Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3071 0 pikir 13 Qarasha, 2013 saghat 05:33

Túrsyn Júrtbay. «Úranym – Alash!..». Sәbit Múqanov: Ashyq týrde, bolishevikshe moyyndaymyn, búl mening qateligim

4.

Sóitip, óneshteu nauqanyna órt qoyyldy da laulay jóneldi. Sәbit Múqanovtyng ózi bayandamashydan keyin ile sóz aldy.

S.Múqanov: «Týimedey bolsyn, týiedey bolsyn, bәribir, kýnәning aty – kýnә. Sondyqtan: «Men az qatelestim» nemese: «Onyng qatesi kóp» – dep, dәrmensiz dәlelder izdep jatudyng keregi joq. Kinәlising be, moynyna al kinәndi!.. Az ba, kóp pe, әngime onda emes, әiteuir men de qatelestim, onymdy týp-týgel moyyndaymyn. Bayandamashy:«Kenesarygha kópten qarsy S.Múqanov pen H.Júmaliyev joldastardyng kenet ózgergeni qalay?» – dedi. Dúrys súraq. Óz qatemdi adaldyqpen moyynday túra, osy súraqqa jauap bere ketkim keledi. Sebepsiz saldar joq, joldastar! Turasyn aitugha kerek, Qazaqstanda sovet ókimeti ornaghannan bastap-aq, Kenesarygha batyl qarsy shyqqan kisi ekeu bolsa, bireui men edim. Sol pikirim úly otan soghysynyng alghashqy jyldaryna deyin ózgermesten keldi. Al, 1942 jyly qazir osynda qayta-qayta atalyp jatqan kitabymda búrynghy dúrys pikirimnen shúghyl bas tarttym. Ashyq týrde, bolishevikshe moyyndaymyn, búl mening qateligim. Biraq, syn retinde, mening әlgi qateligime sol kezdegi jauapty qyzmetkerding biri Ábdiqalyqov joldastyng da myqtap ortaqtasqandyghyn, tipti, mening qatelesuime qolma-qol sebepshi bolghandyghyn aitpay óte almaymyn» («Ádebiyet jәne iskusstvo», 1951, №8).

4.

Sóitip, óneshteu nauqanyna órt qoyyldy da laulay jóneldi. Sәbit Múqanovtyng ózi bayandamashydan keyin ile sóz aldy.

S.Múqanov: «Týimedey bolsyn, týiedey bolsyn, bәribir, kýnәning aty – kýnә. Sondyqtan: «Men az qatelestim» nemese: «Onyng qatesi kóp» – dep, dәrmensiz dәlelder izdep jatudyng keregi joq. Kinәlising be, moynyna al kinәndi!.. Az ba, kóp pe, әngime onda emes, әiteuir men de qatelestim, onymdy týp-týgel moyyndaymyn. Bayandamashy:«Kenesarygha kópten qarsy S.Múqanov pen H.Júmaliyev joldastardyng kenet ózgergeni qalay?» – dedi. Dúrys súraq. Óz qatemdi adaldyqpen moyynday túra, osy súraqqa jauap bere ketkim keledi. Sebepsiz saldar joq, joldastar! Turasyn aitugha kerek, Qazaqstanda sovet ókimeti ornaghannan bastap-aq, Kenesarygha batyl qarsy shyqqan kisi ekeu bolsa, bireui men edim. Sol pikirim úly otan soghysynyng alghashqy jyldaryna deyin ózgermesten keldi. Al, 1942 jyly qazir osynda qayta-qayta atalyp jatqan kitabymda búrynghy dúrys pikirimnen shúghyl bas tarttym. Ashyq týrde, bolishevikshe moyyndaymyn, búl mening qateligim. Biraq, syn retinde, mening әlgi qateligime sol kezdegi jauapty qyzmetkerding biri Ábdiqalyqov joldastyng da myqtap ortaqtasqandyghyn, tipti, mening qatelesuime qolma-qol sebepshi bolghandyghyn aitpay óte almaymyn» («Ádebiyet jәne iskusstvo», 1951, №8).

«Tonna tarta ma, pút kele me, biribir, kýnәning aty – kýnә» deytin S.Múqanov ta aqtalu sózinde jalasyn jatqa jauyp shygha berdi. Ortalyq komiytetting hatshysy Ábdihalyqov joldas shaqyryp alyp, Korney Zelinskiyding Jambyl turaly maqalasynda Kenesaryny synaghan pikiri qate ekenin eskertip:

«Búl qateni týzetip, Kenesaryny halyq qaharmany etip kórsetu turaly tapsyrma berdi. Mine, osy núsqaudy jetekshilikke ala otyryp qazir ýzindi keltirilip jýrgen «ataqty kitabimdi» jazdym. Men erteng sizderge qoljazbamdy әkep kórsetemin, onda Kenesary halyq jauy retinde әshkerelengen. Mening qoljazbam Ortalyq komiytetting qolyna týsip qalypty da, meni sol kezdegi ýgit-nasihat bólimining bastyghy Ahmetov shaqyryp alyp: «Kitaptyng myna kýiinde shyghuyna rúqsta bermeymiz»,– dedi. Onda qanday baghyt beretinin súradym. Ol: «Ábdihalyqovpen sóilestiniz be? Ol qanday núsqau berse, sol túrghyda jazasyz»,– dedi. Men: «Búl jeke adamnyng emes, partiyanyng kózqarasy osynday shyghar», dep oiladym. Respublikanyng ýgit-nasihat jónindegi hatshysyna senbeuime bola ma, sonyng mәjbýrleuimen mening kitabimning ishindegi pikirdi jazdym. Men týsinemin jәne qaytalap aitamyn, kóp bolsyn, meyli, az bolsyn, jeksúryndyqtyng aty – jeksúryndyq, men ózimning qatelikterim ýshin ózimdi keshirmeymin»,– dep jaltardy.

Sәbit Múqanovtyng sol kezdegi Ortalyq komiytetting hatshysy M.Ábdiqalyqov jazdyrdy dep otyrghany «Qazaqtyng HÝII-HIH ghasyrdaghy әdebiyetining tarihynan ocherkteri» atty 1942 jyly jariyalanghan monografiyasyndaghy «Bostandyq kýresi» atty tarauyndaghy  pikirleri  edi. Sonyng ishinde Kenesary kóterilisi turaly S.Múqanov:

«Eng aldymen, 1822 jyldyng zany shyghyp, qazaq halqyn ózine birjola baghyndyryp, qazaq feodaldarynan ózine senimdi kisi tauyp, auyl arasyna ýkimetke senimdi myqty әkimshilik apparatyn qúrghannan keyin, patsha ýkimeti halyqty ashyqtan-ashyq talau jolyna týsti. N.Timofeev, E.Fedorov, «1837-1847 jyldary qazaq halqynyng óz tәuelsizdigi ýshin kýresui» degen maqalalarynda («Bolishevik Kazahstana» №4, 1940 jyl) halyqtyng sol kezdegi kýizelushiligine mynaday mysaldar keltiredi: «qazaq halqyn patsha ýkimetining býldiruinde óte zor róli bolghan «repressiya» deytin zan, ekinshi sózben aitqanda, qaruly orys әskerining qazaq auylyna shabuyl jasauy, talauy, malyn aidap aluy, qazaqtyng balalaryn tartyp әketui t. t. Búl zorlyq pen talauda olar, qazaq halqy keruendi talapty-mys, orys qalalaryna shabuyl jasapty-mys degen ótirik jalalardy syltau qyldy. Búl «represiyalar» kóbinese, han men súltandardyng úlyqsatymen boldy, olar ózderine qarsy shyqqandardy osylay talatyp, yqtyryp otyrdy...

«Qazaq halqynyng hәli auyrlaghandyghy sonday, sol kezdegi Rossiya patshasy I Aleksandr, 1808 jyly, 25-mayda Orenburg gubernatory Volkonskiyge bylay dep jazady: «Orenburg tóniregindegi kóship jýrgen qazaqtardyng hәli auyrlaghandyghy sonday, olar bir jaqtan, amalsyz talau júmysyna kirisse, ekinshi jaqtan Hiuagha aparyp, balalaryn satady» .

«Orta jýz qazaqtarynyng kedeylenui sonday,– dep jazdy Troyskiy qalasyndaghy tamojnya 1802 jyly sauda ministri Rumyansovqa, – olardyng kóbi osy manda jalanash-jalpy, erkegi, әieli, balalary qanghyryp qayyr súrap jýredi. Búlardyng hәli ayanyshty, kózge erekshe týsedi» .

