Ótken jeksenbide Almaty qalalyq múraghatynyng ghimaratynda bir top qogham ókilderi Tilder kýnine arnalghan jiyn ótkizdi. «Ghimarat» degen aty bolmasa, ol múraghat qalanyng bir qiyrynda, kólik qatynasy qiyn bir quysta ornalasqan eken. Biraq belgili qogham qayratkeri, halyq aqyny Múhtar Shahanov ótkizedi degen song boluy kerek, әbýiir bolghanda, ýsh jýzge taqau oryny bar zal lyqa toldy. Syimaghandardyng birazy – aiqara ashyq esikten ýniluge, endi birazy – keyin qaytugha mәjbýr boldy.

Osy jiynda belgili jurnalist Jarylqap Qalybay aitqanday, Qazaqstan ýshin Tilder kýni – Tәuelsizdik kýnimen para-par mereke boluy kerek edi. Osy merekeni paydalanyp, esi bar biylik qazaq halqynyng mýddesine oraylas barlyq qam-qareketin jasap, әnsheyinde ýiip-tógetin uәdeleri siyaqty sózi bolsa, aityp-aytyp qaluy kerek-ti.

Ókinishtisi de sol – olay bolmady. Qalanyng qaq ortasynan bir oryn búiyrmaghan atauly kýn jetim qyzdyng toyynday ótti. Qazaq tilining janashyrlary múraghatty izdep, sabylghany – óz aldyna, tilim-tilim tiline tendik tilep kelgen júrttyng shaghyn zalgha syimay qalghany – qazaqtyng mýddesi búl biylikke bes tiyn ekenin taghy bir dәleldese kerek.

Ótken jeksenbide Almaty qalalyq múraghatynyng ghimaratynda bir top qogham ókilderi Tilder kýnine arnalghan jiyn ótkizdi. «Ghimarat» degen aty bolmasa, ol múraghat qalanyng bir qiyrynda, kólik qatynasy qiyn bir quysta ornalasqan eken. Biraq belgili qogham qayratkeri, halyq aqyny Múhtar Shahanov ótkizedi degen song boluy kerek, әbýiir bolghanda, ýsh jýzge taqau oryny bar zal lyqa toldy. Syimaghandardyng birazy – aiqara ashyq esikten ýniluge, endi birazy – keyin qaytugha mәjbýr boldy.

Osy jiynda belgili jurnalist Jarylqap Qalybay aitqanday, Qazaqstan ýshin Tilder kýni – Tәuelsizdik kýnimen para-par mereke boluy kerek edi. Osy merekeni paydalanyp, esi bar biylik qazaq halqynyng mýddesine oraylas barlyq qam-qareketin jasap, әnsheyinde ýiip-tógetin uәdeleri siyaqty sózi bolsa, aityp-aytyp qaluy kerek-ti.

Ókinishtisi de sol – olay bolmady. Qalanyng qaq ortasynan bir oryn búiyrmaghan atauly kýn jetim qyzdyng toyynday ótti. Qazaq tilining janashyrlary múraghatty izdep, sabylghany – óz aldyna, tilim-tilim tiline tendik tilep kelgen júrttyng shaghyn zalgha syimay qalghany – qazaqtyng mýddesi búl biylikke bes tiyn ekenin taghy bir dәleldese kerek.

Osy jiyngha jinalghan júrttyng úzyn sany 500-den aspaytynyn eskersek, «tilim» dep tentirep jýrgen naghyz qazaqtardyng azdyghyna taghy bir nala bolasyz. Degenmen, qalalyq әkimshilikting rúqsatymen, polisiyanyng qadaghalauymen ótken Til merekesinde aitylghan sóz, qozghalghan mәsele jeter qúlaq bolsa, qúryshyn qandyratynday-aq aityldy.

Biz gazetting aiqarma betine syighanynsha sózderin jariya etip otyrghan azamattardan basqa sóz alghan jazushy-ghalymdardyn, sayasattanushylardyn, qogham qayratkerlerining ashyna aitqan dәleldi pikirleri kópting kónilinen shyqty. Sovethan Ghabbas memlekettik-últtyq iydeologiyanyng joqtyghyn, Janúzaq Ákim men jurnalist Dәuren Babaqúmar qazaq tilin damytu ýshin ne isteu kerektigin aitty.

