Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3965 0 pikir 12 Qarasha, 2013 saghat 03:52

Han Abylay - Tәuelsizdikting bas sardary

                            Han Abylay  - Tәuelsizdikting bas sardary

 

HHI ghasyrdyng alghashqy shiyreginde ómir sýrip jatqan tәuelsiz Qazaq eli jas órenderining handyq dәuir, jýie, biylik, jalpy HÝ-HIH ghasyrlarda ómir sýrgen handar jayyndaghy jana kózqarasy meni alandatady. Tayau kýnderi bir shәkirtimning әldebir merekelik keshte HIH ghasyrdyng alghashqy jartysynda ómir sýrgen aqyny, batyr Mahambetting Jәngir hangha aitqan arnauyn múqiyat tyndadym. Sonshalyqty berilip aitqanynan angharghanym, ózining de han Jәngirge ketken óshi barday shamyrqanyp-aq aitty. Shәkirtterden syr tartyp kórdim, deni qay hannyng qay ghasyrda ómir sýrgeni jayynda, ary ketkende jaqsy han, nemese jaman han bolypty degen rayda ghana salqyn jauap beredi. Qalay oilanbaysyn, tәuelsizdikting 20 jyldan astam uaqytyn artqa saldyq, sana әli kýnge deyin bayaghy qúldyq kýiinde.

                            Han Abylay  - Tәuelsizdikting bas sardary

 

HHI ghasyrdyng alghashqy shiyreginde ómir sýrip jatqan tәuelsiz Qazaq eli jas órenderining handyq dәuir, jýie, biylik, jalpy HÝ-HIH ghasyrlarda ómir sýrgen handar jayyndaghy jana kózqarasy meni alandatady. Tayau kýnderi bir shәkirtimning әldebir merekelik keshte HIH ghasyrdyng alghashqy jartysynda ómir sýrgen aqyny, batyr Mahambetting Jәngir hangha aitqan arnauyn múqiyat tyndadym. Sonshalyqty berilip aitqanynan angharghanym, ózining de han Jәngirge ketken óshi barday shamyrqanyp-aq aitty. Shәkirtterden syr tartyp kórdim, deni qay hannyng qay ghasyrda ómir sýrgeni jayynda, ary ketkende jaqsy han, nemese jaman han bolypty degen rayda ghana salqyn jauap beredi. Qalay oilanbaysyn, tәuelsizdikting 20 jyldan astam uaqytyn artqa saldyq, sana әli kýnge deyin bayaghy qúldyq kýiinde.

Ózimizding handar jayyndaghy oqyghan-toqyghanymyz jayynda az-kem aitayyqshy, qazaq tarihyn pyshaqtyng syrtynday júqa kitapshadan jәne synaq tapsyru dengeyinde oqydyq. Mahambetting әnge salyp aityp jýrgen sol jyryn býkil han balasyna, odan әri ýstem tap ókilderine, yaghny biy-bolystargha, datqalargha qarsy qaru etip qoldandyq. 1984 jyly shyqqan «Qazaq SSR. Qysqasha ensiklopediyasy» (1-tom.) anyqtamalyghyndaghy han turaly berilgen anyqtamany taghy bir qarap shyqtym. Ensiklopediyada: «Han (eski týrki sózi) – monarh, biyleushi, taypa kósemi, әmir. Qazaq qoghamyn handar biylegen. Ol qauymdyq jerlerdi ru basylaryna, shonjarlargha bólip beru pravosyna ie bolghan. Qazaqstan tarihynda Tәuke, Ábilhayyr, Abylay siyaqty handar bolghan»,-dep bir týise, odan әri «...Jogharghy ókimet biyleushisi retinde han óz qaramaghyndaghy jәne shetel saudagerlerinen baj salyghyn jinady. Ru arasyndaghy dauly mәselelerdi sheshti»,-dep týiindeydi. (1.540.) Ruhaniyat әlemindegi eng qúndy qújattyng birinde berilgen baghanyng siqy osynday. Halyq túlghasy bolghan handardy ru dengeyine deyin týsirgen. Nebәri ýsh handy ghana atap ótken. Sonymen qatar osy ensiklopediyada qazaq tarihyna qatysty berilgen baghalarda handar jayyndaghy jabayy týsinikti bylay jetkizipti: «...Batyrlar bastaghan halyq jasaqtary 1710, 1724, 1730 jyldary jonghar әskerlerine oisyrata soqqy berdi, biraq qazaq handary men súltandarynyng ala auyzdyghy halyqtyng kýshin biriktiruge bóget jasady». (1.16.) Búl jerde tipti halyq jauy etip kórsetedi. Ókinishi sol, osy tarihty da oqyp óstik, ótken ómirge qarghys aitugha jaqyn qaldyq, quanarlyghy halyq azattyqqa jetti, ótken tarihtyng aqtandaghy ashyldy, әdilettilik qalpyna keldi.