1819 jyly, I Aleksandr, qazaq balalaryn satyp alugha, balalardy alyp satarmen sauda jasaugha rúqsta etilgen zang shyghardy. 1832 jyly «Qyrghyz-qazaq ordalarynyng tarihy» atty kitap jazghan Aleksey Levshiyn, «bazarda qazaqtyng erkek balasynyng satylatyn qúny 4, iә 5 qapshyq arysh biday edi, qyz balanyng baghasy 3, iә 4 qap arysh edi»,– deydi jәne bir aida qazaqtan jýz bala satylghanyn aitady. Halyqty osylay talaghan patsha ýkimeti, ekinshi jaqtan, ózine arqa tireu bolghan qazaqtyng feodaldaryn kótermeleydi. Dalanyng qaydaghy shúrayly jerinen qazaq feodaldaryna keng jer beredi, olargha «dvoryan» degen ataq beredi, sәn-saltanat jasaydy, qazaq feodaldaryn orys knyazidary men orys dvoryandarynyng dәrejesinde ústaydy.

Kenesary men Nauryzbaydyng halyq kóterilisin bastaudaghy maqsaty turaly songhy kezge sheyin qata úghym bolyp, olardy: «handyqty kókseushiler, qara basynyng paydasy ýshin, han bolu ýshin kóteriliske qatynasushylar»,– dep baghalady. Búnday qata pikirden, bir kezde, osy ocherkti jazushy avtor da sau bolghan joq. Kenesaryny demokrattyq iydeyadaghy adam edi deushiler bar, ol, әriyne, asyra baghalaghandyq. Kenesarynyng maqsaty − handyqty saqtau. Handyq − qanaushy taptyng qolyndaghy qúraly. Biraq, osy handyqtyng ózi adam balasynyng órkendeu dәuirindegi belgili bir satyda halyqtyng eldigin saqtaugha qajet jәne progrestik qúral. Kenesary zamanynda qazaq auylynda, handyqtan basqa әleumet biyleu formasy boluy mýmkin emes, basqa formany ol kezdegi qazaq auylynyng sayasiy-sharuashylyq jaghdayy kótermeytin edi. Sondyqtan, eger, memleket basyndaghy han patshagha satylmay, qazaq halqynyng tәuelsizdigi ýshin kýresse, búnday han obektivtik jaghynan, halyqshyl han edi. Kenesary osynday han, Kenesaryny odan artyq kótermeleu − orynsyz iydealdau bop tabylady.

Mәsele, Kenesarynyng handyq qúrylysty qoldanuda emes, otarshylyq sayasatqa, eki jaqty talaugha halyq qarsy shyghyp kóterilis jasaghanda, Kenesarynyng halyq jaqta qaluynda, halyq kóterilisin bastap, qazaq halqynyng tәuelsizdigin qaruly kóterilispen qorghaugha tyrysuynda»,– dep jazyp edi.

Al redaksiyalyq esepti maqalada búl sózder:

«Búdan әri «S.Múqanov joldas «Qazaq SSR tarihynyn» birinshi basyluyndaghy redaksiyasyn basqarghan Ábdiqalyqovtyng óreskel qateligin, dәlirek aitqanda, Kenesaryny halyqtyng jauy dep tauyp, dúrys jazylghan pikirdi ózgerttirip, madaqtata jazdyrtqanyn aitty»,– dep («Ádebiyet jәne iskusstvo», 1951, №8) jazyldy.

Osyghan qarap akademik Sәbit Múqanov ta derbes ghylymy kózqaras boldy ma, joq pa, soghan kýmәndanasyn. Biraq oghan qysylyp-qymtyrylmastan «ekinshi mәselege» – Áuezovke «jaylap qana auysyp» ketedi. Sol aradan qos túlghanyng sharpysuy bastalady. Ángimeni M.Áuezovting eng jandy jeri – «Abay» romanynan bastaydy:

S.Múqanov: «Myna bir jana kórinisti qaranyzdar: Kenesary turaly lap ete qalghan órtti óshirip ýlgergemiz joq, Áuezovting ainalasynan taghy da órt shyqty. Endigisi – Abay mektebi turaly mәsele. Men búl mәsele tónireginde kóp oilandym. «Aqyn agha» atty tamasha romanynyzdaghy eng tamasha tús Abaydyng aqyn shәkirtteri suretteletin kez. Siz: býrkit ózining júmyrtqasyn jyldyng eng suyq mausymynda shayqaydy, sodan keyin tastýlek etip qúzdan laqtyryp jiberedi. Sol tastýlek balapandar siyaqty Abay da ózining shәkirtterin qanattandyryp úshyrugha dayyn,– dep jazasyz. Al siz ol balapandardyng qalay qaray úshatynyn óz romanynyzda kórsetpeysiz.

Áuezov: Pәli, olar әli balapan ghoy (kýlki).

Múqanov: Joq, olar onda úshyp jýr, biraq Abay aralasqan ómir tartysyna belsendi qatyspaydy, olardyng әzirshe halyq ómirimen baylanysy joq, zamanynan oqshau túr. Áuezov joldas, mening oiymsha, siz olardy shәkirt bolghandyqtan ghana oqighagha aralastyrmay otyrghan joqsyz, siz realist jazushy esebinde jóndemi eshtene oilap tabugha dәrmensizdik kórsetkensiz.

Áuezov: Olardyng ózderi oidan shygharylghan keyipkerler emes pe.

Múqanov: Joldas Áuezov, siz Abaydyng shәkirtteri dep kórsetken adamdarynyz sol atty aqtay almaydy-au. Áy, sol kýdigim shyn bop shyghatyn siyaqty. Óitkeni, olar múny is-әreketimen de, shygharmashylyghymen de, basqa da qasiyetterimen de ótey almaytynday bop kórinedi maghan, sondyqtan da eriksiz siz olardy Kenesarymen baylanystyrghansyz, endi kelip olardy qorghamaq bolasyz... Sonyng bir mysaly, Kókbaygha Kenesary turaly dastan jazdyrugha mәjbýr bolghansyz.

Áuezov: Onyng búdan da basqa ólenderi bar emes pe, (Árip) tórt óleng (Leninge) arnaghan. Jәne men Abaydyng shәkirtterining barlyghy әulie dep aityp otyrghamyn joq qoy».

Romandaghy tastýlekterden Kenesaryny jyrlaushylar shyghatynyn qiynnan qiystyrghan búl qisynyn S.Múqanov aldaghy eki jylda odan әri úshtay týsti.

Búdan keyin minbege Múhtar Áuezov kóterilip, «ótkendegi qateleri men eski oiynan aryla» úzaq sóiledi.

M.Áuezov: «Pravda» gazetindegi maqalagha baylanysty QK(b)P Ortalyq komiytetining qabyldaghan sheshimi respublikamyzdyng iydeologiyalyq maydanyndaghy jana, kezendi jәne manyzdy oqigha. Bizding qatelerimizdi týzetu arqyly partiya bizge qayta-qayta kómek qolyn sozumen keledi jәne kenestik ghylymdy jalghan antimarkstik, antiylenindik jolgha týsip ketuden saqtandyrdy. Osy sheshim arqyly bizding әrqaysysymyzdyng jәne osy uaqytqa deyin adasyp kelgen ózge de joldastardyng tereng boylap ketken qatelikterin moyyndap, týsinudi talap etui zandy tilek.

Búl qatelik auyr boldy jәne úzaqqa sozyldy. Óitkeni búl qanatyn kenge jayghan jәne ózining shenberine tariyh, әdebiyet tarihymen qosa respublikamyzdyng basqa da qoghamdyq-sayasy ómirine qatysty әr týrli salardy qamtityn adamdardyng basyn qosty. QK(b)P  Ortalyq komiytetining sheshimi men baspasózdegi, sonyng ishinde «Pravda» gazetindegi maqala arqyly tarihshylardyng qatelikterin naqty kórsetti. Al әdebiyet pen әdebiyettanu salasyndaghy kinәlarimiz ben qatelikterimizdi ashu bizding – әdebiyet tarihshylary men jazushylardyng mindeti.

Mektep oqushylarynan, studentterden bastap kópshilik qauymnyng sanasyna deyin ulaghan ziyandy tamyrlargha balta shabugha degen partiyamyzdyng qarymdy bastamasy men úmytylysyna kómektesu – bizding paryzymyz.

Men sózimdi ózimning qatelerimnen bastaymyn.

Mening «Han Kene» degen piesam boldy. Qazaq Ghylym Akademiyasy újymyndaghy jinalysta da, ghylymiy-zertteuden tys әdeby shygharmashylyq qyzmetimde de ózimning búl shygharmama tiyanaqtap toqtalgham joq. «Han Kene» piesasy men sol kezdegi ózimning sayasy qatelikterime býgingi ótip jatqan әdebiyetshilerding arasyndaghy osy mәjiliste kenirek týsinik bere ketudi jón kórip otyrmyn.

