Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4275 0 pikir 11 Qarasha, 2013 saghat 08:16

Shynar Múratqyzy. Abay mektebi: Árham Ysqaqov

 (Árham Kәkitayúly Ysqaqovtyng dýniyeden ótkenine 50 jyl)

 

Abaytanugha zor ýles qosqan úly aqyn úrpaqtarynyng biri, Abaydyng nemere inisi - Árham Ysqaqov.

Onyng әkesi Kәkitay Ysqaqúly – Abaydyng túnghysh jinaghyn 1909 jyly  Peterborda bastyryp shygharghan jәne aqyn ómirbayanyn qaghazgha týsirgen, 24 jyl Abaydyng tәrbiyesinde bolghan nemere inisi.

Árham Kәkitayúly Ysqaqov1885 jyly Shynghystauda, ýlken Aqshoqy degen jerde dýniyege kelgen.

Aqshoqy 1860 jyldan – atasy Ysqaqtyng qonysy.Qúnanbay  Tәnirberdi, Abay, Ysqaqqa jeke mal, jer bergende qatar berip, bir mezgilde ýilendirip, ózderin bólek otau ghyp shygharghan eken. Sol ýsh otaudy Shynghys taudyng kýn shyghys dalasynda  70-80 shaqyrymday jerdegi  Aqshoqy, Alshyn, Tesip shyqqan atalatyn mol pishendi qalyng qoryqqa ornalastyrady.

Kәkitaydyng bәibishesi Salihadan tughan túnghyshy Árham qazaq salty boyynsha atasy Ysqaqtyng bauyrynda ósip tәrbiyelengen. Qystauy men jaylauy qatar bolyp, auyl aralary jaqyn bolghandyqtan, Árham Ysqaq pen Abay ýiindegi alghashqy nemere boldy.

Abaytanu mektebining iri ókili Qayym Múhamedhanov óz maqalasynda Árham jóninde: «Árham 9 jasynda eskishe oqugha týsip, 4 jyl auyl moldasynan sabaq alyp, sauatyn ashqan adam. Biraq, Abaydyng ózi oghan ýlken mektep bolghan», - deydi.

 (Árham Kәkitayúly Ysqaqovtyng dýniyeden ótkenine 50 jyl)

 

Abaytanugha zor ýles qosqan úly aqyn úrpaqtarynyng biri, Abaydyng nemere inisi - Árham Ysqaqov.

Onyng әkesi Kәkitay Ysqaqúly – Abaydyng túnghysh jinaghyn 1909 jyly  Peterborda bastyryp shygharghan jәne aqyn ómirbayanyn qaghazgha týsirgen, 24 jyl Abaydyng tәrbiyesinde bolghan nemere inisi.

Árham Kәkitayúly Ysqaqov1885 jyly Shynghystauda, ýlken Aqshoqy degen jerde dýniyege kelgen.

Aqshoqy 1860 jyldan – atasy Ysqaqtyng qonysy.Qúnanbay  Tәnirberdi, Abay, Ysqaqqa jeke mal, jer bergende qatar berip, bir mezgilde ýilendirip, ózderin bólek otau ghyp shygharghan eken. Sol ýsh otaudy Shynghys taudyng kýn shyghys dalasynda  70-80 shaqyrymday jerdegi  Aqshoqy, Alshyn, Tesip shyqqan atalatyn mol pishendi qalyng qoryqqa ornalastyrady.

Kәkitaydyng bәibishesi Salihadan tughan túnghyshy Árham qazaq salty boyynsha atasy Ysqaqtyng bauyrynda ósip tәrbiyelengen. Qystauy men jaylauy qatar bolyp, auyl aralary jaqyn bolghandyqtan, Árham Ysqaq pen Abay ýiindegi alghashqy nemere boldy.

Abaytanu mektebining iri ókili Qayym Múhamedhanov óz maqalasynda Árham jóninde: «Árham 9 jasynda eskishe oqugha týsip, 4 jyl auyl moldasynan sabaq alyp, sauatyn ashqan adam. Biraq, Abaydyng ózi oghan ýlken mektep bolghan», - deydi.

Árham ata qyzy Minәsh apaygha jazghan hatynda: «Jasymda músylmansha oqyp hat tanydym. Oryssha oqugha densaulyghym jaramady», - degen.

