Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2677 0 pikir 11 Qyrkýiek, 2009 saghat 06:37

Aqberen ELGEZEK. BURABAYGhA BARDYNG BA?

Tәnirding meyirimi týsken jer betindegi kez kelgen nýkte - kóktegi peyishting prototiypi. Múnday nýktelerde adam ózining gharyshpen baylanysyn sezinip, tylsym bir kýige týsetini belgili. Múnday nýktelerde sol aimaqty meken etken halyqtyng taghdyryn anyqtaytyn oqighalardyng da oryn alatyny bar. Kóp jaghdayda sol jerding tabighaty qúshaghyn panalaghan últty nәubetten saqtap, syrttan keletin keri әserlerden saqtap qalyp otyrady. Jappar IYemning sýiip jaratqan osynday ghajayyp nýktelerding bizding elde kóptep kezdesui de - Tәnirding bizding últqa degen erekshe iltipatyn anghartsa kerek. Sonday jerding biri - qasiyetti Burabay.

Aspannyng kóz jasynan jaralghan seksen kóli bar Kókshetaudyng býgin mereyi ýstem boldy. Tek qana kókshetaulyq emes, kýlli Alash júrty býgin bórkin aspangha atyp quanyp jatyr. Sonau orys patshasynyng jarlyghynan beri Shuchie dep atalyp kelgen ólkege qazaqqa kiyeli Burabay atauy resmy týrde qaytaryldy. Ýstimizdegi jyldyng 3 qyrkýieginde Elbasynyng pәrmenimen Shuchie audany Burabay audany bolyp ózgertildi. Búl qazaqtyng jenisi, búl qasterli tәuelsizdigimizding jemisi. Burabaydyng auasynda qalyqtap jýrgen Abylay men Kenesary handardyn, azattyq jolynda qasyq qany qalghansha shayqasqan myndaghan batyrlardyn, qara qyldy qaq jarghan Qanay biydin, Birjan men Aqanday sal-serilerdin, Sәkendey qayratker-aqyndardyng aruaqtary da býgin shat-shadyman. Ólgenimiz tirilip, óshkenimiz jandy degenimiz, mine osy!

Tәnirding meyirimi týsken jer betindegi kez kelgen nýkte - kóktegi peyishting prototiypi. Múnday nýktelerde adam ózining gharyshpen baylanysyn sezinip, tylsym bir kýige týsetini belgili. Múnday nýktelerde sol aimaqty meken etken halyqtyng taghdyryn anyqtaytyn oqighalardyng da oryn alatyny bar. Kóp jaghdayda sol jerding tabighaty qúshaghyn panalaghan últty nәubetten saqtap, syrttan keletin keri әserlerden saqtap qalyp otyrady. Jappar IYemning sýiip jaratqan osynday ghajayyp nýktelerding bizding elde kóptep kezdesui de - Tәnirding bizding últqa degen erekshe iltipatyn anghartsa kerek. Sonday jerding biri - qasiyetti Burabay.

Aspannyng kóz jasynan jaralghan seksen kóli bar Kókshetaudyng býgin mereyi ýstem boldy. Tek qana kókshetaulyq emes, kýlli Alash júrty býgin bórkin aspangha atyp quanyp jatyr. Sonau orys patshasynyng jarlyghynan beri Shuchie dep atalyp kelgen ólkege qazaqqa kiyeli Burabay atauy resmy týrde qaytaryldy. Ýstimizdegi jyldyng 3 qyrkýieginde Elbasynyng pәrmenimen Shuchie audany Burabay audany bolyp ózgertildi. Búl qazaqtyng jenisi, búl qasterli tәuelsizdigimizding jemisi. Burabaydyng auasynda qalyqtap jýrgen Abylay men Kenesary handardyn, azattyq jolynda qasyq qany qalghansha shayqasqan myndaghan batyrlardyn, qara qyldy qaq jarghan Qanay biydin, Birjan men Aqanday sal-serilerdin, Sәkendey qayratker-aqyndardyng aruaqtary da býgin shat-shadyman. Ólgenimiz tirilip, óshkenimiz jandy degenimiz, mine osy!

Shonjar balyqtyng atymen atalyp kelgen búl kiyeli aimaqqa Burabay atauy qaytarylghan kýnnen bastap, búl ólkege jana tynys daryp, keleshekte órkendeu men gýldenuding jana belesteri bastalghany aqiqat. Sebebi, simvol degen júmbaq dýniyening kóp sharuagha әseri bolady. Burabay beride qazaqtyng qalmaqpen soghysy kezindegi han shatyry ornalasqan, dalalyq elorda bolghandyghy bylay túrsyn, jer planetasy jaralghannan bergi onyng júmbaq tarihy kónil audararlyq.

Miday jazyq dalamen kele jatqan sizding aldynyzdan ertegidegidey oazis shygha kelse qanday oigha qalasyz? Dәl osy sәtte sizding kókeyinizde tep-tegis dalada múnday ghajayyp taular, eshqanday ózen kelip qúimaytyn kólder, eshqanday jerden tamyr tartpaghan orman-toghaylar men tabighatyng ózi qashaghan aluan týrli tas mýsinder qaydan ghana búl jerge keldi degen súraq tuatyny zandylyq. Osy joldardy jazyp otyrghan paqyrynyz da búl súraqty ainalyp óte alghan joq. Dәl osynday tynymsyz saualdar mening mazamdy Bayanauylgha barghanda da alyp qoyghan. Burabaygha jasaghan byltyrghy saparymda men Kókshetau ónirine emes, Ontýstik Amerikanyng tropikalyq ormandarynda jasyrynuly jatqan Mayya taypalarynyng piramidalaryna tap bolghanday әserde qaldym.

