Kenpeyildi, adamgershilikke negizdelgen sayasat pen memleketqúrushy últ – qazaqtardyng sabyrlyghy, beybitshil, qonaqjay minezining arqasynda elimizde beybitshilik ornap, sayasy túraqtylyq qalyptasyp, damugha qol jetkizdik. Sóite túra, Qazaqstannyng unitarly, últtyq memleket ekenin esten shygharyp, býirekten siraq shygharushylar jymysqy әreketterin qoyar emes. Mysaly, «Central Asia Monitor» gazetinde jaryq kórgen V.Kurganskaya degen avtordyng «Grajdanskaya nasiya – vot chto nam nujno» degen maqalasyn oqyghannan keyin tughan oy kókeyimizden әli keter emes. Apyrau, «qazaqstandyq últ» degen daudan Elbasymyzdyng aralasuymen zorgha qútylghan kezde, endi «azamattyq últ» degen atau qaydan shygha keldi?

  Kenpeyildi, adamgershilikke negizdelgen sayasat pen memleketqúrushy últ – qazaqtardyng sabyrlyghy, beybitshil, qonaqjay minezining arqasynda elimizde beybitshilik ornap, sayasy túraqtylyq qalyptasyp, damugha qol jetkizdik. Sóite túra, Qazaqstannyng unitarly, últtyq memleket ekenin esten shygharyp, býirekten siraq shygharushylar jymysqy әreketterin qoyar emes. Mysaly, «Central Asia Monitor» gazetinde jaryq kórgen V.Kurganskaya degen avtordyng «Grajdanskaya nasiya – vot chto nam nujno» degen maqalasyn oqyghannan keyin tughan oy kókeyimizden әli keter emes. Apyrau, «qazaqstandyq últ» degen daudan Elbasymyzdyng aralasuymen zorgha qútylghan kezde, endi «azamattyq últ» degen atau qaydan shygha keldi?

Preziydentimiz N.Á. Nazarbaev 2008 jylghy 29 mamyrda Aqordada bir top qazaq tildi BAQ basshylarymen kezdeskende: «Edinaya kazahstanskaya na­siya» degendi «Birtútas qazaqstandyq últ» dep audaru dúrys bolmas. «Nasiya» men «nasionalinosti» (el-júrt jәne últ) degen úghymdar bar. Qazaqstan — qazaq últynyng negizinde qúrylghan memleket. Qazaqstan degen sózde qazaqtyng memleketi degen úghym jatyr. Sondyqtan da, búl iydeyany, mening oiymsha, qazaq tilinde «qazaqstandyq últ» emes, «qazaqstandyq el» dep ataghan jón tәrizdi. Óitkeni, halqymyzda «el» degen úghymnyng astarynda asa ýlken biriktirushi, toptastyrushy kýsh jatyr. Erte zamandardyng ózinde «egemen bolmay el bolmas» degen babalarymyz eldikke shaqyru, el bolugha ýndeu arqyly memlekettilikting berik irgesin qalap kelgen. Sonymen birge, «Qazaqstan» sózining ózi «Qazaq eli» degendi bildiredi ghoy. «Qazaqstandyq el» – Qazaqstan hal­qyn odan әri biriktiretin ortaq úghymdy ornyqtyru jolyndaghy bir oi. Búl bizding bәrimizge «qazaqstandyqpyz» dep aitugha mýmkindik beretin úghymgha ainalatyn da shyghar. Múnyng bәrin uaqyt kórsetedi. Qalay degende de, onyng týbirinde «qazaq» sózi túratynyn úmytpayyq. Odan qazaq qazaq bolmay qalmaydy. Onyng esesine ózge aghayyndar qazaqqa jaqynday týsedi. Óitkeni, olar osy arqyly «qazaqstandyq azamattar», yaghni, qazaq elining azamattary atanady. Bir memleketting halqyn bir atau biriktirip túrghany jaqsy» – degen saliqaly oiyn aitqan edi.