Biylghy jyldyng el esinde qalatyn eki quanyshynyng biri han Abylaydyng 300 jyldyghy, әz Tólening 350 jyldyghy atalyp ótilui. Bizding maqsat Abylay әlemi men tәuelsizdik ruhtyng ara qatynasy jayynda oy sabaqtau. Alghashqy әngimeni Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti, Elbasy  Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng tayau kýnderi ghana bas gazetimiz «Egemen Qazaqstan» gazetinde jaryq kórgen «Abylay ansaghan azattyq» atty enbegindegi qadau-qadau oilarmen bastasaq oryndy tәrizdi.

Últ Kóshbasshysy:«Qazaq halqy talayly taghdyrynda últqa ústyn bolghan handardan, el qorghaghan batyrlardan, kemel biylerden kende bolmaghan. Solardyng qataryndaghy shoqtyghy biyik úly túlghanyng biri – biyl 300 jyldyghy atalyp ótetin Abylay han.

Abylay Kerey men Jәnibek handar tikken Qazaq ordasyn enseli el etu isine sanaly ghúmyryn arnady. Qazaq handyghy degen úlan-ghayyr jerimizdi jaudan azat etip, elimizding etek-jenin býtindedi. Onyng qazaq halqynyng túghyry berik, júldyzy jaryq el boluyn ansap, osy qasiyetti maqsatqa jetu jolynda nayzanyng úshyn ghana emes, diplomatiyanyng kýshin de júmsaghan zamanynyng asa kórnekti hany bolghanyna tarih kuә»,-dep asa zor maqtanyshpen aq edil jarylyp, aqiqatyn aitty. Elbasy atap kórsetkendey qazaq halqynyng taghdyry qyl ýstinde túrghan kezende handyq qúryp, tútastay bir memleketter jer betinen joyylyp ketip jatqanda elge, jerge qorghan bolghan aituly Abylay hannyng 300 jyldyghyn jalpyúlttyq úlaghatty toy retinde atap ótu Elbasy sayasatynyng kóregendiligini arqasynda jýzege asty. Bizding aldymyzda túrghan úly mindetterding biri Abylay handy jәne oghan deyingi, odan keyingi ghúmyr keshken úly handarymyzdyng әrqaysysynyng úlaghatty ómirin jas jetkinshekterge ónege etip kórsetu, múnyng bәri otanshyldyq ruh pen patriottyq sezimning qaynar kózi, móldir bastauy bolary sózsiz.

