Curette: ShQO Jarma audanynyng әkim Ánuarbek Múhtarhanov

Qolgha qalam alugha býkil oblys júrtshylyghy oqityn ózim qadirleytin «Semey tany» gazetining 2013 jyl, 6-tamyz, № 63 sanyndaghy Jarma audanynyng әkimi Á.Múhtarhanov turaly «Halyqtan biyik emespiz» degen ashyq әngimesi týrtki boldy.

Gazet Sizding jymiyp otyrghan, oilanyp otyrghan, ejireyip otyrghan, kýjireyip otyrghan 5 týrli suretinizge oryn beripti. Jarmanyng jaghdayy Siz barghan song jaqsaryp ketkendey-aq «bildey bir dókey gazetting bir betinen ózinizding kýndidarly rәsiminiz 5 ret oryn aluy tegin emes-au shamasy» degen uәj eriksiz qylang berip qaldy. Men solay bolghanyna әmse tilektestigimdi bildiremin. Tóskeyde maly, tósekte basy bir kórshilik kónil ghoy búl.

Súhbatynyzdy (ashyq әngime) múqiyat oqydyq jәne Siz aitqan mynanday mәselelermen kelispeytindigimizdi bildirem. Osy maqalany sizding syrynyz ben shynynyzdy bilmeytin Jarma audanynyng halqy ýshin jazyp otyrmyz.

Siz súhbatynyzda: «Men eshqashan ózimmen kadr alyp jýrmeymin. Qay audangha barsam da sol jerdegi kadrlarmen júmys isteymin...» depsiz.

Curette: ShQO Jarma audanynyng әkim Ánuarbek Múhtarhanov

Qolgha qalam alugha býkil oblys júrtshylyghy oqityn ózim qadirleytin «Semey tany» gazetining 2013 jyl, 6-tamyz, № 63 sanyndaghy Jarma audanynyng әkimi Á.Múhtarhanov turaly «Halyqtan biyik emespiz» degen ashyq әngimesi týrtki boldy.

Gazet Sizding jymiyp otyrghan, oilanyp otyrghan, ejireyip otyrghan, kýjireyip otyrghan 5 týrli suretinizge oryn beripti. Jarmanyng jaghdayy Siz barghan song jaqsaryp ketkendey-aq «bildey bir dókey gazetting bir betinen ózinizding kýndidarly rәsiminiz 5 ret oryn aluy tegin emes-au shamasy» degen uәj eriksiz qylang berip qaldy. Men solay bolghanyna әmse tilektestigimdi bildiremin. Tóskeyde maly, tósekte basy bir kórshilik kónil ghoy búl.

Súhbatynyzdy (ashyq әngime) múqiyat oqydyq jәne Siz aitqan mynanday mәselelermen kelispeytindigimizdi bildirem. Osy maqalany sizding syrynyz ben shynynyzdy bilmeytin Jarma audanynyng halqy ýshin jazyp otyrmyz.

Siz súhbatynyzda: «Men eshqashan ózimmen kadr alyp jýrmeymin. Qay audangha barsam da sol jerdegi kadrlarmen júmys isteymin...» depsiz.

Siz Ayagózge kele salysymen artynyzdan ile-shala janúyasymen jedel jetken Sýttibaev Qayratpen onyng jaryn jadynyzdan shygharyp alghansyz-au shamasy.  Sýttibaev myrza audan әkimdigining aparatynda 1 jylda tórt ret oryn auystyrdy. Búdan keyin Mamyrsu auyldyq okrugine әkim jasadynyz. Áyelin әkimshilikting aparatyna júmysqa aldynyz. Ol kisining Zaysan jaqtan júqqan әdeti me qaydam, 1 kýn júmysta bolsa 2 kýn kelmeydi eken. «Atyng shyqpasa jer órte» degendeyin ózi otyratyn kabiynetti ishindegi milliondaghan tengening zattarymen qosa órtep jiberdi. Ádeyi emes әriyne. Ýiine keterde elektr peshin toqtan ajyratudy úmytyp ketken ghoy. Jalpy osy janúyagha sizding jasaghan qamqorlyghynyz keremet. Eki jyl ishinde Sýttibaev Qayratty ózinizge birinshi orynbasar etip biraq shyghardynyz. Sol Qayratynyz qyzmet kóligin әldeqanday sebeppen audaryp alghanda da oghan eshqanday shara qoldanghan joqsyz. Jabuly qazan jabuly kýiinde qala berdi. Endi Qayratty Jarma jaqqa erte ketip, bir jәili oryngha jalpita salsanyz Ayagózdikter oghan tandana qoymas.