Kәkitay erjetken balasynyng oryssha bilim aluyn jón kórgenimen, atasy Árhamnyng densaulyghynyng nasharlyghyna baylanysty, onyng Semeyde oquyna qarsylyq bildirgen. Árhamnyng ornyna Kәkitay kishi úldary Bilәl men Daniyaldy alyp, Semeyge attanghan.

Oryssha oqytqannyng ornyna atasy Árhamdy egin egip, shóp shauyp, mal semirtip satu isine baulypty. Bilәl men Daniyal qalada jýrgen kezinde, eki auyldyng sharuashylyghy Árhamnyng moynynda bolyp,  ózi aitqanday «ýzip-júlyp jýrip Abay aghasynan oryssha oqyp, nan súrap jerlik» sauatyn ashady.

4 jasynan bastap nemeresi esebinde Abaydyng manayynda bolyp, jýirik sheshen, dýldýl әnshi-kýishilerdi tyndap ósedi. Abay dýniyeden ótkende Árham on toghyz jasta. Abay jetik bilgen batys jәne shyghys klassikterining shygharmalaryn kókiregine toqyp, jattap ósumen birge әdebiyetpen de etene tanys boldy.

Abay dýniyeden ótkennen keyin Árham әkesi Kәkitaygha serik bolady. Abaydyng ólen-sózderin әkesimen birge jinasyp, Kәkitay 1907 jyly Abay shygharmalaryn Semeyge bastyrugha barghanda, qasyna erdi. Semeyden baspahana taba almaghan әkesin Ombygha parahodqa mingizip eline qaytady.

Kәkitay dýniyeden ótkennen song (Árham әkesi qaytys bolghan jyly /1915/ 30 jasta) Árham – atasy Abaydyng ónege sózderin, bastan keshken oqighalaryn, baspa kórmegen keybir ólenderin, jeke búiym-zattaryn jinaugha kirisedi.

1920 jyldan 1923 jylgha deyin ol azyq-týlik komiytetinde,  1923 jyldan 1930 jyldargha deyin su sharuashylyghy birlestigining tóraghasy bolyp, onan song sovhozda uchastok bastyghy bolyp júmys isteydi.

1924 jyly M.Áuezov pen inisi Daniyaldyng kómegimen Shynghys tauynyng kýnbatys jaghasyndaghy qúiqaly qonys – Baqanas, Bayqoshqar, Qazbala, Janybek dep atalatyn arnaly ózenderding týiisken jeri – Araltoghaydan 60 ýili kedeyding basyn qosyp, arteli qúrghan. Baqanas basynan qala ýlgisimen ýi, auruhana, monsha, su diyirmeni, may zavodyn saldyrady. 60 ýy jataqtyng balalary ýshin mektep saldyryp, qaladan oqytushy múghalimder alghyzyp, Abay elinde túnghysh mektep ashty. Ózi de qonystandyru júmysymen qatar, bala oqytty.

Árham atanyng isi  algha basyp, enbegi janyp, qala kórkeyip kele jatqanda, bir «qoly jýirik» belsendi «Qúnanbay úrpaghy, el biylep, bayyp otyr», - dep aryz jazghan. Bir týnde Árham ata Semey abaqtysyna qamalady. Jazyqsyz jan aiuandyq әreketting qúrbany bolghanyna 60 ýiding adamy shydap jata almady. Aryz berip, abaqty aldynda ketpey jatyp alghan halyqtyng talaby zaya ketken joq. Biraq, týrmeden bosaghannan keyin, Baqanasqa jibermey 1927 j. Kókpekti audanyna qarasty Ýshkómey degen jerge «Soyz-myaso» mekemesining malyn baqqyzatyn «gurtoprav» bolyp barady. 1929-30 jyly Árham atanyng jaghdayyna qanyq bolghan M.Áuezov Tashkentke jetuine yqpal jasap, qamqorlyq kórsetken

1939-1940 jyldan bastap Árhamdi Qazaqstanda ghylymiy-zertteu qoghamy men Ortalyq muzey Abay múrasyn jinaugha Semeydegi Abaydyng memorialdyq muzeyin úiymdastyrugha at salysugha shaqyrady.

