Qazaq nege namyssyz últqa ainalyp baramyz?!. Ózbek, qyrghyz halyqtary óz últtaryna tәn minez, qasiyetterin joghaltpaghan. Úiymshyl, qanday jaghdayda bolsa da bir-birine kómek beruge dayyn túrady. Osyghan oray basymnan ótken  bir jaytty aita keteyin.

Tashkentte poliytehnikalyq institutta 1969 jyly  birinshi kursta oqyp jýrgenimde, studentter qalashyghynda nan alugha dýkenge baryp kezekke túrdym. Aldymda bir orys studenti túrghan. Biraz uaqyt ótkende taghy eki orys studenti kelip mening aldyma túra bastady. Men olardy kezekte túrmaghanyn aityp eskerttim. Olar kónbegen son, tartysyp qaldyq. Bir kezde «anandy...»  dep eki-ýsh ózbek jigitti, eki orys balany úryp, teuip quyp tastady. Meni olar, olardy men tanymaymyn. An-tang bolyp qaldym.  Jataqhanagha kelip jigitterge aitsam, «týring ózbekke úqsaydy seni ózbek dep qalyp jaqtasqan ghoy» deydi.  Álgindey jaghdayda qazaq qayter edi, kómektesip arasha týsu bylay túrsyn, orysty jaqtap ózindi  qosyla sabaydy. «Orys bolam deseng aldymen qazaq bol» degendi ózbekter osydan shygharyp aitsa kerek.

Qazaq nege namyssyz últqa ainalyp baramyz?!. Ózbek, qyrghyz halyqtary óz últtaryna tәn minez, qasiyetterin joghaltpaghan. Úiymshyl, qanday jaghdayda bolsa da bir-birine kómek beruge dayyn túrady. Osyghan oray basymnan ótken  bir jaytty aita keteyin.

Tashkentte poliytehnikalyq institutta 1969 jyly  birinshi kursta oqyp jýrgenimde, studentter qalashyghynda nan alugha dýkenge baryp kezekke túrdym. Aldymda bir orys studenti túrghan. Biraz uaqyt ótkende taghy eki orys studenti kelip mening aldyma túra bastady. Men olardy kezekte túrmaghanyn aityp eskerttim. Olar kónbegen son, tartysyp qaldyq. Bir kezde «anandy...»  dep eki-ýsh ózbek jigitti, eki orys balany úryp, teuip quyp tastady. Meni olar, olardy men tanymaymyn. An-tang bolyp qaldym.  Jataqhanagha kelip jigitterge aitsam, «týring ózbekke úqsaydy seni ózbek dep qalyp jaqtasqan ghoy» deydi.  Álgindey jaghdayda qazaq qayter edi, kómektesip arasha týsu bylay túrsyn, orysty jaqtap ózindi  qosyla sabaydy. «Orys bolam deseng aldymen qazaq bol» degendi ózbekter osydan shygharyp aitsa kerek.

Til janashyrlary biledi. Basqa últtargha «qazaq tilin ýirenbeysing be?» desen: «Aldymen óz qazaghyndy qazaqsha sóiletip al» degenin talay esittik. Bir jaghynan dúrys aitady.  Kiyev qalasynda jolyqqan bir qyrym tatary, qazaqtardy «ruskoyazychnyi» deydi. Bizding óz ana tilimiz bar desem, «bilmeymin bizde qazaqtardy solay ataydy» dedi. Bir jaghynan qarasang ana tilinen maqúrymdardy «ruskoyazychnyy qazaq» demegende kim deymiz?  Tilin bilmegen adamdy qalay qazaq deysin. Qazaq tilining jauy da solar. Tilimizding jauy – últymyzdyng jauy.

     Nege «ruskoyazychnyi»  ózbek, qyrghyz, týrkimen... demeydi. Últymyzdyng jauy degen de, orys, qazaq tildi bolyp jaulasu emes: Rossiyada qanshama últtar joyyldy.  Ol últ adamdary joyylghan joq. Ana tilderinen aiyrlghan son, últy joyyldy. Tashkentte qazaq tilin bilmeytin qazaqtardy kórdim.  Ýiinde de boldym. Kórshilerining bәri ózbek. Týr әlpeti, tili, jýris túrysy, dәstýri bәri ózbekke úqsas. Qazaqpyz degen aty bolmasa, qazaqqa úqsamaydy.  Qanynda qazaqqa tәn qasiytetterden arylghan son,ýrim-bútaghy sol últqa sinisip ketedi eken.

Orys tilin ózimiz jarnamalaudamyz     

Bizde әzirgi qalpymyzdan taymasaq, kýnderdin-kýninde, orystyng tilin, dәstýrin, mәdeniyetin boyymyzgha sinirgen song orystanyp ketu qauipi joq emes. Keyin orys tildi qazaq bolady da, ýrim-bútaqtary qazaq bolghanyn úmytady. Ony da әzirden ózimiz jarnamalap jýrmiz. Televiydeniyeden keyingi kezde oryssha jarnamalardy, qazaqtyng jas balalaryna aitqyzyp qoyghanynan kóruge bolady. Telearnada oryssha baghadarlamalardy qazaqtardyng jýrgizui de jiylep ketti. Astana TV arnasynda  «Lisa stolisy» degen baghdarlamasynda qazaqsha kiymeshek kiyip  qúmalaq ashyp otyrghan qazaqtyng eki әjesin kelemejdep oryssha sóiletip qoyypty.

