Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4510 0 pikir 7 Qarasha, 2013 saghat 07:38

«AZATTYQ JOLYNDA QAZAQ HALQY QANSYRAP BAQTY, BIRAQ QAZA BOLGhAN JOQ»

Sonau HH ghasyrdyng basyndaghy Alash ziyalylarynyng aitqan el birligi, últ tútastyghy, últtyq iydeya turasyndaghy oilary әli kýnge deyin saf altynday qúndy. Biz alash qayratkerleri aitqan últtyq oilardan eshqashan alshaq ketken joqpyz. Qazaqtyng últ retinde qalyptasuynda qazaq ziyalylarynyng orny bólek. Olardyng ólen-jyry, shygharmalary qazaq últynyng ýni boldy. Qazaq әdebiyetine dara bolmysymen, ózindik qoltanbasymen kelgen qabyrghaly qalamgerlerimizding biri – Aqseleu Seydimbek edi. Aqseleu agha әdebiyetti damytyp qana qoyghan joq, qazaqtyng últtyq múrasyn jinap, «kýpi kiygen qazaqtyng mol múrasyn, shekpen jauyp» óz eline qaytardy. Biletinder, Aqseleu aghany serilerding songhy túyaghy dep jatady. Bizding biletinimiz – últ dese jany auyryp, últtyng mәselesi dese, jýregi kýigen qalamgerding azamattyq kelbeti ghana. Tómende alynghan oi-pikirler qogham qayratkeri, marqúm Aqseleu Seydimbek aghamyzdyng әr jyldary jazylghan maqalalarynan terilip alyndy. Arada úzaq jyldar ótse de, әli de sheshuin tappaghan, týitkildi mәseleler jeterlik. Qalamgerding kýni ilgeriden boljaghan keybir oilary býgingi qoghamnyng keybir kelensiz jayttaryn dóp basady. Qalay desek te, «jaqsynyng aty, ghalymnyng haty» ólmeydi degen osy... 

Sonau HH ghasyrdyng basyndaghy Alash ziyalylarynyng aitqan el birligi, últ tútastyghy, últtyq iydeya turasyndaghy oilary әli kýnge deyin saf altynday qúndy. Biz alash qayratkerleri aitqan últtyq oilardan eshqashan alshaq ketken joqpyz. Qazaqtyng últ retinde qalyptasuynda qazaq ziyalylarynyng orny bólek. Olardyng ólen-jyry, shygharmalary qazaq últynyng ýni boldy. Qazaq әdebiyetine dara bolmysymen, ózindik qoltanbasymen kelgen qabyrghaly qalamgerlerimizding biri – Aqseleu Seydimbek edi. Aqseleu agha әdebiyetti damytyp qana qoyghan joq, qazaqtyng últtyq múrasyn jinap, «kýpi kiygen qazaqtyng mol múrasyn, shekpen jauyp» óz eline qaytardy. Biletinder, Aqseleu aghany serilerding songhy túyaghy dep jatady. Bizding biletinimiz – últ dese jany auyryp, últtyng mәselesi dese, jýregi kýigen qalamgerding azamattyq kelbeti ghana. Tómende alynghan oi-pikirler qogham qayratkeri, marqúm Aqseleu Seydimbek aghamyzdyng әr jyldary jazylghan maqalalarynan terilip alyndy. Arada úzaq jyldar ótse de, әli de sheshuin tappaghan, týitkildi mәseleler jeterlik. Qalamgerding kýni ilgeriden boljaghan keybir oilary býgingi qoghamnyng keybir kelensiz jayttaryn dóp basady. Qalay desek te, «jaqsynyng aty, ghalymnyng haty» ólmeydi degen osy... 

