Qúl-Múhammed: Últtyq iydeya degenimiz – bәsekege qabilettilik
Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetinde brifing ótkizip jatqan QR Mәdeniyet jәne aqparat ministri M.A.Qúl-Múhammed Preziydent Nazarbaev belgilegen strategiyalyq mindetter turaly aita kelip, «Elbasy Joldaulary turaly az jazylyp jatqan joq, biraq sonyng kópshiliginde tereng taldaudyng ornyna qúrghaq maqtau basym» dedi. Jәne bylay dedi:
Strategiyalyq mindet turaly
Elbasymyz ózining ótken jylghy barsha qazaqstandyqtargha arnaghan tarihy Joldauynda Qazaqstannyng 2050 jylgha deyingi damu strategiyasyn taygha tanba basqanday etip aiqyndap berdi. Preziydentimizding әr Joldauynyng qanday jaghdayda dýniyege kelgeninen habardar adam retinde әueli osy Joldaudyng tarihy manyzdylyghyna toqtala ketkim keledi.
Esterinizde bolar, Núrsúltan Ábishúly el damuynyng eng qiyn kezeninde 1997 jyly qazaq qoghamyn ghana emes, býkil Tәuelsiz Memleketter Dostastyghyn, bizding barsha strategiyalyq әriptesterimizdi dýr silkindirgen ózining alghashqy әri tarihy Joldauy «Qazaqstan - 2030» strategiyasyn jariyalady. Búl óte batyl, óte optimistik jәne eshbir әsireleusiz alysty boljaghan óte kóregen qújat boldy. Keyin biz siyaqty damu jolyna týsken kóptegen memleketter ýshin búl strategiya myna almaghayyp zamanda qanday baghytqa bet alyp, kimge qarap boy týzeytin baghyt-baghdar bolghanyn da sayasy saraptamashylar әldeqashan moyyndady.
Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetinde brifing ótkizip jatqan QR Mәdeniyet jәne aqparat ministri M.A.Qúl-Múhammed Preziydent Nazarbaev belgilegen strategiyalyq mindetter turaly aita kelip, «Elbasy Joldaulary turaly az jazylyp jatqan joq, biraq sonyng kópshiliginde tereng taldaudyng ornyna qúrghaq maqtau basym» dedi. Jәne bylay dedi:
Strategiyalyq mindet turaly
Elbasymyz ózining ótken jylghy barsha qazaqstandyqtargha arnaghan tarihy Joldauynda Qazaqstannyng 2050 jylgha deyingi damu strategiyasyn taygha tanba basqanday etip aiqyndap berdi. Preziydentimizding әr Joldauynyng qanday jaghdayda dýniyege kelgeninen habardar adam retinde әueli osy Joldaudyng tarihy manyzdylyghyna toqtala ketkim keledi.
Esterinizde bolar, Núrsúltan Ábishúly el damuynyng eng qiyn kezeninde 1997 jyly qazaq qoghamyn ghana emes, býkil Tәuelsiz Memleketter Dostastyghyn, bizding barsha strategiyalyq әriptesterimizdi dýr silkindirgen ózining alghashqy әri tarihy Joldauy «Qazaqstan - 2030» strategiyasyn jariyalady. Búl óte batyl, óte optimistik jәne eshbir әsireleusiz alysty boljaghan óte kóregen qújat boldy. Keyin biz siyaqty damu jolyna týsken kóptegen memleketter ýshin búl strategiya myna almaghayyp zamanda qanday baghytqa bet alyp, kimge qarap boy týzeytin baghyt-baghdar bolghanyn da sayasy saraptamashylar әldeqashan moyyndady.
Elbasynyng strategiyalyq jospary ret-retimen, kezen-kezenimen jýzege asyp, Qazaqstan-2030-da belgilengen mejeler merziminen kóp búryn oryndala bastady.
Qazaqstan ghasyrlar toghysyndaghy qiyndyqtardy erkin enserip, damudyng jana kezenine – janghyru men janaru kezenine ayaq basty.
Mine, el damuynyng erekshe kezeninde - 2005 jyly Elbasymyz ózining «Qazaqstan – sayasi, әleumettik jәne ekonomikalyq jedel janaru jolynda» atty Joldauyn jariyalady. Búl qújat Qazaqstannyn Elbasy tandaghan sayasy jýiesi zamana synynan sýrinbey ótip, әbden shyndalyp, nyghayghanyn, Memleket basshysy jasaghan ekonomikalyq modelimizding birden bir dúrystyghyn naqtylap, milliondaghan qazaqstandyqtardyng әl-auqatyn arttyratyn jana reformalargha danghyl jol ashty.
Kelesi 2006 jylghy Joldaudy Elbasymyz elimizding әlemdegi 50 bәsekege qabiletti elderi qataryna qosyluynyng strategiyasyn aiqyndap, barsha qazaqstandyqtar ýshin últtyq iydeya retinde qabyldanghan bәsekege qabilettilik formulasyn anyqtap berdi.
