Jas joldastar, «Qazaqstan Lenin komsomoly syilyghy» qútty bolsyn!
Syilyq ataulynyng bәri jaqsy. Ásirese, jastardy yntalandyru, qoldau maqsatynda beriletin syilyqtardyng orny ózgeshe. Biraq, múragha qalghan bolisheviktik syilyqtardyng Tәuelsiz elding jastaryna berilip jatqandyghy janyna batady. Mәselen, kýni keshe әdebiyet, óner, ghylym salasyndaghy bir top jastar marapattalghan «Serper» syilyghy aty auysqan demeseniz, qasapshy qyzyldardyng qandy qolynyng taby qalghan dýniye.
Keshe ghana syilyq alghan jastar – Tәuelsizdikting úlandary. Tәuelsizdik jyldary qalyptasyp, on-solyn tanyp, oqyp, әdebiyet, óner, ghylym, jurnalistika da Tәuelsiz memleketting azamattary retinde enbek etip, el tanyghan jastar. Mine, osy mandayyn bostandyqtyng kýni sýiip ósken jastardy qyzyl syilyqpen marapattaugha bola ma?! Jastargha Tәuelsizdikting belgisindey, bostandyq pen azattyqtyng lebi esetin bir syilyq taghayynday almauymyzdy kimnen kóremiz? Kimning dәrmensizdigi? «Qazaqstan jastar odaghy» deytin kommunistik múrager úiymnan Tәuelsiz dýnie shyqpaydy delik. Al, «Jastar sayasaty, jastar bizding bolashaghymyz, biz jastargha senemiz» dep úrandatyp jýretin kósemder qayda?
Qúldyq sanadan azat jastargha kommunistik syilyqty ýlestiru arqyly biz, bolashaqty algha emes, artqa sýirep baramyz. Búl syilyqtyng 40 jyldyq tarihy bar deydi. Sol 40 jylda qazaqtyng qanshama mýddesi jer bolyp, ruhy taptalghanyn nege úmyta qaldyq? Álde kommunisterding ózi jaman, syilyghy jaqsy ma?
Syilyq ataulynyng bәri jaqsy. Ásirese, jastardy yntalandyru, qoldau maqsatynda beriletin syilyqtardyng orny ózgeshe. Biraq, múragha qalghan bolisheviktik syilyqtardyng Tәuelsiz elding jastaryna berilip jatqandyghy janyna batady. Mәselen, kýni keshe әdebiyet, óner, ghylym salasyndaghy bir top jastar marapattalghan «Serper» syilyghy aty auysqan demeseniz, qasapshy qyzyldardyng qandy qolynyng taby qalghan dýniye.
Keshe ghana syilyq alghan jastar – Tәuelsizdikting úlandary. Tәuelsizdik jyldary qalyptasyp, on-solyn tanyp, oqyp, әdebiyet, óner, ghylym, jurnalistika da Tәuelsiz memleketting azamattary retinde enbek etip, el tanyghan jastar. Mine, osy mandayyn bostandyqtyng kýni sýiip ósken jastardy qyzyl syilyqpen marapattaugha bola ma?! Jastargha Tәuelsizdikting belgisindey, bostandyq pen azattyqtyng lebi esetin bir syilyq taghayynday almauymyzdy kimnen kóremiz? Kimning dәrmensizdigi? «Qazaqstan jastar odaghy» deytin kommunistik múrager úiymnan Tәuelsiz dýnie shyqpaydy delik. Al, «Jastar sayasaty, jastar bizding bolashaghymyz, biz jastargha senemiz» dep úrandatyp jýretin kósemder qayda?
Qúldyq sanadan azat jastargha kommunistik syilyqty ýlestiru arqyly biz, bolashaqty algha emes, artqa sýirep baramyz. Búl syilyqtyng 40 jyldyq tarihy bar deydi. Sol 40 jylda qazaqtyng qanshama mýddesi jer bolyp, ruhy taptalghanyn nege úmyta qaldyq? Álde kommunisterding ózi jaman, syilyghy jaqsy ma?
Mәselen, «Serper» dep at auystyrghan «Qazaqstan Lenin komsomoly syilyghyn» jastardyng sanasyna engizip, bodandyq tarihty tiriltuge qúlshynyp, keri basqansha, jastargha Ádebiyet boyynsha, Ahmet Baytúrsynov atyndaghy, Ghylym – Álimhan Ermekov, jurnalistika – Mirjaqyp Dulatov, Óner – M.Áuezov t.b. atyndaghy syilyqtardy taghayyndasa, qay jaghynan alyp qarasanyzda naghyz Tәuelsizdik jastaryna layyq syilyq bolar edi. Biraq, ony oilaytyn adam qayda?
Búl – óz oiymyz, úsynysymyz.
Ne desek te, syilyq alyp quanyp jatqan jastardy enbekterining janyp, jalaulary biyiktey jelbireuimen qúttyqtaymyz.
Qazaqstan jastar odaghynyng «Serper» syilyghynyng (Qazaqstan Lenin komsomoly syilyghy) 2013 jylghy iyegerleri atanghan jastardyng tolyq tizimi:
Abylay Tilepbergenov
Aida Jantileuov
Almas Shayahmetov
Ásel Saduaqasov
Asylhan Tólepov
Ayan Ótepbergen
Áliya Ánuarbek
Áset Imanghaliyev
Baqytjan Omarov
Banu Mankeeva
Bauyrjan Áliqoja
Bauyrjan Ordiyn
Dana Konyrova
Darhan Beysenbekúly
Dinara Ábikeeva
Dinara Mynjasarqyzy
Erkebúlan Dayyrov
Qanaghat Ábilqayyr
Qanat Áuesbay
Qúralay Anarbekova
Mәnshýk Bekbosyn
Oljas Qasymov
Redaksiyadan eskertu:
Biz syilyq iyelerinin, sonyng ishinde әriptes jurnalisterdin, qalamdas aqyn-jazushylardyn, akterlardyn, jas ghalymdardyng enbekterine qúrmetpen qaraymyz, әri olardyng syilyqqa layyqty ekenine shәk-shýbәmiz joq. Búdanda joghary hәm mәrtebeli syilyq, marapattargha jete berulerine, enbekterining janyp, shygharmashylyqtarynyng damuyna shyn jýrekten tileulespin. Al, jogharydaghy shaghyn material bizding «Serper» atty syilyqtyng tarihyna qatysty aitaqynymyz. Ol syilyq bolashaqta sovettik «sanadan» tazaryp, Tәuelsizdik ruhyndaghy syilyq bolsa deymiz. Úsynysymyzdyng syilyq iyegerleri men olardyng shygharmashylyq jetistikteri men enbekterine eshqanday qatysy joq.
Abai.kz