Ýsh ghasyrgha sozylghan bodandyq kezeninde jýielerding almasuyna qaramastan, memlekettik tónkeristerding jýzege asqanyna qaramastan jәne iydeyalyq sayasy kózqarastardyng ózgeruine qaramastan Reseyde bir ghana jaghday ózgerissiz qalyp otyrdy. Ol bodandyqtaghy basqa da búratana delinetin halyqtar sekildi, qazaq halqyna da Resey imperiyasy ústanghan repressiyalyq-ekspansiyalyq pighyly men әreketi edi.

Qazaq halqy bodandyq kezinde atamekenining ýshten birinen airyldy. Edil (Volga), Hajytarhan (Astrahani), Sarytau (Saratov), Selebe (Chelyabinsk), Qorghan (Kurgan), Orynbor (Orenburg), Tómen (Tumeni), Baranauyl (Barnauyl), Anghar (Angara), Ýstiqút (Usti-kut), Ashyly (Achinsk), Baykól (Baykal), Enesay (Eniysey) dep atalatyn ondaghan-jýzdegen eldi mekender men jer-su ataularynyng kýni býginge deyin taza týrkilik qazaqtyq mәn-maghynada aityluy kóp jaydy anghartatyny aighaq.

Tek qana Kenes zamanynda 5 million qazaq repressiya men ashtyqtyng qúrbany bolyp, 2 millionday qazaq sheteldi panalaugha mәjbýr boldy. Qazir 4 millionnan astam qazaq dýniyejýzining 32 memleketin panalap, tili men dini әr týrli ortada ghúmyr keshude. 

Bodandyq kezeninde tabighat baylyghy qorqaulyqpen tonalyp, ekojýiege beyimdelgen dәstýrli sharuashylyq zorlyqpen ózgertilip, 1949-1989 jyldar aralyghynda 500-dey atom men sutegi bombalary synalyp, Qazaq dalasy ekologiyalyq sýrginge (kataklizm) úshyrady. Múnyng ózi úrpaqtyng túqym qoryna (genofond) әser etip, qazirge deyin últty azdyratyn qaterli faktor bolyp otyr.

Resey ekspansiyasy bel ala bastaghan HVII ghasyrdan bastap, 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisine deyingi aralyqta qazaq halqy otarshylyq ezgige qarsy 300-ge juyq últ azattyq kóterilisti bastan keshti. Alayda dýley kýsh qazaq halqynyng azattyqty kóksegen ruhyn údayy qangha túnshyqtyryp otyrdy.

Eng sonynda, qazaq halqy bodandyq kezeninde joyqyn ruhany ekspansiyany bas­tan keship, ghajayyp tóltuma mәdeniyeti kómeskilendi.

Mine, qazaq halqy qazirgi azattyghyna osynday nәubetterdi, esepsiz qiyanat, mehnat azaptardy basynan ótkerip jetti. Azattyq jolynda qazaq halqy qansyrap baqty, biraq qaza bolghan joq, esengirep baqty, biraq esinen adasqan joq, sýrindi, biraq qúlaghan joq.

***

Múnday ahualda kerek nyshan – adamdardy, partiyalardy, toptardy, diny konfessiyalardy biriktire alatyn jәne eliktire júmyldyratyn iydeya bolugha tiyis. Búl rette, obektivti aqiqat pen tarihy әdilettilikke des bergende, Qazaqstan ýshin irgetas bolatyn jalghyz ghana iydeya bar. Ol – qazaq iydeyasy. Qazaq iydeyasy ghana Qazaqstandy derbes memleket retinde daralap, jalpy qazaqstandyqtardyng býgingi jәne tarihy perspektivadaghy maqsat-mýddelerine irgetas bola alady. Búl túrghyda, qazaq iydeyasyn qazaqstandyq iydeya nemese últtyq iydeya dep te ataugha bolady.

