Jana jylgha sanauly kýnder qaldy. Mereyli merekening qalyptasqan ózindik salt-dәstýrine say, ýiimizde shyrsha boy kóterip, asta tók aq dastarhan jayatynymyz anyq.  Sebebi keler jyldan kýter ýmit te arman da kóp. Al tughan elinen jyraqta merzimdi әskery qyzmetin atqaryp jýrgen sarbazdardyng búl meyramdy qalay atap ótetindigi  beymәlim. Osy orayda, «Shyghys» ónirlik qolbasshylyghyna qarasty 5518 әskery bólimining sarbazdary jana jyl merekesin qalay qarsy alatyndyghyn ortagha saldy?  

Anuar Orynbay, qatardaghy jauynger: 

- Alda kele jatqan jana jyldy qarsy alumen ýshin ýlken jauapkershilikke toly bolmaq. Ótken jyldaghyday anamnyng әzirlegen ystyq asyn, týrli salattaryn kýtip, divanda jana jyldyq konsert kórip jatpaymyn.

Memleket basshysynyng aqjarma tileginen keyin syrtta  otshashu shashyp,  tuys-tughandy aralap jýrmeymin. Byltyrghy jana jyldyq týn osylay ótti.  Aghayyn-tuys arasynda da arqa-jarqa bolyp, dastarhan basynda daladay peyilmen baladay mәz-meyram qalypta tarqastyq. Týnning bir uaghynda  ýiimizge oralyp, tәtti úiqynyng qoynyna enip kettim. Alayda, meni tanerten  kelensiz oqigha kýtip túrdy. Týn ishinde kóligimning dabylqaqqyghyshy iske  qosylghanyn estigenimmen kókke qaray atylghan otshashular dauysynan bolar dep topshylap, mәn bermep edim. Ertesinde auladaghy kórinis men ýshin «tosyn syi» boldy. Krossever tipti kóligimning art jaq terezesi shaghylypty. Abyroy bolghanda, salon ishine engen tas basqa dýniyege zaqym keltirmegen.  Ánsheyin de, qúlaqqa úrghan tanaday tynyshtyqta kýn keshken bizding kóshe búnday búzaqy әreketterden ada bolatyn. Mine, osy bir jaghday mening kesheden beri aidyn kóldey shalqyghan shat kónilime qon qara nýkte qoydy. «Nege mening kóligim? Ne jazyp edim?» degen saualdar sanamnyng sanylauynan maza bermedi. Kólik ishine týsken tasta adam qolynyng izi qalghan bolar dep saqtap qoyyp edim. Alayda, ókinishke oray, kim kinәlini tabu mýmkin bolmady. Tәrtip saqshylary manaydaghy beynekameralardy qaraghanymen kýdiktining nazargha iligui  múngha ainaldy. IYә, búl mening ótken jana jyldyng alghashqy kýnin qarsy alghannan alghan әserim.

Al keler jana jylda meni jauyngerlik jasaq qatarynda kóshe tәrtibin  baqylau kýtip túr. Búl mindetti abyroymen atqarghym keledi. Óitkeni,  aqqaynargha sylqiya toyyp alyp, oiyna kelgenin isteytinder әsirese, dәl sol týni kóp jýredi. Byltyrghy mening jaghdayym siyaqty qannen qapersiz jatqan adamnyng jeke mýlkine zaqym keltiru siyaqty is-әreketterding qaytalanbauyn qalaymyn. Sondyqtan, jana jylda jana qúqyqbúzushylyqtardyng aldyn alghym keledi. Sol ýshin barymdy salamyn. Sebebi merekelik kónil kýide meymanasy tasyghan jan ýshin búnday jaghymsyz jaghday tasadan oq atqanday janyna batady. Mine, mening aldaghy jana jylym, mereyli merekening qaltarystarynda oryn alatyn oqighalardyng aldyn alu. Jalpy, et-jaqyndaryma jana jetistikter men kәsiby tabystar tileymin. Aldaghy jyl ong ózgerister men quanyshty kezdesulerge, baqytty oqighalargha toly bolsyn. Jana jyl әrbir shanyraqqa beybit ómir, tynyshtyq jәne mol jaqsylyqtar әkelsin.