Abylay hannyng úlaghatty ómir tarihyn últqa, úrpaqqa keninen ónege etip jetkizu kerek. Azat elde ósip kele jatqan jas úrpaq Abylay hannyng Qazaq elining tarihyndaghy alar ornyn jaqsy biluge tiyis. Búl keyingi buynnyng jýregine otanshyldyq nәrin egip, boyynda memleketshil qasiyetterding órken jangyna yqpal etpek. Memleket tarihyn, danqty babalary jýrip ótken joldyng búralany men búltarysyn, qily kezenderi men taghdyrly sheshimderin, aqtandaq betteri men dara túlghalarynyng qayratkerlik ónegesin bilip ósken úrpaq qana ózine tiyesili zamana jýgin dittegen mejesine abyroymen jetkize alady. Ol ýshin biz úrpaq aldyndaghy óz mindetimizdi tolyq atqaryp, jastardyng oi-sanasynyng dúrys qalyptasuyna barynsha jaghday jasauymyz qajet. «Ótkenge topyraq shashsan, keleshek saghan tas atady» degen qaghidany eshqashan úmytugha bolmaydy, qanday qiyn jaghdaygha dushar bolsaq ta, «aqtaban shúbyryndy, alqakól súlamany» bastan keshirsek te Abylay han tuynyng astyna jinalghan tastýiin birligimizdin, yntymaghymyzdyng arqasynda, bilekting kýshimen, nayzanyng úshymen jeniske jettik. Sol sebepti de Abylay syndy ardaqty han tәuelsizdik tarihyndaghy bas sardardyng biri. Elbasy enbegining týiini bolghan kelesi pikirlerge nazar audarayyqshy: «Abylay han qyzghyshtay qoryp, túmarynday tәu etken, armandap ketken Qazaq elining Tәuelsizdigine bizder, býgingi buyn qazaqstandyqtardyng jetkeni ýshin de sheksiz tәube aityp, bólinuge bastaytyn jershildik pen rushyldyq dertinen arylghan jón». (2.) Preziydent neni menzep otyr, bir sәt oilanayyqshy. Jershildik, rushyldyq derti jayynda nege aitty. Biz handardyng ózin rugha, jýzge bólip bara jatqan joqpyz ba? Al endi batyrlar men biylerdi әbden ru dengeyine týsirip boldyq. Qoldan jasalghan tarihtyng da, batyrdyng da bayandy boluy ekitalay. Al jas úrpaqty shatastyryp, rulyq dengeyge jetkizu keshirilmes kýnә. Qazaq – qazaq bolatyn dengeyge de, jaghdaygha da jetti. Olay etpegen kýnde tәuelsizdikke qater tónui әbden mýmkin.

Qazaq halqynyng moynynda qúldyq qamyty úzaq uaqyt sheshilmedi. Shamamen alghanda eki jarym ghasyrgha (1731-1991) juyq bodandyq kýy keshu onay emes, últ ruhyn syndyra almasa da mayystyrdy, býkti.  Soghan qaramastan halyqtyng Abylay hangha degen sýiispenshiligi, Abylay zamanyn ansauy, han erligin qaster tútyp eske alyp otyruy bir sәt te bәsendegen emes. Abylay beynesin erekshe somdaghan әriyne Búhar jyrau. Kómekey әulie aitqan jyrlardyng tarihy teren, bir zamanda ómir sýrgen, sol kezendegi tarihi, sayasy alannyng ortasynda bolyp, bәrin kózimen kórgen jyraudyn:

                   Qayghysyz úiqy úiyqtatqan, hanym-ay,

                   Qayyrusyz jylqy baqtyrghan, hanym-ay,

                   Qalynsyz qatyn qúshtyrghan, hanym-ay,

                   Ýsh jýzden ýsh kisini qúrban qylsam,

                   Sonda qalar ma eken janyn-ay,-dep tebiruinde tereng syr jatyr, búny bir ghana Búhar babanyng tilegi dep qabyldaugha bolmaydy, býkiz qazaq halqynyng qayghysy dep týsingen jón.

                   Ay, Abylay, Abylay!

                   Jenbegen jauyng qalmady-au,

                   Almaghan jering az qaldy-au,-deytin aqyn jyrynda Abylaydyng asqaq ruhy men múndalap túr.