***

Ras, Qazaqstan ondaghan últtyq diasporalardyng tarih tolghaghy mandaylaryna jazghan otany. Al qazaq halqy – sol últtyq diasporalardyng jarastyqty ómirlerine úiytqy bolatyn, úiytqy bolugha tiyis birden-bir tirek últ. Qazaqstanda qazaqtan basqa birde-bir últtyq diaspora últtyq iydeyagha úiytqy da, tirek te bola almaydy. Múny Qazaqstan Ýkimeti men Parlamenti ghana emes, býkil qazaqstandyqtar ómirlik aqiqat retinde sezinuleri kerek, moyyndaulary qajet jәne sezinip moyynday otyryp, ómirsheng әreketke kóshken abzal.

***

Qazaqstan qazirgi etnikalyq alashabyrlyqty, yaghny jýzden astam etnikalyq diasporalardyng qazaq jerinde ghúmyr keshuin Qúdaydan tilep alghan joq. Búl ahual búghan deyingi tarihy damu ýderisining nәtiyjesi, bylaysha aitqanda, býgingi qazaqstandyqtardyng mandaylaryna jazylghan taghdyry. Osynday ahualda, Qazaqstandaghy jýzden astam etnikalyq diasporalardyng әrqaysysynyng tarihy otandary bólek-bólek ekenin bile otyryp, sonymen birge sol etnikalyq diaspora ókilderining әrqaysysy mýmkindiginshe óz eline, óz Otanyna ketuge dilgir ekenin kóre otyryp, onday niyetting meylinshe tabighy da kisilikti úmtylys ekenin moyynday otyryp, sol jýzden astam últtyq diasporalardyng әrqaysysyna tarihy otanyndaghyday orta jasaymyz dep tyrashtanu, eng soraqysy, osynyng bәrin túrghylyqty qazaq halqynyng ómirlik mýddelerin shekteu arqyly jýzege asyrugha talpynu jәne múnday әreket qylyqty naghyz demokratiyalyq ýrdis dep qopii, aqiqatyn aitqanda, eng bir qiyalgha bergisiz jalpaqshesheylik bolyp shyghar edi. Óitkeni birtútas memleket ayasynda әr tekti etnikalyq maqsat-múratty jeke-jeke kýitteu arqyly kópshilik әleumetti jappay eliktire alatyn iydeal ornyqtyru әste mýmkin emes. 

***

Qyryq ru, qyryq jilik etnikalyq diasporalardyng Babyl (Vavilon) múnarasyn úqsata almay byj-tyj bolghany tarih taghylymynan tughan әpsana. Demek, jýzden astam últtyq diasporalardyng әrqaysysy tarih tolghaghy mandaylaryna jazghan Otany Qazaqstan ekenin moyyndar bolsa, onda tek qazaq halqy ghana sol últtyq diasporalardyng bastaryn biriktirip, olardyng jarastyqty ómirlerine úiytqy bola alatyn birden bir tirek últ ekenin de moyyndaugha tura keledi. Qazaqtardyng Qazaqstannan basqa ekinshi bir otany joq. Al Qazaqstandaghy basqa últtyq diasporalardyng bәrining de tarihy otandary bólek. Yaghni, qazaqstandyqtardyng bastaryn biriktirip, jarastyqty ómir jolyndaghy maqsat-múrattaryn bir arnagha toghystyra alatyn birden-bir últtyq memleketik iydeya – qazaq iydeyasy ekeni ómirding ózi úsynyp otyrghan aqiqat. Búl – ózimshil últshyldyqtan ada obektivti tandau ekenin әrbir qazaqstandyq yqylas iltipatpen moyyndaugha tiyis qajettilik.