Ayagózde auyldyq okrugting әkimi bolyp istey alatyn azamat qúryp qalghanday Siz jan jaqtan bes әkimdi aldyrghanynyzdy nege úmytasyz?

Sizding qúrylys salasyna basshylyq jasau stiylinizge júrt tandanarlyqtay.

Bizder, Ayagózdikter Sizding eki basqa janadan saldyrghan han sarayynday  2-qabatty ýiinizding salu tarihynan habarymyz mol. Jәne búl ýy biraz «ugolovkagha» jýk bolatyn zanbúzushylyqpen salyndy.

Kabiynetinizding tór bólmesinen tualet saldyrghandy da estidik. «Patshalar jayau jýretin jerge bara almay nege, qadamy qata qaldy eken búl paqyrdyn» dep tang qaldyq. Múnyng ózi el ishinde bir talay sypsyng tudyrdy. «Ákim syrqat eken. Derti dәl quyqtan jabysypty» degen sybys syrghaqsha syrghyghan. Siz sau basynyzdyng saqinasyn basqagha audara saludyng sheberisiz. Aqyry ony: «oblys әkimi sal dep aitty» dep mәseleni B.Saparbaevtyng atyna syrghyta saldynyz.

Ayagóz audanyn siz basqarghan mezgilde (3 jylgha tayau) sizding ýiinizden basqa birde-bir qúrylys nysany salynyp, paydalanugha berilgen joq. Jiyny 1,5 milliard tengening qúrylys obektilerin salu syn kótermestey sylbyr jýrgizilude. Olardyng mezgilinen kesh biterine shýbәniz bolmasyn.  Qúrylys nysandaryna tender men konkurstar qylmysqa bergisiz zang búzushylyqpen ótedi.

Eger 1-tenderding ózi sәuir aiynan bastap qazan aiyna deyin ótkizilse odan qanday nәtiyje kýtuge bolady (240 mln balabaqsha) búnyng basty sebebi tenderdi útqan mekemeler sizding ynghayynyzgha kelmey qalypty.

Siz kýsh-quaty әlsiz «Alau» JShS-ning әkimshilik ghimaratynyng jóndeu júmystaryn, Sizding ýidin, 340 mln.dyq balabaqsha, 818-mln.dyq mektep, 96 mln.dyq múrajay  ghimarattary qúrylystarynyng tenderin útyp aluyn qalay týsindirip beresiz? Nege Sizding qalau ýnemi «Alaugha» ghana auyp túrady. Búl mekemening qúrylys nysandarynyng sapasy esh syn kótermese de, Siz bәigege qosqan song tender jenimpazdyghyn shappay alady. Mysaly  96 mln. tengege salynghan múrajay әli túr. Sebebi jobadan auytqushylyq bar. Qúrylys júmystarynyng sapasy nashar. Basqa qúrylystardyng da onyp túrghany shamaly. Jóndeu júmysyna óziniz «bas-kóz» bolghan audandyq әkimshilik ghimaratynyng sylaghy salbyrap qalypty.

Ótken jyly jarty jyldyqtyng qorytyndysynda Ayagóz audany memlekettik satyp aluda jarty mlrd. tengege ( 487 mln. tg.) zang búzugha jol berdi. Siz jenil-jelpi sógispen qútyldynyz. Biraq soghan qaramay audan reytingilik kórsetkish boyynsha 1-orynda. Ne ýshin? Bәigeli audannyng týri mynau bolsa, songhy oryndaghy audannyng kelbetinen kisi shoshityn shyghar.

Siz súhbatynyzdyng bir túsynda: «...syn әdil bolsa, qabyldaugha, týsinuge, týzetuge bolady jәne ondaygha rahmet aitu kerek. Ókinishke oray, keybireuler óz esebi iske aspaghan son, pendeshilikpen múqatu amalyn osylay oilastyrghan siyaqty» dep kólgirsipsiz.

Ayagózde Sizding atynyzgha aitylghan túzdyghy uday  syndar boldy. Sizde alty alasy, bes beresi joq, basqa bir shahardyng túrghyny Rahat Altay degen jurnalist gazet betindegi ashyq synymen jonynyzdan taspa tildi. Ol kótergen mәselening bәri shyndyq. Biraq sonyng bireui týzeldi me? Týzeuding ornyna, rahmet aitudyng ornyna syn aitqan gazet tirajyn týgel satqyzyp alyp, nemese ózge әdistermen el arasyna taralugha kedergi keltirdiniz. Siz óz adresinizge syn aitqan adammen ashyq týrde bolmasa da, astyrtyn esep aiyrysugha sheber-aqsyz. Dәlel pishen-pishen. Jәne osy jәdigóy әreketke júmsaghan qabyletinizdi jóndemdi iske sarp etuge kelgende tasyrqaghan attaysyz.

