12.

1948 jyly qarasha aiynda Sәbit Múqanov Ortalyq Komiytetke shygharmashylyq odaqtyng atynan qoldap «Abaydy» SSSR memlekettik syilyghyna úsyndy. Osy úsynysty negizge ala otyryp Qazaqstan K(b)P Ortalyq Komiytetining burosy qarasha aiynda «Jazushy Múhtar Áuezovting «Abay» romanyn IY.V.Stalin atyndaghy әdeby syilyqqa úsynu turaly» qauly qabyldady. Onda:

«Qazaq halqynyng HIH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy ómirin surettegen jazushy Múhtar Áuezovting «Abay» romany ótkendi sosialistik realizm túrghysynan surettegen, avtor qazaq әdebiyetining negizin qalaushy, aghartushy – aqyn Abay Qúnanbaevting jarqyn obrazyn beynelegen qazaq kenes әdebiyetining asa ýzdik shygharmasy ekenin atap óte otyryp, Qazaqstan K(b)P Ortalyq Komiytetining burosy:

jazushy Múhtar Áuezovting «Abay» romanyn 1948 jylghy IY.V. Stalin atyndaghy әdeby syilyqqa úsynu turaly qauly qabyldady.

Qazaqstan K(b)P Ortalyq Komiytetining hatshysy J.Shayahmetov»,– delingen.

Al 1949 jyly Stalindik syilyqtyng iyesi atanghannan keyin Múhtar Áuezovting bedeli odaqtyq, әlemdik dengeyge kóterilip, túlghalardyng arasyndaghy talant salmaghy soghan qaray auytqy bastady.

12.

1948 jyly qarasha aiynda Sәbit Múqanov Ortalyq Komiytetke shygharmashylyq odaqtyng atynan qoldap «Abaydy» SSSR memlekettik syilyghyna úsyndy. Osy úsynysty negizge ala otyryp Qazaqstan K(b)P Ortalyq Komiytetining burosy qarasha aiynda «Jazushy Múhtar Áuezovting «Abay» romanyn IY.V.Stalin atyndaghy әdeby syilyqqa úsynu turaly» qauly qabyldady. Onda:

«Qazaq halqynyng HIH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy ómirin surettegen jazushy Múhtar Áuezovting «Abay» romany ótkendi sosialistik realizm túrghysynan surettegen, avtor qazaq әdebiyetining negizin qalaushy, aghartushy – aqyn Abay Qúnanbaevting jarqyn obrazyn beynelegen qazaq kenes әdebiyetining asa ýzdik shygharmasy ekenin atap óte otyryp, Qazaqstan K(b)P Ortalyq Komiytetining burosy:

jazushy Múhtar Áuezovting «Abay» romanyn 1948 jylghy IY.V. Stalin atyndaghy әdeby syilyqqa úsynu turaly qauly qabyldady.

Qazaqstan K(b)P Ortalyq Komiytetining hatshysy J.Shayahmetov»,– delingen.

Al 1949 jyly Stalindik syilyqtyng iyesi atanghannan keyin Múhtar Áuezovting bedeli odaqtyq, әlemdik dengeyge kóterilip, túlghalardyng arasyndaghy talant salmaghy soghan qaray auytqy bastady.

Búdan keyin eki túlgha da barlyq túrghydan alghanda marqaya bastady. Sәbit Múqanov naghyz halyqtyq jazushy, kópting sýikimdisi, memlekettik iydeologiyanyng tútqasyna ainaldy. Ol kenestik qoghamdaghy kez-kelgen túlghamen teng sóilesti, ýkimet basshylarymen iyqtas túrdy, qazaq elinde onymen tendesetin bedel eshkimde bolmady. Qanday dengeydegi tizim bolsa da Sәbit Múqanovtyng aty birinshi, ghúlama Qanysh Sәtbaev ekinshi, úly akter Qaliybek Quanyshbaev ýshinshi, eki jaghyn tenshep otyratyn Ghabit Mýsirepov tórtinshi, mysyn bastyrmay tisin basyp otyratyn Ghabiyden Mústafin besinshi, búlbúl Kýlәsh Bәiseyitova altynshy, úly Múhtar Áuezov ... jetinshi, keyde altynshy, besinshi, al jazushylar arasynda ýnemi tórtinshi bop atalyp jýrdi. Búl «tizim tәrtibi» qashan Múhtar kóz júmghansha ózgere qoyghan joq. Múnyng ózi de kenestik iydeologiyanyng kórinbeytin qysymynyng biri bolatyn. Oghan Múhtar Áuezovting ózi de ýnsiz moyynsúndy.