***

Ókinishtisi, maqsatty әreketshildik degende, últtyq iydeyany temirqazyq etken, onyng jýzege asuyn kezen-kezenimen naqtylaghan, sala-salasymen saralaghan tegeurindi is-sharalargha Qazaqstan Ýkimeti men Parlamentining aitarlyqtay múryndyq bola almay otyrghanyn jasyru qiyn. Onday is-sharalarmen kópshilik әleumetti eliktire almay otyrghanyn da moyyndaugha tura keledi. Basqasyn bylay qoyghanda, últtyng últ bolyp qaluynyng negizi – tәuelsizdikti bayandy etetin, tóltuma mәdeniyetting irgetasy bolyp tabylatyn memlekettik til qazaq tilining qazirgi taghdyryna bir sәt den qoyyp qarayyqshy?! Qazaq tilin memlekettik dengeyde tútynylatyn til etu jolynda nebir janayqayynday sóz de aitylyp baqty. Nebir alqaly jiyndar da ótkizilip baqty, memlekettik dengeyde qauly-qararlar da qabyldanyp baqty. Biraq qazaq halqynyng úly tilining kýn ótken sayyn yghystyrylyp, kóz aldymyzda solghyn tartyp bara jatqanyn shyryldap túryp aitatyn, qúrbanshyldyqpen qorghaytyn kýn tuyp otyr. Óitkeni ómir aghymynyng qarqynyna qaray, bәrine de kónuge bolar, bәrine de shydaugha bolar, al keng maghynasynda últtyng jany bolyp tabylatyn tilge qaghaju kórsetu – aqtaugha da, aqtalugha da bolmaytyn tarihy qylmyspen teng qúbylys. Til jandy ýderis – tútynghan sayyn jetiledi, túqyrtqan sayyn ketiledi. Yaghni, til túqyrtylghan sayyn halyqtyng ruhy solady, últtyng ensesi basylady, elding patriottyq sezimi sónedi, sóitip basqa saladaghy ongha basty dep jýrgen әreket tirlikting bәri zaya ketedi. Búl – tarihtyng myng mәrte dәleldegen ashy shyndyghy.

***

Aqiqatqa des bersek, qazaq tili mem­le­kettik til dengeyinde tútynugha jaramay otyrghan joq, jarata almay jýn etkenning keri. Osydan myng jarym jyl búryn qalyptasqan jazba dәstýrding shyndauynan ótken qazaq tilinin, orta ghasyrdaghy Altyn Orda imperiyasynyng memlekettik tiline negiz bolghan qazaq tilinin, Qazaq handyghy kezinde qoghamdyq ómirdi jyraulardyng qanatty poeziyasymen, biy-sheshenderding qisyndy uәjimen rettep otyrghan qazaq tilinin, HH ghasyrda ghylymnyng barlyq salasynan oqulyqtar týzgen qazaq tilinin, әlemdik klassikalyq sóz ónerin, negizinen, sóiletip ýlgergen qazaq tilinin, tipten Marks pen Lenin shygharmalarynyng tolyq jinaghyn dýniyejýzinde orystardan keyin birinshi bolyp sóiletken qazaq tilinin, endi kelip, tәuelsizdik alyp, respublikadaghy qazaqtardyng sany 30 payyzdan 67 payyzgha jetip, týrki tildes halyqtardyng sany 70 payyzdy qúrap otyrghanda, qazaq tilining qaghaju kóruin nemen týsindiruge bolady?! Onyng sebebi, turasyn aitqanda, qazaq tili Qazaqstan Ýkimeti men Parlamentining tili bola almay otyr. Odan da góri ashyp aitar bolsaq, Qazaqstan Ýkimeti men Parlamenti últ taghdyryna qatysty osynau jauapkershilikti tereng sezine almay otyr, sezinse de, jaltaqtyq, tayghanaqtyq tanytyp otyr. 

***

Tarihtyng tar jol, tayghaq keshulerinde asyl qazynasyn, eldik aighaq belgilerin tonatyp alghan halyqtar, sóz joq, sol dәuletpen birge ózining tarihy jadyn da kómeskileydi. Eger ata babanyng kózindey bolyp, alys ghasyrlardan jetken múralardyng jip shyrghasy shyqpay tórinde bolsa, onday el ózin ghana terenirek týsinip qoymaydy, sonymen birge ózgege de týsinikti әri tanymal bolmaq. 