«Jer astynan jik shyqty, eki qúlaghy tik shyqty» demekshi, endi kelip «azamattyq últ» degen bir súmdyq tóbesin qyltityp kele jatqan synayly… Últ degen asqaq úghymdy búrmalap, sensasiya jasaghysh jandar «Qazaqstan – últtyq memleket, onda bir ghana memleket qúrushy últ bar, ol - qazaq últy» dep aitugha nege qimaydy? Bizde, osy «últ» degen derbes úghym «qazaqstandyq últ», «azamattyq últ» siyaqty  anyqtaushtarmen nemese syn esimdermen týrlenbese bolmay ma degen oy mazalap, mәselening bayybyna barugha tyrystyq. Osy jerde elimizdegi úlystar, últtyq jәne etnikalyq toptardyng kimder ekenin anyqtap, ara-jikterin ashyp alu qajettiligi tuyndaydy. Biz búl túrghyda, alys-jaqyn shet eldik jәne qazaqstandyq zertteushilerding enbekterindegi «últ», «úlys», «últtyq jәne etnikalyq toptar» úghymdaryna berilgen anyqtamalardy negizge aldyq. Olardyng eshqaysynda «azamattyq últ» turaly eshbir mәlimet joq.

Búl jerde naqtylay ketetin jәit mynada: birinshiden, әlemdik tәjiriybege kóz salsaq, tarihy damu barysynda últtyq unitarly, últtyq federativti jәne últtyq negizi joq qúrama memleket degen úghym-týsinik qalyptasqan. Últtyq unitarlynyng ózgelerinen basty aiyrmashylyghy – onda memleket qúrushy tól etnos bar. Ekinshiden, Elbasymyz aqiqatyn kórsetkendey, «nasiya» úghymyn qazaqsha «últ» dep audaru dúrys emes, ol «halyq» degenge kóbirek keledi. Keybireuler osynday týsinbestikpen «amerikanskaya nasiya», yaghni, «amerikandyq halyq» siyaqty týsinikti «qazaqstandyq últ» dep shatasyp jýr. Qúr ózderi shatasyp qana qoymay, dýiim júrttyng basyn qatyruda. Oghan qosa ghalamdanu ýrdisi de últtyq bolmysqa jat, kosmopolittik sana-sezimdi qalyptastyrugha barynsha yqpal etip otyr. Sondyqtan, әrbir úghymnyng mәnin jete týsinip, buynsyz jerge pyshaq úrmay, mәselening bayybyna bara biluimiz qajet. Qazaqstan – últtyq unitarly memleket ekenin úmytpayyq, ol Konstitusiyamyzda bekitilgen qaghida.

Jalpy, zertteushilerding kózqaras­taryndaghy negizgi oilar mynaghan kelip sayady: últ degenimiz – tarihy úzaq kezeng barysynda taypalar, rular men taypalyq odaqtardyn, nәsilderding birigui men aralasuynyng nәtiyjesinde tarihy qalyptasyp, әleumettik-etnikalyq birlik, ekonomika, territoriya, til, dil, memleket siyaqty belgilermen tyghyz órilgen qandyq-tektik (genetikalyq) tútastyghy bir jәne antropologiyalyq biregeylikpen baylanysqan adamdar jiyntyghy. Al, qazaq últyn qalyptastyrushy, etnos jasaushy belgilerine keletin bolsaq, sheshushi negiz retinde – ortaq territoriya, memleket, til, salt-dәstýrler men dil, din, psihologiyalyq erekshelik jәne bir etnogenetikalyq tekting boluyn aituymyzgha bolady.
Alayda, әlemdik etnostardyng qalyp­tasu prosesi óte kýrdeli ekendigin eskersek, olardyng qalyptasyp damuy da әr qily: jer sharyndaghy eki mynnan astam irili-úsaqty etnostardyng әrqaysysy ózin jeke etnos retinde sezinui men últ­­tyq sana sezimining oyanuy birkelki emes. Sondyqtan, barlyq etnostardyng últtyq belgilerin aiqyndaytyn or­taq jýieni jasau aqiqattan alshaq jatqan is. Óitkeni, keybir etnostardyng qalyptasuynda ortaq ekonomika, ortaq memleket boluy sheshushi ról atqarsa, ekinshi bir etnostyng ómirge keluinde ortaq taghdyr, ortaq til, ortaq psihologiya men antropologiyalyq-qandyq belgiler sheshushi rólge iye. Al ýshinshi bir etnostyng milliondaghan adamdar toptarynyng jana jer, ómir sýru kenistigin izdeu barysynda qalyptasuy jәne bar. Olay bolsa, «etnos», «últ» degen úghymdargha anyqtama berude olardyng qalyptasuy men ómir sýru ýlgisining әr-aluandylyghyna baylanysty san aluan teoriyalyq-әdistemelik qaghidalardyng boluy da zandy qúbylys.