Shyndyghynda, últtyq iydeya degen ne? Búl – Elbasymyz «soqyrgha tayaq ústatqanday» kórsetip bergen bәsekege qabilettilik emes pe?! Mәselen, eger Siz oqushy bolsanyz – orta bilim jýiesi, student ýshin – joghary bilim sapasy, әr salanyng mamany ýshin – óz mamandyghynyng sheberligine jetu, jalpy memleket ýshin әlem memleketterining aldynda bolu – bәsekege qabilettilikting basty belgisi bolyp tabylady dep bilemin.
Elbasymyz ózining búdan keyingi 2007 jylghy Joldauynda ótken eki jyl ishindegi qol jetken tabystar men jetistikterdi qorytyndylap, jana Qazaqstannyng jana әlemdegi orny men aldaghy maqsat-mindetterin aiqyndap berdi.
Mine, qarap otyrsanyz, Elbasynyng әr Joldauynyng astarynda asa ýlken mәn-maghyna, strategiyalyq maqsat-mindetter men olargha jetuding әdis-tәsilderi jatyr.
Elbasy Joldaulary turaly az jazylyp jatqan joq, biraq sonyng kópshiliginde tereng taldaudyng ornyna qúrghaq maqtau basym. Keng otyryp kezdesuge uaqyt kelgende búl taqyrypqa erkin pikir alysarmyz. Endi ótken jylghy Joldaudaghy maqsat-mindetterge toqtala keteyin.
Eger múqiyat nazar audaratyn bolsanyz, «Qazaqstan-2050» startegiyasynan keyin «Qalyptasqan memleketting jana strategiyalyq baghyty» dep jazylghan.
IYә, biz Elbasynyng tarihy enbegining arqasynda biz birjolata memleket bolyp qalyptastyq. Sondyqtan jana strategiya – qalyptasqan memleketting baghyty bolyp esepteledi.
Endi alda qanday maqsat-mindetter túr? Joldauda bәri anyq, aiqyn kórsetilgen:
- quatty da tabysty memleket boluymyz kerek;
- demokratiyalandyru ýrdisin jalghastyru qajet;
- qoghamda tatulyq pen kelisimdi berik ústanuymyz kerek.
Búl tabystargha jetu onay emes. Ony ústap túru odan da qiyn. Alda san týrli qauip-qaterler kýtip túr. Ony býkil el, halyq bolyp enseruimiz kerek. Mine, osynyng bәrin oy eleginen, tolgham tezinen ótkize kelip, Elbasymyz «Qazaqstan - 2050» strategiyasyn, basqasha aitqanda, kýn sayyn qúbylyp túrghan myna zamandaghy Qazaqstan Respublikasynyng jana baghytyn úsyndy.
Nege jana baghyt? Óitkeni, biz әuelgi meje - әlemdegi bәsekege qabiletti 50 elding qataryna endik. Enip qana qoyghan joqpyz, әlemdik damu iyerarhiyasynyng jana biyigine órley bastadyq. Endigi meje – damyghan otyzdyq.
Búl – elimizding mәdeniyet jәne aqparat salasy ýshin de týpkilikti maqsat. Elbasymyz «Qazaqstan - 2050» strategiyasynda: «Dәstýr men mәdeniyet – últtyng genetikalyq kody» dey kelip, aldymyzgha naqty mindetter jýktedi. Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi osy strategiyalyq mejelerge jetu ýshin bar kýsh-jigerin júmsaytyn bolady.
«Mәdeny múra» baghdarlamasy turaly
Últtyq mәdeniyet turaly oy tolghaghanda, aldymen auyzgha sol halyq dýniyege әkelgen mәdeny múra oralady. Elbasymyz osydan tura 10 jyl búryn ózining 2003 jylghy Joldauynda Ýkimetke «Mәdeny múra» baghdarlamasyn jasaudy tapsyrghan bolatyn.
On jyl ishinde úlan-ghayyr júmystar atqaryldy. Qazaq tarihyna qatysty qytay, monghol, iran, arab, týrik múraghattaryndaghy, Europa men Aziyanyng ózge de elderining san aluan qorlary men kitaphanalaryndaghy ondaghan myng qújattardyng kóshirmesi alynyp, ghylymy ainalymgha týsti. Solardyng negizinde kóptegen monografiyalar, oqulyqtar jәne zertteu enbekter jaryq kórdi.
Qazaqstan aumaghyndaghy 37 kóne qalalar zerttelip, 113 tarihiy-mәdeny eskertkishterge janghyrtu júmystary jýrgizildi.
Qazaq halqynyng tarihynda birinshi ret 93 tomdyq «Babalar sózi» degen atpen qazaq auyz әdebiyetining jinaghy jaryq kórdi.
Ghylymi, foliklorlyq ekspedisiyalar men zertteuler nәtiyjesinde «Qazaqtyng 1000 әni», «Qazaqtyng 1000 kýii», «Qazaqtyng 50 batyrlar jyry» atty biregey jobalar jýzege asyryldy.
Bayqaysyz ba, últtyq mәdeniyet Elbasynyng osydan 10 jyl búrynghy Joldauynyng shapaghatyn әli kóru ýstinde.
Abai.kz