Aqyn-jazushylardyng kórkem dýniyege "jýretin qolynan" keyde qoghamnyng tamyr býlkilin tap basyp, uaqyt pen zaman tynysyn "sóilep beretin" kýndelik betteri de jazylyp jatady. Tómendegi kýndelik - jazushy aghamyz Orazbek Sәrsenbaydiki. Orazbek agha qazaq jerin satugha qoyghan qazaq ókimetine qarsy qalamgerler bir kezde qalay ýn qatqany turaly estelik aitady.

12 aqpan, 2003 jyl.

Sherhan Múrtaza aghamyz ben Ákim Tarazy aghamyzdyng da atauly jiyndaryna qatystyq. Eki jiyn da jalpy alghanda jaqsy ótti. Sher-aghanyng dastarhan basynda úzaq sóilegen Á. Núrpeyisovting sózine biraq qúlaq asqan bireu bolmady.

Ákim aghamyzdyng toyynda songhy sóz aitqan Zeynolla Qabdolov aghamyz: «Osy toyda daryndylar da, darynsyzdar da, tipti maniyaktar da otyr», - dedi. Búnysy mýldem tosyn sóz boldy. B. Múqaev inimiz sol jerde maghan:

- Zәkeng maniyaktar dep anau pәlensheni aityp túr, - dep týsinik berdi. Búdan song Zәkeng artist A. Áshimovti maqtaugha kiristi. – Sen Qúdaysyn, Asanәli, sony bilemisin? – dedi. B. Múqaev sol jerde maghan:

- Zekenning múnysy әnsheyin әdis qana, - dep týsindirdi. Akademik ústazymyz ejelden osylay astarlap, túspaldap sóileuding asqan sheberi ghoy.

5 shilde, 2003 jyl.

Aqyn-jazushylardyng kórkem dýniyege "jýretin qolynan" keyde qoghamnyng tamyr býlkilin tap basyp, uaqyt pen zaman tynysyn "sóilep beretin" kýndelik betteri de jazylyp jatady. Tómendegi kýndelik - jazushy aghamyz Orazbek Sәrsenbaydiki. Orazbek agha qazaq jerin satugha qoyghan qazaq ókimetine qarsy qalamgerler bir kezde qalay ýn qatqany turaly estelik aitady.

12 aqpan, 2003 jyl.

Sherhan Múrtaza aghamyz ben Ákim Tarazy aghamyzdyng da atauly jiyndaryna qatystyq. Eki jiyn da jalpy alghanda jaqsy ótti. Sher-aghanyng dastarhan basynda úzaq sóilegen Á. Núrpeyisovting sózine biraq qúlaq asqan bireu bolmady.

Ákim aghamyzdyng toyynda songhy sóz aitqan Zeynolla Qabdolov aghamyz: «Osy toyda daryndylar da, darynsyzdar da, tipti maniyaktar da otyr», - dedi. Búnysy mýldem tosyn sóz boldy. B. Múqaev inimiz sol jerde maghan:

- Zәkeng maniyaktar dep anau pәlensheni aityp túr, - dep týsinik berdi. Búdan song Zәkeng artist A. Áshimovti maqtaugha kiristi. – Sen Qúdaysyn, Asanәli, sony bilemisin? – dedi. B. Múqaev sol jerde maghan:

- Zekenning múnysy әnsheyin әdis qana, - dep týsindirdi. Akademik ústazymyz ejelden osylay astarlap, túspaldap sóileuding asqan sheberi ghoy.

5 shilde, 2003 jyl.

Osyndaghy bir shaghyn restoran-kafede ótken Qazaqstan qypshaqtarynyng jiynyna meni de shaqyrypty. Sóitsem Qazaqstan qypshaqtary birinshi «Qúryltayynda» ózderining «kósemderin» saylap alypty. Bas kósem eki dýrkin sovettik batyr Talghat Biygeldinov aghamyz bolypty. Onyng orynbasary Jýrsin Ermanov (shtab bastyghy әri qarjy-qarajat jinaushy) eken.

...Aqyn M. Shahanov: «Eng aldymen qypshaqtardyng әlemdik órkeniyetke qosqan ýlesterin kórsetuimiz kerek!» - dep úsynys jasady. Sóz arasynda inimiz M. Maghauindi ilgeshektep, J. Ermanovty, Q. Salgharindi («qazaqtyng nómiri birinshi tarihshysy»), meni maqtap qoydy. J. Ermanov inimiz qayta-qayta: «Aqsha kerek! Aqsha kerek!» deumen boldy.

...M. Shahanov osynda shyqqan shapyrashtylar shejiresin synap qoydy: - Kitaptyng syrtyna tórt-bes shapyrashtynyng suretin basypty. Ishinde Túmanbay Moldaghaliyev te bar...» - dep. «Túmanbay aqyn eshkimning taqiyasyna tar kelmeytin túlgha ghoy» dep oghan jauap aitqan eshqaysymyz bolghamyz joq.

Áriyne, býgingi jiynda otyrghan búl qauym keshegi Mústafa Shoqaydyng úrpaqtaryna úqsay qoymas edi. Mústafa kókemiz qypshaqshyl emes, eng aldymen qazaqshyl, últshyl, týrkishil ekenin ózi de jazyp ketti emes pe?

5 qarasha, 2003 jyl.