Al qala әkimining orynbasary Zәure Amanjolova til mәselesinde qalalyq biylik «anany – qatyrdy», mynany – bitirdi» dep, Almatyda janadan ashylyp jatqan qazaq mektepterining sanyn tizbelep aita bastauy múng eken, jinalghandar arasynan narazylyq tuyp, zal u-shugha tolyp ketti. Dәl osy arada aita ketu kerek, Tilder merekesi tek qana Almatyda ghana emes, Qazaqstannyng basqa aimaqtarynda da kezindegi internatta jeksenbi kýni júmyrtqa beretindey ghana jarym kónil quanysh boldy.

Áyteuir qazaqtyng tili turaly 13 minut boyy ekpindete poema oqyghan bes jastaghy Shaymerdenge riza bolghan júrt qazaq tilining taghdyry senimdi qolgha – jana úrpaqqa ótedi degen nәumiyez kónilmen tarasqanday boldy.

Redaksiya

Múhtar agham

«JYNDY»

bolmaghanda...

• Osy sharany úiymdastyrugha múryndyq bolghan Múhtar agha Shahanov til janashyrlarynyng jiynyn ashyp, tolqyp-tolghanyp sóz sóiledi. Ádettegidey әdiletsizdikke, qazaq tilining qayghyly jaghdayyna, últymyzdy últaraq kýige týsirgen sayasatqa ashulanyp sóiledi. Sonda Múhang aitqan sózding qysqa-núsqasy mynau edi:

1989 jyly 22 qarashada Qazaq KSR Jogharghy kenesining otyrysynda til mәselesi qaraldy. Talqylaugha búryn týsken orys tili men qazaq tilin memlekettik til qataryna engizu turaly úsynystargha oray, deputattar eki tildi birdey dauysqa saldy. Sóitip, osy úsynys ótip ketti. Shala qazaqtardyng barlyghy quanyp, birin-biri qúshaqtap, sýiisip jatty.

Ózimdi ústay almay, qolym dirildep, qaytadan shyqtym: búl ne degen masqara dep! Kezinde odaqtas respublikalardyng tili memlekettik til boluy kerek dep, úsynys jasaghan edim (KSRO halyq deputattarynyng siyezinde – Red.), sodan keyin Rasul Ghamzatov ekeuimiz Gorbachevty búghan kóndirdik: Tәjikstan, Qyrghyzstan, Ózbekstan, Týrkimenstan óz tilin memlekettik til jasady, Qazaqstannyng jaghdayy – osy boldy: orys tili qazaq tilimen birdey qoldanysqa ie bolatyn boldy.

Sodan men «býkil eldi kóteremiz, onyng ayaghy «ekinshi jeltoqsan» bolady» degenimde, basshylar qorqyp qaldy da, preziydent Nazarbaev «Shahanovtyng úsynysyn qaytadan dauysqa» salamyz dedi. Sóitip, basshy aitqan son, zansyz bolsa da, qaytadan dauysqa salyp, ózi birinshi bolyp qol kóterip edi, júrttyng bәri bizge qaray oiysty. Sóitip, mening «jyndylyghymnyn» arqasynda qazaq tili memlekettik til bolyp qaldy.

Eger men basqalar siyaqty sol kezde ýndemey otyra bergenimde, osy kýnde qazaqtyng tili qosymsha til retinde qalyp, orys tili memlekettik til bolyp ketetin edi. Jәne osy kezdegiden de ushyghyp, qazaqtyng shamamen 75–80 payyzy orystanyp ketetin edi.

Qazaqstanda 500-ding ar jaq-ber jaghynda ana tilimizde gazet shyghady. Al Reseyden 5248 gazet-jurnal kelip taraydy. Kitap dýkenderine bara qalsanyz, Reseyding baspa ónimderi basyp jatady. Qazaq jazushylarynyng kitabyna saudadaghylar pysqyryp ta qaramaydy. Búl – qoldan úiymdastyryp otyrghan әreket!

Eger joyylugha ketip bara jatqan últymyzdyng mýddesi ýshin aiqay kótersek, biz últshylmyz, al Mәskeude ózderining tili ýshin kýresip jatqandardyng barlyghy – patriottar. Kórinizder me, qanday jaghdaygha bizdi alyp keldi? Bizge osynday aiyp taqqany ýshin, keybireulerdi sotqa beruge bolar edi. Múnda qanday últshyldyq bar?

