Sәken Mayghaziyev: «Ana tilimdi ayaqqa taptady»
Tvitter jelisining qoldanushysy Gýlnúr Ábiydildaqyzynyng osy bir jazbasynan keyin (ekinshi suret) Almaty әuejayynda oryn alghan kelensiz oqighanyng mәn-jayyn bilmek niyetpen Sәken Mayghaziyevting ózine tikeley habarlasqan bolatynbyz. Ánshi ishtegi qynjylysyn jasyrmay, býkpesiz jayyp saldy.
Cәken Mayghaziyev, «MúzArt» tobynyng әnshisi:
Tvitter jelisining qoldanushysy Gýlnúr Ábiydildaqyzynyng osy bir jazbasynan keyin (ekinshi suret) Almaty әuejayynda oryn alghan kelensiz oqighanyng mәn-jayyn bilmek niyetpen Sәken Mayghaziyevting ózine tikeley habarlasqan bolatynbyz. Ánshi ishtegi qynjylysyn jasyrmay, býkpesiz jayyp saldy.
Cәken Mayghaziyev, «MúzArt» tobynyng әnshisi:
Shynymdy aitsam, zyghyrdanym qaynap otyr. Múnday soraqy, masqara jaytqa qashanghy tózuge bolady? Memlekettik tildi mensinbeytinder bizding «menimen qazaqsha sóilesiniz» degen talap-aryzymyzdy «it ýredi, keruen kóshedige» balaytyn siyaqty.
Bolghan jaydy qaz-qalpynda bayandayynshy. Almaty әuejayynyng jýk kólikterin tapsyratyn jerinen óter tústa tekseris jýrgizetin әuejay qyzmetkerining biri: «Snimiyte remeni, a takje chasy» dep búiyra sóiledi.
Jaraydy, onysyn qoyshy, maghan әlgining oryssha shýldirley jónelgeni janyma batty. Sebebi, múnday jaghdayda bir emes, eki emes birneshe mәrte boldym. Qashanghy shydau kerek.
– Men orysqa úqsap túrmyn ba? – dedim óz kezegimde.
– A che vy spesialino naryvaetesi?
– Joq, men sizden menimen memlekettik tilde sóileudi talap etip otyrmyn. Osy elde túratyn әrbir azamat qazaq tilin biluge tiyisti...
– Pochemu ya doljen? Ya sam reshaiy na kakom yazyk budu razgovarivati? – dedi әlgi.
Bylaysha aitqanda, memlekettik tildi bilu mening mindetim emes dedi.
Sóitip ekeumiz sol arada sózben ústasyp qaldyq. Tek arttaghy adamdar basu aitqannan keyin baryp sabama keldim. Al әlgi adamnyng beti býlk etken joq. Artynsha sonyng ýstinen qaraytyn basshysyn tauyp alyp, ol kisimen ashyq sóilestik. «Aty-jóni – Ravili Mahmúdov, qazaq emes» dep aqtalghan bolady. Mening onyng qay últtyng ókili ekendiginde sharuam joq. Jaraydy, Tәuelsizdik alghanymyzgha eki jyl bolsa týsinemin. 22 jyl boyy qaqsap kelemiz ghoy. Sol kezden beri býtin bir úrpaq ósip jetildi. Men әlgiden sol arada qazaqtyng tarihyn aityp berudi bolmasa qazaqsha óleng oqyp beruin súraghan joqpyn ghoy! Bar bolghany:
«Sәlemetsiz be? Beldiginizdi, saghatynyzdy sheshiniz. Óte beriniz» degen eki auyz sózdi jattap alsa, auzy qisayyp qala ma? Qalay bolghanda da memlekettik tilge múrnyn shýiire qaraytyndargha qatysty qatang shara qoldanu kerek. Osyny aitsam, maghan qoldau kórsetuding ornyna ónerde jýrgen keybir әriptesterim «qaytesing basyna bәle tilep» degendey qylady. Al Astanagha kónilim qúlazyp jettim.
Dayyndaghan - Duman Byqay
"Dala men qala" gazeti