Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2673 0 pikir 11 Qyrkýiek, 2009 saghat 06:12

Altay BAYKAL. Superúltqa qazaq qalay ainalmaq?

Qazaqstan tәuelsiz el bolghaly qazaq halqynyng ótkeni men ketkeni, tapqany men joghaltqany týgel týgendelip, onyng tili men dili, bolashaghy men bolmysy turaly sózder az-kem jazylyp jatqan joq. Qatardaghy qarapayym oqyrman ýshin bәri de dúrys payymdy talqylanyp jatqangha úqsaydy. Biraq, qazaqstandyq (búqaralyq aqparat qúraldarynda) jariyalanyp jatqan pikirtalastardy, maqalalardy  últtyq dengeyde ghana emes, jahandyq dengeyde de  oy eleginen ótkizip, ghylymy sarapqa sala oqysanyz yaky tyndasanyz - sol qazaq halqynyng taghdyryn sóz etken ziyaly qauymnyng oi-pikirleri sananyzdy sarsangha salyp, san saqqa jýgirtkendey kýy kesheciz. Olardyng kóbi qyzbalyq sezimge (emosiyagha) berilip, halyq, últ, nasiya degen ýsh týrili týsinikti bir-birimen shatystyryp, júrtshylyqty janyldyra beretinge úqsaydy. Naghyz ghylymy úsynystar kezdespeydi. Áli kýnge deyin Qazaqstanda naqtyly  últtyq  iydeyanyn qalyptaspay  jatqandyghy  da  osynyng   saldarynan ba, dep te oilaysyn.

Sondyqtan da, biz, eng әueli, halyq, últ, nasiya degen kýrdeli úghymdardyng ara-jigin  ajyratyp  beretin әrqily ghylymy anyqtamalardy ózimizshe jýielep, qazirgi qazaqy naqtylyqqa jaqyndatyp talqylaudy jón kórdik. Eger orys tiline jýginsek, halyq - narod (sany az halyq - narodnosti), últ - nasionalinosti, nasiya - nasiya (nasiya - qazaqshasy joq halyqaralyq, ghylymy termiyn).

Qazaqstan tәuelsiz el bolghaly qazaq halqynyng ótkeni men ketkeni, tapqany men joghaltqany týgel týgendelip, onyng tili men dili, bolashaghy men bolmysy turaly sózder az-kem jazylyp jatqan joq. Qatardaghy qarapayym oqyrman ýshin bәri de dúrys payymdy talqylanyp jatqangha úqsaydy. Biraq, qazaqstandyq (búqaralyq aqparat qúraldarynda) jariyalanyp jatqan pikirtalastardy, maqalalardy  últtyq dengeyde ghana emes, jahandyq dengeyde de  oy eleginen ótkizip, ghylymy sarapqa sala oqysanyz yaky tyndasanyz - sol qazaq halqynyng taghdyryn sóz etken ziyaly qauymnyng oi-pikirleri sananyzdy sarsangha salyp, san saqqa jýgirtkendey kýy kesheciz. Olardyng kóbi qyzbalyq sezimge (emosiyagha) berilip, halyq, últ, nasiya degen ýsh týrili týsinikti bir-birimen shatystyryp, júrtshylyqty janyldyra beretinge úqsaydy. Naghyz ghylymy úsynystar kezdespeydi. Áli kýnge deyin Qazaqstanda naqtyly  últtyq  iydeyanyn qalyptaspay  jatqandyghy  da  osynyng   saldarynan ba, dep te oilaysyn.

Sondyqtan da, biz, eng әueli, halyq, últ, nasiya degen kýrdeli úghymdardyng ara-jigin  ajyratyp  beretin әrqily ghylymy anyqtamalardy ózimizshe jýielep, qazirgi qazaqy naqtylyqqa jaqyndatyp talqylaudy jón kórdik. Eger orys tiline jýginsek, halyq - narod (sany az halyq - narodnosti), últ - nasionalinosti, nasiya - nasiya (nasiya - qazaqshasy joq halyqaralyq, ghylymy termiyn).

