Sәken SYBANBAY. «Kәkәi» kim? «Áyәi» she?
Kýni keshege deyin memlekettik BAQ-tan tek bir saryndy janalyq estip kelgen júrtshylyqtyng qúlaghy ocy apta tua sala tosynnan tosansy bastady. Qyzyq bolghanda, ýkimet júmysyn... ýkimettik BAQ synaugha kóshti! Búl ne? Tonnyng jibui me? Senning búzyluy ma? Elbasy ózgere bastaghan ba?..
ÝKIMET:
«Sorlygha soyyl búryn tiyedi»
Atqarushy biylikke jan-jaqty shabuyl bastalghan kezde oghan pәlenbayynshy bolyp tiyisu – qay jaghdayda da abyroy әperer is emes. Kesheli beri elding bәri sabap jatqan beysharagha jol-jónekey jabyla ketken de jarasa qoymas. Áytse de, ýkimetke qarsy ýdere shapqan toptyng shany arasynan aman qalsaq, myna sózimizge nazar audararsyz: Serik Ahmetov ýkimeti – Qazaqstan tarihyndaghy eng jii synalghan ýkimetterding biri eken. Múny bir deniz.
Ekinshiden, ýkimet rasynda da ne elbasy eskertip, esine salghan, ne ózi úiytqy bolghan baghdarlama-bastamanyng birde-birin ayaghyna deyin jetkizgen joq. Sebebi, ol josparlardyng bissimillәsi Kәrim Mәsimov ýkimette ýkilenip otyrghan kezde bastalghan edi. Al Ahmetov atqarushy biylikke kelgen son, Mәsimovting mynqighan múrasyn ilip әketkeni esh bayqalmaydy.
Kýni keshege deyin memlekettik BAQ-tan tek bir saryndy janalyq estip kelgen júrtshylyqtyng qúlaghy ocy apta tua sala tosynnan tosansy bastady. Qyzyq bolghanda, ýkimet júmysyn... ýkimettik BAQ synaugha kóshti! Búl ne? Tonnyng jibui me? Senning búzyluy ma? Elbasy ózgere bastaghan ba?..
ÝKIMET:
«Sorlygha soyyl búryn tiyedi»
Atqarushy biylikke jan-jaqty shabuyl bastalghan kezde oghan pәlenbayynshy bolyp tiyisu – qay jaghdayda da abyroy әperer is emes. Kesheli beri elding bәri sabap jatqan beysharagha jol-jónekey jabyla ketken de jarasa qoymas. Áytse de, ýkimetke qarsy ýdere shapqan toptyng shany arasynan aman qalsaq, myna sózimizge nazar audararsyz: Serik Ahmetov ýkimeti – Qazaqstan tarihyndaghy eng jii synalghan ýkimetterding biri eken. Múny bir deniz.
Ekinshiden, ýkimet rasynda da ne elbasy eskertip, esine salghan, ne ózi úiytqy bolghan baghdarlama-bastamanyng birde-birin ayaghyna deyin jetkizgen joq. Sebebi, ol josparlardyng bissimillәsi Kәrim Mәsimov ýkimette ýkilenip otyrghan kezde bastalghan edi. Al Ahmetov atqarushy biylikke kelgen son, Mәsimovting mynqighan múrasyn ilip әketkeni esh bayqalmaydy.
Ýshinshiden, ýkimetting preziydent «әit!» dese túryp, «tәit!» dese jata ketetini beseneden belgili. Memleket basshysy aitpasa, tapsyrmasa, baghyt bermese, ózdiginen ógizayanmen jýruge de erinedi. Sirktegi ýiretindi attay «qojayyn» qamshyny shart etkizip soghyp qalsa, zuyldap ala jóneledi de, «ana kisinin» nazary bәsensy bergende bayaghy mimyrt ayanyna qayta kóshedi. Memleket basshysy «tikeley kónil bólmese», jelkesinen qarap «qatang qadaghalamasa», «osy uaqytqa deyin osyny bitirmesender, oryndarynnan alamyn» dep qorqytpasa qimyldamaytyn ýkimet qaytip el kónilinen shyghady? Búdan keyin júmysyn shiratpasa, ýkimetting osy qúryghany – qúryghan. Áytpese shahmat taqtasyndaghy shym-shytyryq oiyn taghy jalghaspaq. Qúday saqtasyn, bәrimiz ýshin de ýkimetting túraqtylyghy jaqsy. On shaqty ministrding qayta-qayta portfeli auystyrghanynan kelip-keter payda joq. Astan-kesteng auysudan mýiiz shyqsa, osy kýnge deyin búghy mýiizdi bop qalar edik qoy...