Burabaydaghy taular litosferalyq plitalardyng tektonikasy arqyly dýniyege kelgen taulargha mýlde úqsamaydy. Kerisinshe, belgisiz bir tirshilik iyeleri qalap qoyghan arnayy formasy bar tas mýsinder siyaqty elestedi maghan. Mysalgha Oqjetpes tauy men onyng manayyndaghy kishigirim taular alyp kirpishterden tura qolmen qalanghan siyaqty. Onyng ýstine Oqjetpes tauy kәdimgidey ejelgi ghibadathanadan aumay qalghan. Mysyr mifologiyasynda eki sfinks turaly әngime bar. Qos sfinks beynelengen suret bir piramidanyng qabyrghasynda da qashalghany ras. Bir sfinks әriyne Mysyrda. Ekinshisin eshkim taba alghan joq. Alayda, Burabay kólindegi Júmbaqtas - sfinksten aumaytynyn jalghyz men ghana bayqagham joq.  Onyng ýstine qalyng toghaydyng arasynda alyp baspaldaq týrinde qalyptasyp qalghan silemder bar. Búl da qiyaly adamnyng oiyn san-saqqa jýgirteri anyq. Búnyng bәrin jogharyda aitqanymyzday Tәnirding qazaqqa bergen úly syiy - Burabaydyng kiyeliliginen kórgen jón. Tabighattyng tamasha shygharmalary - qazaqtyng menshigi, múnday keremet, tylsym landshaftyng bizding elimizde jaratyluy da qazaqtyng baghyna kóringen dýniye. Biz búl shaghyn maqalamyzda aitylghan jәitterdi qyzyq ýshin tizbekteudi maqsat qylghan joqpyz, osy ghajap tabighat ýlgilerining iyesi qazaqqa biylikting tarihy qadamy ýshin qúttyqtau aitudy múrat túttyq.

Sonymen Shuchie audany Burabay audany dep atalatyn boldy. Qazaqstannyng gauhartasy - súlu Kókshening anyzdary men ghasyrlar jylnamasyndaghy shuaqty kýnderi qayta janghyrdy. Ekinshi Shveysariya ataghyna ie Burabaydyng qúdyreti men últtyq ruhty asqaqtatyn quaty - boyymyzgha shipa, janymyzgha ot bere bersin!

Qútty bolsyn, aghayyn!

 

Siz ne deysiz?

Qalmahanbet MÚQAMETQALI, «Dala men Qala» aptalyghy Bas redaktorynyng orynbasary:

- Elbasynyng Shuche audanyn Burabay audany dep ózgertu turaly Jarlyghy әr qazaqtyng ruhyn silkindirip qana qoymay, jýrek týbinde úiyghan úly armanyn da oyatyp jibergeni anyq. Mәselen, Qazaqstanda orystandyru sayasatynyng salqyny tiygen jer-su ataulary әli de jyrtylyp airylady. Soltýstik ónirlerding shalghay auyldaryn bylay qoyghanda, shaghyn qalalaryna deyin bir kezgi qyzyl komissardyn, ary ketkende Alash jerine ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn orys mújyghynyn  qúrmetine atalyp otyrghany jasyryn emes. Mýmkin, el-jer atauyna qatysty ózgertuler kezen-kezenimen jýzege asyrylatyn is shyghar, alayda, tughan topyraghymyzdyng tarihy atauyna qatysty tújyrymdy ústanymdargha toqtaytyn mezgil jetken siyaqty. Tek, búl isti bir ghana Preziydentting moynyna artyp qoyyp qarap otyrugha bolmaytynyn el aghalary men eti tiri basshylar eskerui kerek. Ol әsirese, qazaghy qalyng ornalasqan aimaqtardan bastau aluy tiyis. Atap aitqanda, bir ghana Almaty oblysynda últtyq mýddege qayshy keletin eki birdey audan atauy bar. Olar - irgeles qonystanghan Panfilov pen Úighyr audandary. Osy eki ónirding baghzy ataulary әli de el auzynda atalyp jýr. Panfilovty Orbúlaq audany dep atau turaly sóz búrynyraqtan beri qozghalghanymen, әli kýnge nәtiyjesin bermey kele jatyr. Tegi, Mәskeu ýshin janyn qighan komandirding súsy aimaq basshylaryn ghana emes, eljandy azamattardyng da jigerin әli kýnge qúm etetin boluy kerek... Al, Úighyr audanyna Sharyn atauynyng súranyp túrghany anyq. Tipti, búl atau bolashaqta Qazaqstandaghy turizmning Otany retinde atalyp, әlem nazaryn ózine audaratynyna senimimiz mol. Endeshe... Orbúlaq audany men Sharyn audany túrghyndarynyng qúlaghyna altyn syrgha!

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407