Qazaq tilining saghatyn qysqartu – últqa tikeley jasalghan qiyanat
Memlekettik til sanalatyn qazaq tili pәnining bilim baghdarlamasyndaghy saghattary jyldan-jylgha kemip barady. Ústazdyq tәjiriybesi bar Baqytjan Júmaghúlov Bilim ministri bolghanda, eng bolmasa osy mәsele sheshimin tabar dep kýtti júrt. Ókinishke qaray, ol kerisinshe, memlekettik tildi oqytyp, ýiretetin pәnge qyrghiday tiyip, qysqartudy ýdetti.
Memlekettik til sanalatyn qazaq tili pәnining bilim baghdarlamasyndaghy saghattary jyldan-jylgha kemip barady. Ústazdyq tәjiriybesi bar Baqytjan Júmaghúlov Bilim ministri bolghanda, eng bolmasa osy mәsele sheshimin tabar dep kýtti júrt. Ókinishke qaray, ol kerisinshe, memlekettik tildi oqytyp, ýiretetin pәnge qyrghiday tiyip, qysqartudy ýdetti.
Biyl bilim salasyn basqarugha kýtpegen jerden jana ministr taghayyndalghanda, tandanushylar kóp boldy. Jana oqu jylynyng ekinshi kýninde basshysy auysqan búl salany basqaru 40 jasqa tolmaghan Aslan Sarinjipovke jýkteldi. Ghalamtordy qansha aqtarghanymyzben, jana miynistrge qatysty ilip alarlyq dýnie tappadyq. Ol búghan deyin elshilikte júmys istegen, shetelde tәjiriybe jinaqtaghan jәne N.Nazarbaev ortalyghynda basshylyq qyzmet atqarghan eken. Basqa mardymdy derek joq. “Ýmitsiz – shaytan” deytin halyqpyz ghoy, A.Sarinjipovting jastyghyn jaqsylyqqa joryp, bilim salasyn janalyqqa toltyrar dep ýmittengender az emes edi. Alayda jana miynistrding aqparat qúraldaryna oryssha bergen jauaptarynan keyin “bayaghy jartas – sol jartas” dep qol siltegender kóbeydi. Orystildi ministr memlekettik tildi mensine qoyar ma eken? Negizgi mәsele de osynda. Oiyn oryssha jetkizgen Aslan qazaq tili pәnderine qatysty qyruar júmys atqarady degenge sengimiz-aq keledi.
2020 jylgha qaray qazaq tilinde qaqalmay sóileytinderding kórsetkishi 95 payyz bolady. Búl boljamyna N.Nazarbaev ózin ghana emes, ózgelerdi de sendirgeni sonday, memlekettik tilimiz 5-6 jylda biyik mәrtebesine shygharday dәmelendik. Biraq jyl sanap qazaq tiline tóngen qauip úlghayyp, bosaghada qalghan tilimiz esikten syrghyp shyghatyn kýn tayaghanday. Búghan mektep baghdarlamasyndaghy qazaq tili pәnining saghattaryn qysqartudy dәlel etsek jetedi.
Memlekettik tildi mengeru – otbasy, balabaqsha, mektepte qalyptasady. Ókinishke qaray, qazaqsha bilim beretin mekemeler sanynyng kemigeni azday, endi pәn saghattaryn qysqartugha kóshti. 2011-12 oqu jylynda úighyr, tәjik, ózbek tilindegi mektepterding joghary synyptary aptasyna 4 saghat qazaq tilin oqyghan. Al 2012-13 jylghy oqu jylynda ózge últ ókilderine qazaq tilin nebәri ýsh saghat oqu jýkteldi. Múnday soraqylyq qazaq mektepterin de ainalyp ótpedi. Jyl sayyn kemigen qazaq tilining jýkteme saghattary 2013-14 oqu jylynda ózge pәnderge jútyla týsti. Jútylmaghanda she, kerekti-kereksiz pәnder saghattan bólek qosymsha oqytylyp jatyr. Al memlekettik tildi oqytugha kelgende Bilim miynistrligi enjarlyq tanytyp, tarylyp qaldy. 2012 jylghy eks-ministr B.Júmaghúlovtyng №500 búiryghyn A.Sarinjipov bir býktep qoqysqa tastar degenimiz beker eken. Orys synyptaryndaghy qazaq tilining jýktemesi 2 saghatqa kemip, onyng ornyna shet tilining saghattary kóbeytildi. Endi 5-9-synyp oqushylary aptasyna 5 saghattyng ornyna ýsh saghat qazaqsha, 4 saghat aghylshyn tilinde bilim alady. Aghylshyn tilin oqushylarymyz topqa bólinip, typ-tynysh bólmede talapqa say oqiydy. Al qazaq tili sabaghyna bir synyptyng 30-40 oqushysy týgel qatyspaq. Jalghyz múghalimning osynsha balagha qanday bilim bererin baghamdap kóriniz. Orys synyptarynda qazaq әdebiyetining saghatyn ne sebepti ekeuge kóbeygenin jana ministr A.Sarinjipov ta týsindirip bere almas.