Búl piesa 1928 jyly jazyldy jәne onda avtordyng últshyldyq ústanymyna basa kónil bólindi. Alghashqy núsqasy sahnada qoyylghan joq, jariyalanghan da emes,  sol qoljazba kýiinde qaldy. Tek bes jyl ótkennen son, 1933 jyly mening «Enlik-Kebek» degen piesam sahnalyq qalypqa týskennen keyin ghana teatr qyzmetkerleri «Han Kene» piesasyn qoy turaly әngime qozghay bastady. Ártýrli dengeydegi mekemelermen kenestim, olar birqatar ózgerister men óndeuler jasauymdy úsyndy. Men búl talapty oryndadym, sóitip, 1934 jyldyng basynda onyng premierasy ótti, sol premieradan keyin toqtatyldy. Oghan eki týrli syny pikir bildirildi. Qatty synaushylar da jәne jaghymdy bagha berushiler de ony repertuardan alyp tastau turaly emes, qoyylymdy uaqytsha toqtata túryp, ishinara ózgerister engizip, sodan keyin qoyylymdy sahnada qayta jalghastyru turaly úsynys aitty. Piesanyng ishki qúrylymy qoyylymnan song synshylardyng sol kezde kórsetken sayasy qatelikterine say óndeuge kelmeytinin týsindim. Piesa sol sayasy qate kýiinde jәne kenestik kórermenderge kereksiz dýnie bolyp jabyq qaldy. Synshylardyng auyzsha jәne baspasóz betinde aitylghan tilekterine qaramastan, oghan qaytyp oraludan bas tarttym».

Búl sol kezde jariyalanghan S.Seyfullinnin, Gh.Mýsirepovting «Han Keneni» saqnadan alastatu, I.Jansýgirovting ishinara ózgertuler engizu turaly «Sosialistik Qazaqstanda» jariyalanghan maqalalary bolatyn. Ol ekeuining atyn ataugha bolmaytyndyqtan da Gh.Mýsirepovti ghana kórsetken.

M.Áuezov (jalghasy): «Osyghan oray aita keterim – mening piesama jәne ondaghy rólider men Kenesarynyng jeke basyna qatysty eng әdil syndy j.Mýsirepov aitty. Mysaly, ózge synshylar maghan piesanyng mazmúnyn Patshalyq Reseyding rejiymine qarsy kýres baghytynda óristetudi úsyndy. Al Ghabit Mýsirepov: qazaq enbekshilerining patshagha qarsy kýresin Kenesary qozghalysyna qatysty emes, 1916 jyldyng oqighalary negizinde kórsetu kerek – dep dúrys baghyt berdi. Al Kenesarygha: halyqtyng tilegi men is-әreketine qarsy reaksioner han – degen qatuly bagha berdi. Sóitip, ol piesany bylay ysyryp qoydym, qaytyp oghan oralghamyn joq.

Piesany tastap, endi oghan qayyrylyp soqpau turaly sheshim qabyldaghannan keyin, sol 1934 jyly Oqu aghartu komissariatynyng tapsyrmasy boyynsha «HIH jәne HH ghasyrdyng basyndaghy qazaq әdebiyetining tarihy» atty újymdyq oqulyqqa qatystym jәne sol oqulyq boyynsha «Hrestomatiya» qúrastyrdym. Songhy eki enbektegi: Búqar jyrau, Mahambet, Nysambay, Shortanbay, Múrat jәne Abay turaly taraulardyng avtory – men boldym jәne (olardyng shygharmalaryn hrestomatiyagha) men engizdim.

Búl maghlúmattardy, yaghni, atalaghan taraulardyng avtory men ekenimdi bile túryp, Júmaliyev joldas ózining enbekterinde, HIH ghasyr әdebiyeti turaly oqulyqtary men ol jasaghan oqu baghdarlamalarynda mening avtorlyghymdy eskertpesten, Mahambetti baghalau jónindegi mening pikirlerimdi qate dep kórsetip, jýieli týrde synaumen keldi. Al ol kitaptarda Búqardyn, Shortanbaydyn, Múrattyn, sonyng ishinde eng bastysy Nysambaydyng (Kenesarynyng jyrshysy) shygharmalaryna dәripteushi túrghyda emes, әshkereleushi baghytta, taptyq-sayasy ústanymmen, barynsha dúrys týsinik berilgen. Búl turaly keyinirek barynsha tolyq toqtalamyn.

Ózimning 1934 jylghy sol enbegimdi esterinizge sala otyryp, qazirgi kýnde Kenesary men onyng madaqshylary jәne osy kitaptar turaly әdebiyettermen tiyanaqty týrde ainalysyp jatqan tarihshylardyn, әdebiyet tarihshylarynyng nazaryn audara  ketkim keldi. Sonday-aq, búl joldastar mening «Han Kenedegi» qateligimdi jong ýshin 1916 jylghy oqigha turaly «Týngi saryn» piesasyn jazghanymdy da eskerer dep oilaymyn, ol 1935 jyldan beri jaqsy baghalanyp keledi. Múny aityp otyrghan sebebim, osy jaghdaylardyng barlyghy, yaghni, qatelikter men ony joi jolyndaghy kýresting ózindik ishki tarihy jәne tabighy baylanysy bolghandyghyn kórsete ketu».

Kórkemdik talap dengeyining tym qarabayyrlanyp, әdebiyetting sayasattanyp ketkeni sonday, T.Jarokov ta keyipkerding ómirine aralasyp, tumaghan siyrdyng uyzyn qorghashtap:

«Búghan qosymsha men Áuezov pen Múqanov joldastardyng toghyz tomdyq basylymdary turaly aita ketpekpin. Áriyne jaqsy shygharmalardyng bolghany jәne olardyng kóp tomdyq basylymyn shygharghany jaqsy, alayda olardyng qaltarysynda qaterlerding búghyp jatpauyn qadaghalau qajet. Áuezov pen Múqanov joldastar  kóptegen qateler, últshyldyq qateler jiberdi, sondyqtan da eng aldymen olardyng ózi saq bolghany jón. Olar ózderining shygharmalaryn ózderi tiyanaqty qarap shyghuy tiyis. Onsyz bolmaydy. Mynaday mysal keltireyin: a/ Osy uaqytqa deyin jaqsy piesalardyng qataryna jatqyzylyp kelgen Áuezov joldastyng «Týngi saryndy» qaytadan qarap shyghuy tiyis. Sebebi, onyng basty keyipkeri,  1916 jylghy últ-azattyq kóterilisining jetekshisi Múghalim – últshyl «Qazaq» gazetining oqyrmany retinde kórsetilgen. Dәl qazir piesany múnday kýide jiberuge bolmaydy. b/ Sonday jaghymsyz shygharmalardyng biri Múqanov joldastyng «Baluan Sholaghy». Onda Kenesarygha baylanysty jibergen qatesin Múqanov joldastyng ózi de moyyndady. Búl tuyndyny shygharmalar jinaghyna qosu dúrys emes»,– dep keyipkerlerden de marksiyz-leninizm ilimi boyynsha ómir sýrudi talap etti

Sonyng nәtiyjesinde «Týngi saryn» piesasy da tiym salynghan 30 shygharmanyng qataryna ilindi. Teatrdyng sahnasynda oinalatyn da spektakli qalmady.

M.Áuezov (jalghasy): «Jogharyda aityp ótkenimdey, әdebiyet tarihshysy jәne jazushy retinde de 1934 bastap  1947 jyldar aralyghynda Kenesary taqyrybyna qaytyp oralghanym joq. 1934 jyldan keyingi ózimning jeke enbekterimde Kenesary taqyrybyna jolaghamyn joq, alayda, songhy jyldary újymdyq enbekting redaktory retinde ýlken, asa ýlken qatelik jiberdim. Ángime – 1948 jyly jariyalanghan «Qazaq әdebiyeti tarihynyn» birinshi tomy turaly bolyp otyr. Múndaghy liro-epostar tarauyna – «Nauryzbay-Hanshayym» jәne tarihy jyrlar tarauyna – Kenesary, Nauryzbay, Sarjan, Aghybay turaly maqalalar engizildi. Birinshisin instituttyng sol kezdegi qyzmetkeri Qonyratbaev, ekinshisin – instituttyng sol kezdegi diyrektory Ismailov joldas jazdy.

Ondaghy basty qatelik – maqalalar tek madaqtaugha ghana qúryldy. Feodaldyq, handyq qúrylymnyng jәne Kenesary Qasymov pen Nauryzbaydyng qozghalysyn jyrlaghan búl jyraulardy әspettey madaqtady, әriyne, búl  maqala avtorlary Ismailov pen Qonyratbaevtyng qatelikterin aqtay almaydy. Sol qatelikting ýlken salmaghy, әriyne, maghan tiyesili. Sonday-aq, ony qoldap resenziya jazghan Bәiishev, Dýisenbaev, Saghyndyqov joldastar, qúrastyrugha qatysqan Sauranbaev pen Mәlik Ghabdullin de jauapkershilikti bizben birge kóteruge tiyisti.