Qazirgi ghylymda últty anyqtaudyng fransuzdyq jәne nemistik modelderi keng tanymal: fransuz modelinde — últ «otandastar» retinde, al, nemis modelinde — últ dil, mәdeniyet, til t.b ereksheliktermen anyqtalady. Kenestik dәuirdegi ghylymda basym bolghan últ belgileri: ortaq sharuashylyq, ortaq territoriya, ortaq memleket qanday manyzdy bolghanymen, әlemdegi barlyq últtardyng qalyptasuyndaghy mindetti, әmbebap belgi emes. Etnosjasaushy belgiler әrbir últtyng tarihy taghdyryna baylanysty әr-týrli boluy – tabighy zandylyq. Demek, әrbir etnostyng qalyptasuy barysynda etnosjasaushy belgilerding barlyghynyng da boluy mindetti emes. Kóptegen irili-úsaqty etnostardyng qalyptasuynda etnosjasaushy belgilerding týgeldey bolmaytyndyghyn әlemdik tәjiriybe әldeqashan dәleldedi.

Mәselen, ózderining birtútas territoriyasy, memleketi men ekonomikasy joq, týrli elderding qúramynda shashyranqy otyrghan kýrdter, syghandar, dúnghandar, gagauzdar siyaqty basqa da ózderin belgili bir últ ókilimiz dep esepteytin halyqtar búghan, taghy bir dәlel. Búlar – ortaq til, mәdeniyetterining erekshelikteri úqsas, dili men psihologiyalary tamyrlas týrli taypalar men taypalyq odaqtardyng aralasuy barysynda qalyptasqan adamdardyng tarihy әleumettik-etnikalyq qauymdastyghy – úlystardy qúraydy. Últ pen úlystyng negizgi aiyrmashylyghy osynda.

Al, etnikalyq jәne últtyq top úghymdaryna A. Aytaly, R. Ábsattarov, S. Borbasov, Q. Kósherbaev, B. Tayjan, B. Ábdighaliyev, N. Romanova, A.Álimúly, R.Júmaly, A.Sarym siyaqty kóptegen zertteushilerding enbekterinde dәiekti anyqtamalar berilgen. Etnikalyq top – tili, dili men psihologiyasy, ortaq tarihy men shyghu tegining tamyry bir ekenin bildiretin últtyq sana-sezim, mәdeniyet, әdet-ghúryp, túrmys jayy siyaqty ótkenning antropologiyalyq izi hәm etnografiyalyq múrasy retinde ortaq erekshelik belgileri bar, әleumettik birlik negizinde ózara birlesken, etnostyng bir bólshegi bolyp sanalatyn, olarmen әlsiz baylanystaghy adamdar birligi. Ádette, kýndelikti ómirden slavyandyq etnikalyq toptar, anglosaksondyq etnikalyq toptar siyaqty t.b. sóz tirkesterin jii kezdestiremiz.