Dulat ISABEKOV:

BIZGE NE BOLDY?!

Dýnie jýzinde ózining tiline qazaq siyaqty selqos qaraytyn birde-bir últ joq eken. Bizge ne boldy? Kóptegen jigitterimizdi biylikke qoysan, ózgerip shygha keledi. Aldy «ataman» bolyp ketip jatyr. «Ata-babamyz batyr bolghan, jaudan qaytpaghan deymiz», sol batyrlyqtyng birde-bireui qalmady, әsirese – jazushylarda. Jeti jýz jazushy bar deymiz. Olar – ótirik jazushy, últynyng qamyn oilamaytyn jazushy – Múqang aitqanday – jazushy emes. Keshe bir jiynda aityp edim: «Júlqynyp sóilemey-aq qoyyndar, biraq tóbe kórsetip, qazaqtyng qarasy kóbirek otyrsa, ózgelerge ses bolady. Qazaqtar últ bolyp, sanasy ósip, ózining tilin qorghau ýshin kelipti demey me?» – dep.

Bizde sóz – basqa, is – basqa. Keshe ghana janadan bilim jәne ghylym ministrin taghayyndady. Ne boldy? Kele salyp, júmysyn reformadan bastady, neghylghan bitpeytin reforma osy?! Orys mektepterinde qazaq tilin oqytu búryn tórt saghat bolsa, ony eki saghatqa qysqartyp, al qazaq tilindegi mektepterdegi orys tilin oqytu ýshin, eki saghat qosqan. Ne degen danyshpandar, osyny da reforma dep atay ma?!

Meninshe, búl – últqa qarsy jasalyp jatqan júmys. Maghan bizdi últ etpeuding jasyryn bir instituttary bar siyaqty.Tipti keshe ghana dәrigerler aityp jatyr, qazaq jastarynyng 20–30 jas aralyghyndaghy azamattarynda bala jasaytyn úryghy joq eken – «úly sózde úyattyq joq». Osynyng bәri últqa qarsy astyrtyn júmystyng nәtiyjesi siyaqty. Biz – qazaq bayghús osyny bayqamaymyz, erteng jargha qúlaysyndar dese, toy jasap, qúda shaqyryp, otyra beretin siyaqtymyz. Nesie alyp, toy jasap, artynan balasyna da, ózine de aqshasy joq, qanghyp jýredi. Osyghan da mәn bermeytin, alysqa qaramaytyn últ bolyp bara jatyrmyz, aghayyn!

Úitqy bolatyn Jazushylar odaghy ekinshi parlament boluy kerek edi, kezinde Kolbinning ózi osyghan (Jazushylar siyezine – Red.) eki ret kelgen. Qonaevtyng kezinde Jazushylardyng sezi qalay ótushi edi: eki kýn boyy ózi qatysyp otyratyn, bolmasa – orynbasarlaryn tastap ketetin. Qazir bizding jazushylardyng sezi auyldyng «mestkomynyn» jinalysy siyaqty ótetin boldy. Osynday is-sharalargha jazushylardyng mәn bermeuining sebebi nede? Demek, biylikting ózi elemeu arqyly, ziyalynyng sózderin tyndamau arqyly olardyng ýnin óshirmek. Osy 60–70 jas aralyghyndaghy bir buyn ketse, jym-jyrt bolatyn siyaqty, eshkim de bas kóterip shyqpaydy.

Eki tildiler kóbeyip edi, endi «ýsh tildiler» payda boldy. Kenes ókimetining kezinde bizge orys tilin tórtinshi synyptan bastap oqytyp edi. Endi birinshi synyptan bastap oqytatyn boldy. Osynyng týbi mәngýrttendiruge aparu emes pe? Bala ýsh tilding qaysysyn mengeredi?

