«Jalpygha birdey әskery mindet» mindet boluy kerek
Osydan birer jyl búryn «Reyting kz» zertteu agenttigi men «Kazpotrebnadzor» qoghamdyq birlestigi qazaqstandyq armiya men jalpygha birdey әskery mindet mәselelerine qatysty internet arqyly saualnama jýrgizip, Qazaqstannyng Qauipsizdik Kenesine úsynys jasaghan bolatyn.
Naqtyraq aitqanda atalghan zertteu agenttigi men qoghamdyq birlestik: «Jalpygha birdey әskery mindetten bas tartyp, erkin týrdegi (kelisim-shart qyzmeti) әskery qyzmetke kóshu»... «Áskery qyzmetti nasihattau ýshin qarjy kólemin úlghaytyp, AQSh tәjiriybesin jýzege asyrugha bolady»... «Armiya rezervin dayarlau ýshin aqyly әskeriy kurstargha azamattardy tartu tәrtibin ontaylandyru kerek» degen tәrizdi úsynystar jasaghan edi.
Sol «úsynysta» aitylghan jayttargha elimizding qarushy kýshteri 25 jyldyghyn atap ótip jatqan tústa qayta oralugha tura kelip túr.
Meninshe, úsynyp otyrghan búl «ýlgi » qazaq elinin, «memleket qúrushy últtyn» azamattaryn tәrbiyeleude óreskel qatelikterge úryndyruy mýmkin.
«Kәrisi kimning joq bolsa, jasy bolar diuana» dep Mahambet aitqanday, ýlkennin, әkenin, әkimnin, ghalymnyng sózi qúlaqqa ilinbeytin zamanda «memleket qúrushy» últty tәrbiyeleu ýshin terennen oilastyryp, tezden ótken «Jalpygha birdey әskery mindetti» ózgertu emes, ony odan әri kýsheytip, tiyimdi paydalanu qajet.
Aldaghy uaqytta den-qary sau, aqyl-esi býtin, ómirge «qazaq» bolyp kelgen barlyq balany mindetti týrde 2 jylgha әsker qataryna shaqyrudy josparlau kerek. Sebebi, olar erkek retinde shynyghyp, shyndalady әri qanday qarym-qabyleti bary, minezdemesi «Jeke is paraghyna» jazylady. Sýieneri joq, «talaghynyng biyti bar» qazaq balasynyng bolmysyn tanyp, jetekke aludyng joly osy bolmaq. Auyl sharuashylyghy mamandary, Temir jol, Qúrylys, Baylanys, Tótenshe jaghday, Shekara, Ishki әskerler siyaqty jauyngerlik qúramalar týrlerin kóbeytip, qazirgi kezde shәkirtaqy tólep, qayta mamandyq beruge, kereksiz toy-jiyndargha, qazaq tilin «oqytugha» ketip jatqan qyruar qarjylardy sonda jibergen jón.
Ata-anasynyng zeynetaqysyna ortaqtasyp jýrgen aramtamaqtyn, qalada maqsatsyz sendelgen qanghybastyn, sanasyz memlekettik qyzmetshinin, kәsipkerdin, bilimi bardyng da, bilimi joqtyng da últtyq-patriottyq sana-sezimin kóteru ýshin «Jalpygha birdey әskery mindettilik» pen «Áskeriy-memlekettik qúpiyany saqtau» josyndaryn qalqan etip, әsirese, «memleket qúrushy últtyn» erkek kindigin audandardaghy әskery komissar arqyly tizimin jasap, Qorghanys ministrliginin, ÚQK- nin, IIM-ning qúzireti ayasynda dabyrlatpay «әskeriy-sayasy tәrbie beruge» kóshu kerek.
«Áskery jattyghu jiyndar» – atys-shabys emes, últjandy sayasatkerlerden, memleket jәne qogham qayratkerlerinen, tarihshylardan, qalamgerlerden dәris alu, últjandylyq taghylymdaryn boygha darytyp, oigha siniru maqsatynda boluy qajet. «Áskery jiynda» bolghan zapastaghy ofiyser men qatardaghy jauynger «Otangha jan-tәnimmen qyzmet etemin», «Qazaqstannyng qauipsizdigi ýshin kýresemin» dep, «Memlekettik-әskery qúpiyany saqtau» ýshin dayyndalsa, búl – jeke adamnyn, basqa últ pen úlys ókilderining zandy mýddeleri men qúqylaryna núsqan keltirmeytin zang shenberindegi «Núsqaulyq» pen «Erejeni» paydalanyp júmys isteytin baghdarlama bolyp shyghady. «Áskery komissardyn» tizimindegi әskeriy-sayasy sabaqtan ótip, «tapsyrma alatyn», «dabyl» kezinde dayyn bolatyn, jýreginde «Birindi qazaq, biring dos, kórmeseng isting bәri bos», «Ár qazaq mening - jalghyzym» deytin namysty sezimi barlardyng Armiyasyn jasaqtau kez-kelgen iste, (tipti, jemqorlyq, sybaylastyq, diny lankestik siyaqty qylmystarmen kýreste, barlauda) ong nәtiyje berui tiyis.
«AQSh-tyng tәjiriybesi, aqyly әsker» degen siyaqty «reformalar» últtyq mýddeni kógerte me? Búl týptep kelgende «As iship, ayaq bosatar», kereginde shetke qashar» bolyp shyqpay ma?
Qazirgi kezde, eng aldymen, túrghylyqty jeri boyynsha әskery esepke túrudy kýsheytu – basty mәsele.
Uchaskelik poliysey, salyq jýiesi, zeynetaqy qory arqyly bos jýrgenderdi anyqtap, zapastaghy azamattardyng «әskery dayyndyghyn» jeleu etip, júmysqa túrghansha «partizan» etip alyp, «erikti týrde mәjbýrlep» júmys jasatu, aramtamaqtyng ózin de atqarar is tabugha iytermeleydi.
Al, qúqyqtyq reforma, әskerdegi әlimjettike qarsy úsynystar bólek әngime.
Búl kórsetilgender tek mening emes, talay jany-tәni, jýregi qazaq dep soqqan elimizding patriot azamattarynyng janyn jep, tolghandyryp jýrgen jaylar.
Búghan deyin osynday tolghandyrghan oilardy «dabyrlatyp», «institut qúru nemese qalyptastyru», dep el aldynda jýrgen azamattargha joldadym. Jauap bolmady.
Memlekettik basqaru bey-bereketsizdikke soqtyratyn «reformalargha» jol bermey, qolda bardyng qadirin týsinu qajet-aq.
Serik Esenov,
Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi, zanger.
Abai.kz