Al, últtyq toptar belgili bir memlekette bayyrghy emes, kirikken últ bolyp sanalatyn, shyghu tegi, tili men mәdeniyeti boyynsha ózderining negizgi etnosymen tuystas adamdar qauymy bolyp tabylady. Últtyq toptardyng ózining bayyrghy júrtymen әleumettik baylanysy әlsiz, keyde kezdeysoqtyq mәnde. Olardyng jalpy baylanysy – basty últtyq erekshelikterining ortaqtyghynda. Últtyq toptargha Qazaqstangha kirikken basqa últ ókilderin – qazaqstandyq orystardy, nemisterdi, ukraindardy, ózbekterdi t.b. diasporalardy jatqyzamyz.

Akademik Súltan Sartaevtyng kórsetuinshe, «Qazaqstandaghy últtyq prosesterdegi shyndyqqa kelsek, elding tarihy Otanynda bir últ, bir halyq bar. Ol – qazaq etnosy. Al, respublikadaghy basqa últtar men úlystar ókilderi basqa jerde tarihy Otandary bar Qazaqstandaghy diasporalar, irriydentalar. Qazaqstan orystaryn, ózbekterin taghy basqalaryn «Qazaqstandaghy orys diasporasy», «Qazaqstandaghy nemis diasporasy» t.s.s. úghymdarmen atau dúrys. Qazaqstandaghy orys halqy, ózbek halqy, nemis halqy t.s.s. degen úghymdar negizsiz. Sebebi, eldegi diasporalardyng tól tarihy Otandary bar. Resey — Qazaqstan orystarynyng tarihy Otany, Ózbekstan — Qazaqstan ózbekterining tarihy Otany t.s.s. Otanynan shashyrap ketken halyqtyng bólikteri diasporagha ainalady. Osy sekildi qazaq halqynyng da diasporalary jer sharynyng 40-qa juyq memleketin meken etude». Búl degenimiz – milliondaghan qazaq aghayyndarymyz tarihy Otanynan tysqary jerlerde ómir sýrip jatyr degen sóz. Biraq ta, olar óz etnogenetikalyq tegin, tilin, dilin, dinin saqtay otyryp, bir jaghynan, qazaq últynyng ókili; ekinshi jaghynan, ózi túratyn belgili bir shet memleketining teng qúqyqty azamattary.

Sәikesinshe, «Qazaqstan halqy», «qa­z­­aqstandyqtar», «Qazaq­stan túrghyndary» siyaqty poliy­etno­әleumettik qauymdastyqqa qatys­ty úghymdardy «qazaq últy», «qazaq etnosy» úghymdarymen shatas­tyrugha bolmaydy. Óitkeni, kezinde M. Shoqay algha tartqan filosof tújyrymymen aitqanda, «Halyq – obekt, Últ – su­bekt».

Osy jerde mynaday qorytyndy tuyndaydy: qazaq halqyna qatysty «etnos» jәne «últ» degen úghymdardy qoldanugha әbden bolady. Búl dengeylerding ereksheligi – etnogenetikalyq teginin, dәstýr-salty men ruhany mәdeniyetining ortaqtyghy jaghynan qazaq halqy etnos, al, ortaq territoriyasy, ortaq sharuashylyghy, ózindik memlekettiligi boluy qazaq etnosyn últ dengeyine kóteredi. Onyng mәnisi bylay: «etnos» úghymy grekting «etnos» — «halyq, taypa» degen týsinikti bildiretin sózi. «Etnos» termiynin eki maghynada týsingen abzal: birinshiden, etnikos; ekinshiden, etnoәleumettik organizm retinde.