Halyq - taypalyq odaqtastyqtan  payda bolghan birynghay etnostyq top, nemese adamzattyq qauym. Jalpy, adamzat tarihynda halyqtardyng kóbi qoghamnyng feodalizm  dәuirindegi ru-taypalardyng odaghynan payda bolyp qalyptasty. Biraq,  kez-kelgen halyq әrtýrili ru-taypalardyng qauymdasuynan kezdeysoq  payda bola salghan joq. Halyq - halyq retinde qalyptasu barysynda obektivti jәne subektivti progress pen prosessterdi (ýderis pen ýrdisterdi) basynan keshti. Áuletter toptasyp rular qúrdy. Rular birlesip taypalar qúryldy. Al, taypalardyng odaqtasuynan halyqtardyng payda boluyna alghysharttar jasaldy. Bizding pikirimizshe, rulardy, taypalardy eriksiz biriktirgen eng basty obektivti faktor genetikalyq baylanystar boldy. Jәne de, geosayasy mýddeler men  birine birin tәueldilikke týsirgen ekonomikalyq múqtajdyqtar sekildi obektivti faktorlar da sol taypalardy ózara aralasugha  mәjbýr etti.

Al, keleshek úrpaqtarynyng taghdyryn oilaghan әulet aqsaqaldary, rubasylary, taypalardyng kósemderi men qolbasshylary halyqtyng payda bop qalyptasuynda subektivti rólder atqardy.

Tipti keybir tarihy iri túlghalar ózderining sayasy jәne әskery is-әreketterimen jer jýzinde adamzat úrpaqtarynyng tili men diline, dini men mәdeniyetine, kәsibi men sharuashylyghyna sәikes jeke-jeke qoghamdyq qauymdar qúryp, әrtýrili halyqtardyng payda bop qalyptasuyna tikeley týrtki boldy. Mysal, ýshin Shynghyshannyng Euraziya kenistigindegi sayasy jәne tarihy rólin aitugha bolady. Qazaq halqy da Shynghys qaghanatynyng ydyrauynan keyingi dәuirde týrki jәne múnghyl taypalarynyng biriguinen payda bolyp qalyptasty.

Genetikalyq baylanystar - rular men taypalardyng bir-birimen údayy qúdandalyq qarym-qatynastarda bolyp qan janartyp, úrpaq janghyrtyp  ósip-ónu prosessining jemisi. Halyq qalyptasuynyng alghashqy kezeninde, birinshiden, osy genetikalyq baylanystar tamyr jayyp terendegen sayyn, sol halyqqa tәn antropologiyalyq tip jasaldy; ekinshiden, ekonomikalyq jәne mәdeny qarym-qatynastar keneygen sayyn sóilesudegi taypalyq dialektler birtindep joyylyp, sol halyqtyng birtútas últtyq tili qalyptasa bastady. Osylaysha, kez-kelgen halyq ózining halyq retinde qalyptasu kezeninde óz tilin ózi jasap, osy tuma tilimen ghana últtyq sipatqa ie boldy. Sondyqtan, últ degen týsinikti belgili bir til ghana aiqyndap beredi. Tilin úmytqan halyqtyng ókilderi últtyq sipatynan airylady. Osy aitylghan sózderimizge mysal retinde qazirgi Resey Federasiyasynyng qúramynda tirshilik etip jatqan tuvalyqtardy (tyvalardy) aitugha bolady. Tuva halqy Jonghar memleketi kýiregennen keyin bas saughalay toz-toz bop orman, taulardy kezip ketken týrki jәne múnghyl ru-taypalarynyng qaldyqtarynan qúraldy. Qazirgi tuva tili - týrki (qazaq) jәne múnghyl tilderining qoyyrtpaghynan payda bolghan til. Sol sebepten de, tuvalyqtar ózderin týrkitektespiz degenimen,  birynghay últ bop әli qalyptasa alghan joq.