Biylik basynda tәp-tәuir jigitter bar: olargha qazaq tilining keregi joq pa? Men osy jiynnyng sonynda shyghatyn qaulyda poliyseylerge arnap bir úsynys qosayyn dep edim: «Aynalayyn, sender de qazaqsyndar. Biz de sening balannyng bolashaghy ýshin jinalyp jatyrmyz. Búiryq bergen shyghar, asyra siltemender, olay etsender ózderine or qazasyndar. Maghjan aqyn kezinde jylapty: «Stalin at, as degen shyghar, biraq Sәken Seyfullinning múrtyn júl, Beyimbet Maylinning qúiryghynan tep» degen joq edi ghoy. Sonyng bәrin jasaghan kimder – qazaqtar! Asyndar, atyndar, biraq qorlaugha aparmasandarshy» dep jylaghan eken. Keshegi Janaózendegi qandy qyrghynda bir jigit ólim aldynda jatqan kezinde, kózin ashyp qaraghanda, ýstine tónip túrghan poliyseyding jýzinen ózining osy týrinen lәzzat alghanyn kórgen eken. 1986 jyly da osynday súmdyq bolghan eken: «Aghalap, kókelep» shyryldap jatqan qyzdyng ýstin taptap ótken qazaqtar rahattanghan eken. Qazaq-au, ne bolghan senderge? Ústa, týrmege jap, biraq qorlap, shashynan sýireytindey ne boldy,olar da sening qaryndasyn,sening qyzyng ghoy».

Osynday punkt qossam deymin.

Osynday jiyndy keng kólemde ótkizsek, biylikke talasyp jatqan joqpyz, pikir aitsang boldy, oppozisiya deydi eken. Oppozisiya – biylikke talasushy partiya, biz talasyp jatqan joqpyz. Shyndyqty aityp, tilimizdi qorghayyq dep jatyrmyz, sol ýshin kinәli bolamyz ba? Bir jarym milliard qytay, 147 million orystar tilin qorghaydy, al qazaq tilin qorghamaydy. Osyghan bizding sanamyz, namysymyz qashan oyanady?

Qazaq tiline 2020 jyly kóshemiz deydi, ol – bos sóz ekeni belgili ghoy. Almaty men Astanadaghy әkimshilikterge kirseniz, bәri oryssha sóileydi. Nege olay dep aitsan, sen – aqymaqsyn. Qazaq tilin 2020 jyly tolyq mengeru ýshin, til komiytetterine milliondaghan aqsha bólinedi eken. Qayda ketip jatyr, sonda qay orys, qazaqsha bilmeytin qay qazaq –qazaqsha sóilep ketipti?! Súraq bar, jauap joq. Bólingen aqsha qazaq tiline qamqor boluy kerek qoy. Býgingi kýn – europalyq tilderding kýni emes, Qazaq tilining kýni dep, kóshege jarnama ilip qoysa, bireuding óti jarylyp kete me?

Osy zaldy bergenge de rahmet dep otyrmyz, osyny da jasap jatqan ózimizding qazaqtarymyz ghoy. Bayaghyda barlyghyn Mәskeuden kórgen edik, qolymyzdy baylap, erik bermedi ghoy dep.

Tәuelsizdik aldyq emes pe? Búryn «Kazahskaya Sosialisticheskaya Respublika» deytin, qazir sol «kazahskiydi» qoyyp, «qazaqstandyq» degendi shyghardy. Meni de orys gazetteri «kazahstanskiy pisateli» dep jazbaq bolghanda, men «qazahskiy pisatelimin» dep, qatang eskerttim. Biz «rossiyskiy pisateli» demeymiz ghoy!

Júrttyng jaqsy jaghyn emes, jamanyn nege ýirenemiz? Nemister, orystar, fransuzdar óz tilining tazalyghy ýshin kýresip jatsa, qazaqtar, kerisinshe, býldiru ýshin kýresip jatyr. Sondyqtan «Kóp – qorqytady, tereng – batyrady» degen bar: til sayasaty mәselesin joghary jaqtyng aldyna qoymay, esh ózgeris bolmaydy.

Biylikte qazaqsha bilmeytin qanshama ministr otyr! Tipti Ydyrysov kókemizding balasy – syrtqy ister ministri Erlan Ydyrysov bir auyz qazaqsha bilmeydi. Solar 2020 jylgha deyin qazaqsha ýirenedi dep otyrsyzdar ma?! Qaparov degen ministr bar – «Proton» qúlap jatsa da, ózi ayaghy baspaghan jerdi kurort siyaqty surettep jýr. Aytqanyna qarap, sol jaqqa baryp, demalyp qaytqyng keledi. Bir-bir jarym million sheshen Mәskeudi dirildetip ústap otyr, osyndaghy shala qazaqtyng birazyn jiyrma shaqty sheshenge aiyrbastap alar ma edik?..

