BARARDA

Bir belden, tartsang algha, bir bel qalmaq,

Dala búl atqa teris mingen qalmaq.

Arasyn Astana men Semeyding men,

Kelemin týnnen beri jyrmen jalghap.

 

Jayylghan jalpaq dala – aq qaghazym,

Aytatyn janmyn býkpey jatqa nazyn.

Kezdesip qala ma dep Qalamqastar,

Shabyttyng qoydym taghy saqtap azyn.

 

Jalqau em úiqy basyp, esinegish,

Janymdy sergitkendey osy jelis.

Syzylghan sol qaghazdyng betindegi,

Qos syzyq – sekildi ana qos relis.

 

Dalasyn endey óter Saryarqanyn,

Sapardyng kim ansamas bolar shaghyn?!

Balqash kól – malyp jazar siya qútym,

Tizilgen baghanalar – qalamsabym.

 

Eshkim joq men keler dep joldy kýtken,

O, odan bola qoymas er jigit kem!

Beketter túrghan jolda – ýtirlerim,

Al, Semey bolmaq qoyar songhy nýktem.

 

SARQYLMAYTYN SAGhYNYSh

 

Talghary, Jetisudyng Qaskeleni,

Jatsynyp kórgen emes әste meni.

Qalam ap, tughan jerdi oilay qalsam,

Móldirep eki kózge jas keledi.

 

Aghalar deydi ylghida ersing inim,

Kónlimning oilap ishtey serpiluin.

Oylasam onashada tughan eldi,

Ketedi uday ashyp kensirigim.

 

Edi dep esh oilaman basqa ýiirim,

Tolyp bir minbesem de atqa iyinim.

BARARDA

Bir belden, tartsang algha, bir bel qalmaq,

Dala búl atqa teris mingen qalmaq.

Arasyn Astana men Semeyding men,

Kelemin týnnen beri jyrmen jalghap.

 

Jayylghan jalpaq dala – aq qaghazym,

Aytatyn janmyn býkpey jatqa nazyn.

Kezdesip qala ma dep Qalamqastar,

Shabyttyng qoydym taghy saqtap azyn.

 

Jalqau em úiqy basyp, esinegish,

Janymdy sergitkendey osy jelis.

Syzylghan sol qaghazdyng betindegi,

Qos syzyq – sekildi ana qos relis.

 

Dalasyn endey óter Saryarqanyn,

Sapardyng kim ansamas bolar shaghyn?!

Balqash kól – malyp jazar siya qútym,

Tizilgen baghanalar – qalamsabym.

 

Eshkim joq men keler dep joldy kýtken,

O, odan bola qoymas er jigit kem!

Beketter túrghan jolda – ýtirlerim,

Al, Semey bolmaq qoyar songhy nýktem.

 

SARQYLMAYTYN SAGhYNYSh

 

Talghary, Jetisudyng Qaskeleni,

Jatsynyp kórgen emes әste meni.

Qalam ap, tughan jerdi oilay qalsam,

Móldirep eki kózge jas keledi.

 

Aghalar deydi ylghida ersing inim,

Kónlimning oilap ishtey serpiluin.

Oylasam onashada tughan eldi,

Ketedi uday ashyp kensirigim.

 

Edi dep esh oilaman basqa ýiirim,

Tolyp bir minbesem de atqa iyinim.

Sonan song alam jasty tógip - tógip,

Solqyldap ishek - bauyr, qos býiirim.

 

Alaman bәigesiz-aq, qúr namystan,

Jyrtqysh bop jetiledi týzde arystan.

Eshqashan sarqylmaytyn saghynysh búl,

Qabdesh pen Aytandardan bizge auysqan.

 

Sanqylyn aqiyqtyng qúzdan úshqan,

Alady el ajyrata jýz dauystan.

Eshqashan sarqylmaytyn saghynysh búl,

Jәrken men Nesipbekten bizge auysqan...

 

Bolghan song qonys jana, qyrman jana,

Aghysyn ómirim basqa búrdy arnagha.

Ákesin kóp týsine bermeu mýmkin,

Múnda kep sonau jyly tughan bala.

 

Aq qyrau samayymnan barady órlep,

Tartuda jýrek qasan, sana kermek.