Sóite túra súhbatynyzdyng auqymyna әkeli-balaly-Qúnanbay men Abayday alyptar-dan alghan «ghibrattarynyzdy» syighyzyp jibermek bolypsyz. «Sorlygha soyyldyng juan basy tiyedi» demekshi, dәl osy arada Siz órenizding ólshemin tanytyp alypsyz. Alty Alashtyng azuyn aigha bilegen azuly ghúlamalary bayqap-bayqap baratyn zangharlargha bagha beru Siz siyaqty dengeydegi әkimning «tiske basary» emes.

Kengirbay by qartayghan shaghynda óz kindiginen jaralghan Eraly, Tóleu, Qotanbúlaq  degen úldarynan góri Tobyqtyny biyleuge el qamyn oilaytyn aqyldy, әdil, parasaty mol dep Óskenbaydy úsynady. Óskenbay Kengirbaydyng oiynan shyghyp, eldi adal, әdildik jolymen basqarady. "Ising adal bolsa, Óskenbaygha bar, aram bolsa, Eralygha bar" degen naqyl sodan qalsa kerek. Óskenbay by dýnie salghan song el-júrty onyng ornyna balasy Qúnanbaydy by etip saylaydy. Jastayynan әke janynda jýrip, el basqaru isine aralasyp, jón-josyq kórip qalghan Qúnekeng biylikti tez iygerip dóngelentip alyp ketedi. Onyng el biyleu әdisteri Óskenbaydan ereksheleu, keybir kesim-baylamy әkesinen ózgeshe boldy. Qatal-qaysar minezdi Qúnanbay betinen qaytpaytyn, alysqanyn jyqpay tynbaytyn, el arasyndaghy dau-janjaldargha biylik aitarda búltarmay, jaltaqtamay biylikti batyl aitatyn aduyndylyghy basym by bolghan. Sizding minezinizden Ayagóz eli Qúnekene úqsaghan jalghyz tal qylyqty kórdik dep aita almas. Orystardyng botany «Týie bolam dep bola almay qalghan týie» deytini osyndaydan eken-au sirә.

1822 jyly Resey patshasy "Sibir qazaqtaryn basqarudyng uaqytsha erejeleri" degen zang shyghardy. Osy zang boyynsha handyq joyylyp, onyng ornyna agha súltandyq ornady. Agha súltan tóreler túqymynan belgilenuge tiyisti edi. Búl kezde tobyqty eli auqymy keneyip, oghan Qarqaraly okrugi de qaraytyn. Osy okrugke agha súltan bolyp Qúnanbay saylanady. Onyng agha súltan bop saylanuyna ózining yqpal-abyroy, bedeli sebep bolady. Sondyqtan da onyng agha súltandyq dәrejege qoly jetken. Halyq "qaradan saylanghan han" dep Qúnanbaydyng ataq, danqyn búrynghydan da asqaqtata kóterip әketken.

Agha súltan bolghan jyldary Qúnanbay Qarqaraly qalasyna meshit-medrese túrghyzady. Óz qol astyndaghy auyldardyng ýlken-kishisin sol meshit-medresege tartady. Jas balalar-dy oqytyp músylmandyqqa, imandylyqqa baulidy. Jasy 70-ten asa bastaghanda el basqa-rudy, biylikti balalaryna tapsyryp, ózi Mekkege qajylyqqa barady. Qazaq elinen, ózge músylman júrtynan týsip, qonyp túrsyn dep óz qarajatyna Mekkeden "Taqiya" degen qonaq ýy saldyrady. Sóitip, sol kezden beri kóptegen kelimdi-ketimdi músylmandardyng sauabyn alady.

Siz sóz jýzinde ýlgi etken Qúnekeng osynday sauapty is tyndyrypty. Al, Siz bolsanyz «Móldir sana» ýnparaghynyng taraluyna qolynyzdan kelgen kedergini (ittik deuge auzym barmaydy) is jýzinde jasap kelipsiz. Búl turaly Siz Ayagózden ketken kýni ózinizding qol astynyzda istegen azamattardan estidik. Estigen qúlaqta jazyq joq ekeni belgili ghoy.