Abay muzeyining irge tasyn qalasyp, shanyraghyn kóteru isinde Árham Ysqaqov zor enbek etti. 1940 jyly Abay muzeyi ashylghan kýnnen bastap ol muzey qyzmetine ornalasady. Sondaghy Árham Ysqaqovqa jýktelgen mindet Abay kózi tiri kezinde paydalanghan zattardy jinau, Abaydy kórgen, estigen adamdardyng esinde qalghandaryn jazyp alu boldy. Abay muzeyining diyrektory Jәrdem Tlekovtyng búiryqtar kitabynda 1941 jyldyng 4 mausymyndaghy №30 búiryqtyng 2 babynda: «S 5/06. s.g. nauchnogo rabotnika muzeya Ishakova Arhama komandirovati v Chubartauskiy, Abaevskiy rayony po sboru eksponatov, kasayshihsya k jizny y tvorcheskoy deyatelinosty poeta Abaya Kunanbaeva», - dep jazylghan.

Árham Ysqaqov Semey oblysyna qarasty barlyq audandaryn týgel aralap, Abay zamandastary – qariya adamdardyng aqyn turaly jetpisten astam estelik - әngimelerin jinap Abay muzeyining qoljazba qoryn bayytty.

Abaydyng aqyn balalary Aqylbay, Maghauiya, Túraghúl, Áubәkirlerding shygharghan úsaq ólenderin jinap, Shynghystau eli jóninde qúndy derekterdi, óz әkesi Kәkitay turaly, Aqylbay, Áubәkir jóninde estelik jazyp qaldyrdy.

 «Abaydyng inisi Árham – aqynjandy, neler qúndy tarihy әngimeler aitady. Ol әngimeshi ghana emes, ózi de bilikti zertteushi», - deydi M.Áuezov.

Abaytanushy ghalym Q.Múhamedhanov: «Árham Kәkitayúly Ysqaqovtyng Abay turaly jinaghan bay materialy zerttelgen emes. Búl abaytanu ghylymy ýshin bay qazyna...» - dep jazdy («Abaydyng aqyn shәkirtteri», 2-kitap).

Sonymen birge, aqyn muzeyine qayyng bezinen istelgen syrtyna kýmisten qúlaq ornatqan tegene,  mýiizden jasap sabyna kýmis jýrgizgen ojau, Abay paydalanghan boyalghan aghash er, Varshava qalasynan alghyzghan kýmis saghaty, jezden jasalghan keli, kelsap, sýiektegen kebeje jәne asadal, ýlken jez legen, taghy birneshe zattar әkeledi.  

Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng til-әdebiyet institutynyng shaqyruymen, 1945 jyly Abaydyng 100 jyldyghyna oray shyqqan Abaydyng akademiyalyq tolyq jinaghyn baspagha dayyndaugha qatysty. Abay sózderi men kisi attaryna týsinik beruge jәrdemdesken.  Mereke qarsanynda M.Áuezovting kenesi boyynsha Árham Ysqaqovtyng týsindirui negizinde muzeyde qystaudyng maketi jasalady. Onda qystaudyng qúrylysynyng bastapqy jospary, ishki bólmelerdegi jasau-jihazdary men ýy mýlikterining ornalasuy – bәri de aqynnyng kózi tirisindegi qalpynda naqty beynelengen.

1948 jyly Almaty, Jambyl, Shymkent, Tәshkent qalalaryn aralap Abay nәsilinen taraghan úl, qyzy, nemere, shóberesi, jiyenin, kelinderin izdep tauyp solardyng 125 fotosuretterin әkelip, olardyng Abaygha jaqyndyghyn, jasyn, meken-jaylaryn ózi jazyp muzeyge tapsyrdy.

Abaydyng tughanyna 125 jyl toluyna oray Jiydebaydaghy aqyn qystauynyng bastapqy qalpyn saqtay otyryp, qaytadan salu ýshin qanday ýlgi-jobagha sýienu kerek degen mәsele tughanda, osy maketting jobasy negizge alynghan.

Semeydegi Abay muzeyining ekspozisiyasy kórkemdik jaghy jetkiliksiz,  teksttik materialdardan ghana túratyndyqtan, Moskva, Leningrad muzeylerining ýlgileri boyynsha suretter, makettermen jandandyru qajettiligi tuady. 1949 jyly  ekspozisiyanyng iydeyalyq mazmúnyn terendetu jәne kórkemdiligin jaqsartu maqsatynda Abaydyng qoladan jasalghan bir mýsinin, aghashtan jasalghan bir mýsinin, 2 suret, 8 akvareli, 2 maketke tapsyrys beru josparlanady. Alayda, búl tapsyrystar qarjy bólinbegendikten shygharylyp tastalghan.