Býgin osy Almatynyng «Jeti qazyna» atty meyramhana tórindegi onasha bólmede tosyndau basqosu bolyp ótti.

Bizdi, birneshe jazushylardy, Qazaqstannyng Reseydegi búrynghy elshisi (jaqynda óz erkimen bosaghan) – Altynbek Sәrsenbaev inimiz auyzashar dastarhanyna shaqyrdy. Shaqyrylghandar: Q. Júmadilov, Q. Ysqaqov, S. Imanasov, M. Maghauiyn, B.Núrjekeev, T. Núrmaghanbetov. Jastar gazetterining birneshe basshylary bar.

...Altynbek sózining negizgi týiini – Qazaqstan tәuelsizdigine qazir qauip tónip túr. Qazir Resey basshylary oilap tauyp jatqan Birtútas ekonomikalyq aimaq, keden odaghy degender – búrynghy otarshyldyq qamytty qayta kiygizuding aila-tәsilderi...

- Eski burokratiya ózgeristerdi, demokratiyany qoldamaydy. Biylikten sirә da airylghysy joq. Osynday jaghdayda últtyq-demokratiyalyq kýshterding birligi kerek emes pe? – dedi Altynbek...

9 qashara, 2003 jyl.

Býgin bir top jazushylar «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng III sezine qonaq retinde qatystyq...

Jazushylardyng ýndeuin Halyq jazushysy Q. Júmadilov minberden oqyp shyqty. Partiya jetekshileri (Á. Bәimenov) «bizding qúryltayymyzgha úly jazushylar qatysyp otyr» dese, A. Sәrsenbaev «Qazaq әdebiyetining shoq júldyzdary qatysyp otyr» - dep bizdi biraz kótermeledi. Shoq júldyzdar mynalar edi: M. Maghauiyn, Q. Júmadilov, S. Imanasov, O. Sәrsenbaev, T. Núrmaghanbetov, T. Medetbekov, B. Múqaev, Á. Syghaev, Iran-Ghayyp...

Ýzilis kezinde Beksúltan Núrjekeev maghan búrylyp qarap:

 -Artymyzda bir-bir andushy jýrgen shyghar, ә? – degen.

Men: - Jýre bersin. Búl jerde memleket mýddesine qarsy sóz sóilegen eshkim joq qoy, - dedim.

Beksúltan ýndemedi. Biraq artynsha, týski asqa da qaramay, ketip qalypty. «Jas Alashtyn» bas redaktory J. Qorghasbek ony sharq úryp izdep, taba almay:

- Bekendi kórdinder me? – dep súrap jýrdi.

- Bir sharuasy bolyp ketip qalghan shyghar, - dedi Sәken Imanasov.

14 aqpan, 2004 jyl.

...Múhtar búdan song 1957 jyly Almatygha qazaq jerining әr qiyrynan oqugha kelgen ýsh jigit turaly ózi shygharghan anekdotty aityp berdi (Múhtar, Ábish, Núrsúltan – basty keyipkerler retinde qatysqan eken).

- Áy, sening búl aitqanyng naghyz oppozisionerlik әngime ghoy! – dep kýldim.

8 shilde, 1999 jyl.

Jazushylar odaghynda Jer turaly zandy talqylaugha arnalghan qyzu jiyn bolyp ótti. Búl joly jazushylar (ghalymdar men sayasatkerler de qatysty) bir auyzdan jerdi jeke menshikke beruge, satugha qarsy shyghyp, ýndeu qabyldady. Ásirese M. Maghauiyn, M. Esenәliyevter qatty ashynyp sóiledi. Q.Qaysenov, Q. Múhametjanov, S. Qirabaev, I. Orazbaev, A. Áshimov, S. Aqtay t.b. halyq mýddesine sәikes keletin pikirler aitty.

Al Jer resurstary institutynyng diyrektoryn prezidumgha shaqyrghanda, men ornymnan túryp:

- Bizge jerdi satu kerek dep ýgit aitatyn kisining keregi joq! – dep dauystap eskertu jasadym.

Ózgeler duyldatyp qol soqty.

- Keregi joq!

- Ne nado!

- Onyng ne aitatyny belgili ghoy! – degen dauystar estildi.

Diyrektor bayghús búdan song prezidumgha saylanbay qaldy.

Mening qasymda otyrghan M. Maghauiyn:

- Parlament bәribir osy zandy qabyldaydy, - dedi.

- Joq, keyinge qaldyrar. Qoghamdyq pikirmen sanasugha tiyis, - dedim men.

- Qoghamdyq pikir qazir kimge qajet? – dep renjidi M. Maghauiyn. Artynsha jinalystyng ayaqtaluyn kýtpey ketip qaldy.

21 shilde, 1999 jyl.

Qazaqstan ýkimeti Parlamentten jer turaly zanyn keri qaytaryp alypty. Búl – býgingi tandaghy qazaq ziyalylarynyng (uaqytsha bolsa da) kishkentay bir jenisine úqsaydy.

Biraq jazushylar arasynda auyzbirlikti búzushylar da tabylyp túr. Mәselen, D. Isabekov teledidardan sóilegen bir sózinde: «Jerdi satugha da bolady, satpaugha da bolady: búl mәselege bәribir onshaqty jyldan song qaytyp oralamyz», - dep ekiúshtylau pikir aitqanyn óz qúlaghymyzben estidik.

Abai.kz