Sәken Sybanbay. Otandyq on arnada qazaq tilindegi habarlar sany 32 payyz ghana!
• Sizderdi qaydam, óz basym basqa elderding kórermenderine qyzygha qaraymyn, óitkeni olar óz telearnalarynan tek sapa ghana talap ete alady. Al Qazaqstandaghy jaghday bólekteu: biz sausaqpen sanarlyqtay ghana arnalarymyzdan baghdarlamalardyng sapasymen qatar, sanyn da, yaghni, olardyng qanshasy qay tilde kórsetilip jatqanyn da qadaghalaugha mәjbýrmiz.
Apta basynda ótken brifingte Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammed kópting kókeyinde jýrgen mәseleni qozghady. «BAQ turaly» zang kez kelgen elektrondy aqparat qúralyndaghy qazaqtildi kontentting ýlesi 50 payyzdan kem bolmaugha tiyis dep talap etedi. Búl zannyng kýshin eshkim de joyghan joq! Ol – menshik týrine qaramastan, barlyq BAQ ýshin ortaq. Búl normany bizding mediasalada júmys isteytinderding jәne, qadap aitamyn, alda da júmys jasaghysy keletinderding bәri esh búltarusyz saqtaulary tiyis», – dedi ol.
Ministr búghan deyin osy mәsele boyynsha arnalardyng basshylarymen eki ret kezdesip, kenesken edi. Sonda osy talapty búzyp otyrghandar qalyptasqan jaghdaydy qalayda 1 jeltoqsangha deyin týzeuge uәde beripti.
«Biz olargha әldeneshe ret jenildik jasadyq. Endi barlyq zang búzushylargha qatysty tiyisti sharalar qabyldanatyn bolady. Tipti liysenziyany keri qaytaryp alugha deyin baramyz!» – dep mәlimdedi ministr.
• Sizderdi qaydam, óz basym basqa elderding kórermenderine qyzygha qaraymyn, óitkeni olar óz telearnalarynan tek sapa ghana talap ete alady. Al Qazaqstandaghy jaghday bólekteu: biz sausaqpen sanarlyqtay ghana arnalarymyzdan baghdarlamalardyng sapasymen qatar, sanyn da, yaghni, olardyng qanshasy qay tilde kórsetilip jatqanyn da qadaghalaugha mәjbýrmiz.
Apta basynda ótken brifingte Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammed kópting kókeyinde jýrgen mәseleni qozghady. «BAQ turaly» zang kez kelgen elektrondy aqparat qúralyndaghy qazaqtildi kontentting ýlesi 50 payyzdan kem bolmaugha tiyis dep talap etedi. Búl zannyng kýshin eshkim de joyghan joq! Ol – menshik týrine qaramastan, barlyq BAQ ýshin ortaq. Búl normany bizding mediasalada júmys isteytinderding jәne, qadap aitamyn, alda da júmys jasaghysy keletinderding bәri esh búltarusyz saqtaulary tiyis», – dedi ol.
Ministr búghan deyin osy mәsele boyynsha arnalardyng basshylarymen eki ret kezdesip, kenesken edi. Sonda osy talapty búzyp otyrghandar qalyptasqan jaghdaydy qalayda 1 jeltoqsangha deyin týzeuge uәde beripti.
«Biz olargha әldeneshe ret jenildik jasadyq. Endi barlyq zang búzushylargha qatysty tiyisti sharalar qabyldanatyn bolady. Tipti liysenziyany keri qaytaryp alugha deyin baramyz!» – dep mәlimdedi ministr.
Elimizdegi telearnalarda qalyptasqan ahual dәl qazir syn kótermeydi. Mandayymyzgha bitken jalghyz últtyq arna – «Qazaqstannyn» ózin taza qazaqsha sóiletu ýshin qansha uaqyt, qansha jýike shyghyn boldy. Basqa arnalardyng kópshiligindegi jaghday әli sol bayaghy kýide. «Til turaly», sonday-aq «BAQ turaly» zandardyng tiyisti talaptaryna qarsy toptar mindettelgen memlekettik tildegi habarlardy óz efiyrining týngi bóligine ysyra salyp, qarap otyr. Jeke menshik arnalardyng bәri derlik qazaqsha habarlardy týngi 1 men tanghy 7-ning arasyna qoyady. Til janashyrlary týgili, biylikting ózi búghan qarsy eshtene jasay alar emes.
Álde osy joly jasar ma eken? Áyteuir ministrding belsendiligi, zang talabyn ayaqasty etushilerge jasaghan eskertui on bes jyldan beri ornynan qozghalmaghan iste osy joly әldebir ilgerileushilikting bolaryn menzeytindey. Rasynda da, zandy oryndamaghandargha bir zekip qoyar uaqyt әldeqashan bolghan joq pa edi? Qashanghy bәrine kóz júma qaraugha bolady?
1997 jyly qabyldanghan «Til turaly» zannyng 18-babynda: «Qajetti tildik ortany jasau jәne memlekettik tilding tolyqqandy qoldanyluy maqsatynda, olardyng menshik nysanyna qaramastan, teleradio arnalary arqyly beriletin memlekettik tildegi habarlardyng kólemi uaqyt jaghynan basqa tilderdegi habarlardyng jiyntyq kóleminen kem bolmaugha tiyis», – delingen.