Osy últ degen týsinikti odan ary terendete  týsu ýshin taghy bir mysal keltireyik. Resey qúramyndaghy buryat halqy Shynghyshan zamanynda týrkitektes, odan 18-inshi ghasyrgha deyin týrkishe-múnghylsha qos tildi bop kelse, odan keyingi zamandarda múnghyl tildi halyq bop qalyptasty. Al osy zamanghy kapitalistik Resey dәuirinde sanynyng azdyghynan buryattar birtindep orys tildi júrtshylyqqa ainalyp bara jatyr. Tilimen birge mәdeniyeti men dәstýri de óshude. Aqyrynda buryattar ana tilin mýlde úmytyp, últtyq sipatyn joghaltady da, tek syrtqy «mongoloiyd» keyipimen әli de biraz uaqyt últ emes (qaytalap aitam, últ emes) tek ghana halyq retinde bola alady. Osy sebepten de, YuNESKO 2005-jyly buryat tilin dýniyejýzinde qúryp bara jatqan tilder qataryna resmy týrde engizgen bolatyn. Múnyng bәri obektivti jaghdaylarda jýrilip jatyr.

Ókinishke oray, osynday taghdyry ayanyshty úsaq últar men úlystar dýniyejýzinde az emes. Qazirgi jahandanu zamanynda menshikti memlekettiligi joq sany az halyqtar qay elde de eng әueli  tildik túrghydan últ retinde qúryp ketip jatyr, nemese  qúryp ketu qauipine taqap túr. Ana tilin úmytyp, últtyq qasiyetin joghaltqannan keyin ghana  halyq  halyq  retinde birtindep joyylyp, ózin bodan boldyrghan ýlken halyqqa sinip ketedi. Endeshe, til - halyqtyng últtyghyn sipattaytyn eng negizgi qasiyeti. Kez-kelgen adamnyng qanday ru-taypalargha, qanday halyqqa jatatyndyghy onyng genetikalyq shyghu tegine baylanysty bolady da, últtyq sipaty onyng ana tili retinde sóilegen tilimen anyqtalady. Búghan dýnie jýzine taryday shashylyp ómir sýrgen evrey halqy ókilderining taghdyry anyq mysal bola alady. Qazirgi Izrailiden shet elderde túryp, ózderin evreymiz dep jýrgenderding bәri derlik ivrit tilin mýlde bilmeydi. Biraq sol evreymiz deytinder qayda da, qashan da ózderining genetikalyq týp tamyrynan nәr alyp, ózgelerden erekshelenip oqshaulanady. Olar әlemdegi sayasi, әleumettik ózgeristerge tez beyimdelgish keledi; bóten últ tilderin ana tili retinde qabyldap, jetik mengeredi; kez-kelgen qoghamda ózara ýilesimdi orta jasap, ónimdi enbek istep, jap-jaksy tirshilik qúra biledi. Úrpaqtaryn da solay tәrbiyeleydi. Evreyler sóitip últtylyghyn joghaltsa da, genetikalyq baylanystaryn ýzbey dýniyening týpkir-týpkirinde halyqtyghyn saqtap qalyp otyr. Olardyng úlylyghy osynda. Sol sekildi orys tildi júrtshylyq bop ketken qazaqtar da qazaq halqynyng genetikalyq ókili bolsa da, qazaq tilin bilmeytindikten, qazaq últynyng ókiline jatpaydy. Qazaq tilin bilmeytin qandastarymyz últtyq túrghydan emes, tek etnostyq túrghydan ghana qazaq bolyp qala alady.

Endeshe, últ dep halyq ókilderining basym kópshiligi ózining ana tilinde jetik nemese qanaghattandyrarlyq dengeyde sóiley biletin birtútas halyqty aitamyz. Tilining tútastyghy ghana halyqqa últtyq sipat berip, sol halyqtyng ózi jasaghan ruhani, mәdeny jәne materialdyq qúndylyqtaryn keleshek úrpaqtaryna jetkizip, ary qaray damuyna mýmkindik beredi. Jalpy, halyq «bir etnos - bir tәuelsiz el» prinsiypi boyynsha ghana birtútas últ bop tez  qalyptasa alady. HVIII-inshi ghasyrda bastalghan Patshalyq Reseyding otarlau sayasaty men XX-ynshy ghasyrda jengen Qazan revolusiyasy, osy «bir etnos - bir el» prinsiypi boyynsha XV-inshi ghasyrdyng  ekinshi jartysynan bastap ózinshe jeke-dara halyq ta últ ta bolyp  qalyptasa alghan qazaq qauymynyng birtútastyghyn búzyp, onyng últtyq damysyn  birneshe ghasyrgha keyin shegindirip tastady. Sonyng saldarynan qazaq halqy kýni býginge sheyin tolyqqandy últ bop qaytadan qalyptasa  almay keledi. 