Eshqashan sarqylmaytyn saghynysh búl,

Bizden de songhylargha qala bermek!

 

TAGhY DA ShETTEGI QANDASTARYMA

 

Qayda jýrse tabady ghoy er azyq,

Shette qalsa ketedi ghoy el azyp.

Bizding myna bylq – sylq etken biylikke,

Qandastarym, qoyyp ender ne jazyp?!

 

Ýnsiz otyr sonyn baghyp Kemenger,

Ashy - tәtti jazyluda ólender.

Qaysy qudyng kesip ótip jolynan,

Qaysy qudyng sybaghasyn jep ender?!

 

Keltirmeuge tyryspaqshy seni shyn,

Sýirep jýrgen bir aqymaq kebisin.

Qaysy qudyng suatyn sen laylap,

Qaysy qudyng taryltyp eng órisin?!

 

Kóbeyyde kóp syltau men kóp qysym,

Syrttan bireu kósep otyr otty shyn.

Qaysy qudyng qatynyna kóz qysyp,

Qaysy qudyng úrlap ender toqtysyn?!.

 

Ketipti ghoy qabaghyna qar jauyp,

Soghan býgin otyrmyn men tang qalyp.

Alu ýshin kelgender dep senderdi,

Sanaydy eken ózderinshe «zarlauyq».

 

Qazaqstan qoysadaghy dym bermey,

Tynbaytúghyn týrlering bar bir kelmey.

Nazarbaygha sәlem ait dep qinaysyn,

Núrsúltannyng qasynda biz jýrgendey.

 

Sengendering emes pe edi Mamashev,

Sol aitpay ma bir auyz sóz jaq ashyp.

Maqtau ýshin biring asyp birinnen,

Jarys sózge jatushy ender talasyp.

 

Maqtau ýshin biring asyp birinnen,

Aynaldym sol týrlerinnen jýgirgen.

Shette jýrip Elbasynyng aldynda,

Aytyndarshy, jering bar ma sýringen?!

 

Bauyrmaldy kórgemin joq senderdey,

Dýniyede eshkimge de tengermey,

Alaqaylap jýgirushi eng aldynan,

Ólgen әkeng kórden túryp kelgendey!

 

Ketkenimen jal – jayandy jep qular,

Seni júrtqa tastamaydy tekti úldar.

Núrekenning sureti bar әr ýide,

Taghy әr ýide ilip qoyghan kók tu bar.

 

Dúghada da oqitynyng – Núrsúltan,

Shúghagha da toqitynyng – Núrsúltan.

Aynalana eki qarap, taghy bir,

Sauyshqansha «shoqitynyn» – Núrsúltan!

 

Sherteúghyn kýilering de – Núrsúltan,

Kóshe túr ghoy, ýilering de – Núrsúltan – 

Aytatúghyn әngimeng de – Núrsúltan,

Biyleytúghyn biylering de – Núrsúltan!..

 

Shynymen de zang bolmaq búl qatal - aq,

Sәby kelgen, júrtta әje men ata qap.

Sonyng bәri Atajúrtqa saghynysh,

Sonyng bәri tughan elge mahabbat!

 

Sonyng bәrin synayy bar úmytqan,

Dýniyege qular anau qúnyqqan.

Saryarqagha jetip ólmey tynbaytyn,

Sening qanyng әlemdegi túnyq qan!

 

Saghynyshtan tughan syrtta jyr - әn kóp,

Qazaqstan ketti saghan úran bop.

Elim bar dep qay qiyrda jýrseng de,

Maqtaghannan basqa sening kinәng joq!

 

Tu alystan – alty qyrdyng astynan,

Bizge estilip túrady sol tasqyn әn.

Elim bar dep qay qúrlyqta jýrseng de,

Saghynghannan basqa sening joq kinәn!

 

Kinәng bolsa, men keshirim súrayyn,

Ayaghyna bas úryp - aq jylayyn!

Jatjúrtta qap jәudiregen kózindi,

Tirligimde kórsetpesin Qúdayym!

 

Aman bolsa astynda anau aq atyn,

Alataudy kózdi júmyp tabasyn.

Olay bolsa, sening danghyl jolyndy,

Haqysy joq eshkimning de jabatyn!