Bir etnikosqa óz elining auqymynan tys jerlerde tirshilik etushi sol etnostyng barlyq toptary jatady. Mysaly, Týrkiyadaghy, Qytaydaghy, Irandaghy, Germaniyadaghy jәne әlemdegi basqa da elderdegi shashyrap jatqan qazaqtar birtútas etnikos qúraydy. Al, etnoәleumettik organizm mindetti týrde últtyq memlekettilikpen ýzilmes birlikte. Mysaly, qazaqy etnoәleumettik organizmge mindetti týrde tek Qazaqstan Respublikasynda túratyn qazaqtar ghana jatady. Sondyqtan, Qazaqstannyng tarihy iyesi – qazaq halqy, ol tituldy, yaghni, tól etnos. Al basqa últtar men úlystardyng kirme ókilderi Qazaq­standy Otanym dep esepteytin, onyng teng qúqyqty azamattary, qazaq etnosymen tynys-tirshiligi taghdyrlas respublika túrghyndary. Búlardyng barlyghy da últtyq prosesterdegi ózara qatynasqa týsushi subektiler bolyp tabylady. Búl qatynas últaralyq jәne etnikaaralyq sipatta jýredi: últaralyq qatynastar – jeke memleket shenberinen shyghyp, memleketaralyq qatynastargha aralasyp, jekelegen últtardyng әlemning basqa últtarymen ara-qatynasyn kórsetetin auqymy keng dengey. Al, etnikaaralyq qatynastyng auqymy tar – ol kópúltty memleket shenberindegi týrli etnikalyq toptardyng ózara qarym-qatynasyn kórsetedi. Endi, «azamattyq últ» degenning ne ekenin týsine almadyq. Azamattyq qogham ba deyin desek, onyng auyly mýldem basqa úghym… V.Kurganskaya elimizding halqyn ortaq iydeyagha úiystyrudyng ozyq ýlgisin osynau «azamattyq últtan» kóretin siyaqty. Biraq, búl «qazaqstandyq últ» degen siyaqty jansaq úghymnyng jymysqy týrlengen núsqasy. Ártýrli tarihy jәne әleumettik-túrmystyq jaghdaylarmen ken-baytaq atamekenimizdi qonystanghan ózge últ ókilderining eshqaysyn memleket qúrushy qazaq últy kókirekten iyterip, ket dep qysym jasap otyrghan joq. Qazaqtar Elbasynan bastap, qarapayym qarashagha deyin óz elining halqy kóp últty ekenin moyyndap, adam qúqyqtary men bostandyqtarynyng saqtaluyna barynsha kepildik berip otyr. Sonda da, qonaqjay, kenpeyil, bógde jandy jatsynbaytyn qazaq últy «qazaqstandyq últ» pen «azamattyq últ» degen kelensiz әngimelerden aryla almay keledi.
Búl túrghyda taqyrypshanyng mәnin ashugha kóp septigi tiyetindigin eskere otyryp, belgili ghalym A.Aytalynyng myna bir tújyrymyn dәiekteme retinde sózbe-sóz keltire ketkendi jón kórip otyrmyz: «…ókinishke oray, Kenester Odaghy ydyraghanymen, kenestik azamattyq sana birqatar adamdardyng jadynan óshken joq. Ony kóptegen sosiologiyalyq zertteuler de dәleldep otyr. Kenestik sanany ansaytyndar әsirese Qazaqstanda kóp. Al, tilsiz – últ, últsyz – til bolmaytyny belgili. Orys tilinde basymyraq sóileytin, orystana bastaghan qazaqstandyq qogham orys tildi Qazaqstan últy bolugha dayyn-aq túr. Ispan tildi kubalyqtar, braziliyalyqtar siyaqty orys tildi qazaqstandyqtar ómirge kelgeni shyn­dyq. Sonymen birge, elimizdegi ukraiyn, nemis, kәris, basqa últtargha bolashaq «Qazaqstan últynyn» bóligi retinde qarau últaralyq arazdyq tughyzatyny da anyq. Ol Ata Zanymyzgha da qayshy keledi. Sondyqtan, Qazaqstan últyn qalyptastyru – býginning emes, ertengi kýnning sharuasy. Batys Europadaghy “azamattyq últqa” qol jetkizuding ózi úzaq ghasyrlardyng jemisi ekenin esten shygharmaghan jón. Jetekshi últ bolyp úiymaghan qazaq siyaqty halyq ekinshi bir qauymdastyqtyng tiregine emes, jetegine ainalady. Bizding elimizdegi oryn alyp kele jatqan ekonomikalyq, sayasi, iydeologiyalyq pluralizm siyaqty, elimizding qúrylymyna etnikalyq pluralizm bәrinen de ýilesimdi. Býgingi kýni Qazaqstan últyn emes, Qazaqstan azamatyn tәrbiyeleu manyzdy bolyp otyr». Jogharydaghy aqiqat tújyrym óz kezeginde M.Dostoevskiyding «Podrostok» atty shygharmasyndaghy A.Versilovtin: «…Vsyakiy fransuz mojet slujiti ne toliko svoey Fransii, no daje y chelovechestvu, edinstvenno pod tem usloviyem, chto ostanetsya naibolee fransuzom, ravno – anglichanin y nemes… Ya vo Fran­siy – fransuz, s nemsem – nemes, s drevnim grekom – grek i, tem samym, naibolee russkiy» — degen oi-tolghanysyn eske týsiredi. Mine mәsele qayda. Qay últtyng ókili bolsyn, «Su ishken qúdyghyna týkirme» demekshi, ózining kindik qany tamyp, ónip-ósken tughan jerin qasterlep sýngi men jan ayamay qorghauy eng asyl borysh. Otan әrqashanda bireu ghana. Memleket jýz jerden kóp últty bolsa da onyng halqyn qúraytyn әrbir jeke azamat ýshin ol tughan Otan. «Azamattyq» úghymy últqa, dinge, әleumettik nemese ózge de zәuzattyq tekke jiktelmeytin qasiyetti úghym. «Azamattyq qogham» bar, al, «azamattyq últ» nemese «azamattyq din» degendey synarjaq nәrseler joq. «Tau men tasty su búzar, el men júrtty sóz búzar» dep atam qazaq tegin aitpaghan. «Qazaqstandyq últ», «azamattyq últ» siyaqty halyq sanasyn túmandandyryp, eldi adastyratyn, abstraksiyalyq sana-sezimdegi, aqyl-oyda susyp túrmaytyn, tek-negizi joq týrli iydeyalargha úlastyrmay, ónbes daudy órshitpey, óser elding ónegeli óreni bolu azamattyq boryshymyz. Búl — últtyq qauipsizdigimizdi qamtamasyz etumen astasyp jatqan manyzdy mәselelerding qatarynda. Halqynyng qúramy kópúltty el bolghandyqtan, Qazaqstan ýshin múnday mәselede asqan sezimtaldyq qajet.
Jalpy, kópúlttylyq qúbylysy jer sharynyng barlyq memleketterine tәn әlemdik mәndegi qúbylys. Ásirese, ýlken jәne damyghan memleketterde kóptegen últtyng ókilderi túrady, biraq, soghan qaramastan últtyq memleket bolyp sanalady. Ras, Amerika men Avstraliya qúrlyqtaryndaghy keybir memleketter múnday jaghdayda emes. Alayda, ol memleketterding otarlyq negizde payda bolghanyn eskeru kerek. Atalghan qúrlyqtardyng óz júrtyn qyryp-joyyp, shetten kelgender ýstemdik etkeni, sóitip, tól etnossyz memleket qúrghandary tarihtan ayan. Olar búl mәselede bizge ýlgi bola qoymas.