Halyq taghdyry onyng tuma tiline ghana tәueldi. Óz tilin úmytyp mәngýrttikke úrynghan halyqty   ýstemdigi kýshti basqa bir ýlken halyq ózining qalpyna onay týsirip, dini men diline sinirip, tenizde jýzgen mayda  shabaqtardy jútqan jayynday jalmay salady. Osynday qasiretten qazaq halqyn tәuelsizdik ghana qútqaryp qaldy.

Qúdaygha shýkir, әlemdegi qandastarymyzdyng basym kópshiligi ana tilimizde erkin, nemese qanaghattandyrarlyq dengeyde sóileydi. Desek te, taghdyr tәlkegine kóp týsken tilimiz aldynda  bәrimiz de jauaptymyz. Últtyq qasiyetterimizding qaynar kózi - osy qazaq tilinde sayray sóilep, ony  kózimizding qarashyghynday saqtay bilu - bәrimizge ortaq paryz. Tilimen ghana qazaq halqy ózgelerden ózgeshe últ bop saqtala alady. Sayasy tәuelsizdikke qolyn jetkizgen halqymyzgha endigi jetispey túrghany tek qayran tilimizding tәuelsizdigi ghana. Bile bilsek, qazaq tili - bizge jogharydaghy Allah-taghaladan berilgen  kiyeli til. Tilimizdi bilmeytin qandastarymyzdyng últymyzdan basyn ala qashatyndyghy da sodan. Olar - qazaq tilining kiyesi atyp, kýnәkar bolghan pendeler. Osy kýnәkar  qandastarymyz tughan tilin bilmeytindigi ýshin Tәniri men halqy aldynda shyn niyetimen tәubagha kelip, últymyzgha bet búrsa ghana  til tәuelsizdigine jol ashylady. Ol ýshin Qazaqstan jastarynyng bolashaq ómirin tek qazaq tiline tәueldi boldyratyn ekonomikalyq jәne әleumettik jaghdaylar memleket tarapynan jasaluy shart.

Endi últtan nasiyagha kóshelik.

Nasiya degenimiz últ degen týsinikten joghary jatqan kópmәndi kýrdeli týsinik. Óitkeni, nasiyanyng mazmúny últtay emes «uaqyt pen kenistikte» ózgeriske jii úshyrap otyrady. Sondyqtan da, osy HHI-ghasyrgha deyin nasiyagha әrkim әrtýrili anyqtama berip keldi. (Ásirese, búrynghy Kenester Odaghynda nasiya men últ iydeologiyalyq nysanamen әdeyi búrmalanyp, birmәndi týsiniktememen sipattaldy).  Al, biz bolsaq, әlemdegi qazirgi nasiyalardy payda boldyryp, qalyptastyrghan ekonomikalyq sebepter men jaghdaylardy saraptay otyryp, «nasiya - industriyalyq qoghamnyng zandy da shartty talaptaryna jan-jaqty jauap bere alghan ýlken últtyq qauym damuynyng eng biyik satysy» - degen әmbebap anyqtamany ózimizshe jobalap, sonymen qanaghattanghymyz keldi. Búl jerde oqyrmannyng esine   sala ketetin manyzdy bir eskertu - kez-kelgen halyq birtútas últ bop әbden qalyptaspayynsha nasiyagha eshuaqytta ainala almaydy. Búl -ótken jәne qazirgi adamzat balasynyng basynan keshken jәne keship jatqan ómir tәjiriybesi (bizding oidan shygharghan eshtenemiz joq).

