Sәrsenbi, 27 Qarasha 2024
Janalyqtar 3120 0 pikir 15 Qarasha, 2013 saghat 03:34

Naghyz Qapshyqbayúly. Audarmadaghy diny sózder

Qúrannyng otty betterinen býlinbey alynyp, ózderining dybystaluymen de Múhammedtyng auzynan shyqqanday jalyndy osynau sózderdi bizding daryndy audarmashylarymyz óz júmystarynda qymsynbastan erkin qoldanyp keldi.

Audarma ýstinde sóz boyauyn qanyqtyra týsu ýshin audarmashy keyde ózi ainalysyp otyrghan shygharmanyng boyyndaghy mәdeniyetke mýlde kereghar úghymdaghy diny sózderdi әdeyi әkep qosatyny bolady.

Búl bizding Tәuelsizdik alghangha deyingi audarma әdebiyetimizde kórkemdikke jetuding paydaly tәsili retinde tanylyp, solay qoldanylyp keldi. Búny ózimiz qúnygha oqyghan kitaptardyng ishinen talay ret oqydyq. Mysal keltiru ýshin olardy kóp aqtaryp ta jatpaysyn. Túrpaty bólek sózder ózderi de tez tabylady.

Mysaly:

 «Ýsh Noyan» (aud: Ábilmәjin Júmabaev) 190-bet

-   Atos pen Portosqa da aitqan joqsyng ba?

Ollahiy!

Sonda. 254-bet.

«Petr әulie sausaqtarymen bata berdi». «Áke men bala ýshin jәne әuliyening aruaghy ýshin».

«Óli jandar» (aud: Enver Ipmaghambetov) 58-bet

Illahiym, jazylghay taghy.

«Kóterilgen tyn» birinshi tom. (Hasen Ózdenbaev, Ghabbas Júmabaev) 123-bet.

Zaualy mәshharda jauap beresing әli.

Sonda. 359-bet.

«Marina qúdaygha qúldyq úryp, әbden dinshil bolyp aldy, ýlken orazany basynan ayaghyna deyin qalys qalmay....»

A.P.Chehov. «Zar»

Qúrannyng otty betterinen býlinbey alynyp, ózderining dybystaluymen de Múhammedtyng auzynan shyqqanday jalyndy osynau sózderdi bizding daryndy audarmashylarymyz óz júmystarynda qymsynbastan erkin qoldanyp keldi.

Audarma ýstinde sóz boyauyn qanyqtyra týsu ýshin audarmashy keyde ózi ainalysyp otyrghan shygharmanyng boyyndaghy mәdeniyetke mýlde kereghar úghymdaghy diny sózderdi әdeyi әkep qosatyny bolady.

Búl bizding Tәuelsizdik alghangha deyingi audarma әdebiyetimizde kórkemdikke jetuding paydaly tәsili retinde tanylyp, solay qoldanylyp keldi. Búny ózimiz qúnygha oqyghan kitaptardyng ishinen talay ret oqydyq. Mysal keltiru ýshin olardy kóp aqtaryp ta jatpaysyn. Túrpaty bólek sózder ózderi de tez tabylady.

Mysaly:

 «Ýsh Noyan» (aud: Ábilmәjin Júmabaev) 190-bet

-   Atos pen Portosqa da aitqan joqsyng ba?

Ollahiy!

Sonda. 254-bet.

«Petr әulie sausaqtarymen bata berdi». «Áke men bala ýshin jәne әuliyening aruaghy ýshin».

«Óli jandar» (aud: Enver Ipmaghambetov) 58-bet

Illahiym, jazylghay taghy.

«Kóterilgen tyn» birinshi tom. (Hasen Ózdenbaev, Ghabbas Júmabaev) 123-bet.

Zaualy mәshharda jauap beresing әli.

Sonda. 359-bet.

«Marina qúdaygha qúldyq úryp, әbden dinshil bolyp aldy, ýlken orazany basynan ayaghyna deyin qalys qalmay....»

A.P.Chehov. «Zar»

- Qúday úrsyn, ollahy shynym.

A.P.Chehov. «Qasiret»

«Doktor qolyn bir siltep, palatadan shyghyp ketti. Tokariyge de Alla әkbar

«Revizor» (aud: Múhtar Áuezov)

-  Joq, alda razy bolsyn, kónbeymin.

Jogharyda aitqan týpnúsqa mәdeniyetine kereghar, biraq kórkemdikke jetuding tәsili retinde alynghany «Ollahiy!» «Illahiym», «Zaualy mәshharda», «Alla әkbar!» «Zaualy mәshhar» - buddizmdy qospaghanda islam men hristiandyq senimge birdey úghym. Al qalghandarynda músylman adam ghana aitatyn «Alla» sózi qosarlanyp kelgen. Sóite túra, bizdegi audarma tilinde búlardaghy ishiki búljymas berik islamdyq úghymdy syrtqy dybystyq әuezdiligi jenip kete berdi de, diny otty mazmúnynan sóz retindegi әdeby әserligi kýsheye týsti. Sóitip mazmúny kýshti әri siqyrly әuezdi sózge qúmar aqyndarsha audarmashylar da arabtyng múnday kerek sózin óz qajetterinshe júmsay berdi. Búlardyng eshbiri de keyipkerding dinin búzar kesel sózder emes, oqushy sezimine әser etkish kýshti, әuezdi sózder. Osy jaghynan, janaghyday sózderdi dini basqa mәdeniyetke qoldanghanda sózdi kýsheytkish tildik qúral dep qarastyrghan jón.