Sondyqtan da, birinshi tomnyng qayta basylymynda búl qatelikterdi joy – mening basty paryzym ekenin moyyndaymyn. Al sizderden: tiyisti kenesteriniz ben úsynystarynyz, oryndy syndarynyz arqyly bizge kómektesulerinizdi ótinemin».

«Jazdym, janyldym» degizip alyp, degenine kóndiretin ne sóndiretin stalindik iydeologiyalyq tәsilding aila-amalyn Múhtar Áuezov ózgelerden kóri jaqsy biletin. Múndayda S.Múqanov aitqanday, «qúiryghy buyryl tartqan týlkining búlanyna» salu da ózin-ózi aqtaytyn. Búl joly da solay etti.

M.Áuezov (jalghasy): «Sóitip, ózimning songhy uaqyttaghy qatelikterimdi moyynday otyryp, oilana otyryp, Kenesary jónindegi jәne Kenesarynyng iydeologi, alghashqy nasihattaushylary, tamsana tabynushylary bolghan HIH ghasyrdaghy aqyndar – Dosqoja men Nysambay turaly әdebiyetterdi aqtaryp shyqtym. Ol aqyndar – Kenesarynyng qozghalysyn qostaushylar Kenesary jónindegi madaqtaular men joqtaulardan basqa eshtene jazghan joq, demek, olar turaly jaghymdy sóz aitu – Kenesary turaly da jaqsy pikir bildiru degen sóz. Qazaq avtorlarynyng tútas bir kitap shoghyryn qaytalap oqyghanymda mynany bayqadym: 1939-jyldan bastap 41, 42, 43, 46, 47, 48 jәne 49-jyldargha deyin shyqqan jәne qazir de paydalanyp jýrgen qazaq әdebiyetining tarihy turaly oqulyqtardaghy kóptegen enbekterde, ocherkterde, zertteulerde, maqalalarda, eng ayaghy jyl sayyn shyghyp túratyn Joghary oqu oryndaryna arnalghan baghdarlamalardan bir baghytta, shyrmatyla tizbektelip, tabandy týrde jalghasyp kele jatqan jaghymsyz baghalar men qatelikterdi anghardym. Áriyne, solardyng arasynda burjuaziyalyq-últshyl ústanymdaghy Bekmahanovtyng kitabi erekshe dara kórinedi.

QK(b)P Ortalyq komiytetining 1947 jylghy Til jәne әdebiyet institutyndaghy iydeologiyalyq qatelikter turaly tarihy sheshimi Kenesarynyng jeke basy men onyng oryny jәne onyng nókerleri Dosqoja men Nysambay aqynnyng múralary turaly payymdaulargha ózgeris әkelmedi. Ýnsiz kelisimning negizi boyynsha: aitylghan syn tek «zar zaman» aqyndaryna ghana tiyesili siyaqty kórinip, Kenesary men ony jyrlaushylar syn kózinen qaghys qaldy. Sondyqtan da, búl zúlymdyqtyng tamyryn anyqtap, ziyanyn anyqtap, ony tamyrynan otap tastau ýshin jogharyda atalghan enbekterding barlyghyn talqygha saluymyz kerek. Odan da әri kóz salyp, Abaydyng jәne onyng shәkirtterining qatelikterin olardyng qayshylyghy retinde qarastyru kerek.

Men, 1939-jylghy enbekterdi atap óttim. Múnyng qataryna jogharyda men atap ótken birinshi tomnan basqa (mening redaktorlyghymmen shyqqan): Ismaiylov joldastyng oqulyqtary, maqalalary, bayandamalary, professor Júmaliyevting 1941 jyldan bastap 42, 43, 46, 48, 50-jyldary basylghan oqulyqtary, Marghúlan joldastyng maqalalary, Múqanov joldastyng «Ocherkter» kitaby, Múqanovtyng , Ghabdullinnin, Kәribaevting jәne Oqu ministrining orynbasary Á.Shәripovting qatysuymen jasalghan professor Júmaliyevting HIH ghasyr әdebiyetining joghary oqu oryndaryna arnalgha baghdarlamalary jatady.

Júmaliyevting 1941-jyldan beri shyghyp kele jatqan HIH ghasyr әdebiyeti boyynsha joghary oqu oryndaryna arnalghan baghdarlamalarynda tek qana Kenesaryny sheksiz maqtaghan, dәriptegen, joqtaghan payymdaular oryn alghan. Dosqoja men Nysambaydy dәriptegen joghary baghalar berilgen, búl aqyndar turaly jogharyda: Kenesary jónindegi madaqtaular men joqtaulardan basqa eshtene jazghan joq, demek, olar turaly jaghymdy sóz aitu – Kenesary turaly da jaqsy pikir bildiru ekendigin  aityp ótken bolatynmyn. Joghary pedagogikalyq oqu oryndaryna jәne mýghalimder institutyna arnalghan HIH ghasyrdaghy qazaq әdebiyetining tarihynyng baghdarlamasynyng 1948 jylghy basylymynda tura onyng 1941-42 jylghy oqulyghynda aitylghanynday:

«Songhy aqynnyng dastanynda (әngime Nysambaydyng «Kenesary – Nauryzbay» dastany turaly bolyp otyr) – Kenesary, Nauryzbay bastaghan kóterilisi dúrys, ómirlik shyndyqqa sәikes jan-jaqty kórsetilgen. Nauryzbay, Búqarbay, Búghybay, Aghybay, Oraz siyaqty  t.b. batyrlardyng obrazyn epostyq dengeyde aqyndyq sheberlikpen somdaghan»,– dep bagha beredi. Mine, Nysambaydy dәl osylay sózsiz birjaqty, jaghymdy, әri joqtaushy  jyrshy retinde suretteydi, demek, ol arqyly Kenesarynyng da әreketin әspettep otyr. 1949 jyly basylghan «Qazaq әdebiyeti» atty oqulyghynyng I bóliminde de avtor ózining osy ústanymyn qostaydy. Ol osynda 144-bette Lomonosov, Karamzin jәne Pushkin jónindegi Belinskiyding pikirine sýiene otyryp: «Biz Búqar jyraudy jazba әdebiyetimizding basy degende, Búqar jyraudan bastap Abaygha deyin ýzilmeytin altyn ózek, baylanys bar – degen tújyrymdy quattaymyz. Egerde Búqar eng alghashqy ataqty aqyn bolsa, solardan keyin Dulat, Mahambet, Sherniyaz, Nysambay, Shortambay, Múrat, t.b.  jalghasyn tabady»,– degen aqylgha simaytyn tújyrym aitady. Demek, Abay men Mahambet feodaldyq handyqtyng jyrshysy Búqarmen, Nysambaymen, Shortambaymen, Múratpen bir qatargha qoyylghan, zertteushi ýshin búdan da soraqylyghy, búl pikirler búl aqyndardy sózsiz reaksioner, halyq mýddesine jau retinde baghalaghan QK(b)P Ortalyq komiytetining sheshiminen keyin jazylyp otyrghany.

Búdan artyq barynsha shekten shyqqan, barynsha ghylymgha qarsy, markstik tanymgha qarsy dep synalghan burjuaziyalyq birynghay sana aghymy teoriyasymen jazylghan pikirding boluy mýmkin emes.

Kenesary men Nysambay jәne basqa da aqyndar turaly eng ýlken, eng óreskel qatelikti Ismaiylov joldas jiberdi. Turasyn aitayyn, 30-jyldardyng sonynan bastap tayau uaqytqa deyin Ismaiylov joldas ózining maqalalarynda, kitaptarynda, bayandamalarynda Kenesarynyng eng belsendi nasihattaushysy, әspetteushisi jәne joqtaushysy bolyp keldi. Ol azday, Kenesaryny әspetteude ol halyq aqyndaryna, jazushylargha óte zor yqpalyn tiygizdi.

Múqanov joldastyng «HÝIII jәne HIH ghasyrdaghy qazaq әdebiyetining ocherkteri» atty kitabynda da óte óreskel qateler kóp. Jiyrmasynshy jyldary Kenesarygha dúrys bagha beruden bastaghan Múqanov joldas sonday tanqalarlyq әri týsiniksiz sebeptermen qúbylyp týsti de, Kenesarynyng naghyz qarsylastarynyng jaghynan onyng naghyz qoldaushylarynyng jaghyna ótip ketti.