«yrta-1» degen baghdarlamasynda da, kiyeli qazaq kiyiz ýiinde qazaq qyzdary, jigitteri (men olardy qazaq jigitteri dey almaymyn. Namysy bardy ghana qazaq «jigit» deydi) oryssha dәmsiz sóilep, mәz-mәiram boluda. №7 kanalda «40 million» baghdarlamasynda jýrgizushi qazaq ta, qatysushy qazaqtar da oryssha sóileydi.

Orystargha úqsastyryp bizding telearanlarda da «IYdealinaya nevesta» baghdarlamasy shyghyp jatyr. Jýrgizushi, qtysushylar, qazaqtar bolghanymen baghdarlama orys tilinde ótkiziledi. Bir kórinisinde qatysushylar – Farida, Zarina, Júldyz, degen qazaq qyzdary, qazaq jigitimen oryssha sóilesip,  óz ana tilderin kemsitip, oryssha sóilegenderin ýlken jetistik, mәdeniyet sanap otyrdy. 

 Osy jyly qazan aiynyng basynda ma qyzdardyng konkursyn kórdim. Taghy oryssha.  Qazylar alqasy da, otyrghandardyng bәri qazaq bola túra, oryssha syn, baghalaryn aituda.  Telearna da qytay, kәris t.b últtardy qazaqpen orys tilinde aitys ótkizudi shygharypty. Aytysty sayqymazaqqa ainaldyrmay,  olardy qazaqsha aitqyzugha bolmaydy ma?  Bolady. Qazaqsha kino týsiremiz de,  qansha shyghyn júmsap,  Qazaqstanda qazaqsha, qazaq akterleri oinaghan kinony orys tilinde kóremiz. Ne degen masqara?  Aty «Qazaq  TV» degen arnanyng ózi de topyrlatyp qazaqtardy oryssha sóiletip qoyghan.  «Bilim» baghdarlamasynda  da oqymystylaramyzdyng ózi orys tilinde sóileydi. Qazaq tildi janalyqtarda ministr, prokuror, әkimder orys tilinde jauap berip túrsa, memleketimizding resmy ókilderi sheteldik qonaqtarmen orys tilinde sóilesse,  qazaq tili qalay kógeredi? Qayta keri ketudemiz.  Osydan keyin qalaysha «Orys bolam deseng aldymen qazaq bol» degen maqaldy joqqa shygharasyn. Sporttyq oiyndardy da eki tilde jýrgizemiz. Mine, kórdinizder me? «Qazaqtyng jauy – qazaq» degen maqal beker aitylmaghan. Orys tildilerge bar jaghdaydy jasaymyz da, qazaqsha ýiren deymiz. Olargha qazaq tilining qajeti ne, orys tilinde bar aqparatty alyp túrsa, júmysynda, kýndelikti túrmysynda qazaq tilining qajeti bolmasa?

 Bәrine biz – ýlkender kinәlimiz 

«Jyghylghangha júdyryq» degendey, «Qazaq tili» kýnin, býirekten-siraq shygharyp «Evropalyq til» kýni dep, basqa júrttyng aldynda, ana tilimizdi jyghyp bergender de – qazaqtar.

Erteng el aldynda, úrpaghyna biylikting tútqasyn ústaghannan basqa  qanday enbegim bar dep aitady sol qazaqtar. Enbekteri joq bolsa ne aitady?  Elim, jerim, tilim dep, shyndyq izdep shyryldaghandy oppozisiyasyng dep qamay berse. Shenimen, baylyghymen masattanghandardan qazaqqa, qoghamgha ne payda? Jazushy Dulat Isabekov te «әzirgi 60-70 jas aralyghyndaghy últ, til janashyrlary ketken son, qazaqtyng tilin kim joqtaydy?», -  dep, keyingi qazaq jastarynyng dәrmensiz, jigersizdigine kýiinip jýr.   

Shәkәrimning kim ekenin bilmeytin, «Abay joly» romanyn oqymaq týgili kim jazghanynan mýlde maqúrym  múghalimderdi kórdim. Sonyng bireui mektep diyrektorynyng orynbasry bolyp jýr.    

Jastarymyzdyng últtyq ruhany dýniyelerden jyraqtap qaluyna  El preziydentinen bastap,  ýlkenderdi tegis  kinәli sanaymyn. Tilimizdi kógertemiz desek, telearnalardan últy qazaqtargha orys tilinde sóileuge, jýrgizuge tiym salu kerek. Qazaqsha bilmeytinderdi shygharmau kerek. Eki-ýsh jyl aralyghynda, janalyqtardy orys tilinde berudi toqtatqanymyz jón.  Namyssyz qazaqtargha daua joq, orys tilinde sóilep, sayray bersin. Ózderining ar-namysyna qaldyrayyq. «Tilindi, últtyq dәstýrindi saqta, úmytpa, jalghan sóileme, adal, meyirimdi bol, aramdyq jasama», - dep biz aitpaghanda kim aitady? Jastargha ýlgi kórsetip, aitu ýlkenderding paryzy. Sózim bireuge únar, bireuge únamas, men sony aittym.

Jarqynbek Seytinbetúly,

«Qadirmendi qariyalar» QB

 tóraghasynyng orynbasary,

Ontýstik Qazaqstan oblysy

Abai.kz