Jalpy, adamzat tarihynda memlekettik basqaru jýiesin barynsha jetildire otyryp, óz elderinde sayasi, ghylymi, mәdeny jәne әleumettik mәselelerdi der kezinde tez de dúrys sheship, osy mәselelerden tuyndaghan is-sharalardy sәtti  de tabysty úiymdatyryp jәne de ekonomikasynyng óndirgish kýshterin  óz úrpaqtarynyng kýsh-jigerimen ornatyp shydaghan últtar ghana nasiya bolugha ómirden joldama aldy. Batys Europa men Soltýstik Amerikada ónerkәsip revolusiyasy bastalghannan keyin industriyalyq qoghamnyng qúrylysy men әlemdik ekonomikanyng negizin qalaushy aghylshyn, nemis, fransuz, orys siyaqty iri-iri nasiyalardyng qalyptasu prosessi bir-birimen qosarlana jýrildi. Búl prosess birneshe ghasyrgha sozylyp, HH-ghasyrda Aziya qúrylyghynda da japon, korey, qytay siyaqty ekonomikasy quatty iri-iri nasiyalar dýniyege keldi. Qysqasyn aitqanda, tarihta óz elin auylsharuashylyqty (agrarly) elder qatarynan industriyaly derjava dәrejesine óz kýshimen kóterip shygharaghan últ (halyq) ghana nasiya bop qalyptasa aldy. Ókinishke oray, osynday nasiya bolu mýmkindigin qazaq halqyna taghdyr әli syilamay keledi.

Batys Europada industriyalyq qogham tudyrghan nasiyalardyng qalyptasuy, negizinen, «bir últ - bir memleket» prinsiypi boyynsha iske asty. Últtyq mýddelerdi maqsat tútqan ýstemshil sayasattyn, ozyq ghylym men tereng bilimning negizinde qúrylghan quatty ekonomikanyng arqasynda aghylshyn, nemis, fransuz, orys siyaqty ýlken-ýlken últtar ózderining ana tilderin aimaqtyq jәne әlemdik tilderge әldeqashan ainaldyryp ýlgerdi. Nasiyalardy qalyptastyrghan osy últtar kezinde sandyq jәne sapalyq (oy-óristik, kәsipkerlik) jaghynan basqalardan әldeqayda artyqshylyqta bola bildi. Osynday progressshil últtardyng ozyq ókilderi ghana әlemdik ekonomikanyng negizin salyp, býgingi adamzat órkeniyetining kóshin bastap, ekonomikalyq, sayasi, әskery bәsekelerde  aldaryna jan salmay  saltanat qúryp keledi. Al, órkeniyetten kenjelep qalghan halyqtar men últtar ózderining ómirdegi sәtsizdigi men qoghamdaghy keritartpalyghyn sol úly nasiyalardyng ozbyrlyghynan ghana emes, ózderining oi-óristerining tarlyghnan da kórgenderi dúrys siyaqty.

Europa últtarynyng nasiya bop qalyptasuy barysynda qala ómiri men auyl ómiri bir dengeyde órkendedi; el azamattary túrmysta da, mәdeniyette de birkelki әleumettik tendikke qol jetkizdi; últtar men halyqtarda kezdese beretin feodaldyq qoghammen qalyptasqan keritartpa  oy-sananyng qaldyghy - rushyldyq jәne taypashyldyq  qarym-qatynastar joyyldy - halyqtyq demokratiya degen týsinik payda boldy; nasiyaqúrushy últpen basqarylghan memleket azamattarynyng tirshilik dengeyi búrynghyday olardyng últtyq qúndylyqtyrymen emes, endi óz ekonomikasynyng jetistikterining jemisi bolghan ómirining óskeleng iygilikterimen ólshenetin boldy. Nәtiyjesinde qoghamdaghy  qarym-qatynastar órkeniyetti týrge kóshti de  últtyq memleket memleket-nasiyagha ainaldy. Qazirgi tiptik parlamenttik europalyq memleket - memleket-nasiya. Memleket-nasiyagha azamattyqtyng da  qatysy  az bolady. Sebebi, azamattyq - adamnyng shyqqan tegi men etnostyq sipatymen baylanysy joq zandyq sanat (kategoriya). Azamattyqtan shyghugha bolady, azamattyqqa kiruge bolady. Biraq, búdan bop jeke adamnyng qanday halyqqa, qanday últqa, qanday nasiyagha jatatyndyghy ózgermeydi. Sondyqtan, nemis qayda da - nemis, japon qayda da - japon. Olar qay elge barsa da óz nasiyalarynyng órkeniyettiligimen qúrmet pen mәrtebege iye.