Biraq, әlemde qanshama kópúltty últtyq memleket bolsa da, tól etnos mәrtebesi, memlekettik til, últ degen ataular turaly mәsele kóterilip, dau bolyp jatqanyn kórmeysin. Tek, TMD auqymynda, onyng ózinde Qazaqstannan bastap batysqa qaray ornalasqan postkenestik últtyq memleketterde ghana orys últy men tilining mýddesi tól etnostyng mýddesimen ýnemi taytalasqa týsip jatqany. Múnday qiyndyqqa tirelip otyrghan jalghyz Qazaqstan ghana emes, bizding kebimizdi Gruziya, kórshi Qyrghyz eli men alys Baltyq jaghalauy elderi, Ukraina men Belorussiya da kiyip otyr. «Auru qalsa da, әdet qalmaydy» demekshi, neshe ghasyr «búratana halyqtardy» biylep-tóstegen orystar men «úly orys tili» onaylyqpen óz ýstemdiginen airylghysy kelmeytinin bayqatuda. Baltyq elderi últtyq mýdde ýshin Reseymen ashyq arpalysyp jatsa, Ózbekstan men Ázirbayjan esh taysalmastan latyn әlipbiyine ótip, tól etnos pen últtyq til mәrtebesin myqtap bekitip aldy, olardan Týrkimenstan men Tәjikstan da qalyspaydy. Osy jerde atap aitar nәrse – memleketting birúltty nemese kópúltty ekenin anyqtaudyng resmy kriyterii әli kýnge deyin joq. Degenmen, «Freedom House» halyqaralyq úiymynyng preziydenti Edrian Karatniskiy el halqynyng ýshten eki bóligin bir últ ókilderi qúrasa onda ol monoúltty memleket dep kórsetedi. Búl pikirge salsaq, Qazaqstan monoúltty memleket.

