Ótken jazda jolym týsip Týlkibas audanynyng ortalyghy (Ontýstik Qazaqstan oblysy)  Túrar Rysqúlov kentinde bolghanym bar. Oraza aiy. Tuysqanymnyng ýiine tura auyzashargha bara qalyppyn. Auyl moldalary, ózge de oraza tútqan jamighat jinalyp jatty. Biz, bir top jigit, syrtta әjýn-gýjing әngime aityp túrdyq. Ortamyzda bir ala taqiyaly aghayyn da bar edi. Men onyng týbi ózbek ekendigin angharyp, әngimeni sauda-sattyqqa qaray búra berdim. Sayasatty sapyryp, sóz qylysqan qazekender de әlgining auzyna qaray qaldy.

- Sauda ma? – dedi ala taqiya, - qazir jaqsy boldy ghoy. Resey men Qazaqstannyng kedendik odaqqa birikkeni tipti keremet boldy!

- Siz solay degeninizben myna júrt jylap jýr ghoy: «Kedeni qúrysyn» dep?

- Kedendik odaq qúrymasyn. Qayta kýsheye týssin. Kedendik odaq bolghaly myna bizdin, Noghaysibir men Ýrkitke jemis-jiydek tasityn saudagerlerdin, joly ashyldy. Qoly jýre bastady.

- O, pәli! Qalay?

- Qalay deriniz bar ma, búryn kýre jolda qaraqshylar bir tonap, MAY qyzmetkerleri eki tonap әbden it silkpemizdi shygharushy edi, Keden Keden bolghaly sonyng bәri sap tiyldy. Qaraqshy joq. Jol baqylauda.

Ala taqiyalym jymyn-jymyng etip, mәz bola týsti.

- MAY qyzmetkerleri «býirekten siraq shygharyp» tisushi edi ghoy. Olaryn qoydy ma?

- Bylayynsha qoydy dep aitugha bolady. Biraq olarmen kelisip, til tabysu asa qiyn emes.

Ótken jazda jolym týsip Týlkibas audanynyng ortalyghy (Ontýstik Qazaqstan oblysy)  Túrar Rysqúlov kentinde bolghanym bar. Oraza aiy. Tuysqanymnyng ýiine tura auyzashargha bara qalyppyn. Auyl moldalary, ózge de oraza tútqan jamighat jinalyp jatty. Biz, bir top jigit, syrtta әjýn-gýjing әngime aityp túrdyq. Ortamyzda bir ala taqiyaly aghayyn da bar edi. Men onyng týbi ózbek ekendigin angharyp, әngimeni sauda-sattyqqa qaray búra berdim. Sayasatty sapyryp, sóz qylysqan qazekender de әlgining auzyna qaray qaldy.

- Sauda ma? – dedi ala taqiya, - qazir jaqsy boldy ghoy. Resey men Qazaqstannyng kedendik odaqqa birikkeni tipti keremet boldy!

- Siz solay degeninizben myna júrt jylap jýr ghoy: «Kedeni qúrysyn» dep?

- Kedendik odaq qúrymasyn. Qayta kýsheye týssin. Kedendik odaq bolghaly myna bizdin, Noghaysibir men Ýrkitke jemis-jiydek tasityn saudagerlerdin, joly ashyldy. Qoly jýre bastady.

- O, pәli! Qalay?

- Qalay deriniz bar ma, búryn kýre jolda qaraqshylar bir tonap, MAY qyzmetkerleri eki tonap әbden it silkpemizdi shygharushy edi, Keden Keden bolghaly sonyng bәri sap tiyldy. Qaraqshy joq. Jol baqylauda.

Ala taqiyalym jymyn-jymyng etip, mәz bola týsti.

- MAY qyzmetkerleri «býirekten siraq shygharyp» tisushi edi ghoy. Olaryn qoydy ma?

- Bylayynsha qoydy dep aitugha bolady. Biraq olarmen kelisip, til tabysu asa qiyn emes.

- «Pәre bere salasyng – bitti әngime» deshi?

- Pәre bermeuge de bolady. Onyng ýstine ýlken joldar men MAY beketterinde baqylaushy kameralar túr. Pәre aludan maishnikterding ózderi de qorqady.

- E-e, Kedendik odaq sizderdi әbden jarylqaghan eken ghoy?

- Áytkenmende, saudanyng aty – sauda ghoy, - dep qoydy taqiyalym. – Biz kólikterimizge artyq jýk basamyz. Olay etpesek payda tabu qiyn. Jol úzaq. Barghansha janar mayyng bar, basqang bar, aryp-ashyp әreng jetesin. Jol ýstinde tauarymyz búzyluy da mýmkin. Sonday shyghyndardyng ornyn toltyru ýshin jýkting salmaghyn arttyrugha tura keledi.

- Sodan?

-  Sodan sol, MAY beketinen ótkende artyq jýk ýshin kelisemiz.

- Qalay kelisesizder?