Sonymen, últ degen týsinikten nasiya degen týsinikting aiyrmashylyghyn aitar bolsaq: últ - negizinde, tilmen anyqtalatyn bolsa, nasiya jetilgen tilmen ghana emes, ol eng aldymen ekonomikalyq jetistikterding jemisi - órkeniyettilikpen erekshelenedi. Órkeniyettilik degenimiz ónerkәsibi, ghylymy, mәdeniyeti, óneri jәne әleumettik ómiri basqalargha ýlgi bolarlyqtay biyik dengeyde damyghan; memlekettik tili әbden jetilip, aimaqtyq nemese halyqaralyq qarym-qatynastarda ornyqty qoldanys tapqan nemese taba bastaghan elderding ókilderine tәn sayasi-ekonomikalyq artyqshylyq.

Bizding pikirimizshe, qazirgi jahandanu zamany bastalghangha deyingi nasiya turaly negizgi týsinik osynday boldy.

Al, qazirgi jahandanu zamanynda adamzat qoghamynyng evolusiyalyq damuy ilgerilegen sayyn nasiya degen sózding mәn-maghanasyn jogharyda biz sóz etken qysqasha ghylymy anyqtamamen týsindire salu qiyndap barady. Óitkeni, HIH-HH-shy ghasyrlarda últtyq memleketterding qúryluymen qalyptasqan iri-iri batyseuropalyq nasiyalar postindustriyalyq qoghamnan osy zamanghy aqparattyq qoghamgha ótu barysynda «Birikken Europagha» toptasa bastady. Búl prosess ýlkendi-kishili nasiyalardyng HHI-inshi ghasyrda ydyraushylyqqa úshyrap, aimaqtyq (regiondyq) indentittermen auysatyndyghyn bildiredi. Basqasha aitqanda, jahandanudy tudyrghan biyiktehnologiya, aqparattyq revolusiya, jahandyq migrasiya әlemdegi úlyly-kishili nasiyalardy supernasiyalargha  biriktirui әbden yqtimal. Osy sózderimizge dәlel retinde biz Europa Odaghy qúrylyp,  Batys Europa elderine ortaq aqsha - evro engizilgennen keyin kóp jyl ótpey-aq, biyik tehnologiyalyq ónimderding negizgi óndirushileri - Aziya - Tynyqmúhit aimaq elderining ózara, Tayau Shyghystaghy múnayly arab elderining ózara birigip ekonomikalyq odaq qúru, birikken ortaq aqsha engizu turaly әlemge taratqan mәlimdemelerin jәne de preziydentimiz N.Nazarbaevtyng euraziyalyq ekonomikalyq odaq qúru turaly úsynysyn  aytar edik.  