***

Tarihtyng tәlkegi kez kelgen eldin, memleketting shekarasyn ózgertip túratyny ayan. Múnday «jazmyshtan» qazaq halqy da shet emes. Jat júrttyng enshisi bolyp ketken atajúrttardy, tarihy mekenderdi dәl qazir qaytara qoy maqsat bolmasa da, ol turaly ghúmyr-shejiremizge qatysty derekterdi bilip otyru, úrpaq sanasynda ústau paryz. Syrtta qalghan atamekender de últ tarihynyng qúramdas bóligi bolyp tabylady.

***

Ádebiyet pen ónerge qatysty 1946 jylghy shyqqan qauly-qararlardyng jalpy ruhany ýderisimizge tiygizgen ziyandy әseri búl kýnde tolyq moyyndalyp otyr. HHI ghasyrdyng bastauynda bel alghan shynayy demokratiyashyl úmtylystarymyz ótkenimiz ben býginimizge shynshyldyqpen bagha berip, bolashaghymyzgha senimmen qaraudy talap etude. Janasha talgham talapqa oray, jasalghan jaqsy qadamdarymyz da joq emes. Shәkәrim, Ahmet, Maghjan, Jýsipbek, Mirjaqyp, Álihan syndy tarihy túlghalardyng qaytadan ruhany ómirbayanymyzgha ainaluy shyn mәninde tarihy әdildikting saltanat qúruy dep bilemiz.

Alayda birneshe úrpaqtyng sanasyn kóktey ótken ondaghan jyldar boyghy ruhany qiyanat pen әdiletsizdikting zardaby bes-alty túlghany aqtaumen ornyna kelmeydi. Búl – sayasy kóregendikpen jәne biyik parasatpen mәn berip, keng ayada әreket etse ghana ornyna keletin tarihy mindet.

Osy orayda jeke túlghalargha qo­sa tútas tújyrymdamalardyng rep­res­siyalanghanyna, halyqtyng tútas ta­rihy mәdeny tanymdarynyng búr­ma­langhanyna mәn berip, onyng zardap­taryn týsinip qana ong sheshim jasaugha bo­lady. Mәdeniyet tek qana ruhany sabaqtastyq saqtalghan ortada jasalugha tiyisti. Tarihy jәne mәdeny tә­jiriybesin ýzip alghan úrpaq bәrin de tyrbanyp qayta bastaugha mәjbýr. Demek, әrisi 20-30 jyldardaghy asyra silteuler men stalindik qughyn-sýrgin, berisi 1946, 1947, 1951, 1952 jyldardaghy odaqtyq jәne respublikalyq qauly-qa­rarlardyng tarihy jansaqtyghy men ghylymy dәieksizdigin eskermeu býgingi janasha oy josyqqa mýlde say kelmeydi. Al janasha oilau degenimiz – repressiyagha úshyraghan jeke adamdar men jeke shygharmalardyng artynda tútas oy tújyrymdar men halyqtyq dýnie tanymdardyng bar ekenin sezinu degen sóz.

***

Euraziyanyng apaytós dalasynda ózindik ómir-saltpen ghúmyr keshken kóshpeliler ortasynda songhy birneshe mynjyldyqty kóktey ótip kele jatqan bir ruhany ýrdis bar. Ol – sonau Giligameshten bastap, Qorqyt arqyly jalghasyn tapqan filosofiyalyq-dýniyetanymdyq úmtylys. Aytary oqshau, úsynary bóleu osynau ruhany ýrdis adamdy qúdiretti Qúdaymen taytalastyryp, tanymnyng týneginen jaryqqa qaray úmtylghan tamasha qúbylys edi. Onyng janghyryghy men jalghasy ruhany jәne materialdyq mәdeniyetimizding kóptegen ýlgilerinde bertin kelgenshe kórinis tauyp otyrdy. Ókinishke qaray, «mәdeniyetti taqyr jerde qalyptastyrudy» talap etken jalang úran ghylymy zerdege jol bermey keldi.