Siz kiyeli úghym-uәdege túraqsyz, pikirinen qaytqysh, qabyldaghan sheshimin ózgertkish әkim ekensiz. Sózde túru, sertten taymau adamnyng kisilik qasiyetimen birge, onyng minezining de ónegeli ekenin bildiretin ereksheligi. Búghan da dәlel jetkilikti. Ony kezi kelgende oqushygha bildire jatarmyz. Aytqanynan ainyghysh, sózinde túrmaytyn adamnyng boyynda kisilik qasiyet az bolady. Sizdey adamgha býtin bir audannyng biyligin tapsyru, mәimónkelep aitqanda,  ózinizdi osy oryngha qonjiytqan adamnyng jauapsyzdyghy shyghar.  Sizding qoly-nyzdan bútty-shatty әkimdik kelse keler, Qúnanbaylyq keluine bәsim bar. Alla bermegen abyroy men aqyl alysatyn jau emes, tyrtysatyn dau emes. Ony kýshpen de, púlmen de kóndire almaytynyng anyq.

Qúnanbay siyaqty alypqa Siz siyaqty shýkimayttar ilesse tany airylatyny belgili is. Bir mysalgha jýginelikshi. Qúnanbaymen birge Ombygha aidalyp barghan Toqsan biyding tuysy Torqan degen kisi eki jyldan keyin Qúnanbaydy panalap, aryp-ashyp kelipti. Qúnanbay Abaydy shaqyryp alyp, "myna Torqandy tәrbiyelep, baq" depti. Abay: "Tәte, búl adam neniz edi?" - degende, Qúneken:

Qajymas, qate baspas han bola ma,

Tausylmas, taban taymas jan bola ma.

Bәigeden qosqan sayyn kelse -aghy,

Túlparda aryqtasa sәn bola ma? - dep, "búl kisi qiyn jaghdayda birge qinalghan joldasym edi",-depti. Mine kisilik dep, mәrttik dep osyny ait. Al, Siz bolsanyz, ózinizge sengen órimdey-órimdey tórt jigitti isti qylyp, taghdyrlaryna balta shabyluyna sebepshi bolypsyz. «Kóp bolsa bir sógis alasyn, qalghanyn ózim retteymin» dep, týs aumay jatyp tayqyp ketipsiz. «Qylyghyna qarap qyz emes ekenindi bilip edim» dep Qojanasar әpendi aitqanday Sizding talay-talay qyrynyzdan habardar bolyp jatyrmyz.

ABAY: «Men bolamyn demender, Ayaqty alshang basqangha» degen eki-aq shumaq ólenimen býgingining jetesiz úlyqtaryna tәkappar tektilikpen mandaygha úrghanday eskertu jasapty-au. Búl múndarlardyng Abaydyng «Alshanyna» tenesem dese, búttary airylyp ketpey me? Qúrmetti Ánuarbek Múhtarhanúly, osy qimyldan Ózinizdi ózgeshe saqtandyrghym keledi.

Abay shyndyqty aitqanda jauyrdy jaba toqymay, jaty týgil jaqynynyng jýzin aighyzdap aitady. Úly túlgha ómirining ayaq kezinde shyndyqqa jan aighayyn qosyp aitsa da, ýkimi zildi nýsqauyn,  Múhtarhanov myrza, Siz qaperinizge almapsyz. Menireu menmendik pen kórkókirek nadandyqqa bir sәt boy aldyryp qaldynyz ba qalay, demokrat, gummanist, aghartushy Abaydy kommunistendirip jiberipsiz. Sanasy jútang úlyqtardyng Abay synaghan quys keudesi, mәnsiz manghazdyghy, ýki jýnindey salmaqsyzdyghy Sizge oy salmaghany qalay? Abay olardyng sanasyz-oysyz pandyghyn sirestire synasa da, teksizge de tektilik júqtyrugha úmtylghan qormaldyghyn úmytyp, Sizge ne bolyp qaldy? Baylamy bayansyz, tirligi jetesiz, qadamy qútsyz, kónili keseldi adamnyng týpting týbinde Alla qaharyna, taghdyr qarghysyna úshyraytynyn da QARAShAL  eki shumaq óleninde qúran sózindey aitpap pa edi. «Qayran sózi Tobyqtynyng taghy bir ezine qor bolghan» qayran Abay-qútyp-ay desenshi!!!

Kәdirbek Salqymbaev

Abai.kz