Qazirgi bizding zamanymyzdyng basty ereksheligi - jahandanumen bastalyp jýrilip jatqan biyiktehnologiyalyq jәne aqparattyq revolusiyalar dýniyejýzi elderin týgeldey sharpyp, osy zamanghy qoghamnyng ekonomikalyq, qarjylyq, sayasi, mәdeni, әleumettik jәne basqa da ómirsheng salalarynyng bәrine birdey yqpal etude. Búl, shyn mәninde, búryn-sondy bolyp kórmegen әlemdik revolusiya bolyp, býkil adamzattyng oi-sanasyna intelektualdyq dengeyde ýlken ózgerister engizdi. Kez-kelgen el men jerde virtualdanghan ómir salty  qalyptasuda. Býgingi  ómirde jas úrpaqtardy qoghamnyng klassikalyq qúndylyqtary emes, tek biyiktehnologiyalyq ónimderi ghana qyzyqtyratyn ruhsyz orta payda bola bastady. Qúrylyqtar men elderdi bólgen memleketaralyq shekaralar men sayasi, ekonomikalyq, mәdeni, әleumettik shekteuler órkeniyetti últtar men elderding ózara qarym-qatynastaryna bóget boludan qalyp barady. Elektrondyq búqaralyq aqparat qúraldary halyqaralyq nemese últaralyq tilder bop qalyptasyp ketken qazirgi aghylshyn, nemis, fransuz, ispan, orys, qytay, arab siyaqty tilderding arnasy men ayasyn odan ary keneytip, olardyng qoldanylu mýmkindigin kýnnen-kýnge kýsheyte týsude. Áriyne, osynday jappay jahandanu jaghdayynda  halyqtyn, últtyn, nasiyanyng biz biletin qalyptasu zandarynyng búzyluynyng ózi zandylyqqa sayady. Biyik tehnologiya men aqparattyq revolusiya býgingi kýnge sheyin nasiya túrmaq birtútas últ bolyp qalyptasyp ýlgermegen qazaq siyaqty tútynushy halyqtar men últtardy túp-tura tyghyryqka әkep tiredi. Osy tyghyryqtan shyghudyng  joly men mýmkindigin kim naq  tauyp  bere alsa, sol adamnyng aty-jóni qazaq halqynyng tarihynda últtyq qútqarushy retinde altyn әrippen jazylyp qaluy - haq!

Últtyq damuymyzgha tejeu bolarlyq  taghy bir obektivti jaghday - býgingi adamzat qoghamy tehnologiya tughyzghan aqparattyq revolusiyamen ghana shektelip qalmayyn dep túr. Ghylymnyng eng jana salalary - biotehnologiya men nanotehnologiyadaghy progress pen prosester aqparattyq tehnologiyamen qoldanyla otyryp, HHI-inshi ghasyrda әlemdik ekonomikany týbegeyli ózgeriske  úshyratatyny aiqyn boldy. Osy tehnologiyalyq revolusiyalardyng barysynda últtar men nasiyalardyn, elder men aimaqtardyng arasyndaghy tensizdik saqtalyp qana qoymay, odan ary ushygha týsui de yqtimaldyqqa ainaldy. Osynday jaghadayda sany ne az, ne jetkiliksiz nemese ekonomikasy әli әlsiz últtar men halyqtargha  quatty iri nasiyalardyng sayasy jәne ekonomikalyq yqpaly men basymdylyghy kýsheye týsui de sózsiz. Qazir qay eldi bolsyn «kim óndire biledi - sol kóndire biledi» prinsiypi jeniske jetkizip jatyr. Óndirgish kýshteri tek shiykizat shygharugha negizdelgen Qazaqstan siyaqty  biyiktehnologiyalyq ónimderdi óndirushi emes tek tútynushy retinde әreket etken, nemese ekonomikasy mýlde әlsiz ýshinshi әlem elderdining memleketteri ýshin jergilikti últynan jana nasiya jasau mýmkindigin jahandanu prosesi joqtyng qasy etti. Jәne de, úly nasiyalardyng  ghana qolymen jasalghan әlem ekonomikasynyng jahandanuy sol ýstemshil nasiyalardyng tilderi men dilderining jahandanu prosesin barynsha jyldamdatty. Sonyng nәtiyjesinde,  biyik tehnologiya men onyng ónimderining eng songhy ozyq ýlgileri turaly jana aqparattar men tyng maghlúmattar birneshe tilderde  ghana әlemge taraytyn boldy. Osy biyik tehnologiya men onyng ónimderin sipattaytyn әlemdik tilderdegi ghylymy jәne tehnikalyq týpnúsqalyq әdebiyetter men aqparattardy ýlkendi-kishili últtar óz tilderine audaryp, iygilikterine jaratqysy kelgenimen, oghan óndiristik jәne aqparattyq tehnologiyalardyng tez ózgergishtigi men elektrondanghan ómirding  jyldam ekpini mýlde ýlgertpeude. Búl da san jyldar boyy tәueldilik tezine týsip  túralap kelgen qazaq tili ýshin  de asuy biyik bóget bolyp otyr.

