúrmetteu- elimizdi qúrmetteu. Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 34-babynda: «Árkim respublikanyng memlekettik rәmizderin qúrmetteuge mindetti»-dep taygha tanba basqanday aiqyn jazylghan. Yaghni, ol bizding perzenttik paryzymyz. Tәuelsizdigin әlem tanyghan Qazaqstannyng azamattary óz elining memlekettik rәmizderine qanshalyqty qúrmetpen qaraydy?! Osy otyz jylda egemen elding jastary otany ýshin namysty azamat retinde qalyptasa aldy ma?! Osynday saualdar bizdi kóp oilargha salady. Ata-babalarymyz «Tәrbie tal besikten bastalady» - dep aitqanday últymyzgha degen sýiispenshilik balabaqsha men mektepten bastau alady. Sol sәtten bastap bizding patriottyq sezimimiz oyanyp, elge qyzmet etu kerek ekenimizdi týsinemiz. Osy orayda men de Maghjanday «Men jastargha senemin!» dep úrandatqym keledi. Bolashaghymyz jaryq, jastardyng jýregining týbinde tughan jerine degen mahabbaty ólsheusiz ekenine senemin!

Patriottyq tәrbiyening qaynar búlaghy – búqaralyq aqparat qúraly!

Janerke Rahymjan,

Semey qalasynyng Medisinalyq akademiyasynyng «Pediatriya» mamandyghynyng 3 kurs studenti:

– Óz oiymsha, patriottyq tәrbiyening qaynar búlaghy – búqaralyq aqparat qúraly, gazet-jurnaldarymyz dep sanaymyn. Jasyratyny joq, dәl qazir jastardyng basym kópshiligi merzimdi baspasóz ben kitap oqymaytyndyghy qauipti ýrdiske ainaldy. Amal ne, keybireulerining esil-derti teledidar men ghalamtorgha basy býtin aughan. Jastar men jasóspirimderdi otansýigishtikke tәrbiyeleuimiz ýshin Respublika boyynsha keng kólemdi әleumettik jarnama kerek-aq siyaqty. Amal ne, osy mәsele mening oiymsha bizde әli mýldem qolgha alynbay jatyr. Dúrysynda «Patriottyq tәrbiyeni» memleket mindet etip qoiyy qajet degendi óz basym basa aitqym keledi. Jasyratyny joq, adamy qúndylyq emes, matrialdyq qúndylyq algha shyghyp ketti. Qarap túrsanyz, jastar qazaqpyn dep emes, astyndaghy qymbat kóligimen, basyndaghy túrghyn jayymen maqtanatyn óner shyghara bastady. Osy orayda Bauyrjan Momyshúlynyn: «Tәrtipsiz el bolmaydy, tәrtipke bas iygen qúl bolmaydy» degen sózi oigha oralady. Key kezde qiyalyma qanat bitirip, әrbir qazaqtyng ýiinde jalausha ilinip túrsa degen oigha berilemin.

Týiin: Sózimizdi týiindey aitsaq, patriotizm degenimiz – Otangha, tughan jerge, últtyq mədeny ortagha degen sýiispenshilik. Árbir jas óz boyyndaghy kýsh-quaty men bilimin Otan iygiligi men mýddesine júmsau ýshin tughan jerin, ana tilin, alashtyng ədet-ghúrpy men dәstýrin qúrmet tútu siyaqty patriottyq qúndylyqtar anasynyng sýtimen tal besikten boyymyzgha sine bastaytynyn ózimiz sózge tartqan jastardan anghardyq.

Erik Qayratbekúly

Abai.kz

12 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1474
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5450