Han Kene sarbazdarynyng ziraty tabyldy
1998 jyly Elbasymyz tarihy sheshim qabyldap, Tәuelsiz elimizding ortalyghy Arqa tósine kóshti. Aqmolanyng baghy artyp, jana Astana atandy. Sodan beri elordamyz ghalamdyq jәne gharyshtyq ózgeristerdi bastan keshirdi. Ony býginde әlem tanidy, oghan qazir әlem tamsanady.
Memleket basshymyz Aqmola astana bolghanda, kórnekti arheolog-ghalym Kemel Aqyshevty arnayy shaqyrtyp, Esil boyynyng osy túsyn dendep zertteudi úsynghan-dy. Búl bastama da jemisti boldy. HIH ghasyr topograftarynyng kartasyna týsken Bozoq qalashyghyna keshendi arheologiyalyq zertteuler jasalyp, Astananyng arghy negizining úshqyny shyqty. Sóitip qazirgi bas qalamyz tarihy dәuirlerdi layyqty jalghastyrghan altyn kópir, qútty mekenge ainaldy.
Álemdegi kez kelgen tarihy shaharlardyng halqy men qonaghy ayaldamay ótpeytin jerleri bolady. Múnday jerler - әdette ghibadathanalar, sәulet eskertkishteri jәne qorymdar.
IYә, ómirding óz aghysy sekildi, zamanalar kóshedi, belgiler qalady. Mysaly, qazir mekteptegi balagha deyin biletin bir fakt: Aqmola manayynda el tәuelsizdigi ýshin kýresken Han Kenening (1802-1847) tarihy shayqastary jýrgen. Azattyq jolynda songhy hannyng talay sardarlary, sarbazdary basyn bәigege tikken. Al, endi osy taghylymdy oqighanyng qanday belgi-orny saqtalghan?
1998 jyly Elbasymyz tarihy sheshim qabyldap, Tәuelsiz elimizding ortalyghy Arqa tósine kóshti. Aqmolanyng baghy artyp, jana Astana atandy. Sodan beri elordamyz ghalamdyq jәne gharyshtyq ózgeristerdi bastan keshirdi. Ony býginde әlem tanidy, oghan qazir әlem tamsanady.
Memleket basshymyz Aqmola astana bolghanda, kórnekti arheolog-ghalym Kemel Aqyshevty arnayy shaqyrtyp, Esil boyynyng osy túsyn dendep zertteudi úsynghan-dy. Búl bastama da jemisti boldy. HIH ghasyr topograftarynyng kartasyna týsken Bozoq qalashyghyna keshendi arheologiyalyq zertteuler jasalyp, Astananyng arghy negizining úshqyny shyqty. Sóitip qazirgi bas qalamyz tarihy dәuirlerdi layyqty jalghastyrghan altyn kópir, qútty mekenge ainaldy.
Álemdegi kez kelgen tarihy shaharlardyng halqy men qonaghy ayaldamay ótpeytin jerleri bolady. Múnday jerler - әdette ghibadathanalar, sәulet eskertkishteri jәne qorymdar.
IYә, ómirding óz aghysy sekildi, zamanalar kóshedi, belgiler qalady. Mysaly, qazir mekteptegi balagha deyin biletin bir fakt: Aqmola manayynda el tәuelsizdigi ýshin kýresken Han Kenening (1802-1847) tarihy shayqastary jýrgen. Azattyq jolynda songhy hannyng talay sardarlary, sarbazdary basyn bәigege tikken. Al, endi osy taghylymdy oqighanyng qanday belgi-orny saqtalghan?
Osy súraq tariyhqa beyjay qaramaytyn talay otandastarymyzdy tolghandyrushy edi. Tolghana otyryp, Esilding boyyna Elbasymyzdyng tapsyrmasymen ornatylghan Kenesary han eskertkishinen ruh, tarihy serpin alatynbyz. «Osynyng bәri Tәuelsizdikting arqasynda! Búl - Elbasymyzdyng syndarly sayasatynyng jemisi!» dep, tәubemizge keletinbiz.
Bir qyzyghy, osy ónirding kónekóz qariyalary «Kenesary sarbazdary kóne qorymgha jerlengen» degen derekti jii aitatyn. Osy derekting shynayylyghy tayauda naqty belgili boldy.