Ataqty Ýmbetey jyraudyng «Bógenbay batyrdyng ólimin Abylay hangha estirtu» jyryndaghy Abylaydyng sardarlyq qasiyeti bylay sipattalghan:

                   Jiyrma jasyng tolghanda,

                   Qalmaqpen soghys bolghanda,

                   Alghashqy baqty tapqanda,

                   Sharyshtyng basyn qaqqanda,

                   Qanjyghana bas baylap,

                   Jau qashty dep aighaylap,

                   «Abylaylap» shapqanda,

                   Úmyttyng sony, Abylay?

                   Sol erlikten han boldyn,

                   Álem asqan jan boldyn.

                   Barsha әlemge dang boldyn!

                   Úmyttyng sony, Abylay? (3.60.)

Han bolu, taqqa otyru onay emes, aqyl, kemengerlik, danyshpandyq qasiyetting ózi jetkiliksiz, halyq sonymen qatar jaujýrek batyr boludy qalaydy, sonda ghana sonynan eredi. Búl qasiyetting bәri Abylay súltanda bar edi.

Ontýstik ólkesinde ómir sýrgen, ózi de aqsýiek túqymynan, kitaby aqyndardyng alghy sapynda túrghan Shәdi tóre Jәngirúly ózining «Tarihat» dastanynda:

                   Búl jazghan Abylay hannyng tarihaty,

                   Ýsh jýzding balasynyng hikayaty.

                   Abylaydyng zamanynday dúshpandaryn

                   Múqatyp kórgen emes qazaq halqy,-deydi. Tarihy shyndyq aitylghan, qazaq halqy sol zamandaghy ór ruhyn keyingi uaqyttarda shyqqan dúshpandarymen bolghan soghysta kórsete almady, qanshama ret jenilisting ashy dәmin tattyq, tipti qasymyzdaghy Qoqan handyghyny qúldyghyna týsip ketuimizdi ózi «altybaqan alauyzdyqtyn» aiyqpas dertinen boldy. Aytugha auzyng barmaydy, jazugha qalamyng jýrmeydi...

Tarih tolqynynda «aqtandaq» óte kóp, sonyng biri handarymyzdy jýzge bólip, rulyq dengeyde qaldyru sayasaty. Abylay handy da orta jýz hany etip týsindiru әreketi boldy, kóp jaghdayda ol maqsattaryna jetti. Endigi rette taghy bir ret sol «Tarihat» atty tarihy dastangha nazar audarayyqshy:

                   ...Jinalyp Týrkistanda bas qosamyz,

                   Jaqsylar kelsin sonda qalmay biri.

                   Barshasy maqúl dese qabyl kórip,

                   Ortadan Abylaydy han kóterip,-deydi. Odan әri:

                   Úly jýz: Ýisin, Qanly, Ysty, Dulat,

                   Orta jýz: Arghyn, Qypshaq, Nayman, Qonyrat,

                   Kishi jýz: Bay úly, Alshyn, Tama, Tabyn,

                   Bәrine jetip edi jazylghan hat.

                   ...Úly Jýz adamynda ol uaqta

                   Tóle by әdil edi – basshysy onyn.

                   Orta Jýz adamyna ol uaqta

                   Qazybek Qaz dauysty qoyghan nәmi.

                   Kishi Jýzding basshysy Áyteke biy-

                   Qariyalyq danalyqtan asqan bәri.

Osy bir tarihy jiynnyng qorytyndysyn tarihy jyr avtory bylaysha suretteydi:

                   Úly jýz Tóle biyge jolyn berdi,

                   Qazybek Orta jýzden shygha keldi.

                   Áyteke Kishi jýzden kiyizdi ústap,

                   Bireui Jәnibekting ózi de edi.

                   Tórteui tórt búryshtan ústap túrdy,

                   Kóterilip joghary, taqqa mindi.