Osy jaghdaygha baylanysty muzey V.Dolgunin degen suretshige Abaydyng bir kiyiz ýiining maketine tapsyrys berumen shektelgen. 1950 jyly Á.Ysqaqovtyng aituymen jasalghan Abay ýiining maketi, tútynghan mýlikterining ýlgileri múrajay qorynda kýni býginge deyin saqtauly.

Árham Kәkitayúly Abay oqyp, jaqyn tanys bolghan orys, Batys Evropa klassikterining shygharmalaryn el auzynan jazyp alyp, ýnemi muzeyge tapsyryp otyrdy. Ásirese, Abaydan estip, úghyp, ýirenip Baymaghambet ertegi etip aitatyn: Alen-Rene-Lesajdyn, Fenimor Kuyer Mayn Riyd, Aleksandr Dumanyng shygharmalarynan «Aqsaq fransuz» (orysshasy «Hromoy bes»), «Razboynik Sohatiy», «Sherlok Holms», «Ýsh mýshketer», Balizaktyng qazaq arasyna auyzsha taraghan «Shegiren bylghary» («Shagrenovaya koja»), romandaryn qaghaz betine týsirip, әdeby bay múra qaldyrdy.

Qazaq SSR Ghylym akademiyasynyng til-әdebiyet institutynyng shaqyruymen, 1945 jyly Abaydyng tughanyna 100 jyl toluyna oray shygharylghan akademiyalyq tolyq shygharmalar jinaghyn baspagha dayyndaugha qatysty. Abay sózderi men kisi  attaryna týsinik beruge jәrdemdesti.

Árham ótken ómir syryna jetik, eski dýniyege kuә, jana zamangha aighaq bolghan adam. Búl kezde úly aqyn múrasyn jinauda iygilikti júmystar atqarumen qatar, «Abaydyng ómir joly» (aqyn ómirinen estigenim, bilgenim jәne kórgenim) degen kólemi 200 bet enbegin 1958 jyly, «Abay ómirining songhy jyldary» esteligin 1962 jyly jazady.

Búl enbekting abaytanu ýshin airyqsha manyzy bar. Estelikte M.Áuezovting tórt tomdyq romanyna kirmey qalghan kóptegen sol zamandaghy oqighalar, rular arasyndaghy aitys-tartystar, jer, su attary, aqynnyng tuystyq, qúda, jekjattyq, naghashy-jiyendik, taghy basqa da baylanystary ózining atynan bayandalady. Abaydyng jaqyn adamy esebinde ol aqynnyng balalyq, jastyq shaghyna, shyqqan ortasyna, minez-qúlqyna, jazu daghdysyna, aghartushylyq kózqarasy men halyqpen qarym-qatynasyna kóbirek kónil bóledi. Estegilerin Abaydyng bala shaghy, jas kýni, er jetken kezi, qartayghan dәuiri, ómirining songhy jyldary degen jýiemen bayandaydy.

 «Abaydyng ómir joly» degen esteligi «Abay ómirbayanyna qosymsha derekter» degen atpen «Júldyz» jurnalynyng 1993 jylghy 6-nomerinde alghash jaryq kórse, 1995 jyly aqynyng 150 jyldyghy qarsanynda  «Jýregimning týbine tereng boyla...» atty Abay ómiri turaly túnghysh shyqqan estelik kitapta «Abaydyng ómir joly», «Abay ómirining songhy jyldary» degen eki esteligi jariyalanady.

Biyl Abay qoryq-múrajayynyng 70 jyldyghyna oray «Abay múrajayynyng kitaphanasy» seriyasymen «Abay turaly estelikter» kitaby jaryq kórdi. Osy kitapqa kirgen Árham Kәkitayúlynyng estelikteri múrajay qoryndaghy týpnúsqa boyynsha berildi (KP-27).

Á.Ysqaqov «Abay ómirbayanyna qosymshalar» atty esteligin Almatygha aparyp, Múhtar Áuezov bastatqan, Esmaghambet Ysmayylov, Hanghaly Sýiinshaliyev qostaghan ghalymdar tanysyp, ózderining jazbasha pikirlerin qaldyrghan.

M.Áuezov jazghan arnayy pikirinde Á.Ysqaqovtyng Abay ómirbayanyn kórsetuge arnalghan keybir derekterdi tandap aludaghy kemshilikterin kórsetedi. «Ómirbayan ishinde aqyn Abay mýlde joq deuge bolady. …Ýstem taptyq, feodaldyq-patriarhaldyq salt-sana týgelimen Ysqaqov auzymen qaytalanyp otyr» - dep qatang syn aitylady.