Endi, taghy bir tarihy shyndyq pen әdiletti qalpyna keltiru ýshin ózimning 1934 jylghy jogharyda atalghan «Oqulyq» pen «Hrestomatiyagha» kirgen Nysambay men Kenesary turaly avtory men bolyp tabylatyn syny maqalama oralayyn. «Han Kene» piesamdaghy qatelikten keyin sol kezdegi talapqa say kenes ghalymynyng ústanymyna kóshtim. 1934 jylghy HIH jәne HH ghasyr «Hrestomatiyasynda»:

«Nysambay sol joldy tandap aldy jәne ózining jyryn joqtaugha ainaldyrdy. Búl joqtau Nysambaydyng taptyq sypaty men baghytyn kórsetedi. Ol óz biyligin hanmen bólisken adam emes. Alayda ol hannyng biyliginen tabylatyn aqyn. Ol – júbatushy, kónil kóterushi, әmirshini halyq aldynda madaqtap óleng shygharushy aqyn. Ol hannyng kónilin tabugha úmtyldy, ýstem taptyng jaqtaushysy, jyrshysy boldy»,– dep jazdym (11-bet). Al sol 1934 jylghy Kenesary turaly ocherkte: «Aynalyp kelgende, barlyq baylam – Kenesarynyng jeke handyghyn qamtamasyz etuge, taqqa otyrugha, danqqa jetuge әkelip  tiredi, mine, qanday sәtter bolghan. Múny Kenege jaqyn batyrlar toby qostaghan. Olardyng maqsaty – Keneni han saylau, sóitip ózderining biyligin jýrgizu (31-bet).

Mine, mening osy pikirim keyin Júmaliyevting oqulyghynda birneshe qaytalanyp synaldy. Júmaliyevting sol oqulyghynyng 22-betine nazar audarularynyzdy súraymyn. Onda ol kitaptyng avtorynyng atyn atamastan baghdarlama men hrestomatiyadaghy pikirdi synap: «Ol materialdarda kóterilisting halyqtyq mәni, halyqtyng tәuelsizdik ýshin kýresi, halyqtyng basyn qosyp, osy kóterilisti úiymdastyrghan, bastaghan Kenesarynyng oryny kórsetilmegen, kerisinshe, qozghalystyng progressivti manyzy kómeskilengen»,– dep jazghan. Múny ózge de avtorlar qaytalap paydalandy».

Arasynda Abaydyng aqyn shәkirtterine toqtala ketip, sodan keyin negizgi taqyrypqa – Kenesarygha qaytyp oralghan búl pikirlerding de óz astary bolatyn. Aldaghy «alaman nauqannyn» úzaq talqysy túsynda әrkim bir betine basa bermes ýshin «ózin ózi әshkerelegen». Sonymen qatar «iydeologiyalyq maydandaghy» jalghyz «jau» bolyp kóringisi de kelmegen. «Kóppen kórgen úly toy» bolsyn degen pighyl da qylang berui mýmkin.

M.Áuezov (jalghasy): «Mine, men Kenesary men Nysambay turaly 1934 jyly jazghan songhy maqalamnan song 1947-1948 jyldargha sheyin, qashan «Qazaq әdebiyeti tarihynyn» birinshi tomyna redaktor bolghansha ýndemey jýrgen kezde osynday da oqighalar boldy.

Al joldas Júmaliyev Nysanbay turaly ghana emes, sonymen qatar Búqar, Shortanbay, әsirese, Múrat turaly búrynghy óreskel qatelikterin QK(b)P  Ortalyq komiytetining sheshiminen keyin de jalghastyryp keledi. Búl qatelikter mynadan kórinedi, joldas Júmaliyev joldas QK(b)P  Ortalyq komiytetinin  sheshimine oray olardy feodalizmning aqyndary, qanaushy taptyng iydeologtary retinde atay kelip, tikeley әdeby taldaugha kóshkende olardy sheber aqyn retinde joghary baghalap, shygharmalaryn bir ynghay maqtay jóneledi. Songhy oqulyghynda ol Búqardy shekten tys әspettep, jyraulardyng atasy, jazba әdebiyetting basy deuge deyin bardy. Handyqtyng bas iydeology, feodaldyq saray aqyny jóninde osynday pikir bildirgen.

Áriyne, J.Júmaliyev oqulyqtardy qúrastyrushy retinde belgili jәne onymen búrynnan ainalysyp keledi. Osy arada onyng óte eleuli kemshiligin aitpasqa bolmaydy. Onyng sayasy qatelikterine әdil syn aitsan, J.Júmaliyev sol arada ózgening qatelikterin termeley jóneledi. Ózining qatesin ózgelerding ótkendegi qatesimen býrkemelegisi keledi. Basqasyn bylay qoyghanda, osy arada eng bir zandy jәne týiindi súraq tuyndaydy: ózining keshegi qaterlerin osylay jughysy kelgen, ótkendegi qatelerin moyyndaghan sol avtordyng kitabyna silteme jasadynyz ba? Ol silteme jasaghan joq. Ony ózining pikiri retinde kórsetti. Endeshe sol pikirler men qatelerdi, ózining kinәsin ashyq moynyna alsyn.

Osy aitylghandardyng barlyghyn – bizding әrqaysymyzdyng qatemiz ben kemshiligimizdi obiktivti týrde kórsetip, partiya kórsetken sayasy qatelerimizdi joygha kómek qolyn úsynyp, baghyttap otyratyn kópshilik qauym da eskerui tiyis.

Sonymen qatar, partiya men auqymdy da әdil kópshilik qauym keybir sóileushilerding (Men Til jәne әdebiyet institutynyng qyzmetkerleri arasyndaghy pikir talasyn aityp otyrmyn): jeke adamnyng múqym enbek jolyn jalang sózben keleke etip, ótkendegi jibergen jekelegen qaterleri men siltemelerdi betine shirkeu ete otyryp, songhy jyldardaghy qol jetkizgen naqty tabystardy mýldem óshirip tastaghysy kelgen joyympazdardyn, qaytalap aitamyn, BK(b)P Ortalyq komiyteti men «Pravda» gazeti, Kenes odaghynyng jalpy kópshiligi qatal synaghan, niglist Belik siyaqty aiqayshyl, rappshyl jana joyympazdardyng sózderin bayyppen taldap, tiyisti sheshim shygharady dep oilaymyn.

Osy arada ózimning jәne j.Júmaliyevtin, әsirese, onyng kópshilikke keng taraghan oqulyqtaryndaghy qatelerin synay otyryp: Júmaliyevke qarsy eshqanday qyzghanyshym da, aram oiym da joq, óitkeni onymen bólise almay jýrgen eshtenem joq, ol – menin, men – onyng qatelikterin kórsetu – mindetimiz – degim keledi. Pikir talasy bolsyn, pikir talastyra jýrip, partiya, Stalin ýiretkendey, shyndyqtyng jolyn tabayyq. Tek prinsipti, obiektivti-partiyalyq, әdil syn, ózara syn bolsyn. Sony jetekshilikke ala otyryp, kópshilik partiya-kenes qauymynyng kýndelikti kómegine sýiene otyryp, biz – zertteushiler men jazushylar jas kenes ghylymy, onyng ishinde Qazaqstan tarihy men mәdeniyet tarihyn zertteu barysynda túiyqqa tirelgen әdebiyettanu salasy osy auqymdy da auyr jaghdaydy búzyp shyghady jәne oghan mindettimiz dep esepteymin».

Sózining sonynda Q.Júmaliyevting Búqar jyrau turaly pikirine aitylghan syn, eki ýlken ghalymnyng arasyndaghy Abaydyng aqyndyq mektebi turaly aitystary olardyng arajigin mýldem ashyp tyndy. Tipti bir-birin jekkórinishti etip kórsetuge deyin bardy.

Q.Júmaliyev: «...Kenesaryny, Nauryzbaydy jәne basqalardy Alashordashy aqyndardyng qalay maqtaghany qazaq ziyalylarynyng kópshiligining esinde shyghar. Múny joqqa shygharudyng ózi, aqiqatty búrmalau bolyp tabylady. Avtordyng (E.Bekmahanovty aityp otyr – T.J.) múnday kózqaras ústanghan ózge de әdeby núsqalar turaly pikirin aitugha bolady. Mysaly, «Nauryzbay – Qanshayym» men «Jasauyl qyrghyny» dastandary: Qasymovtyng erlikterin pash etu ýshin, onyng esimin el esinde mәngilik qaldyru ýshin shygharylghan (44-bet) – dep payymdaydy avtor. Onda búl dastandardaghy Qasymovtardyng beybit túrghyndardy qyrghyngha úshyratqan, maldaryn tartyp alghan, qorghansyz adamdardy óltirgen zansyz qylyqtary qalay әshkerelenbek. Avtordyng Abay siyaqty ózge de asa kórnekti adamdardy óz jaghyna tartu niyeti bayqalady. 49-bette Bekmahanov: «Kenesarynyng qazaqtyng tәuelsiz memleketin qúrugha úmtylysyn joghary baghalaghan Abaydyng kenesimen Kókbay ózining «Abylay men Kenesary» dastanyn jazdy»,– deydi. Professor Áuezovtin: Abay Kenesary turaly dastan jazugha tapsyrma berdi-mis, – dep taratqan anyzyn qazirgi uaqytta jalghan mәlimet dep esepteymin, búrynyraqta men ózimning keybir júmystarymda múny derek retinde paydalansam da, qazir ony eshqanday derekpen rastalmaghan qaueset dep esepteymin. Alayda búghan Bekmahanov óz janynan: Abay da joghary baghalaghan – degen anyzdy qosyp qoydy.