- Ony bizge MAIY-daghy jigitterding ózderi ýiretken. Kóliktegi jýkting salmaghyn ólsheytin tarazygha jetkende mashinanyng astyna tarazygha tiygizbey biyik shórke qoyyp jiberedi.   Eger shórke bolmasa, tarazy jýkting salmaghyn anyq kórsetedi, al onyng bәri beynebaqylaugha týsip túrady. Sondyqtan kameranyng «kózine týspeytin» shórke jaryqtyq kóp nәrseni sheship beredi. Ár shórkening ózindik «qúny» bar, sony tóleymiz de, arqyratyp aryqaray tarta beremiz.

-  Ózinizding jemis ósiretin jeriniz, bau-baqshanyz bar ma, әlde dayyn ónimdi satyp alyp ýsteme baghamen sauda jasap jýrsiz be?

-  Ay, bauyrym-ay, sen ózi búl jerlik emessing ghoy deymin. Búl jerdiki bolsang biler edin, biz siyaqty qulargha Toshkent pen Ándijan túrghanda bau-baqshanyng keregi ne? Olar bizge Qazaqstannyng shekarasynan ótkizip beredi, biz aidap otyryp Sibirge satyp kelemiz. Payda eki jaqqa ortaq. Kedendik odaq iske kiriskeli beri ózbek qazaqqa jemis-jiydegin shygharyp shyghyndalmaytyn bolyp aldy, birden biz arqyly Sibirge jóneltedi. Tabys degen shash etekten, aqsha buda-buda.

Osy kezde sayasy sauaty joghary bauyrlarym әngimege aralasty:

-  Ras, biyl jemis-jiydek tym qymbat. Qarbyzdyng kelәsi  jylda  9-10 tenge edi, biyl 50-60 tengege jetipti. Kartoptyng baghasy da úshyp barady.

- Qyrghyzdyng kartobyn da bizding jigitter kótere satyp alyp Noghaysibirge aparyp jatyr, - dep qaldy alataqiyaly jigit aghasy.

-  E-e, endeshe biyl kartop ta joq desenshi.

(Qazaqtar kókjiyekke kóz salyp kýrsinstik. Kókjiyek búl shamada shymqay qyzyl týsten arylyp, birte-birte kógis tartyp bara jatqan. Auyz  ashatyn uaqyt bolypty. Bәrimiz jamyray kelip dastarhangha bas qoydyq).

Endigi sózdi az-kem óz hәlimizden bayandayyn.

Kedendik odaq degende ishtey bir nәrseden dәmetken pendening biri men boldym. Oiladym: elimizding auylsharuashylyghynyng boyyna endi qan jýgiretin shyghar, orys pen belorysty et pen sýtke, ózge de dalalyq ónimderge qaryq qylatyn shygharmyz. Malshylarymyz ben dihansharualarymyz Kedenning paydasyn kóretin bolady dep. Qaydaaaaghy? «Armandapsyng aq toqty qystygýni kók shópti» demekshi, bizding dәmemiz Dәmelining dambalynday birdene bolyp shyqty. Etti belarusiter vagondap әkelip ýiip tastady. Qazir qazaqtyng maly qaytadan arzandap toqsanynshy jyldardaghyday eti (qúny degenimiz ghoy) topyraqqa ainalyp jatyr. Sýtti orys kәsipkerleri búlaqtay aghyzyp qoydy. Dәndi daqyldar men jemis-jiydekti ózbekterden eselep satyp aluda. Ózbek KO-gha kýlip qaraghanymen onyng paydasyn qazaqtan artyq kórip otyr. Mine, kesheli-beri bizding Auylsharushylyghy ministrligi qazaqtyng auylsharuashylghy ónimderi Kedendik odaqtyng talabyna say emes dep bәsekelestik maydanynan qol kóterip shyqty. Kedendik odaq qyzmeti bastalmay jatyp orystar «qazaq malyn dalagha soyady, standart joq, qazaqta qasaphana joq» dep aiqay salghan. Sonymen maldyng eti men maldyng eti men sýtinen jasaghan ónimderimizdi orysqa ótkize almay púshayman bolghanbyz. Ótken qysta reseylik mamandar qazaq kәsipkerleri shet elden memleketting qarajatyn shashyp jýrip satyp әkelip jersindirmekke әreket etken asyltúqymdy siyr malynan ausyl shyqty dep túqym-túyaghyn qaldyrmay órtetti. Endi mine, Auylsharuashylghy ministrligi sonyng bәrin moyyndap, resmy mәlimdeme jasaugha mәjbýr bolypty. Endi ne qaldy? Endi tek Putin Prmier-ministr bolyp túrghan kezde orystyng mashina shygharatyn zauyttary jasap qoyghan, eshqayda ótpeytin, «kartop tasugha ghana jaraytyn» (osylay dep Putinning ózi aitqan bolatyn), arghy ghasyrda qalghan «arbalargha» ayaq artyp, belorystyng órisinde jayylghan, dәmi su tatyghan, sýiegi jasyq maldyng etin jep, sýtin iship, qytaydan qajetimizge jaraytyn zattyng bәrin tútynyp shalqayyp jatu ghana qaldy. Qazaqqa búdan artyq ne kerek? «Qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» degen zaman qazaq ýshin osy emes pe?..

Abai.kz