***

Qazir kez kelgen elding sayasy әleumettik, mәdeny ruhany ómirinde BAQ-tyng róli airyqsha ekeni dәleldeudi qajet etpeytin aqiqat. Dýniyejýzindegi damyghan elderding barshasy BAQ-qa últtyq, memlekettik qauipsizdikke pәrmendi yqpal etetin tetik retinde airyqsha mәn beredi. Ashyghyn aitu kerek, Qazaqstanda búl problemagha oidaghyday kónil bólinbey keledi. BAQ-tyng últ mýddesine qyzmet etu tetikteri qúqyqtyq túrghyda jerine jete bekemdelmegen, nәtiyjesinde atqarushy biylik organdary BAQ-qa tiyisti dengeyde baqylau jasay almay, yqpal ete almay otyr. Demokratiya men sóz bostandyghyn bir jaghynan jeleu etken, tәuelsiz BAQ degendi ekinshi jaghynan jeleu etken, belgili bir «myqtygha» arqa sýieudi ýshinshi jaghynan jeleu etken Qazaqstan BAQ-tary qazir tura maghynasynda últtyq jәne memlekettik qauipsizdikke ólsheusiz núqsan keltiruding qaynar kózine ainalghan. Qazir Qazaqstandaghy BAQ-tyng demokratiyasyn anarhiya, sóz bostandyghyn bassyzdyq, tәuelsizdigin jabayylyq, arqa sýieytin «myqtysynyn» boluyn separasiya dep baghalasa, әsire sóz bola qoymas. Basyn ashyp aitugha tura keledi, bizding múnday alandaushylyghymyz, aldymen orystildi BAQ-targha qatysty bolyp otyr.

***

Ákim saylanbaly bolu ýshin memleket ayasynda birtútas patriottyq sezim, bir býtin dil, bir maqsatqa baghyttalghan arman-ansar, bir arnagha toghysatyn әleumettik-ekonomikalyq jýie, birtútas tildik orta qalyptasuy kerek. Ázirshe búl talgham-talaptardyng qay-qaysysy da da Qazaqstanda alashabyr sipatta bolyp otyr. Ras, múnday alashabyrlyq úzaq merzimge sozylghan otarlyq jýiening tikeley saldary bolyp tabylady jәne onday zardaptan arylu ýshin uaqyt kerek. Búl zandylyqpen sanas­pay jasalghan memlekettik isting kez kelgeni ne jalang úran dengeyinde qalady, ne opyq jegizedi. Jeri satylsyn dep, memleketi ózgemen «odaq» bolsyn dep órekpiytinderi bar eldin, halyq dәuletin ishten de, syrttan da hantalapaygha saludy toqtatudyng tetigin taba almay otyrghan eldin, óz elin jamandap, ózge eldi adaqtaytyn pendeleri bar eldin, ol azday-aq, adamdary milliondap migrasiya jasap bosyp jýrgen elding ahualymen sanaspay, әkimderin saylanbaly bolsyn dep úsynys jasau – ne sholaq oilylyqtyn, ne ziyankestikting nәtiyjesi retinde qabyldanugha tiyis. 

***

Qazaqstannyng qazirgi sheneunikteri men sayasatkerleri «últ» dep qazaqstandyqtardy ataytyn ýrdis qalyptastyra bastady. Búl jay ghana sauatsyzdyqtan tuyndaghan bodau sóz emes, eng aldymen, sóz bolyp otyrghan últtyq mýddening kómeski tarta bastauynyng nyshany. Odan da naqtylanqyrap aitsa, Qazaqstannyng memlekettiligi men tәuelsizdigine úiytqy bolyp otyrghan qazaq últynyng tarihy ornyn moyyndaugha qymsynushylyq nemese moyyndaghysy kelmeushilik degen sóz. Búl mәsele songhy jyldary Qazaqstan sayasatkerleri ýshin әueze bolyp jýrgen «adam qúqyghy» turaly iydeyany zerdelegende odan әri aiqyndala týsedi. Osy tústa nazar audararlyq gәp, Qazaqstandaghy keybir sayasatkerler «adam qúqyghy» degen mәseleni gumanistik iydeya retinde ghana әuzelep qoymay, sonymen birge qaraqan bastarynyng pendeshilik ansaryn jýzege asyratyn tetik retinde de qarauynda bolyp otyr.