«Sorlygha soyyl búryn tiyedi» deydi qazaq. Biraq búl ýkimet soyyl tiymey-aq sorlap jýr edii. Qazaqstannyng tarihyna qarasaq, bayaghy Ákejan Qajygeldin men Imanghaly Tasmaghambetov túsyndaghy ýkimet qana ózindik ústanymymen, aiqyn sayasatymen este qalghanday. Ol dәuirdegi belsendi ýkimet bú kýnde týsimizge ghana kirer...
PREZIYDENT:
«Sorlylardy» jinap alghan kim?
Ýkimetting ýreyin úshyrghan ýshbu әngimening әlqissasy, ózderiniz bilesizder, Núrsúltan Nazarbaevtyng auzynan shyqty. Preziydent әkimshiligining qyzmetin jetildiru mәselelerine arnalghan kenesinde Últ kóshbasshysy:
– Apparat memlekettik baghdarlamalardyng oryndalu barysyn baqylap, kemshilikterdi aiqyndaugha jәne olardy tiyimdi iske asyru jóninde naqty sharalardy belgileuge tiyis. Ýkimetting keneytilgen otyrysynda mening tarapymnan aitylghan syndardan tiyisti qorytyndy shygharyluy kerek. Búl baghyttarda qanday júmystar jýrgizilip jatqany, kimder jauapqa tartylghany jәne jazalanghany turaly әrbir fakt boyynsha halyq aldynda esep berip, BAQ-ta jariyalau jóninde tapsyrma berilgen... Sondyqtan әrkimnen tek óz baghyty boyynsha baghdarlamalardyng oryndaluymen ghana emes, sonday-aq Ýkimettin, ministrlikter men vedomstvolardyng júmysyndaghy kemshilikterdi jong jónindegi barlyq núsqauymnyng oryndaluymen qatang týrde júmys jýrgizuin talap etemin, – dedi.
Elbasy aitpay-aq túr eken, osy sóz o kisining auzynan shyqqan zamat býkil BAQ aighaydy saldy kelip! Atqarushy biylikting it terisin basyna keptedi: «sylbyr», «bolbyr», «jaybasar», «enjar», «bos sózi kóp, isi joq», taghysyn taghy, әiteuir aitylmaghan syn, taghylmaghan aiyp qalmady.
Bir jaghynan, ministrler men әkimderding kóbi әlgi sipattamalargha layyq ekeni de ras. Ótken aidaghy bir keneste bayqalghan kórinis sony anghartady. Jalpy, «kenes» dep atalatyn jiyngha júrt belgili bir mәseleler tónireginde kenesu, aqyldasu ýshin keledi emes pe? Onyng ýstine, keneser, әri-beriden song qyzylkenirdek bop kerildeser mәsele qoghamnyng qay salasynda da jetkilikti. Biraq әlgi jinalys kenesten góri orta mekteptegi bir nashar synyptyng sabaghyna kóbirek úqsap ketti. Onday synypta tek múghalim ghana sóilep, qalghandary partadan bas kótermey, jyghylyp jatyp alushy edi ghoy. Múnda da tap solay boldy. Týsindirushi de, úrsushy da, súraushy da, eshkim ýndemegen song oghan ózi jauap berushi de tek bir adam – preziydent.
Ekinshi jaghynan, osynday «synypta» tek osynday «oqushylardyn» ghana boluy – tek sol «sorlylardyn» ghana kinәsi me? Sol «sylbyr», «bolbyr», «jaybasar», «enjar», «bos sózi kóp, isi joq»... beysharalardy ýkimetke tandap, súryptap, jiyp alghan kim eken ózi? Aqyry emge paydasy joq eken, týgel taratyp jiberip, әri isker, әri memleketshil, әri belsendi, әri bastamashyl, әri úqypty adamdardy jinap alugha kim kedergi? Álde býkil Qazaqstannan onday adamdar tabylmay ma? Onda әlgi beybaqtargha nege sonsha shýiligemiz?
Ýshinshi jaghynan, osynday ýkimetpen biz qalay «Qazaqstan-2030» baghdarlamasyn merziminen búryn «jýzege asyryp», qalaysha ýzdik elu elding qataryna bayqamay «enip ketip» jýrmiz? Osy jaghy týsiniksizdeu...
BAQ:
Basty sorly osy bolmasa iygi edi...