Al, «oraza», «bata», «aruaq» dәl ózindey bolmaghanmen úqsas niyet, úqsas týsinikten tughan ózge dinderge de, keybir halyqtyq dýniyetanymgha da jat emes tuystas, mazmúndas úghymdar.

«Alda razy bolsyn» zadynda «Alla razy bolsyn» bolu kerek. Alla sózin búrynghy qyr qazaqtary ózderine iykemdep «Alda» dep, Allanyng bizding tildegi qosary Qúday sózi siyaqty taghy bir synary etip jibergen. Sondyqtan búny taza islam úghymyndaghy sóz dep qarastyrmay, odan góri qazaqy josynda júmsalatyn sózderding qataryna jatqyzu kerek siyaqty.

Qazirgi saqtampaz redaktorlarymyzdyng sýzgisinen múnday sózder sýzilip alynyp qalady.

Bizding audarmashylar imperiyalyq kezende, audarma buyny endi ghana beky bastap, ruhany ashtyghymyzdyng aranyn ózge júrttan tәrjimelengen ólen-jyr, әngime-romandarmen bitep ýlgire almay jatqanda, sonda da kórkem audarmanyng eng bir ýzdik ýlgileri jasalyp qoyghan kezde «Tәnir», «Qúday» sózderine mәndes etip «Alla» sózin de birge alyp otyrghan.

Mysaly, Gogoliding «tandamaly hattarynda» (aud: Z.Qabdolov), Pushkinnyng «Kapitan qyzynda». Esimizde qalmaghany qanshama, al esimizde qalghanymen keybirining kitaby qazir qolymyzda joq.

Gogoliding «Óli jandarynan» Alla sózin әr tarau sayyn úshyratugha bolady.

Mysaly: 444-bette.

-  Osy niyetinizdi tәniri sizge bayandy etsin! – dedi quanyp ketken qart. – Knyazgha jalynyp, sizge azattyq әperuge barlyq kýsh-jigerimdi júmsarmyn. Sәti týse me, týspey me, ony Alla (biler).

«Óli jandardyn» audarmasynda Alla sózi Qúday, Tәnir sózderining sinoniymi retinde qoldanylghandyqtan ol shygharmanyng ón-boyynda berik ornyqqan taza rusitik túrmysty, sonda qaynap ósken keyipkerlerding minez-keyipterin Mekke manyndaghy qalashyqtarda túratyn arabtargha ainaldyryp jibererlik hikmet kýshti bayqamaysyz. Alla sózin aita túra, taza orys minezi anqyp túrady.

Sondyqtan audarma isinde búlardan qasha saqtanu orynsyz. Sheginen asyrmay ornymen paydalansa, audarmashy tiline berekeli, yrysty dýniyeler.

Audarma tiline diny úghymdaghy sózderdi qystyrudan jónsiz qashudy orynsyz desek, joq jerden orynsyz shúbarlaudy da sonday jónsizdik der ek. Sebebi audarmashy týpnúsqa mәdeniyetine ozbyrlyq jasap aludan ózin әmәnda saqtandyryp otyru kerek.

Diny sózdermen qatar audarylatyn tilding mәdeniyetine jat dep kóbine qaqpay kóretin sózderding bir legi halyqtyq úghymdaghy sózder. Búl sózderding bar kemshiligi últtyq boyauynyng qalyng boluynda. Biraq kerek jerinde qoldansa búlar da sóz shyrayyn kirgizer kórkem dýniyeler. Týpnúsqanyng dәuirine qaray, keybir túrmystyq úqsastyqtarymyzgha qaray qoldanu audarma dәstýrimizde búrynnan bar.

Mysaly:

«Kóterilgen tyn» 413-bet.

-  Sonda nemizdi egemiz, betim-au!

Sonda. 361bet.

Adyram qal, aq saytan!......

- Oybay ghana súm sygannyng jylbysqysy-ay,...

Tәit әrmen!

         Siyr sauyp, qamyr iyelegen, úzyn etekti kóilek kiyip, basyna jaulyq tartqan 20-ghasyr basyndaghy sharuaqor kazak qatynynyng auzyna osy tirlikti kýnde kórip jýrgen beynetshil qazaq әielining túrmystaghy sózin salu týpnúsqa mәdeniyetin búzghandyq bolmaydy. Ornyn tauyp qoldansa europa mәdeniyetimen ósken әielge de bizding әielderding sóz saptasyn әdemi etip  qiilastyrugha bolar edi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1554
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3348
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6218