Qazaqty óltirip jatqan kim – osyndaghy sheshender: Malybayda, Malovodnyida qazaqty óltirdi, Shengeldidegi qyzymyzdy zorlaghan oqigha she? Ýndemeymiz. Ýndistanda bir qyzdy zorlap edi, bir jarym milliard halyq kóshege shyghyp ketti, aqyrynda qylmyskerdi ólim jazasyna kesti. Janaózendegi qyrghyn she? Keshe Týrkiyada bir studentting ólgenine býkil týrik kóterildi, bizdi qyryp jatsa da ýndemeymiz. «Búl ne?» dep súraytyn adam joq. Sebebi – últtyng basshylary joq. Tipti Áuezov, Múqanovtar tiri bolsa, olardy da tyndaytyn jayymyz joq siyaqty. Óitkeni qúlaq – keren, sóz jetim qaldy. Aldymyzdaghy Jeltoqsanda bәrimiz qara kórsetip, alangha shyghyp, qazaq tilin qorghamasaq, biylik ayaghyn tartpaydy. Últ tilining tóniregine toptasayyq, óz tilimizdi ózimiz qorghayyq!

Rysbek SÁRSENBAYÚLY,

«Jas Alash» gazetininbas redaktory:

Esimov qazaqtyng tilin

ARHIVKE ÓTKIZDI...

Kelip otyrghan jerimiz – ortalyq múraghat, múnda ózining qyzmet qajettiligin atqaryp bitken qújattar saqtalady. Shang basyp jatady, izdegen adamdar ghana kelip, keregin tabady. Biz Esimovke rahmet aityp jatyrmyz, men de rahmet aitqym keledi – ol kisining «kemengerligine»: qazaq tilining merzimi bitkendey, kýni jetpey jatyp, arhivke attandyryp jiberdi. Qazaq tili barar jerine – bardy, endi osy múraghatta typ-tynysh jatsyn degen shyghar. Demek, Almaty qalasy ýshin qazaq tili múraghatta jatatyn til dep eseptegen bolar.

Qazaqtyng tili ghana emes, sol tilding iyesi – qazaqtyng jaghdayy qanday? Óte mýshkil halde: azamattyq qúqyghy taptalghan, ózining auzyndaghy asqa ie bola almay, búryn keng peyildilikpen auzyndaghysyn kelimsekterge jyryp berse, qazir qazaqtyng auzynan kýshpen, ailamen jyryp alyp otyr. Qazaq ózining qazba baylyghynan týsetin tabysynan aiyrylghan. Qazaq ózining últtyq namysynan aiyrylghan! Tildi ghana joghaltpaymyz – últtyq ruhty joghaltamyz! Ruhty joghaltsaq, barymyzdan aiyrylamyz. Biz ýlken qasiretting aldynda túrmyz.

Qazir Qazaqstandaghy qazaqtyng basyn biriktiretin jaghday kelip túr, ony biriktiretin –osynda otyrghan Múhtar Shahanov, Dulat Isabekov, Mekemtas Myrzahmetov syndy aghalar. Qazaqtyng tilin, memlekettiligin oilastyratyn qazaqtyng Qúryltayyn ótkizuimiz kerek. Qazaqtyng mýddesin oilaytyn, qazaqtyng taghdyryn ózi sheshetin jiyn qajet. Jeltoqsan aiyna deyin osynday ýlken jiyn kerek. Qorlanghan qazaq, qyrylghan qazaq osylay jýre beruge tiyis emes, ensemizdi kótereyik, el boludy oilayyq!

Mekemtas MYRZAHMETOV,

ghalym:

Qazaq halqynyng birinshi jauy –

ShALA QAZAQTAR!

Bizding qasiretimiz – ydyrap túrmyz. Til jaghynan ydyradyq. Monolitti emespiz, din jaghynan da ydyradyq. Sonyng ishindegi eng qauiptisi – uahabshyldar. Olar biylik organdarynda otyr, salafitterdi teristedi, al pәlening týbin osy uahabshyldardan kóremiz. Jazu jaghynan da ydyradyq. Múndaghy qazaqtar orys jazuymen jazady, Qytayda túratyn qazaqtar arabsha jazady, Týrkiyadaghylar – latynsha, sóitip bir halyq ózin-ózi oqy almaydy. Aytugha onay, biraq óte qasiretti mәsele. Qalay biriktiremiz? Bizge birigu mәselesi kerek bolyp túr.