Toq eterin aitar bolsaq, aiqyny – últtyq memleket, ony qúrushy negizgi últsyz ómir sýre almaydy, qazaqstandyqtar ishinde qazaq últynyng tarihy orny erekshe, sebebi, qazaqtar memleket qúrushy últ. Memleket – Qazaqstan dep atalady, yaghni, Elbasymyz aitqanday, «Qazaq eli». Memleket birligi men bolashaghyna jauapty últ, sony qúraushy últ, demek, onyng tarihy jauapkershiligi de erekshe. Qazaqstanda eshqanday da «qazaqstandyq últ» nemese «azamattyq últ» joq, tek qana Qazaq últy bar. Respublikadaghy tól últ — qazaqtardyng mýddesi jekelegen jaghdayda birqatar memleketterde oryn alyp otyrghanynday, erekshe boluy qisyndy әri oryndy. Qazaqstanda ómir sýretin basqa da últtyq azshylyqtar tarapynan qazaq últynyng qayta órleuine degen tabighy úmtylysyna týsinistikpen qarau respublikadaghy tatulyq pen dostyqtyng irgetasy. Óitkeni, memleket qúrushy últtyng sapasy onyng ishki tútastyghy men bәsekege qabilettiginde. Tóbesi kók tirep, jayqalghan alyp bәiterekti nyq ústap túratyn tamyry men dini ekenin bәrimiz de moyyndaymyz, sol siyaqty, memleket qúrushy tól etnos – Qazaq últy Qazaqstannyng qara tamyry men ózek-dingegi, onyng kýshengi – elding nyghangy, kópúltty halqynyng yntymaqpen úiysuy degen sóz.

Elbasymyz N.Á.Nazarbaev «Qazaqstan-2050» strategiyasy qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» Qazaqstan halqyna arnalghan joldauynda Qazaq tili shyn mәnindegi memlekettik til mәrtebesine kóterilgende, elimiz Qazaq memleketi dep atalatyn bolady dep atap kórsetkenin úmytpayyq!

Músataev Seyilbek – әl-Faraby atyndaghy QazÚU Sayasattanu kafedrasynyng professory, sayasy ghylymdarynyng doktory

Abai.kz