Al syrtqy dýniyede solay bolghanymen de jazushylardyng óz ishindegi ilhamdyq talqyda Múhtardyng mysy basym túrdy jәne ol basymdyq «Abay» romanynyng kezekti kitaby jaryq kórgen sayyn ýdey týsti.

Sonyng bir dәleli, 1949 jyly 30 qarasha kýngi «Qazaq sovet әdebiyeti synynyng barysy men maqsaty» atty jazushylar odaghynyng IÝ plenumyn M.Áuezovting ashuy. Búryn múnday jauapty júmys senip tapsyryla bermeytin. Marapatqa marqayghan M.Áuezov sol jyly Mәskeude ótken qazaq ónerining onkýndigining tabystaryn aita kelip, Qazaqstan OPK-ning birinshi hatshysy J.Shayahmetovting atyna:

«Biz, jazushylar on kýndikting barysynda Qazaqstan bolishevikterining jetekshisi Shayahmetov joldastyng jeke ózining bizge bólgen kónili, bizge kórsetken kómegi esimizde úmytylmastay saqtaldy. Sonday-aq Ortalyq Komiytetting hatshysy Omarov joldastyng jәne bizding ýkimetimizding kórsetken kómegi esimizden ketpeydi»,– dep (№538 is) qúrmet kórsetti.

Búl M.Áuezovting ýkimet pen partiyagha qaratylghan alghashqy alghauy. Bara-bara ol ýirenshikti, dәstýrli, aitylugha tiyisti, aitpay ketpeytin sóz oramyna ainaldy. Búl – ómir mәjbýr etken zandylyqtyng biri әri erulige qaytarghan qaruly jauaby bolatyn. Alayda soghan da qaramaytyn, qaratpaytyn, qayyrylmaytyn qarjasular әli alda bolatyn.

Osy ekpinmen Mәskeu attanyp, «Abay» romanynyng ekinshi kitabining orys tilindegi basylymyn qatty qadaghalap, ony tez bastyrudyng qamyna shógel kiristi:

«... Men Moskvada oilaghanymnan 20 kýndey artyq bógeldim. «Znamya» romanymdy, jarymyn podstrochnik kýiinde oqysa da qabyldap alyp otyr eken. Qazaqsha shyqqan kitaptaghy qalpynan bir betin artyq demey týgel alypty, sonyng ýstine eki-ýsh jerge azyn-aulaq qosymsha súrap edi. Men ózim qosqan song jarytyp qosayyn dep 3/2 b.t. etip jana ssenalar qosyp berdim. Qysqasy 18 kýnning ishinde oryssha-qazaqshasy aralas 7 baspa tabaq jazyp ótkerdim. Ónimdi, shapshang enbek boldy. Bir top synshy men jazushylar óte yrza bolyp qaldy. Qysqartpay basamyz deydi. Ne noyabri, dekabri sandarynda, nemese 51 jyldyng birinshi nómeri osy romanmen bastalady»,– dep marqaya hat jazdy.

Onyng búl qarbalasty shamyrqanuy aldaghy uaqytta jantalasty alasapyrangha úlasaryn ol bilgen joq. Tura sol kýnderi qazaq tarihyna, ziyalylaryna alashapqyndy zaual әkeletin qaraqúiyn kóterilip kele jatqan. Degenmen iygilikti isting basy qayyryldy. «Abay joly» degen atpen jariyalanghan búl basylym M.Áuezovting kýtkeninen keshigip shyqty. Onyng basty sebebining biri – audarmanyng keshigui, tiyisti redaksiyalyq eskertulerge say ózgeristerge, qosymshalargha qatysty bolghan siyaqty. Jurnal redaksiyasynyng talaby, әsirese, orystyq yqpaldyng barynsha keng qamtyluyn qarastyrugha әkep saydy. Jurnal qyzmetkerlerining (Makarov, V.Katipov) Almatygha qayta-qayta soqqan jedelhatynan, ondaghy:

«Roman keybir týzetulerdi qajet etedi. Tezirek Mәskeuge keluinizdi ótinemiz. Qoljazba turaly pikirdi aviaqatynaspen joldadyq Makarov», «Qosymsha mindetti týrde kerek. Múqanovtyng roman jóninde qanday pikir bildirgenin jedel hat arqyly jiberiniz», «Kojevnikovtyng negizgi eskertui Pavlov turaly. Ony sizben kelise otyryp ózimiz jóndeymiz. Jalpy jaghday qolayly», «Jigitekterge qarsy barymtagha attanbaq bolghan baylardyng әreketine Bazaraly qalay qaraydy, sony mindetti týrde kórsetu kerek. Óitkeni búl oqigha sonyng ózining barymtasynyng kesirinen tudy emes pe»,– degen sózderinen búl anyq bayqalady.

Tipti V.Kojevnikovting ózi orys demokrattary Mihaelistin, Dolgopolovtyn, Grosstyng attarynan seskenip olardy – Mihailov, Pavlov degen janama esimderge auystyrugha qaqpaylady. Chernyshevskiyding nemeresi osyghan oray jii hat jazghan. Al jurnaldyng S.Múqanovtyng pikirine erekshe ynta qongy ekeuining arasyndaghy qyrghiqabaqty bilgendikten ghana emes, sonymen qatar joghary jaqtaghy sesti qabaqtan seskenuin bayqatady. Álde bireu múny Kremliding ýgit-nasihat bólimine jetkizgeni anyq. Ekinshi kitaptyng oryssha audarmasy jurnalgha basylmay jatyp onyng bas redaktory V.Kojevnikov BK(b)P Ortalyq Komiytetining iydeologiya jónindegi hatshysy M.A. Suslovqa «M.Áuezovting «Abay joly» romanynyng «Znamya» jurnalynda jariyalanu barysyndaghy redaktorlardyng júmysy» turaly:

«M.Áuezovpen birge istelgen redaksiyalyq júmystyng basty ereksheligi, biz ony eki ret shaqyryp alyp, onyng kitabimen úzaq uaqyt óndeu júmystaryn jýrgizdik. Onyng negizgi nәtiyjesi Áuezovpen redaksiyanyng birigip istegen asa auqymdy júmysynyng tizbesi joldanyp otyrghan tór bette tolyq keltirilgen: asa kóp kólemdegi tarihy materialdardy aqtarugha jәne ony zertteuge, klassikterdi oqugha tura keldi, orys demokrattary men orys mәdeniyetining qazaq halqynyng qozghalysyna yqpaly turaly arhiv derekterin izdestiruge de kóp uaqyt ketti. Búl asa ýlken manday terdi tókken enbek boldy, biz búl materialdardyng barlyghyn Áuezovting – orys qonystanushylary kelgendegi qaqtyghystardy suretteytin kórinisterge negiz etui ýshin dayyndadyq. Biz oghan әr mekemeden, әr týrli arhivterden olardyng qalay qonys audarghanyn, qalay qabyldaghanyn bayandaytyn kólemdi kórinister turaly óte mol derekter úsyndyq...»,– dep týsinik beruge mәjbýr etti.

Búghan qaraghanda M.Áuezovti jataqtar men Dәrkembaygha qosylyp: «Tegimiz basqa bolghanymen de, tabymyz bir!»,– dep arbagha jeguli atyn dogharyp jiberip, qolyna tayaghyn ala salyp, jataqtargha kómektesuge túra shabatyn Shodyrdyng oqighasy osy Mәskeude jazylsa kerek. Jalpy qazaq ómirine jat kórinis bolsa da, keler jyldardaghy biraz pәleden basyn arashalaugha septigin de tiygizdi.