Dýnie jýzinde eki jýzden astam memleket bar, qazaqtan basqasy, әrkim ózining ana tilinde sóileydi. Tamyry qayda deseniz – ortalyqtyng búrynghy sayasatynda jatyr. Bizdi jaulap alghan son, Orta Aziyada túratyn halyqpen bizdi salystyryp, qazaqtardyng sanasy joghary ekenin bilgen son, janshu kerek degen sayasat jýrgizip, óli halyqqa ainaldyrmaq bolghan. Patsha ýkimeti osy sayasatty bastady, keyinnen sovet ókimeti orystandyru sayasatyn ary qaray jalghastyrdy, yaghny búrynghy imperiyanyng múrageri boldy.

1932 jylghy nәubet kezinde tәjikterden – 1 adam, ózbekterden – 7 adam atady, al qazaqtardan – 25 myng adam atylghan. Nege? Sebebi Resey ýshin asau, últtyq sezimi oyanghan halyqty ústap túru qiyn, sol sebepti túsaulau kerek degen.

Osydan qalay qútylamyz? Mening úsynysym – naqty әreket kerek. Bizdi adastyryp jýrgen top – shala qazaqtar. Qazaqtyng ýshten biri – shala qazaq. Memleketting mýlkin talaghan kezde bayyp alghan da – solar, biylik basynda otyrghan da – solar, qazaqsha sóilemeytin de – solar. Qúdaydyng balasy ma?! Olardy tәubasyna keltiruge bolady. Qyzmetke orysty, qytaydy ala ber, al qazaqtardy qazaq tilin bilmese, júmysqa almau kerek. Sonda shala qazaqtar bir jylda qazaq bolmasa, maghan kel! Búghan tek sayasy erik kerek.

Shala qazaqtardyng tórkini – patshanyng missionerlik sayasaty kezinde orys-týzem mektebi degennen payda bolghan, túnghysh shoqynghan qazaqtar sodan shyqqan. Kenes Odaghy sol ýlgini aralas mektepke paydalandy. Bir kezderi aralas 400 mektep bar edi, qazir 2097 mektepke ósti. Ár mektep jyl sayyn 150 baladan shygharghanda, 300 myng shala qazaqty qosyp otyrady degen sóz. Yaghni, shala qazaqtyng fabrikasy – aralas mektepte. Basqa respublikalar osyny joydy, biz nege joymaymyz? Joydyrmay otyrghan – shala qazaqtar men shala ministrler.

Halyqtyng birinshi jauy – shala qazaqtar! Olardy solay jasaghan – orystyng orystandyru sayasaty. Sondyqtan bauyrymyzgha tartyp, naqty úsynys – osyny toqtatu ýshin, aralas mektepti ajyratu kerek.

Aydos SARYM,

sayasattanushy:

AYBARLAN, ALASh!

Eger erinbey, osy múraghattaghy qújattardy kótersek, 1980 jyldardaghy jaghday boyynsha, Almatyda bir ghana qazaq mektebi boldy. Men sol qazaq mektebining týlegimin. Sol kezde mektepke bara jatqanda, ananmen qazaqsha sóilesting dep, janbyrly kýni dalagha quyp shyqqan kezder de bolghan. «Sender nege óz tilderinde sóileysinder!» degen zamandy da kórdik. Sol zamandy toqtatqan Jeltoqsan kóterilisi bolatyn. Qazaqtyng әbden tityqtap, әdiletsizdikke shydamay, qazaq jastarynyng bas kóterui – sol әngimeni sap tyidy.

Eng aldymen, biylikten emes, ózimizden kinәni izdeyik. Biylikting kinәsi zor! Osy til mәselesin sheshe almay otyrghanymyz – bizding talap qoya almay otyrghanymyzdan. Bizding qaharymyzgha mine almay otyrghanymyzdan!