Á.Ysqaqov estegilerin jazu barysynda  arnayy bir taptyng mýddesin qorghau, nemese ózine deyingi elge mәlim Abay ómirbayanyn qayta jazyp shyghudy kózdemegeni anyq desek, qatelespegen bolarmyz. Abaydyng jaqyn adamy esebinde ol aqynnyng balalyq, jastyq shaghyna, shyqqan ortasyna, minez-qúlqyna, jazu daghdysyna, aghartushylyq kózqarasy men adamdarmen qarym-qatynasyna kóbirek kónil bóledi. Óskenbay, Qúnanbay, Abaydyng sheshe teginen bastap, shejiresin taratady.

Árham Ysqaqovtyng qoljazba enbegi jayly belgili ghalym E.Ysmayylov «Árhamnyng búl enbegi ghylymy jýiege týsken ómirbayan emes, Abaydyng ómirin jan-jaqty týsinuge qajetti, asa qúndy qosymsha materialdar. Búl әsirese, Abaydy zertteushilerge, Abaydyng jeke óleng sózderin tekserushilerge,  jalpy әdebiyetshi, oqyrman júrtshylyghyna qyzyqty da baghaly enbek», - dep bagha beredi.

Abaydyng tughan jylyn, tughan jerin, Abaydyng nasharlap auyra bastaghany, qaytys bolghany, Jiydebaygha әkelinip qoyylghany jóninde naqtyly mәlimet bergen - Árham Kәkitayúly Ysqaqov.

M.Áuezovtin: «Abay osy kýngi Semey oblysyndaghy Shynghys tauyn jaylaghan Tobyqty ruynyng ishinde 1945 jyly tughan», - degenin Á.Ysqaqov tolyqtyra týsip, naqtyly derekter keltiredi: «Qúnanbay auyly Qasqabúlaqqa kelip qonghannan keyin, 1845 jyly eskishe 10 avgust kýni Qúnanbaydyng әieli Úljan tolghatyp, bir úl dýniyege keledi».

Úly aqynnyng basynan ótken kóptegen oqighanyng kuәgeri, onyng tәrbiyesin kórgen, bilgeni, estigeni mol Á.Ysqaqovtyng osy qúndy deregi Abaydyng tughan kýnin 10 tamyz emes, jana jyl qayyrumen 23 tamyzda toylanuynyng birden bir negizi bolyp tabylady.

Kóptegen derekterde Abay 60 jasynda dýniyeden qaytty delinse, Árham Kәkitayúly 59 jasynda dep jazady. Óz kózimen kórip, qolymen jóneltken Abaydyng bauyr-balasy Árham onyng qazasy jóninde: «Sol jyly jongha-jaylaugha Abaygha, Ysqaqqa qaraghan  jiyrma shaqty auyl týgel kóship shyqty. Jazday bataoqyr bolyp, Abay auyly jiynnan bosamady. Balashaqpaq ózenine baryp qonyp, Maghauiyanyng qyrqyn ótkizuge dayyndyq jasady...Maghauiyanyng jabdyghyn Kәkitay men Túraghúl basqarady. Abay meni qoyyndar dep kirispedi. Kóp adam jinalyp Maghauiyanyng qyrqyn, qatymyn berip tarqaghan kýni keshke Abay auyryp shyqty. Tósekting ýstinde basyn kóterip otyryp aldy. Tamaq ishpedi, jatyp úiyqtamady. Ózi sóilemedi, bireu jaghdayyn súrasa, basyn shayqady... Abaydyng osynday auyrugha úshyraghanyn estip ózining bir tughan aghasy Tәnirberdi keldi. Ol esikten kire anyrap jylap: «Bir anadan tórteu tuyp edik, eki iniden aiyrylyp edim, endi men sening de artynda qalatyn boldym ba? – dep eniredi.

Abay aghasynyng betine qarap otyryp: «Ez kýnde óledi, er bir-aq óledi, - dedi. Basqa sóz aitqan joq. «Tili sóileuge kelmeydi» dep qoyghan el Abaydyng әdeyi sóilemeytinin sonda ghana bildi. Ýsh kýn sol qalyppen basyn kóterip jatpay otyryp, eskishe 23 iini kýni Abay 59 jasynda dýniyeden qaytty...-deydi.