Ghalymbek Abylayhan, qatardaghy jauynger;

- Men ýshin  jana jyl – jana  arman, jana tanystyqtyng alghysharty ispetti.  Óitkeni, men biylghy jana jylymdy elimizding týkpir-týkpirinen kelgen sarbazdar arasynda qarsy alamyn. Qarulastarymnyng biri - Aqtóbe oblysynan kelse, biri Almaty qalasynan shaqyrtylghan. Árqaysy da, biylghy jana jyl byltyrghydan ózgerek bolady dep jýr. IYә, әriyne shynymen ózgerek bolmaq. Byltyr men jana jyldy ata-anamnyng arasynda qarsy alyp, on ekiden keyin jora-joldastarymmen uaqyt ótkizdim. Jalpy, bizdin  әulette jana jyl uaghynda tuys-tughangha syilyq úsynu búrnaghydan kele jatqan dәstýr. Men janúyadaghy osy bir saltty sarbazdar arasynda  úiymdastyrghym keledi. Asyp-tasyp jatqan týgimiz joq, barlyghy kónilde dep qana oilaymyn. Jaqsy sóz jarym yrys deydi. Jana jyldaghy jyly  lebizding ózi qatang tәrtippen qúrsauly jauyngerding jýregin borday ezip jiberetini sózsiz. IYә, búl mening ghana josparym. Ózge ónirden kelgen otan qorghaushylardyng ne oilaghany belgisiz. Barlyghymyz da tosynnan quantqymyz keledi. IYә, jauyngerlik qyzmettegi jana jyl sonysymen  de erekshe, bәlkim. Al, elimizde әrqashan túraqtylyq jәne myzghymas tatu tәtti birligimizding bayandy bolghanyn qalaymyn. Ómir tileymin. Beybit aspanymyzda atylghan oqtyng dauysy tek qana oqu jattyghu alandarynan ghana estilsin.  Elimizding jarqyn keleshegi ýshin enbektenip jýrgen barsha qazaq eline beybit ómir, tynyshtyq jәne mol jaqsylyq tileymin.

Dýisenbay Morathan, qatardaghy jauynger:

- Men ýshin jana jyl tek jyl bastauy ghana degenmen kýntizbening alghashqy  betin albyrt shaqtaghy andamay basqan qadamdardy qaytalamay, tura jolmen adymdau basty maqsatym. Ásker qatarynda, әsirese, fizikalyq  dayyndyghymdy joghary dengeyde kórsetkim keledi. Beltemirge tartylu jәne  jaqyn qashyqtyqqa jýgiru kórsetkishimning arta týsui jolynda kýni-týni  qajymay dayyndalugha әzirmin. IYә, әsker sapynda tannyng atysy men keshting batysy qas qaghym sәtte óte shyghady. Sondyqtan, men ýshin uaqytpen sanasu manyzdy. Áriyne, әskerde sen ýshin kýndelikti ómir sýruding ózindik tәrtibi  belgili bir keste say jazylyp qoyghan. Degenmen, bos uaqytymdy tiyimdi hәm  útymdy paydalana bilude barymdy salmaqpyn. Áriyne, «erinshekting erteni bitpes» deydi. Men osy jyly, meyli, moyynúsynyp ótemin. Alayda, jana jyl men ýshin ózgeretin jyl bolmaq. Tútas týsetin jylannyng týlegen terisindey keler jylan jylyna tolyqtay janasha sana sezimmen, janasha ústanymmen barmaqpyn. Sizderge de keler jylda, keler kýnde keleli isterge kóshinizder dep kenes beremin. Jana jyl jana baqyt әkelsin. Alayda, Otan  aldyndaghy paryzymyzdy abyroyly ótkeru – men ýshin, bizding әulet ýshin de  ýlken mәrtebe dep sanaymyn. Eski jyl - múnnyn, ókpe-nazdyng barlyghyn artqa tastap, qiyndyq ataulyny ózimen birge ala ketsin. Jana jyl jetistikterge, әserli sәtter men quanyshqa toly bolsyn.

Ázirlegen Rýstem Múhamet-Raqym

Óskemen qalasy

Abai.kz