Birneshe ýlken mәsele bar: ol – qúldyq sana. Odan arylmay, tilding de mәselesi, basqa da mәsele sheshilmeydi. Kez kelgen ýlken mәsele ruhtan, namystan bastalady. Naqty iske kelgende, qaysymyz tirshilik atqaryp otyrmyz. Búryn qazaqtyng ýni de, tili de shyqpaghan qalalarda qazaqtyng jastary dombyrany kýmbirletip jatyr. Qazaq tilindegi ýlken sharalardyng bastamasy qolgha alynyp jatyr.

Til – últtyng negizgi tiregi. Ekinshi ýlken bastauy – tariyh. Memleket bizding qansha jylghy qysymymyzdan keyin, tarih mәselesin qolgha alyp otyr. Biz múny jiti qolgha alyp, baqylauymyz kerek. Ýlken mәselege múqiyat qarasaq, tarihtan tәlim aluymyzgha bolady. Kezinde 60–70-jyldarda aghalarymyz ruhany bastau – tarih dep tanydy, sol kezende esenberlinder kitap jazdy, «Qyz Jibek» siyaqty kórkem filim týsirildi. Sonyng arqasynda qazaqtyghymyzdan aiyrylyp qalmay, osy kýnge jettik. Al býgingining qazaq kinosy, qazaq әdebiyeti qayda? Áli kýnge deyin Alashorda turaly tarihy roman jazylghan joq. Ári-beriden son, oghan memleketting de kómegining qajeti joq, ózimizding namysymyzdy januymyz kerek.

Taghy bir ýlken mәsele – shyn mәninde býgin ghalamtordyng zamany, kýnde sol ghalamtordaghy dau-damaygha aralasamyz. Kedendik odaq degen shyqty – bolashaghy joq ekeni belgili, biraq bizding últymyzdyng uaqytyn úrlap, mýmkindikterimizden aiyrghysy keledi. Búryndary Qazaqstannyng ishindegi әngimege Reseyding jazushylary, sayasattanushylary aralaspaytyn, qazir olar dendep enip alghan siyaqty. Neshetýrli sayt, telearna ashyp alyp, ózderining ónimin tyqpalap jatyr. Soghan tótep beretin ýlken ruhany enbek shygharuymyz kerek. Sol ýshin de kósemsiz-aq tótep beretin júmys jasauymyz kerek.

Ómir baqy han, batyr izdeuden talmaymyz. Qazaqstanda túratyn 11 million qazaqtyng әrqaysysy batyr bolatyn kezi jetti. Ádiletti han, úly batyr izdep jýre bersek, qazaqtyng mәselesi sheshilmeydi.

Býgingi demografiyany qarasaq, qazaqstandyqtardyng bir men on jas aralyghyndaghy qazaqtyng 80 payyzy – qazaq balalary, 10–20 jastyng arasyndaghy qazaqtyng sany – 75 payyz. Erteng osy úl-qyz ósip, er-azamat bolyp, dauys beru qúqyghyna ie bolady. Sol kezdegi memleket qanday bolmaq degen súraqty býginnen bastap qoyymyz kerek. Bizding maqsatymyz – olardyng sanasyn ulandyrmay, óz memleketine ózi ie bolatyn qajetti ruh qalyptastyru, dem beru. Qazaqsha oqytu. Býgingi kýni naqty júmysqa kóshu ýshin, kelesi jyldan bastap, barsha memlekettik qyzmetkerge, halyqqa qyzmet kórsetetin úiymdardyng bәri qazaq tilinde sóileuin talap etip, emtihan tapsyrtu. ÚBT-ny qazaq tilinde tapsyrtu degen talaptardy qoi arqyly ýlken maqsat – kelesi jyly arnayy memlekettik til turaly zang qabyldattyrugha júmys jýrgizsek.

Biz osy memleketti qazaq eli jasaymyz, ózimiz ghana qazaqsha sóilemeymiz, ózgeni de qazaqsha sóilettiremiz! Jasa, qazaq! Aybarlan, Alash!

Rasul Júmaly,

sayasattanushy:

Namystyng alghy sharty –

TIL!