Múnday derektik jәne metodologiyalyq sypattaghy qatelikter Bekmahanovtyng kitabynda óte kóp jәne búl Qazaq SSR tarihyn jazuda asa prinsipti mәsele bolyp tabylady. «Pravda» gazetining Kenesary Qasymov qozghalysy jónindegi baghasyn men dúrys dep esepteymin, onda: «Barlyq tarihy derekter Kenesary qozghalysy revolusiyashyl da, progresshil de bolmaghanyn bayandaydy. Búl qazaq halqyn keri, patriarhaldyq-feodaldyq tirekting bekuine, ortaghasyrlyq handyq ókimetting qayta ornauyna, Qazaqstannyng Reseyden jәne úly orys halqynan qol ýzuine әkelgen reaksiyashyl qozghalys boldy»,– delingen.

Al bizding әdebiyettanushylargha keletin bolsaq, onda oghan tarihy túrghydan keybir anyqtamalar bere ketudi ózimning paryzym dep esepteymin.

Kenesary Qasymov bastaghan qozghalys turaly alghashqy mәsele 1923 jyly «Enbekshi qazaq» gazetindegi jazushy Sәbit Múqanovtyn: búl – feodaldyq-handyq, demek, halyqqa qarsy jәne reaksiyalyq kóterilis,– degen maqalasynda kóterildi. Kenesarynyng kóterilisi turaly pikirdi jazushy Áuezov 1933 jyly 7-synypqa arnalghan әdebiyet oqulyghynda kóterdi, búl kóterilisting feodaldyq mәnin joqqa shygharmasa da, Isatay Taymanov, Mahambet Ótemisov bastaghan kóterilisti Kenesarynyng qozghalysymen qatar taqtagha qoyyp, olardyng arasynan eshqanday aiyrmashylyq kórmedi. Onyng ýstine Áuezov 1935 jyly Kenesary jóninde óte joghary bagha berdi. Ózining teris kózqarastaryn bekitu maqsatynda «Han Kene» piesasyn jazdy. Ol Qazaqtyng akademiyalyq drama teatrynyng sahnasynda qoyylyp, birinshi qoyylymnan keyin iydeologiyalyq túrghydan ziyandy shygharma retinde sahnadan alynyp tastaldy. Búl piesa turaly jazushy Mýsirepov 1935 jyly mamyr aiynda («Sos.Qazaqstan» gazetining betinde) maqala jariyalap, qate jәne ziyandy piesa dep synady. Gh.Mýsirepov: «Al, búl han Kene (yaky Kenesary) piesening basynan ayaghyna deyin kýshti, qayratty «qiyrgha kóz salghan» er bolyp surettelgen dedik. Jәne «qiyrgha kóz salghan» er bolyp surettelgende, últshyl, «qazaqshyl», «halyqshyl», «otanshyl» er bolyp surettelgen. Búl piesasynda da, búrynghy piesalary «Enlik-Kebek», «Qarakózderdin» sarynymen qazaq elining eskiligin arman qyp, eski handardyng júrnaghy – «elim» degen úldaryn, Kene handardyng ólimin, qaharmandyghyn múrattaghan, joqtaghan piesesi»,– dep (ýzindi Gh.Mýsirepovting maqalasynyng qazaqsha mәtininen alyndy – T.J.) jazdy. Mine, Kenesarynyng beynesi arqyly avtordyng nege shaqyrghany jәne onyng nege arnalghany, mine, osydan-aq angharylady...

... Dulattar qyrghyzdarmen kelisip alyp Qasymnyng úldaryn qaldyryp ketedi. Búl, keybireuler aityp jýrgenindey,  olardyng qyrghyzdargha satylyp ketkendiginde emes, Kenesary qyrghyzdardy jenip ketken jaghdayda Abylaydyng túqymdary ózderin qyrghyzdyng manaptarynan kem ústamaghan bolar edi. Mine, eng qiyn sәtte dulattyqtardyng Qasymnyng úldaryn tastap ketuining sebebi osynda.

Kenesary men Nauryzbaydyng ózining «jaqtastarynyn» kóbeytuining basty syry – olardyng jasaghynyng baghynbaghandargha qarsy kórsetken zorlyghy men qatygezdiginde. Kenesary men Nauryzbay bastaghan kóterilisting bedelin Isatay men Mahambetting kóterilisimen esh salystyrugha kelmeydi. Halyq Kenesarygha ózining qorghaushysy dep emes:

Balasy Abylaydyng Qasym tughan,

Tughannan-aq ózgeden asyp tughan.

Tughanda anasynan qan shengeldep,

Qyzartyp eki kózin ashyp tughan, –

qanisher dep qarady.

Mine, men Kenesary Qasymov pen onyng serikterining qozghalysyn 1937–38 jyldary osylay baghalaghamyn jәne búl qozghalys jónindegi býgingi baghamen qayshy kelmeydi.

Búl mәsele jónindegi talas 1940 jyly qayta qozghaldy. Gazet, jurnaldardyng betinde Qasymovtyng qozghalysy jónindegi mening pikirime qarsy Tóleshev, Bekhojiyn, Ismaiylov, Bekmahanov t.b. joldastar syn pikirler bildirdi. Júmaliyev pen Múqanovqa qarsy ótkir syndar aityldy. «Sosialistik Qazaqstan» gazetining 1940 jylghy 16-qantar kýngi sanynda jogharyda kórsetilgen «Mahambetting ólenderi» atty jinaq turaly Tóleshev joldastyng maqalasy jariyalanyp, mening Kenesary turaly pikirlerimdi syngha aldy. «Júmaliyev Kenesarynyng kóterilisi turaly mýldem teris pikir bildirgen. Júmaliyev: «Kenesary enbekshi tapty qanaushylardyng biri»,– dep esepteydi, al Shestakov ony: «Búqaranyng baqyty ýshin kýresken...»,– dey kelip Tóleshev Shestakovtyng bedeline sýienip: «Ózining halqynyng baqyty ýshin jәne azattyghy ýshin kýresken adamdy qanisher deuge Júmaliyevting qanday qaqysy bar edi»,– dep ashulandy. Tóleshevten keyin ile «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynyng 1941 jylghy № 5 sanynda aqyn Bekhojinning maqalasy shyqty, onyng ózi de Nauryzbay men Kenesarynyng erlikterin madaqtaghan «Sabalaq» jәne «Batyr Nauan» dastandarynyng avtory bolyp tabylady. Ol da mening Kenesarygha bergen baghamdy synap: «Qajym Júmaliyevting basty qateligi sol, ol: Isatay men Kenesary qozghalysynyng qozghaushy kýshteri mýldem basqa. Isataydyng qozghalysy halyq mýddesinen tudy, al Kenesarynyng qozghalysy halyqqa jat edi,– dep payymdauynda» – deydi de, búdan әri: Kenesary men Nauryzbay jәne basqa batyrlar halyqtyng adal úldary boldy, olar óz otanynyng patrioty edi,– dep bayandaydy.

Kenesarynyng baryp túrghan qorghaushysy Ismaiylovtyn, sodan keyin Kenjebaevting jәne basqalardyng kóptegen pikirlerine búl arada toqtalyp jatpaymyn. Ismaiylovtyng Kenesary ýshin jan alyp, jan beretin kýresker ekenin, onyng menshikti qorghaushysy, han túqymdarynyng túraqty dәripteushisi ekenin qazaqstandyq barlyq qauym biledi. Sondyqtan da ol turaly artyq óre jayylghym kelmeydi.

Bekmahanovqa keletin bolsaq, ol naghyz kenesaryshyl retinde, maghan ýnemi qarsy shyghyp, ýnemi naqty dәleli joq, qisyngha qiyspaytyn, tek bos sózge qúrylghan, eshqanday aighaqsyz aqyldymsyghan syn aitumen boldy. Aqylgha simasa da búl shyndyq. 1940-jyldan bastap mening atyma baghyttalghan syny pikirlerining keybireuleri tipti myna kitapta da jýr. Taghy bir maqalasynda menin: Kenesary men Nauryzbay turaly halyq dastandarynda basty keyipker retinde surettelse de, ýnemi jaghymsyz jaghynan kórsetiledi,– degen pikirime Bekmahanov óre týregelip, bastyrmalata jónelipti...