***

Kez kelgen órkeniyetti elde senzura da mәdeniyetting qúramdas bóligi bolyp esepteledi. Senzurasyz eldi tyiymsyz, kórgensiz el deuge bolady. Búl jerde Kenes ókimeti kezindegi әmirshil senzura emes, mәsele zanmen bekemdelgen senzuralyq tyiym tәrtip turaly bolyp otyr. 

***

Songhy 20-30 jylda shetelderdegi qazaq diasporasy Qazaqstannan oqulyq pen baspasóz ónimderin almaytyn bolghan. Múnyng ózi týbi bir tuysqan qazaqtardy ruhany alshaqtatyp qana otyrghan joq, kýn ótken sayyn tildik aiyrmashylyghy úlghayyp, etnikalyq tektestigi әlsirep, birin-biri jatsynu sezimi kýsheye týsude. 

Songhy jyldardaghy qazaq diasporalary túratyn shetelderdegi sayasy ahualdy eskere otyryp, shúghyl sharalar qoldanbasa, endi 10-15 jylda ýsh-tórt million qazaqtan tiriley airylamyz. 

Qazaqtardy óz Otanyna oraltudy tarihy nauqangha ainaldyra almay otyruymyz – memlekettik sayasatymyzdyng eng bir dәrmensiz halin kórsetedi. 

Qazaq diasporalaryn ýiirge qayta qosudyng joldary: Qazaqstan azamattyghyn berudi meylinshe jenildetetin Zang shygharu; negizinen auyl sharuashylyghymen ainalysatyn újymdardyng shyrqyn búzbay, sol mal-janymen, óz әkimshilik mamandarymen, óz mektepterimen alyp kelip, shaghyn-shaghyn sharuashylyq újymdaryn qúryp beru kerek, basym kópshiligin Ortalyq jәne Soltýstik oblystardyng jerine ornalastyru kerek; sonda olar memleketke salmaq týsirmeydi, kerisinshe, eki-ýsh jylda dýrildetip, payda keltiretin bolady, sheteldik qazaqtardyng ishinde ghylym men tehnika, óner salasynda siyrek kezdesetin mamandyq iyeleri bar, olardy óz mamandyqtary boyynsha ornalastyrudyng manyzy men paydasy airyqsha.

***

Últ mәdeniyetin kóterude tarihy túlghalardyn, óner men ghylym adamdarynyng parqyn dәl anyqtap, qabilet-qarymyn úrymtal paydalanyp, óz dengeyinde baghalap otyrugha airyqsha mәn beru kerek. Jabyny – túlpar, japalaqty – súnqar dep baghalaytyn elde últtyq talghamsyzdyq ornyghady. Odan da súmdyghy, rushyldyq sezim órship, etnikalyq biyik patriotizmning tútastyghyna, otanshyl kiyeli sezimge ólsheusiz ziyan keledi.

Osy orayda, tól mәdeniyetimizdi kóteruding eng mәndi tetigi – taza últtyq, taza dәstýrdi, taza tóltuma ónerding ókilderine birinshi kezekte mәn berilip, memlekettik dengeyde marapattalyp, aldymen solargha ataq lauazym berilip otyru kerek. Italiyanyng әnin jaqsy aitqan әnshini Qazaqstannyng Halyq әrtisi dep marapattau memlekettik dengeydegi mәdeny sayasattyng joqtyghyn ghana bildirmeydi, sonymen birge memlekettik dengeydegi mәdeniyetsizdigimizdi de bildiredi. Álemde ýsh mynday últ bar, sonyng bәrining tóltuma mәdeniyeti bar, olardyng bәrining de mәdeniyeti qadirleuge layyq. Biraq qazaq mәdeniyetining tek qana qazaq ortasynda, qazaq topyraghynda, qazaqy tóltumalyqta jasalatynyn әste esten shygharugha bolmaydy. 