Jiyrma bes jyl búryn memlekettik til retinde qabyldanghan qazaq tili әli kýnge deyin ózining memlekettik mәrtebesine jete almay otyrghany – ókinishti. Osy qaladaghy jaghdayy óte nashar әleumettik toptardyng mýddesin jetkizemin degen azamattar әkimdikke baryp edi, sol ýshin 15 tәulikke qamaldy. Qazaqtyng jerinde, qazaqtyng aspanyndaghy úshaqta kele jatqan azamat qazaq tilinde sóile dep, talap qoyyp edi, ol da týrmege qamaldy. Kýni keshe qazaqtyng egemendigin moyyndaghysy kelmeytin Reseyding arandatushysyna Almatynyng ortasyndaghy joghary oqu ornynyng biri tórin berdi. Osy jaghdaygha qarsy shyqqan azamattardy da polisiya ústap alyp, qamaghysy kelip edi, qogham qarsy shyqqandyqtan keyin bosatty. Oilanatyn jәit...

Qazaq tilining resmy kýni – atauly kýninde shahardyng bir shetinen oryn berip otyr. Al ortalyq alandy, keng saraylardy shetelden keletin aty belgili de belgisiz újymdargha beredi. Ózimizdi-ózimiz últ retinde tanytatyn, mәdeniyetin, osy jerding qojayyny retinde ómir sýruge baghyttaytyn, bolashaq úrpaqty namysty etip ósiruding alghy sharty – til! Ata zang boyynsha memlekettik til – qazaq tili, al kishkentay ghana tarmaghynda orys tili – memlekettik úiymdar men jergilikti ózin-ózi basqaru mekemelerinde qoldanyluy mýmkin dep jazylghan. Yaghni, orys tili qosymsha qoldanysqa iye, eshqanday mәrtebe berilmegen. Konstitusiyalyq talaptyng oryndaluyna bizding mýmkindigimiz bar.

Jarylqap QALYBAYÚLY,

«Júldyzdar otbasy» jurnalynyng bas redaktory:

TIL ÝShIN

kýresuimiz kerek

Eger qazaq últtyq memleket qúramyn dese, eng aldymen til qozghalysyn jasauy kerek, til ýshin kýresui kerek. Sonda ghana tәuelsizdikti túghyrly etemiz. Juyrda Ispaniyada katoloniyalyq halyq myndaghan shaqyrym jolgha shyghyp, qol ústasyp, tizilip túryp, ózderining namysty ekenin kórsetti. Bizding qazaq býgin eng iri qalalar men oblys, audan ortalyqtarynda kóshege shyghyp, memleketting tildi qoldau sharasyn ótkizui kerek edi. Ókinishke qaray, ýlken qala Almatynyng bir shetindegi shaghyn zalgha jinalyp, qysylyp otyrmyz.

Búl jerde eki mәsele kózge úryp túr. Biri – qazaq tiline degen biylikting kózqarasy men qazaqtyng enjarlyghy. Biylik tәuelsizdikting ruhymen alghashqy kezende Konstitusiyagha qazaq tili memlekettik til dep jazghan bolatyn. Biraq 1995 jylghy Konstitusiyadan bastap, memlekettik til – qazaq tili deydi de, astyna orys tili «resmy til» dep jazyp qoyghan. Eki tilge mýmkindik berdi. 1997 jyly «Til turaly» qabyldamaq bolghan zany – negizinen «Tilder turaly» zang bolatyn. Belgili bir sayasatpen jasalghan zang deuimizge bolady: búryn da imperiyanyng yqpalynda bolghan bir tildi eldi basqaru onay. Al últtyq memleket qúru – qiyn, biylik te jenil jaghyn tandap otyr.

«Tynysh, tynysh, qazaq!» dep, sol qazaqtyng esebinen túraqtylyqty saqtap keledi, sol qazaqtyng esebinen el atanyp kele jatyrmyz. Otyzynshy jyldary biylik soghyssyz-aq elding malyn alyp, ashtan qyryp edi, endi tәuelsizdikting jiyrma eki jylynda ýn-týnsiz orystanu sayasatymen, әr otbasy ruhany ólip bara jatqan siyaqty. Enjarlyghymyz sonday, ózimiz nemqúraydylyqqa salyndyq, kýreskerlik qasiyetimiz joyylyp ketti.

Toptamany dayyndaghan –

Baqytgýl MÁKIMBAY,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

( «DAT» jobasy № 32 (208) 26 qyrkýiek 2013 jyl

Týpnúsqadaghy taqyryp: QAZAQ TILI KÝNI biylikting tili taghy baylandy