Á.Ysqaqov Abaydyng muzykalyq múrasy - әnderin jinaugha kóp ýles qosty. 1935 jyly M.Áuezovting Abaydyng muzykalyq múrasyn saqtap qalugha baylanysty belsendi qyzmetining nәtiyjesinde Semeyde Abay әnderin alghash ret tolyq jinap, notagha týsiru qolgha alyndy. Kompozitor L.Hamidy Semey qalasynda Árhamnan Abaydyng «Bireuden bireu artylsa», «Jelsiz týnde jaryq ai», «Ishim ólgen, syrtym sau», «Segiz ayaq», «Tatiyanyng Oneginge jazghan haty» t.b., barlyghy 20-gha juyq әnderin jazyp aldy. Ánshi, Shәkәrim әnderin nasihattaushy K.Ólmesekovtyng aituynsha Abay әnderining eng dúrys núsqalaryn jetkizgen  Árham Ysqaqov.

Aqyn úrpaqtarynyng barlyghy Abaydyng aqyndyq mektebinen ótken, onyng mol múrasynan susyndaghan, tәlim-tәrbiyesin, ónege ýlgisin kórgen jandar.

M.Áuezov: «Abaydyng inisi Árham – aqynjandy, neler qúndy tarihy әngimeler aitady. Ol әngimeshi ghana emes, ózi de bilikti zertteushi» deydi.

Árham óleng de jazghan, birneshe ret aqyndar aitysyna qatysqan. Kóptegen ólenderi kezinde respublika, oblys gazet-jurnaldarynda basylyp otyrdy. Árham ólenderinde tabighatty, óner-bilimdi, oqu-ghylymdy jyrlap, eski dýniyening jaramsyz qylyqtaryn synap, jana zaman sәuletti ómirin suretteydi. 1930 jyly Tashkentte aidauda jýrgende, eline, jerine degen saghynyshyn ólenmen jekizedi:

Baqanas saghynamyn ózenindi,

Tik jartas, biyik asu kezenindi.

Tal, qayyn, moyyl, terek aralasqan

Kók jasyl, úzyn aqqan ózegindi.

           ...Búrandap úzyn aqqan aryghyndy,

Toydyrghan ash-jalanash, gharybyndy.

Su jayghan jalang ayaq, kýrek ústap,

Talapker, er enbekshil halyghyndy.

         Shyn tileu, aq niyetpen baryp edim,

         Jolyna mal men basty salyp edim.

         Ártýrli mәdeniyet belgisi ornap,

         Elim-ay, iretke kep qalyp edin.

Árhamnyng poeziyadaghy eleuli enbegi - 1961 jyly «Jazushy» baspasynan shyqqan «Zaghipa» atty tarihy poemasy. Zaghipa mәselesi el ortasynda keng taraghan shyndyq. Poema Abaydyng jarqyn beynesin, Abay zamanyn, bay-bolystardy, solardan japa tartqan Ábdiqyzy Zaghipa atty qyzdyng taghdyryn jyrlaydy. Poema tarihy bolghan isti, san qily Abay ómirining taghy da bir beymәlim kezenin suretteydi. Abaydyng ózi tikeley aralasqan jәne Shәkәrim qatynasy elge ayan jaylar. Búl enbegi 1961 jyly jeke kitap bolyp jaryq kórdi.

Árham Ysqaqov sonymen birge asqan doybyshy boldy. 1948 jyly ótken doyby, toghyzqúmalaq oiyndarynyng oblystyq, 1952 jyly toghyzqúmalaq oiyndarynyng respublika, Orta Aziya boyynsha chempiony boldy. 1950-60 jyldary  osy oiyn jarystarynyng kóbine qatynasyp, oblys, respublikada jýldeger bolyp jýrdi (diplomdary múrajay qorynda saqtauly).

Býkil sanaly ghúmyryn úly atasy enbek etken iske arnap, bergen ýlgi ónegesine daq týsirmey, úrpaqtyq paryzyn aqtaghan Árham Kәkitayúly Ysqaqov 1963 jyly 31 qantarda, tughan eli - Abay audanynda, 77 jasynda dýniyeden qaytty. Sýiegi Qarauylda jerlendi.

Arttaghygha sózing men ising qalsa,

Ólseng de,  ólmegenmen bolasyng ten, -  dep Abay aitqanday Árham ata ózi qaldyrghan ýlgi-ónegesi, enbekteri, óner múrasymen mәngilik jasay bermek.

 

Shynar Múratqyzy

Abaydyng memlekettik qoryq-múrajayy

Qarasha, 2013 jyl

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5483