Astananyng «Jastar» shaghyn audany aumaghynda ornalasqan kóne qorymnan elordalyq jastardyng «Jas azamat» úiymy Han Kenening shahit ketken 200 sarbazynyng ruhyna arnap qoyylghan kóne qúlpytasty tapty.
Qúlpytasta arab harpimen bylay dep jazylghan:
1-jol: Erejep aiynyng /.../ orazasy
2-jol: 1838-inshi jyl Sarmyrza
3-jol: Qayyrolla /.../ qolynyn
4-jol: /.../ Sarjan úly
5-jol: 50 jasauyl Aqmola
6-jol: Hannyng úly tóreler 200 sardar
7-jol: Kóshti Alla-taghala әrbir shahiyt
8-jol: Qyrshyn jasyn /.../
Mәtinde kóp nýkte qoyylghan jerlerdegi sózder óship ketken, sondyqtan әzirshe oqylmay túr. Qúlpytastyng sol jaqtaghy tiginen jazylghan jazuda «Imanqúl» degen sóz oqylady. Búl eskertkishti ornatqan adamnyng aty nemese imany sózding basy boluy mýmkin. Ong jaqtaghy tiginen jazylghan jazu әzirshe oqylmay túr. Biraq zamanauy jazu tanu tehnologiyalaryn paydalanyp oqylmaghan jazulardyng birazyn bolashaqta ajyratugha bolady dep esepteymiz.
Á degende qúlpytas mәtininen (epitafiya) ne úghamyz?
Birinshiden, búl eskertkish - sózsiz HIH ghasyrdyng 30-40 jyldaryndaghy Kenesary kóterilisinde marqúm bolghan qazaq batyrlarynyng qúrmetine qoyylghan belgi. Óitkeni múnda kórsetilgen jyl, kisi attary, sóz-úghymdar sol oqighadan dәl habar beredi. Ekinshiden, eskertkishtegi atau-úghymdar jalpy bolghandyqtan, búl - býgingi tilmen aitqanda, qan maydanda sheyit bolghan bauyrlastar qorymyn menzeytin belgi.
Qalay degende, osy tarihy qúlpytas ornatylghan merzimining erte-kesh ekenine qaramay (әlbette, keyinirek ornatylghan boluy mýmkin) Qazaqstan jәne Astana tarihy ýshin eleuli fakt bolyp qalady.
Kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Smaghúl Saduaqasúly (1900-1933) asa qiyn kezding ózinde Han Kene turaly: «Patsha ókimetining zorlyqpen istegen isterine qazaq júrty, әriyne, riza bolghan joq. Búl ókimetke kózge kóringendey eng birinshi qarsylyq qylghan – Kenesary. Osy kýni qazaqtyng jazylmaghan tarihynda Kenesarynyng aty kópting auzynda janjalda jýr. Kenesarynyng han ekeni ras, qolynda biylik bolsa, aspannan airyqsha núr jaughyzbaytyny da bylay túr. Biraq Kenesarynyng tarihy qyzmetin baghalamaugha bolmaydy. Biz Kenesaryny qúr aty ýshin kýidire almaymyz. Kenesarynyng qyzmetine qaray bagha beru kerek» dep jazghan edi.
Bir quanarlyq jayt, elimiz Tәuelsizdik alghannan beri asa kórnekti hannyng tarihtaghy orny aiqyndalyp, jan-jaqty zerttelinip keledi.
Endigi basty mindetting biri – Astanadaghy «Babalar qorymynda» jatqan Kenesary han batyrlarynyng qúlpytasyn layyqty әspettep, osy ziratqa Tәuelsizdik talaptaryna say belgi qoyyp, tarih taghylymyn úrpaqqa keninen nasihattau, týsindiru dep bilemiz. Ekinshi mindet – osy qorymdy qorghaudy memleket qamqorlyghyna alu.
Búl orayda ghalymdarymyz da keshendi zertteu jýrgizip (mәselen, búl qorymda 1879 jyly qaytqan sheyh Berdibay Qabibollaúlynyng qúlpytasy túrghany mәlim), elorda tarihyn terendetuge atsalysady dep sendirgimiz keledi.
Jandarbek Mәlibekúly,
Qazaqstan Memlekettik Eltanbasynyng avtory,
Áshirbek Mýminov,
tarih ghylymdarynyng doktory,
L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining professorlary
Abai.kz