Keybir әdebiyettanushylardyng osy uaqytqa deyin Kenesaryny maqtaumen ainalysyp kele jatqanyn aitugha tiyispin. Oghan mysal retinde, 1948 jyly Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng Til jәne әdebiyet institutynyng atynan tikeley M.Áuezovting jetekshiligimen jaryq kórgen «Qazaq әdebiyeti tarihynyn» I tomyn alugha bolady, metodologiyalyq jaghynan ziyandy búl enbekte Marrdyng markstik tanymgha qarsy kózqarasy, Radlov, Divaev t.b. burjuaziyashyd ghalymdardyng qate tújyrymdary oryn alghan, sonday-aq Kenesary men onyng seriktesteri dәripteledi,  Kenesary turaly dastandy halyqtyq dastan dep jalghan kórsetedi. Mәselen, 311-bette: «HIH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy últtyq tәuelsizdik ýshin kýresken qazaq halqynyng asa ýlken kýresi – Kenesary Qasymov bastaghan halyqtyq kóterilis»,– dep jazylghan. Sondyqtan da Áuezovting redaksiyasymen jaryq kórgen búl tom – Bekmahanovtyng sayasy ziyankes kitabimen qatar túrady. Ortalyq komiytetting sheshimimen búl kitap shúghyl týrde talqygha salynyp, qayta qaraudy qajet etedi. Óitkeni búl tom naghynda kenes studentterinin  oqulyghy bolyp sanalatyndyqtan da, is jýzinde olardy bizge jat ruhta tәrbiyeleytin bolady.

Kenesaryny әspetteuding jәne әdebiyettanudaghy odan da basqa últshyl iydeyalardyng túpnúsqalyq qazyghy – M.Áuezov bolyp tabylady. Onyng 1932 jylgha deyingi әreketin aitpaghannyng ózinde, ol búl iydeyany 1933 jyldan qazirgi kýnge deyin   jýrgizip keledi. Joldastar, «Pravdadaghy» maqaladan keyin Kenesary turaly ózining ziyandy ústanymyn jalghastyryp kele jatqan M.Áuezovting әreketin asa óreskel sayasy qatelik dep esepteymin. Tayauda ghana, 1951 jyly 7-kókek kýni Qazaq SSR ghylym akademiyasynyn  qoghamtanu ghylymdary instituttarynyng birikken ghylymy Kenesinde Múhamedhanovtyng qorghauy boldy, onda Abaydyng aqyndyq mektebi jәne Kenesarygha qatysty kóptegen mәseleler talqylandy. «Kimdi Abaydyng shәkirti dep tanimyz?»,– degen mәsele keninen qozghaldy...

Áuezov sonda Kókbaydyng «Kenesary – Nauryzbay» dastanyn Abay mektebining ýzdik ókilining shygharmasy retinde atap ótti... Dastanda Nauryzbay kimdi óltiredi? Orystardy. Kimning qalasyn órtke oraydy? Orystardyn. Kókbay Kenesaryny nege madaqtaydy? Bir jolda 99 ózbekti óltirgeni ýshin. Qasymovtardy aqyn ne ýshin maqtaydy? Qyrghyz ben qazaq elining beybit túrghyndaryn qatygezdikpen, ayausyz qyrghany ýshin. Mine, Áuezov kimdi Abaydyng shәkirti, halyq aqyny dep esepteydi. Áuezovting búl pikirimen kelisemiz be, Áriyne, joq...».

Búl rette osydan tórt jyl búryn M.Áuezovting Q.Júmaliyevke qarata:

«Ózining tandap alghan salasyndaghy payymdy, tabandy ghylymiy-zertteu baghytyndaghy izdenisterining nәtiyjesinde  Q.J.Júmaliyev qazaq orta mektepterine arnap birqatar oqulyqtar jazdy. Solardyng ishindegi әdebiyet teoriyasy turaly, HIH ghasyrdaghy әdebiyet tarihy turaly oqulyqtary tolyq orta mektepterge arnalghan negizgi oqu qúraly bolyp tabylady. Júmaliyev joldas 1943 jyldan bastap joghary oqu oryndaryna arnalghan  «Qazaq әdebiyeti tarihynyn» kóp tomdyghynyng asa jauapty tarauyn («Qazaqtyng batyrlyq epostary» turaly) jazugha tabandy týrde atsalysyp keledi. Q.Júmaliyev joldas jazghan «Epos turaly» tarau atalghan «Tarihtyn» foliklor jónindegi I tomyna endi. Sonymen qatar songhy jyldary Júmaliyev joldas «Abay poeziyasynyng tili» atty dissertasiyalyq taqyrybyn iygerumen jýieli týrde ainalysty. Ghylym ýshin asa manyzdy osynday qiyn da iygilikti isti úzaq jyldar boyy jýieli zertteuding nәtiyjesinde taqyrypty sәtti iygerip shyqqan avtor ózining tolysqan ghalym ekenin tanytty»,–degen sózi eske týsedi.

Sondaghy shynayy pikir, shyn tilek, tilegen aq jol qayda qaldy? Osydan bir jyl búryn ghana sonday jylylyqpen jazylghan:

«... Joldas Qajym! Qazaqәdebiyet tarihynyng ekinshi tomyna arnap jazghan Mahambet, Sherniyaz, Ybyray turasyndaghy enbekteriniz, jalpy alghanda, jana tomnyng kórnekti, iri bólimderining biri bop baghalanady. Kólem jaghynan da, sapa jaghynan da tomgha eleuli enbek qosqan avtordyng aldynghy qatardaghy biri dep baghalaymyz. Etken enbeginizdi  osylay óz salmaghymen, ornymen ataudyng ýstine, endi osy bólimder jәne de armansyz bola týsu ýshin әr taqyryp turaly birneshe tilek-talaptar aitpaqshymyz»,–degen «ókpege qisa da, ólimge qimaytyn» qazaqy aghayyndyqty Q.Júmaliyevting tómendegi sózinen angharu qiyn.

Q.Júmaliyev: «Osy mәjilistegi M.O.Áuezovting sózine keletin bolsaq, ol meni de, qatysyp otyrghandardy da qanaghattandyrghan joq. Turasyn aitayyn, Kenesarygha baylanysty mәselede  óreskel sayasy qate jibergenderge eki-aq jol qaldy: birinshisi – bolisheviktik turashyldyqpen ózining qatelikterin moyyndap, ony týzetu, al ekinshi jol – ózining sorly menmendigining tútqynynda qalyp, jekkórinishti qorqau keypinde qalu» (sonda).

Búdan basqa, ýshinshi jol bar bolatyn. Osy tartystyng nәtiyjesi boyynsha: M.Áuezov – Q.Júmaliyev emeuirin etken «sorly menmendigining tútqynynda, jekkórinishti qorqau keypinde qalyp» qoymay, onyng ózi siyaqty jiyrma bes jylgha jer audarylyp kete baruy da mýmkin edi.

Q.Júmaliyev te «qaryzdanyp qalmay» «Abay joly» romany arqyly M.Áuezovting «últshyldyghyn әshkerelegeni» redaksiya alqasyna únap qalsa kerek:

«Shyghyp sóilegen professor X. Júmaliyev joldastyng sózi әri mazmúndy, әri ghylymy dәleldi boldy. Ol Kenesary-Nauryzbay qozghalysyna baylanysty әdebiyet zertteu enbekterindegi qatelikterding tuu sebepterin aita kelip, Bekmahanov, Áuezov, Ismailov joldastardy batyl synady. – Professor Áuezovting Abay mektebining kórnekti ókili dep jýrgen Kókbayy qazaq halqynyng zúlym jauy Kenesary men Nauryzbaydy madaqtap poema jazghan. Sonday-aq Áuezovting Abay shәkirtteri dep jýrgen keybir aqyndary qazaq halqynyng dana aqyny Abaydyng shәkirti dep aitugha tatymaydy,– dedi H. Júmaliyev joldas»,– dep ishtarta kórsetti.

Tistesken tamyrlar bir-birin ulap baryp, ajyrasty. Olardyng búl sharpysularynan ghylymy talastan kóri pendelik salghylasu basym týsip jatty. Ony tarihshy T.T.Shoyynbaev aitqan myna derek te rastaydy. Sol bir arbasqan kýnderi qyzmetten quylghan Q.Júmaliyev qarajattan qysylyp, ýiindegi әppaq jihazyn nesie dýkenine ótkizedi. Dýkenning terezesinen sony kózi shalyp qalghan qalamger: «Á, solay ma eken?»,– dep erkin tynys alypty. T.T.Shoyynbaev tandana: «Sizderding dúshpandyqtarynyz osynday ma edi?»,– degen súraghyna: «Qaydan bileyin, qyrtyndap qoymaushy edi»,– depti de búrylyp ketipti.