 

Ár ýidegi, әz jeneshe, әz agha,

Tughan elden janym mening sadagha!

Elim azat, jerim baytaq, endeshe,

Seni QAZAQ tastamaydy dalagha!!!

 

***

Jatyrmyz jalynyp ta, jalbarynyp,

Ýzilip tynbasyn dep arman - ýmit.

Qyrandar sanqyldady Alataudan,

Tasagha bayaghyday qargha búghyp.

 

Bolashaq ainalmasyn qúr saghymgha,

Ketpesin sәni birden qyrqanyng da.

Keshegi kóp tarsyldan qalghan eldin,

Ne jýrek qaldy deysing úrpaghynda!?

 

Degende bir ótkelden әreng óttik,

Az qazaq etkeni me jәne kóptik!?

Zamannyng qúiqyljyghan kóp oiyny,

Onsyzda jiberdi ghoy zәrezep qyp!

 

Kóp nәrse qaldy býgin angharylyp,

Kýtpeytin boldy bota nardan ýmit!

Bólingen eldey bolyp eki Eldegi,

Jýrekter ketpese eken qaq jarylyp!

 

Gu - guler basyp ketti tónirekti,

Qúlazyp ketti júrttay ómir eski.

Dert alyp tynaryna gýmәnyn joq,

Ne midy, ne bauyrdy, ne jýrekti...

 

Kerek qoy kórsetu el yryqtylyq,

Túrghanyn aitu kerek kim yqtyryp.

Qúdaydan tileydi kep ashyq joldy,

Shal bayqús qysqa tanda qyryq túryp.

 

Artty ýmit Aqordagha qala - qystaq,

Irgeden túnyp túrghan әn alystap.

Demderin ishine alyp otyr әren,

Kóp qatyn qoya jazdap bala tystyp!!!

 

***

Men múnda, arghy bette qaryndasym,                     

Úzaq qyl sol qarghamnyn, Tәnir, jasyn!

Núrekeng qol qoymauy mýmkin әbden,

Jýrekter dep ekige jarylmasyn!

 

Dogharsa osymenen elim kóshin,

Bitkenim zar jylaghan mening de shyn!

Núrekeng qol qoymauy mýmkin әbden,

Bauyrlar dep ekige bólinbesin!

 

Tosylsa shetten keler bir tyng búlaq,

Qalady – au qarghys aityp, júrtym jylap!

Tileyik bir Qúdaydan jaqsylyghyn,

Qoyyp ta jiberui, mýmkin, biraq!?

 

QAYTARDA

 

«Semey» dep bastap óleng ýtir qoydym,

Kóp ermey jetegine kýpirli oidyn.

Shettegi el baghasyn biz bilmegenmen,

Qadyryn jaqsy biler býkir boydyn.

 

 

Qala ma sóitip syrtta qalyng halyq,

Degen oy jýrdi mida saghymdalyp.

Álihan eskertkishi kók tasyna,

Jigerdi aldym әbden janyp - janyp.

 

Jyr jazdym taghy osynau aimaqqa arnap,

Moynyma týsti, bilem, jaylap salmaq.

Úly Abay sharyghyna qylpyldatyp,

Taghy aldym namysymdy qayrap - qayrap.

 

Jan syrym kórgen emes qaltarys qap,

Úsynam jýregimdi әr tanysqa aq.

Keudeni barardaghy enkish tartqan,

Kelemin qaytarda men shalqaq ústap.

 

Shabytty keudemdegi tasytty arman,

Jyrgha men bala jastan mashyqtangham.

Keledi júdyryq bop tas týiilgen,

Alaqan barardaghy ashyq barghan.

 

Qyran da sharyqtadym bolyp kókte,

Jýrgen joq óleng maghan qonyp tekke.

Keshegi kýmbirlegen quys keudem,

Al, býgin túrghanday bir tolyp kekke...

 

Shegine ýziletin jetkende ýmit,

Shyghyp ta ketu mýmkin shekten jigit.

Sonyna osy ólenning bitkennen son,

Qoymaqpyn Bәiterekti lep belgi ghyp!

 

21 – 25 qazan, 2013

Astana – Semey – Astana

abai.kz