Sәrsenbi, 27 Qarasha 2024
Janalyqtar 5388 0 pikir 7 Qarasha, 2013 saghat 18:09

Maqsat - jemqorlyqty jenu

Sybaylas jemqorlyq dýnie jýzinin barlyq elderinde teris qúbylys retinde tanys. Naghyz ekonomikalyq gýldenuge sybaylas jemqorlyq qúbylystaryn azaytqan memleketter ghana qol jetkizetini de belgili. Sebebi, sybaylas jemqorlyq qoghamnyng barlyq salalaryna: ekonomika, әleumettik sala, sayasatqa әserin tiygizedi, al osy qúbylystan tuyndaytyn onyng teris saldary qoghamnyng ilgeri әri qarqyndy damuyna kedergi keltirip qana qoymay, últtyq qauipsizdik mýddelerine naqty qauip tóndiredi.

Sybaylas jemqorlyq – búl tek óz mýddesinde memlekettik funksiyalardy paydalanu, olar, әdette, qoghamnyn, memleketting últtyq qauipsizdigi mýddelerine qayshy keledi. Eng bastysy – memlekettik qyzmet kórsetu sapasynyng tómendeui, kriminaldy qúrylymdar pozisiyasynyn kýsheni, halyqaralyq lankestik jәne ekstremizm sekildi sybaylas jemqorlyqtyn dausyz teris saldarynyng oryn aluy.

Sybaylas jemqorlyq úghymyn osy qylmystyng bir týri ghana bolyp tabylatyn kәdimgi para alu dep týsinu qate bolar edi.

Qazirgi tanda sybaylas jemqorlyq degenimiz – búl zandardy ainalyp ótu arqyly óz mýddesin de materialdyq jәne zandyq artyqshylyqtardy alu, «ózinin» adamdary esebinen jeke mәselelerin sheshu.

Sybaylas jemqorlyq dýnie jýzinin barlyq elderinde teris qúbylys retinde tanys. Naghyz ekonomikalyq gýldenuge sybaylas jemqorlyq qúbylystaryn azaytqan memleketter ghana qol jetkizetini de belgili. Sebebi, sybaylas jemqorlyq qoghamnyng barlyq salalaryna: ekonomika, әleumettik sala, sayasatqa әserin tiygizedi, al osy qúbylystan tuyndaytyn onyng teris saldary qoghamnyng ilgeri әri qarqyndy damuyna kedergi keltirip qana qoymay, últtyq qauipsizdik mýddelerine naqty qauip tóndiredi.

Sybaylas jemqorlyq – búl tek óz mýddesinde memlekettik funksiyalardy paydalanu, olar, әdette, qoghamnyn, memleketting últtyq qauipsizdigi mýddelerine qayshy keledi. Eng bastysy – memlekettik qyzmet kórsetu sapasynyng tómendeui, kriminaldy qúrylymdar pozisiyasynyn kýsheni, halyqaralyq lankestik jәne ekstremizm sekildi sybaylas jemqorlyqtyn dausyz teris saldarynyng oryn aluy.

Sybaylas jemqorlyq úghymyn osy qylmystyng bir týri ghana bolyp tabylatyn kәdimgi para alu dep týsinu qate bolar edi.

Qazirgi tanda sybaylas jemqorlyq degenimiz – búl zandardy ainalyp ótu arqyly óz mýddesin de materialdyq jәne zandyq artyqshylyqtardy alu, «ózinin» adamdary esebinen jeke mәselelerin sheshu.

Sybaylas jemqorlyq mәselesi sayasy qúrylymy, ekonomikalyq damuynyn dengeyine qaramastan barlyq elderge tәn bolghandyqtan әlemdik dengeydegi mәselege ainaldy, ol naryqtyq ekonomikaly demokratiyalyq elderde de oryn alady.

Sybaylas jemqorlyq әrqashan da memleket modernizasiyalau satysynda bolghan kezeninde joghary bolady. Qazaqstan býgingi tanda jay modernizasiyalaudy ghana emes, qoghamdyq, memlekettik jәne ekonomikalyq qalyptarynyng týpkilikti ózgeruin basynan keship jatyr. Qazaqstandyq qoghamda osy kezde bolyp jatqan qalyptasqan jas tәuelsiz memleketting túraqtanuyna tәn prosester korrupsiyalyq qylmystargha qarsy túrudy kýsheytudi qajetti jәne ózekti etedi. Dýniyejýzilik tәjiriybe sybaylas jemqorlyq ótpeli kezendegi elderding sharasyz atributy ekendigin kórsetedi.

Qazaqstan ýshin sybaylas jemqorlyqty jenu memlekettik sayasattyng basty baghyttarynyng biri bolyp tabylady.

Sol sebepti Elbasy ózining Qazaqstan halqyna Joldauynda memleketting jeti basymdy baghyttarynyng biri retinde sybaylas jemqorlyqpen taysalmas jәne ayausyz kýresti atady. Óitkeni, sybaylas jemqorlyqty jenu qúqyqtyq memleketti qúrudyng jalpy moyyndalghan sharty bolyp tabylady.