Tilding zandylyqtaryn oqytatyn negizgi pәndi shúntityp qysqartqan miynistrlik ózge últ ókilderi әdebiyetti jarytady dep oilasa kerek. Múnyng barlyghy “metodikasy myqty múghalim aptasyna bir saghat ýiretse de, qazaqsha sayratyp shyghara alady” degen bilgishterding payymyna negizdelgeni anyq. Qazaq tilin mengeru ýshin aptasyna bir ghana saghat jetkilikti bolsa, aghylshyn tiline 4 saghat nening qúrmetine berilgen? Álde aghylshynsha aptasyna 45 minut qana oqytyp, “oqushysyn sayratatyn, metodikasy myqty múghalim” joq pa? Shet tilin tereng mengertudi maqsat etse, ministrlik nege “dýniyetanu”, “ózin-ózi tanu” siyaqty tanytqysh pәnderding saghatyn qysqartpaydy?
Jyl sayyn osylay 1-2 saghatqa kemy berse, keleshekte qazaq tili men әdebiyeti pәnderi mektep baghdarlamasynan týbegeyli alynyp tastalmasyna kepildik joq. Búlay kýmәndanuymyzgha sebepter jetkilikti. Ózge pәndermen salystyrghanda, osy qazaq tili men әdebiyeti pәnining materialdyq bazasynan bastap, oqytu әdis-qúraldary jútan. Bir ghana “Atamúradan” shyghatyn qazaq tili men әdebiyeti oqulyqtaryn ashyp qarasanyz, qate men týsiniksiz jattyghudy kórip, aqyldan adasasyz. Oqulyqtaghy sóz saptau, sóilem qúrylysy, tapsyrma degendi oqushy túrmaq ústazdyng ózi әreng týsinedi. Osydan keyin oqytudyng búlaysha qoldan kýrdelendirilui memlekettik tildi joygha baghyttalmaghan dey alasyz ba?
Pәn saghattaryn qysqartudyng kelesi problemasy – múghalimdermen baylanysty. Saghattan qaghylghan múghalimning qaltasy da júqarady. Qaltanyng júqarghany týk emes, qysqartugha týsu degen ýlken problema bar. Onyng aqyry júmyssyzdardyng qataryn molaytyp, kóshe jaghalap, enbegin satqan qazaqty kóbeytedi. Astarynan sayasat izdeginiz kelmese de, osynyng bәrinde qúlaghy qyltiyatyn qiytúrqy әreketting jatqanyn bәribir bayqaysyz.
Týiin: “Biz – qazaqpyz. Qazaqstan degen memleketimiz bar. Sol memleketting әsem qalasy Almatyda túramyz. Anau aghash ta, móldirey aqqan su da, kók aspan da, Alatau da bәri-bәri bizdiki, qazaqtiki. Ana tilimiz de, memlekettik tilimiz de– qazaq tili. Sondyqtan óz tilimizde sóileuge tiyispiz. Sen orys, aghylshyn tilin bilmegenine namystanba, kerisinshe, óz tilinde sóiley almaudan saqtan” dep balamnyng qúlaghyna qúngdan jalyqqan emespin. Áytse de, biyl mektepke barghan ol: “Biz óskende qazaq tilinde emes, aghylshyn, orys tilinde sóileydi ekenbiz, sol ras pa?”,–dep súrady. Ne aitarymdy bilmey otyrghanymda onyn: “Qazaqtiki degen su, tau, qalanyng bәri aghylshyn, orystiki bola ma sonda?” degeni tipti sastyrdy...
Osydan keyin qazaq tili saghattarynyng azayyp jatqanyn týsinip, biletin jastaghy balagha “bolashaq – qazaq tilinde” dep sendire alasyz ba? Jartykesh oqytylatyn pәnning ertenine senbegen oqushy memlekettik tildi qaydan qúrmettesin?!
Meruert HUSAINOV
"Jas Alash" gazeti