Osy dikussiyanyng jay-japsaryn «Leninshi jas» gazetining 1951 jylghy 4 kókektegi redaksiyalyq maqalasy halyqqa bylay jetkizdi:

«E.Bekmahanovtyng kitabyndaghy eng eleuli kemshilikterding biri sol dedi sóileushiler, – Bekmahanov mәseleni HIH ghasyrdyng birinshi jartysynda Orta aziya men Qazaqstanda qalyptasqan sayasy jaghdaygha baylanystyrmay, bólek alyp qaraydy. Búl mynadan kórinedi: kitapta Kenesarynyng Rossiyagha qarsy kýresine ortaaziyalyq handardyng (Qoqannyn, Búqaranyn, Hivanyn) erekshe mýddeli ekendigi, ortaaziyalyq handardyng sayasaty óz aldyna Qazaqstannyng Rossiyagha qosyluyn kidirtu siyaqty negizgi mindet qoyghany, múnyng ózi aghylshyn otarshylarynyng mýddelerine tolyq sәikes kelgendigi mýldem aitylmaydy.

V.IY.Lenin ózining birqatar enbekterinde HIH ghasyrdyng 20-40 jyldarynda, búdan keyingi uaqytta da, Angliyanyng «býkil dýniyejýzining masterskoyynyng shiyki materialdarymen aiyrbas retinde ony jabdyqtap otyrugha tiyisti barlyq elderge fabrikattar jetkizushining rolin dәmelenip talap etip kelgenin» kórsetken bolatyn. Aghylshyn otarshylarynyng dýniyejýzilik ýstemdikke, shyghys halyqtaryn qúl etuge osylay úmtyluy Orta Aziya men Qazaqstandy jәne olargha japsarlas audandardy barlaudyng sayasy sypaty bar sansyz kóp ekspedisiyalarynda aiqyn kórindi. Mәselen, 1825 jyly aghylshyn shpiondary Murkroft jәne Trebek Búharada bolghan, 1833 jyly Berns, 1836 jyly – Berns, Vud jәne Lich Amudariyagha deyin jetken, 1842 jyly – Stoddart jәne Konnoly Búharagha enip ketken. Osy jyldarda aghylshyn agenteri Hiva men Qoqanda az bolghan joq.

Aghylshyndar Kabulda, Ghiratta jәne Kandagharda reziydentter (ókilder) ústaghan, olardyng Orta Aziya men Qazaqstanda tolyp jatqan shpiondyq oryndary bolghan. Ortaaziyalyq handar shyn mәnisinde aghylshyn otarshylarynyng tura agentteri boldy. Aghylshyn otarshylary Rossiyagha qarsy kýresu ýshin handardy qaru-jaraqpen, oq-dәrimen jәne aqshamen jabdyqtap otyrdy. Hivanyng hany ózin «Horezmning úly shahy» dep jariyalap, Orta Aziya men Qazaqstannyng halyqtaryn baghyndyrugha tyrysty, múnyng ózi onyng tasasyndaghy Angliyanyng paydasy ýshin istelgen edi.

Búl kezde Kenesary ne istedi? Ol Hivadan qaru-jaraq aldy. Qaru-jaraq, әriyne, aghylshyndiki. Ol Hivagha syilyq retinde orys tútqyndaryn jiberip otyrdy. Hivanyng bazarlarynda olardy qúldyqqa, qazaq qyzdaryn kýndikke satty, enbekshi qazaq halqyna tartyp alghan maldardy satty. Búl faktiler Kenesarynyng Hiva hany jóninde jәne ony jaqtaushy aghylshyndar jóninde kózqarasynyng qanday ekendigin jetkilikti mólsherde aiqyn kórsetedi.

Ortaaziyalyq handar arqyly burjuaziyalyq sayasatyn jýzege asyrmaqshy bolghan aghylshyn otarshylaryna qazaq halqynyng kózqarasy mýldem basqasha boldy. Búl jóninde mynanday mysaldargha ghana sýienu de jetkilikti. 1840 jyly aghylshyn reziydenti Abbot qaruly otryadymen Aday uezinde payda bolghan kezde, onyng qolyndaghy Hiva hanynan alghan búiryqta han: adaylyq qazaqtar onyng óz ókili – Abbotqa baghynsyn,– dep kórsetken kezde, adaylyq qazaqtar Abbotqa shabuyl jasap, onyng otryadyn talqandap jibergen. Búl fakti enbekshi qazaq búqarasynyng Qazaqstandy Rossiyagha qosu mәselesine, aghylshyndardyng Qazaqstandy basyp alu әreketterine qalay qaraghandyghyn yspattamay ma? Adal niyetpen zerttegen kisiler múnday faktilerding talayyn taba alady.

HIH ghasyrdyng birinshi jartysynda Qazaqstandaghy ekonomikalyq jәne sayasy jaghdaydy taldaghanda aghylshyndardyng jәne olardyng agentteri – ortaaziyalyq handardyng naghyz reaksiyalyq jәne basqynshylyq óreskel josparlary qanday ekendigi, aghylshyn kapitalizmining sayasaty Orta Aziya men Qazaqstannyng halyqtaryna ne әkeletindigi aiqyn kórinedi. Búl taldau sol uaqyttyng ózinde-aq Rossiya men Qazaqstannyng ekonomikalyq, sayasy jәne mәdeny baylanystary qanshalyqty kýshti jәne bayandy ekendigin, Qazaqstandy Rossiyagha qosudyng tarihy manyzy qanshalyqty tereng progresshil ekendigin kórsetedi. Áriyne, mynaday fakti tegin emes. 1846 jyly, Kenesary tonaushylyq, zorlyq isterin jýrgize beru ýshin úly jýzge kóship baryp, qyrghyz halqyna shabuyl dayarlaghan kezding ózinde, úly jýzding qazaqtary Rossiyanyng qol astynda boludy yqtiyarymen qabyldaghan bolatyn.

Sóileushilerding keybireuleri kóptegen naqty materialdargha sýiene otyryp, Bekmahanovtyng tarihty búrmalaghanyn, birjaqty qortyndy shygharu ýshin faktiler men tarihy dokumentterdi әdeyi (búrmalap) keltirgenin kórsetti. Professor Pokrovskiy ózining sózinde mynaday oryndy mysal keltirdi: E.Bekmahanov óz kitabynyng 179-betinde  Kenesarynyng Orynbor gubernatoryna jazghan hatyn keltirgen. Osy ýlken hattan ol mynday jalghyz sóilemdi alghan: «Qazirgi bastyqtar, úlyqtyng kýsh-quatyn taratudy oilap, jerdi ólsheude, bekinister saluda, sóitip, halyqtyng mazasyn ketirude». «Halyqtyng mazasyn ketirude» – degen sózdi syltauratyp Bekmahanov Kenesary beyne bir halyqtyng qamyn jedi,– dep dәleldeydi. Ol әlgi hattyng basqa sózderin qaldyryp qoyghan. Búl tegin emes, óitkeni, dokumentte onan әri qaray mýlde basqasha sózder aitylady. «Bastyqtargha qarsy kele almaymyn, qarsy túrghym kelmeydi,– dep jazady onan әri Kenesary, –  jәne qazirding ózinde bekinister salynghan jerlerdi súramaymyn. Eger siz úlyqtan – imperatordan bizding atamyzdan qalghan múra boyynsha maghan tiyisti Torghay, Úlytau, Sarytau siyaqty jerlerdi, Esil-Núranyng ar jaghyn súrap alghan bolsanyz, onda úlyq-imperator turaly dúgha oqugha kóndirgen bolar ediniz. Búl jóninde joghary bastyqtardan qanshalyqty súrasam da, biraq olar eshuaqytta tyndaghan joq. Siz osy uaqytqa deyin maghan qayrymdy jaqsy niyette bolyp kelgendikten, endigi jerde maghan osy qayrymdylyqty óziniz ara týsu arqyly әperersiz dep senemin». Sonymen, hattyng keltirilgen teksti Bekmahanov ýzip alghan sóilemdi, dәlel retinde keltirgen Kenesarynyng «halyq sýigishtigin» joqqa shygharyp otyr. Arhiv materialdaryn birjaqty paydalanudyng osynday faktileri jalghyz-jarym emes».

Kýndelikti baspasózderdegi dauryqpany bylay qoyghanda oy qorytyp jazugha mýmkindigi bar jurnaldyq maqalalardyng ózinde jogharydaghy mazmúndaghy sózder qaytalanyp, astarlanyp, júmyrlanyp, sayasi-iydeologiyalyq jaqtan salmaqtanyp ýzbey jariyalanyp jatty.

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5512