N.Nazarbaevtyng әlgi sózinen song memlekettik BAQ bayghús ózi әldeqashan úmytqan... «synau» degen júmysqa kirisip ketti. Tipti «ýkimet qayda qarap otyr?!» degen sóz key basylymdardyng aidaryna, qoghamnyng túraqty qaljynyna ainaldy. Mәselen, belgili sayasattanushy Aydos Sarym ózining feysbuktaghy paraqshasynda: «Ýkimettik jәne núrotandyq BAQ-tardan «ýkimetti synanyzshy» dep ótingen qonyraulardy estiytin de kýnge jetippiz. Demek, ómirimiz bosqa ótip jatqan joq. Men ghoy birdeme etermin. Al әlgi gazetter әdet qyp alsa, ne bolmaq?» – dep jazdy.
Synaghanda, BAQ sol әlgi sylbyr ýkimetti ghana synap jatyr. Búl oiynnyng qanday nәtiyjemen ayaqtalary da belgisiz. Shynyna kelsek, BAQ bas-kóz joq kirisip keterdey de esh ózgeris joq. Mynany qaranyz: preziydent «Ýkimet nege memlekettik baghdarlamalardy jýzege asyrmaydy, nege olardyng oryndaluyn qadaghalamaydy?» dedi me? Desin. Búl – onyng júmysy. Ýkimetting sony jýzege asyrmay, oryndaluyn qadaghalamay otyrghany da ras. Yaghni, ol júmys istemey otyr. Al ýkimetting júmys istemey otyrghanyn jazu – BAQ-tyng mindeti. Bireu arnayy aitpay-aq, «ýriyt, soq!» dep aitaqtamay-aq, kýndelikti atqarar tirligi. Kóshe sypyrushynyng kóshe sypyrghanynday, anasynyng balasyna auyq-auyq emshek bergenindey ghana qarapayym júmysy. Yaghni, «Preziydent BAQ-qa bostandyq әperdi!» dep dabyralaytyn da dәnemesi joq.
Jalpy, bizding elde eshqanday da biylik salasy óz mindetin adal atqaryp otyrghan joq. Eger preziydent jaqsy júmys istese, ýkimet, parlament jәne sot jýiesi onymen tize qosa qimyldasa, BAQ osylardyng bәrining júmysyn qadaghalasa, onda bizding jaghdayymyz bú kýngiden әldeqayda jaqsy bolar edi.
BAQ-ty bizding biylik 22 jyldan beri óz mýddesi ýshin barynsha tiyimdi paydalanyp keledi. Qalamasa, dop qyp qúshyrlana tebe salady, qalasa, qaytyp qúshaghyna ala salady. Qalayda elektoratty uysynan shygharmau maqsatynda shynjyrlap ústaghandy tәuir kóredi. Preziydentting keshegi sózi – shynjyrdy eptep úzartqan týrleri. Kýsheyip bara jatsa, keri tarta salmaq. Biz – tym úmytshaqpyz. Biylik tәtti kýlshe nemese birer kesek et tastasa, bәrin de esten shygharamyz. Áytpese, múnyng bәri – ótken ghasyrdyng 90-jyldary-aq bastan keshirgen jayttar.
Últtyq BAQ-ty tek óz tapsyrysyn búljytpay oryndaushy retinde ghana kóretin «syrty – qazaq, ishi – orys» biylik oghan sol ózine birdene qajet bolghan kezde baryp nazar audarady. Ol ózining (demek, memlekettin) sayasatyn halyqqa adal jetkizip otyrghan iydeologiyalyq qúraldy (yaghni, qazaq baspasózin) tym bolmasa, sol adaldyghy ýshin syilay bilmegen jerde, onyng aqparattyq-mәdeny kenistikte jetekshi oryngha shyghuyn qamtamasyz etuge úmtylmaghan jerde «ol, yaghni, biylik qazaq tilindegi BAQ-tyng damyp ketuine asa mýddeli emes» degennen basqa qanday qorytyndy shygharugha bolady?..
Bile bilse, últtyq BAQ-tyng qazaq memlekettiligin ornatu ýshin qajet komponentterding bәrin ótken ghasyrdyng 90-jyldarynan bermen qaray tizip kórsetip, qayta-qayta qúlaqqaghys etip kele jatqany – biylik ýshin dayyn kompas edi. Ol óz baghytyna sol baghdardyng bәrin bolmasa da, birazyn ýilestire alghanda, Qazaqstanda býgingidey qazaq mәselesi tuyndamas ta edi.
* * *
(Yqshamdalyp alyndy. Týpnúsqadaghy taqyryp ózgertildi)
«Obshestvennaya pozisiya»
(«DAT» jobasy, № 36 (212), 7 qarasha 2013 jyl)