Elimizde sybaylas jemqorlyqpen kýresu ýshin zannamalyq baza qúrylghan. Atap aytqanda, «Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres turaly», «Memlekettik organdar men lauazymdy túlghalardyng әreketterinde tәrtipti kýsheytu, sybaylas jemqorlyqpen kýresti kýsheytu sharalary turaly» zandar, sonday-aq kólenkeli ekonomika kólemin kishireytuge, ekonomika salasynda qúqyqbúzushylyqtarmen kýreske baghyttalghan birqatar baghdarlamalar t.b. bar.

«Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres turaly» Qazaqstan Respublikasy Zany azamattardyng qúqyqtary men bostandyqtaryn qorghaugha, Qazaqstan Respublikasynyng últtyq qauipsizdigin sybaylas jemqorlyqtan tuyndaytyn qauipterden qamtamasyz etuge, sybaylas jemqorlyqpen baylanysty qúqyqbúzushylyqtyn aldyn alu, ony aiqyndau, jolyn kesu, ashu, saldaryn joi jәne kinәlilerdi jauapkershilikke tartu arqyly memlekettik organdardyn, lauazymdy jәne memlekettik funksiyalardy atqaratyn basqa jәne olargha tenestirilgen túlghalardyng tiyimdi qyzmet kórsetuine, sybaylas jemqorlyqpen kýresting negizgi prinsipterin aiqyndaugha, sybaylas jemqorlyqqa qatysty qúqyqbúzushylyqtardyng týrlerin, ol ýshin jauapkershilikting sharttaryn ornatugha baghyttalghan.

Qazirgi kezde bizding respublikada barlyq memlekettik organdar men lauazymdy túlghalar zangha sәikes ózderining qúzyreti sheginde sybaylas jemqorlyqpen kýres jýrgizuge mindetti. Osy orayda, Qazaqstan Respublikasy Qarjy ministrligi tarapynan sybaylas jemqorlyqpen kýres turaly jalpyúlttyq baghdarlamany jýzege asyru maqsatynda Qazaqstan Respublikasynyn salyq qyzmeti organdaryndaghy sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres strategiyasy jasalghan. Ol joghary tiyimdi salyq qyzmetin qúru ahualyn jәne perspektivasyn baghalaugha negizdelgen. Strategiyanyng negizgi maqsaty – salyq qyzmeti organdaryndaghy sybaylas jemqorlyqqa qarsy túru jýiesin jetildiru.

Sybaylas jemqorlyq mәselesin sheshu ýshin ekijaqty, yaghni, azamattar men memleketting qatysu qajettigin eskergende, lauazymdy túlghany qyzyqtyru da qylmystyq is-әreket bolyp tabylatynyn sezindiru óte manyzdy. 

Mәselen, QR Qylmystyq kodeksining 312-babynyng talaptaryna say memlekettik funksiyalardy atqarugha uәkiletti adamgha ne oghan tenestirilgen adamgha tikeley nemese deldal arqyly para beru 700-den 2 000 aylyq eseptik kórsetkishke deyingi mólsherde aiyppúl salugha, ne 2 jylgha deyingi merzimge týzeu júmystaryna, ne 3 jylgha deyingi merzimge bas bostandyghyn shekteuge, ne dәl sol merzimge bas bostandyghynan ayyrugha jazalanady; lauazymdy adamgha para beru, sol siyaqty kórineu zansyz is-әreket (әreketsizdik) jasaghany ýshin para beru 1 000-nan 3 000 ailyq eseptik kórsetkishke deyingi mólsherde aiyppúl salugha, ne bes jylgha deyingi merzimge bas bostandyghyn shekteuge, ne naq sol merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady; jauapty memlekettik lauazym atqaratyn adamgha para beru mýlki tәrkilenip, 7 jylgha deyingi merzimge belgili bir lauazymdardy atqaru nemese belgili bir qyzmetpen aynalysu qúqyghynan aiyryp, 5 jyldan 10 jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan ayyrugha jazalanady. Osy әreketterdi adamdar toby aldyn ala sóz baylasyp nemese úiymdasqan top bolyp, ne iri mólsherde, ne әldeneshe ret jasasa, mýlki tәrkilenip, 7 jyldan 12 jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady, al jogharyda sipattalghan qylmystyq әreketter asa iri mólsherde jasalghan jaghdayda mýlki tәrkilenip, 10 jyldan 15 jylgha deyingi merzimge bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady.

Qúbylys retinde sybaylas jemqorlyqqa azamattyq qoghamnyng barlyq instituttarynyng jigerin júmyldyryp qana tiyimdi qarsy túru mýmkin. Tek solay ghana biz neghúrlym bәsekege qabiletti memleketter qataryna kiru últtyq iydeyasyn jýzege asyra alamyz.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1551
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3346
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6194