Múnyng bәri tarihy shyndyq, Abylay týgel qazaq halqynyng hany, qazaq halqy әdil saylau arqyly Abylaydy aq kiyizge kóterip han saylady. Qazaq әdebiyeti, sonyng ishinde auyz әdebiyeti múralaryn jinaugha kóp enbek sinirgen, sonyng ishinde Abylay han turaly da birshama derek kózderin jinaghan Mәshhýr Jýsip Kópeev jazbalarynda jogharyda biz aitqan mәselelerdi aighaqtay týsetin jyr joldary bar eken.

                   Ghalamda on segiz myng jan bolypty,

                   Búl sózim bilgenderge tang bolypty.

                   Jigitter, qúlaq qoyyp tyndasanyz,

                   Qazaqta Abylayday han bolypty.

Tarih arenasyna  HÝ ghasyrdyng orta kezinde Kerey men Jәnibek handar arqyly almas qylyshtay jarqyldap shyqqan qazaq halqynyng Abylay zamanynda, odan keyingi ghasyrlarda kórgen azaby, qughyn-sýrgini, bir sózben aitqanda otarlau sayasatynyng oirany az bolghan joq. «Ádebiyette qalyng elding búl qayghysy Abylay ainalasynan shyghady. Abylay manyna jinalady. ...Eski qazaq eldigin, eski júrttyng tilegin, tu kóterip bir aragha jighan Abylay bolatyn.

Búlay bolsa, keyingi zamanda tuatyn ýlken tarihy oqighalar men tarihy jyrlary týgelimen Abylay zamanynan suat alady. Qazaqtyng jat elge baghynbay óz eldigin saqtap qalyp, irgesin bólek saluy, Abylay zamanynan beri qaray HIH ghasyrdyng ortasynan aughangha sheyin jana sayasy bet siyaqty bolady»,-dep (4.) týsindiretin akademik M.Áuezov pikirining manyzy zor. Ghalymnyn  HH ghasyrdyng bas kezinde (1927) kenes biyligining qyl búrauy bostau kezin paydalana otyryp aitqan «Biraq ol kezde eli bala edi. Orys ýkimeti әri qu, әri myqty edi. Sondyqtan Abylay tilegi iske aspady. El baghyndy. Búryn orysty qúbyjyq kórip, sene almay, baghynbaymyn dep jýrgen el baghynghan song ne kórdi? Kórgeni kóp...»,-degen pikiri ýshin ózining de týrme azabyn tartuyna tura keldi. Biraq, aitylghan sóz, atylghan oq.

Qazaq әdebiyettanu ghylymynyng basynda túrghan ghalymy Sh.Uәlihanov qazaq-qalmaq arasyndaghy súrapyl soghys jayynda keninen taldau jasay otyryp: «Abylay ghasyry – qazaq erligining ghasyry edi» dep bagha beredi. Múnyng bәrinen alar taghylym Abylay zamany tәuelsizdik tarihyndaghy altyn ghasyr, han Abylay tәuelsizdik tuyn jyqpay ótken sardar han.