Sonymen, qanday bir halyq tolyqqandy últ retinde qalyptaspayynsha, onyng nasiya bop qalyptasuy mýmkin emes ekendigine  kózimiz  jetkendey boldy. Olay bolsa, qandastarymyzdyng jartysynan kóbi shetelderde túratyndyqtan, qazaqstandaghy qazaqtardyng jarymyna juyghy  ana tilin bilmeytindikten, býgingi qazaq qauymy - shashyranqy halyq, sondyqtan ol nasiyagha jatpaydy. Osyny moyyndap baryp is-әreket jasamasaq - qatelesemiz. Múnday tendensiyany túnghysh preziydentimiz N.Nazarbaevtyng ústanyp otyrghan últtyq sayasatynan da angharugha bolady. Bizdinshe, nasiya bop qalyptasu qazaqtar ýshin - alys bolashaqtyng isi de, tolyqqandy últ bop qalyptasu - jaqyn keleshekting isi bolmaq.

Ónerkәsip pen qarjyny, auylsharuashylyq pen baylanysty, kólik pen túrmysty, ghylym men bilimdi, mәdeniyet pen ónerdi de elektrondyq  qúral-jabdyqtargha  tikeley tәueldi etken  biyik tehnologiya men aqparattyq revolusiya sayasatty da  ózine baghyndyryp, intelliygensiyagha degen súranysty qúldyratty. Damushy elderde kópshilik-búqaramen manipulyasiya jasau әdisteri men qoghamdy basqaru tetikteri ziyalylardyng qolynan tehnologtardyn, aqparatshylardyn, sarapshylardyn, baghdarlamashylardyng qolyna kóshti. Sayasatkerlerdin, qogham qayratkerlerinin, óner maytalmandarynyng aityp-jazghan tәlim-tәrbie sózderi býgingi jas úrpaqqa әser etuden qalyp barady. Adamnyng talghamy ruhany qúndylyqtarmen emes, biyiktehnologiyalyq jetistiktermen jәne aqparattylyq dengeymen anyqtalatyn kýnge jettik. Osyghan oray, adamnyng qolyn  biyik tehnologiya men jana aqparatqa tez de tóte jetkizuge qabiletti tilderding ghana mәrtebesi ósude. Sondyqtan da, býgingi qazaq tilining kýnin ziyaly qauymgha emes, tehnologiya men aqparat ókilderine joqtatu әldeqayda tiyimdi siyaqty. Ámbe, qazaq tili gumanitarlyq til bop bayaghyda qalyptassa da, onyng osy jalang gumanitarlyghy ony tolyqqandy memlekettik tilge ainaldyryp ýlgermedi. Osy shalalyqty joidyng jalghyz da tura joly - qazaq tilin  biyiktehnologiyalyq jәne kýrdelitehnikalyq ghylym men bilimning salalaryna mindetti týrde engizu bolyp tabylady. Búl tezis ÚLTTYQ IYDEYa-gha ainalu ýshin, eng әueli elbasymyz tarapynan qazaq tilining taghdyryna baylanysty, kezinde el astanasyn Almatydan Aqmolagha  kóshirgendegidey últtyq sanamyzdy selt etkizerlik sayasy batyldyq kerek. Sonda ghana tilge qatysty jospar-sharalar qúr aighay-shumen, bos baybalammen  emes,  tek últtyq mýddelerdi múrat tútqan memleketimizding bayypty biyligimen (naqtyly  әreketimen, qarjysymen, baghdarlamasymen) iske asyp, qazaq tilining problemasy últtyq jәne memlekettik til retinde ondy sheshilui  mýmkin.

Resey Federasiyasy

Irkutsk qalasy

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5408