Romannyng jariyalanbay jatyp múnshama dýrliktiruining sebebi «Pravdanyn» qazaq últynyng ruhaniyatynyng shәt-shәlekeyin shygharghan maqalasyna tikeley baylanysty edi. Ol osy qarbalas túsynda tónip kele jatqan qauipti sezip Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng prezidiumyna:

«Abay joly» romanynyng songhy óndelgen núsqasy... «Znamya» jurnalynyng 1951 jylghy №8-9 sandarynda jariyalandy, búl romannyng tolyq núsqasy orys tilinde «Sovetskiy pisateli», qazaq tilinde «Qazmemkórkemәdbastan» shyqpaqshy. Romannyng songhy núsqasyna býkilodaqtyq baspasózde joghary, jaghymdy bagha berildi. Qazan aiynda «Izvestiyada» – Z.Kedrinanyn, qarasha aiynda «Liyteraturnaya gazetada» – Lebedinskiydin, qantarda (1952) «Býkilodaqty radioda» – Skorinning maqalalary berildi. Onda: «qasaqana teris pikir tanytpaghan jerding barlyghy da (Akademiyanyng Til jәne әdebiyet institutynyng keybir qyzmetkerlerinen angharylyp qalghanynday), romannyng jana núsqasy Qazaqstandaghy burjuaziyalyq últshyldyqtyng әshkerelenuine baylanysty avtordyng ózining jәne oghan qosa ózge de kóptegen qazaq әdebiyetshilerining jibergen qatelikteri turaly partiyalyq әdil syngha qaytarghan iskerli, shygharmashylyq tolyq jauaby bolyp tabylady»,– dep baghalaghan.

«Abay» romany turaly ótken jylghy jana mәlimetterdi Prezidiumnyng nazaryna úsynamyn. Qazirgi kezge deyin roman ondaghan tilderge, sonyng ishinde cheh, rumyn, polyak jәne bolgar tilderine audaryldy. Býginderi qytay, nemis, venger, ukraiyn, qyrghyz tilderine audarylyp jatyr. Roman orys tilinde 12 basylym kórdi, onyng tórteui kópshilik taralym, qazir onyng sany jarty million danadan asty»,– dep maghlúmat berdi.

Degenmen de alandauy oryndy edi. Áuezovting de, «Abaydyn» da kóreshegi kózine kórsetiletin kýn de sonday bir qaterli jyldamdyqpen jaqyndap kele jatqan bolatyn. Ol kýnning búltyn qoyyltugha osy orys tilindegi basylym da «ýlesin» qosty. Abaydyn:

Ózinde barmen kózge úryp,

Artylam deme ózgeden.

Kýndestigin qozdyryp,

Áurege qalma ezbeden,–

degenining keri keldi.

Búrynghy «qazaqy qyrqyljyngha» endi orystyq óktem mojantopaylyq aralasty. Alangha toly kónilining kýdigi basylmay «tobyqtylardyng Mәskeudegi otauynyng iyesi» Zoya Kedrinagha 1951 jyly 18 tamyz kýni:

«Ortalyq baspasózden roman turaly pikir kýtemin. «Znamiyadaghylar»: roman jóninde bәrinen búryn «Pravdadan» jaqsy sayasy maqala kýtip otyrghandyqtaryn aityp edi. Áriyne, búl óte jaqsy, kitap turaly syny jәne әdeby maqalalardyng taptyrmaytyn bastamasy bolar edi»,– dep astarly tapsyrma bergen bolatyn.

Búl emeuirindi Zoya Sergeevna týsinip, qarymy jetkenshe oryndaghanyn jogharydaghy mәlimdemeden angharamyz. Alayda, M.Áuezovke de, Z.Kedrinagha da partiyanyng zúlpúhary – «Pravda» ózgeshe sybagha dayyndap jatqan bolatyn. Úzamay sol sybaghanyng mýsheligin Múqanovpen tolyqtyryp «tabaghymen» tartty.

Bir jyldan keyin Pәlenbaylar men Týgenbaylardyng kýni tudy. Ol kýnderi S.Múqanov pen M.Áuezovting qaqtyghysy shyrqauly shyrmauyna jetip, birining ómirine biri qauip tóndirdi.

(Jalghasy bar)

Abai.kz