Aytpaq oiymyzdy týiinder tústa kýni keshe ghana qasiyetti Týrkistan jerinde ómirden ótken abyz ghalym, týrki әlemining «Dәde Qorqyty» atanghan R.Berdibaydyng kelesi bir pikirlerimen oiymyzdy tiyanaqtay týssek: «Abylay handyq qúrghan dәuirding el úghymynda «Altyn ghasyr» sekildenip kórinuine dәlel jetkilikti. Keyinnen, uaqytty uaqyt qualap, qazaq elining basyna jana ozbyrlar dushar bolghan sәtterde de ertedegi Abylay beynesi qayta jandanyp, irilenip, azattyqtyng tuynday, bostandyqtyng simvolynday erlik ruhyn eske týsirip otyrghan». (3.5.) Shyn mәninde han Abylay qazaq elining altyn ghasyryn elu jylgha juyq at ýstinen týspey jýrip jasady. Qanshama jenilister, sheginister bolghanymen jenis jaghy basym boldy, bir tudyng astyna jinalghan halyq batys pen shyghystan kelgen alyp imperiyalargha, kórshi tútqan, bauyrlas bola túryp basqynshylyq pighyl ústaghan handyqtargha, manaptar men bekterge de der kezinde toytarys berdi. Alyp memleketimizding eldik tuyn asqaqtatty, shekarasyn qymtap berdi, alys-jaqyndy moyyndatty. Reti kelip túrghanda orystyng zertteushi ghalymy Levshinning Abylay turaly aitqan pikirin de eske ústaghan abzal: «Abylay tәjiriybeli, aqyl-aylasy jaghynan bolsyn, sonday-aq, ózining Resey patshalyghymen, Qytaydyng Boghdyhanymen jýrgizgen tapqyr da, sheber qarym-qatynastary jaghynan bolsyn óz tústaryndaghylardyng bәrinen de basym edi. Ol ústamdy, dosyna qayyrymdy, jauyna qatal, qaharly kisi edi. Sondyqtan júrtty ózine tarta, erte biletin edi», – degen jazbalary  jogharyda aitylghandardy aighaqtay týsedi. (Levshiyn.A. Opisanie kirgiyz-kaysaskih ord y stepey. SPb, 1832).

Abylaynama dәuirining jana erasy bastaldy, azattyq tuynyng astynda «Altyn ghasyrgha» jetken qazaq eli ótken tarihtyng ónegeli isterinen sabaq alugha tiyisti. Úly túlghany tanuda jana kózqaras qalyptasyp keledi. Tarih ghylymynyng doktory M.Qojaev: «Abylaydyng kóp qyrly memlekettik jәne sayasy qayratkerligi arqasynda qazaqtardyng búrynghy kórshiler basyp alghan jerleri keri qaytarylyp, qazirgi Qazaqstan elining tútas geosayasy kartasy qalyptasty. Basym kópshilik Abylaydy Jonghar handyghyna qarsy kýreste erekshe ýles qosqan tarihy túlgha retinde tanidy. Osymen qatar Abylay Ching (Qytay) imperiyasynyng әskeriy-sayasy ekspansiyasyna qarsy tótep bergen birden-bir qazaq biyleushisi»,-deydi.Sol sebepti de jas úrpaq handardy jaqsy, jaman dep bóludi emes, ol handardyng el biyleu, tәuelsizdik tútqasy bolu jolyndaghy qasiyetti isterinen taghylym alu jolynda izdeniske úmtylghany dúrys. Ókinishke oray bizding Shyment siyaqty iri qalamyzda Abylay  atyn asqaqtatatyn әreket әzirge joq, shýkir Tәuke han atyndaghy danghylymyz bar. Bir sәt Shymkentti ainaldyra óz auylymyzdan shyqqan batyrlardy tize bergenshe qasiyetti handargha da biyik, asqaq, ór túlghaly eskertkishter qoyyp, tәuelsizdik tarihynyng altyn ghasyryn jasaghan babalarymyzgha taghzym etkenimiz, bәrimizdi de abyroy biyigine shygharghan úlaghatty is bolar edi degen oidamyz.

 

Nariman Núrpeyisov,

Ontýstik Qazaqstan memlekettik pedagogikalyq

instituty qazaq jәne әlem әdebiyeti

kafedrasynyng mengerushisi

Shymkent qalasy.

Abai.kz

 

Paydalanghan әdebiyetter:

  1. Qazaq SSR. 1-tom. Qysqasha ensiklopediya. A. 1984. -592 b.

     2. Núrsúltan Nazarbaev, Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti.

         Abylay ansaghan azattyq. «Egemen Qazaqstan» gazeti. № 224, 2.10.2013.

      3. Abylay han. Tarihy jyrlar. 1-tom. A. «Jazushy». 1993.-416 b.

      4. Áuezov M. Ádebiyet tarihy. A.Ana tili. 1991.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5504