Dәstýrli, tóltuma mәdeniyetimizding ókilderin elep-eskeru jәne olargha artyqshylyqpen qarau arqyly halyqtyng ruhany talghamy tóltumalyqta tәrbiyelenedi. Jat óner myng jerden asyl bolghanymen, olargha orynsyz tabynsaq, halqymyz óz múrasynan ózi jerinetin bolady. Bizding halyq qazir osynday haldi bastan keshude.

***

Qazaqtyng basym bóligi auylda túrady jәne últtyq tóltumalyqtyng da, últtyq ónerding de qaynar kózi әzirshe solar. Olar qazir mәdeny ruhany bas iyesiz kýy keshude. Múnyng saldary belgili dәrejede halyqtyng pәtua birligine zardabyn tiygizip, ózimshil kýiki sezimderin úshtauda. 

***

Eshbir últqa tildi qúday syigha tartpaghan nemese әldebir «mәdeniyettileu» deytin elden darymaghan. Etnostyng ózi siyaqty tilding de eng ózekti tamyry ekojýiemen sabaqtas. Til kez kelgen últ ýshin qapysyn tauyp qolgha týsiretin sayasy úpay, ya bolmasa, mәdeny olja emes. Til eng aldymen ósken ortanyn, basqan topyraqtyn, ishken sudyn, jútqan auanyn, týsken sәulening nәtiyjesi. Sondyqtan, til kez kelgen basy júmyr pendening biopsihologiyalyq bolmysynan bastap, mәdeny ruhany bolmysyna deyingi eng negizgi anyqtauysh bolyp tabylady.

***

Qazaq tiline memlekettik status berilse bitti, býkil Qazaqstan halqy qazaqsha sóilep, jazugha mәjbýr bolady eken dep oilau meylinshe qate. Qazaq tiline memlekettik status beru – búl tildi joyylyp ketu qaupinen saqtaytyn jalghyz ghana kepildik ekenin týsinuimiz kerek. 

Býgingi tanda Qazaqstandaghy qazaqtardyng 40 payyzynyng óz tilin bilmeytindigin aitsaq, respublikadaghy 205 audannyng 23-inde ghana (resmy týrde 38-inde) qazaq tilinde is qaghazdarynyng jýrgiziletinin eskersek, 1989 jyldyng basynda orys tilindegi balabaqshalarda bir millionday bala tәrbiyelegende, qazaq tilindegi balabaqshada 80 myng ghana balanyng tәrbiyelengenin (yaghni, 12 ese az), onyng ózi arnauly bilimi bar tәrbiyeshiler men tәrbie qúraldarynyng jetispeuinen aty bar, zaty joq kýy keshkenin eles­tetsek, eng sonynda respublikadaghy qazaqtardyng ishinde arnauly kәsiby dayyndyqtan ótken sanauly ghana filologtar men lingvisterden basqa birde-bir mamandyqtyng iyeleri tym bolmasa, óz mamandyghy turaly taza qazaq tilinde әngimelep bere almaytyn halge tap bolghanyn aitsaq... qazaq halqynyng basyndaghy osynau nәubetti respublikamyzdaghy orys, ukraiyn, nemis, korey, úighyr siyaqty óz aldyna tildik ýlken otandary bar bauyrlarymyz da týsiner dep senemiz. Senemiz dep qaytalap aitamyz, Qazaqstanda qazaq tiline memlekettik status beru – búl tildi joyylyp ketu qaupinen saqtaytyn jalghyz ghana kepildik. 

Dayyndaghan 

Gýlzina BEKTAS

"Týrkistan" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5417