Yaghni, zanda qazaqsha habarlardyng basqa tildegi baghdarlamalardyng jalpy kóleminen kem bolmauy ghana mindettelgen. Bizding «50 de 50» dep jýrgenimiz – mýlde beker sóz. Keminde ghana 50 payyz boluy kerek. Demek, artyq boluy, 60, 70, 80, 90 payyzgha jetui – tipti de zansyzdyq emes!
Telearnalardyng bәrining derlik tizginin orystildiler ústap otyrghanyn eskersek, kógildir ekrandaghy tildik arasalmaqtyng onaylyqpen ózgere qoyy neghaybyl. Ol basshylar zang talabyn mýlde oryndap otyrmaghanyn jasyrugha da mýddeli. Yaghni, әrqanday әleumettik saualnamalargha, arna jetekshilerining qalauy eskerile jýrgizilgen kýmәndi zertteulerge kóp sene beruge de bolmaydy. Sol sebepti de telekompaniyalardyng tildik sayasatynyng qúbyluyn men qarapayym ghana әdispen – әr arnanyng bir aptalyq efiyrining qansha uaqytynda qazaqsha, qansha uaqytynda oryssha baghdarlamalar berilgenin anyqtau arqyly baqylaugha beyilmin. Alynghan sifrlardy arnanyng jalpy efiyrin 100% dey otyryp, payyzgha jikteymin.
Tómende úsynylyp otyrghan keste – ótken aptadaghy, yaghny biylghy jyldyng 4–11 qarashasy aralyghyndaghy kórsetilimderge jasalghan sonday jurnalistik saraptamanyng nәtiyjesi. Bayqaghan bolarsyzdar, qazir «Qazaqstan», «Elarna» jәne «Habardan» basqa birde-bir arna zang talabyn oryndap otyrghan joq. Jәne, múnday kesteni sonau 1999 jyldan beri túraqty jasap kele jatqan osy joldar avtoryna seniniz, eshqashan oryndap ta kórmegen! Demek, aldynghy jyldarmen salystyrghanda, eptep ilgerileu bolghanymen, jalpy alghanda, quanatyn eshtene joq degen sóz. Onyng ýstine kommersiyalyq arnalarda qazaqsha habarlardyng basym kópshiligi týngi 12 men tanghy 8-ding aralyghynda beriledi. Búryn 100% qazaqsha bolghan «El arnany» da әbden qostildi ghyp bitirip edik, keyingi uaqytta ghana ondaghy ara salmaq jaqsara bastady.
BIR APTADAGhY TELEHABARLARDYNG TILDIK ÝLES SALMAGhY (%)
Arnanyng aty |
2002 jyl |
2009 jyl |
2013 jyl |
|
Qaz.* Or. |
Qaz.Or. |
Qaz. Or. |
1. «QAZAQSTAN» |
49,1 49,5** |
63,5 36,5 |
100 0 |
2. «ELARNA» |
100 0 |
50,8 48,2 |
71,4 28,6 |
3. «HABAR» |
22 77,8*** |
49 51 |
54,245,8 |
4. «ASTANA»**** |
– – |
17,883,2 |
48,851,2 |
5. STV («Rahat») |
46,7 53,2 |
44,855,2 |
43,756,3 |
6. KTK |
24,2 75,8 |
2872 |
29 71 |
7. «7 TV»***** |
– – |
– – |
20,679,4 |
8. «31 ARNA» |
18,7 81,3 |
33,466,6 |
20,279,8 |
9. «TAN» |
39,6 60,4 |
4357 |
19,580,5 |
10. NTK |
25,1 74,9 |
23,6 76,4 |
17 83 |
11. «EURAZIYa» |
– – |
– – |
9,3 90,7 |
Eskertuler:
a) * Qaz. – qazaqsha, Or. – oryssha.
ә) ** – «Qazaqstan» arnasynyng 2002 jylghy kórsetkishinde qazaqshasy men orysshasynyng qosyndysy (49,1+49,5) 98,6% bolyp túr. Qalghan 1,4% – sol kezdegi korey, úighyr jәne nemis tilderindegi habarlardyng jiyntyq ýlesi.
b) *** – «Habar» arnasynyng da 2002 jylghy kórsetkishinde qazaqsha jәne oryssha baghdarlamalardyng qosyndysy (22+77,8) 99,8%-gha teng bop túr. Qalghan 0,2% – sol kezde efirge shyghyp túrghan aghylshynsha janalyqtardyng («Habar-nius») ýlesi.
v) **** – 2002 jyly «Astana» arnasy respublikagha taralmaytyn edi.
g) *****– «7 TV» jәne «Euraziya» arnalary búrynghy zertteulerde bolghan joq.
Kesteden kórinip túrghanynday (eng songhy, «2013 jyl» degen baghangha nazar salynyz), dәl qazir zang talabyn «Qazaqstan» últtyq arnasynan (100 payyz) bólek tek «El arna» (71,4 %) jәne «Habar» (54,2%) ghana oryndap otyr. Basqa arnalardyng eshqaysysy búl kórsetkishterge jete almay keledi. Mәselen, «Astana» arnasyndaghy qazaqtildi baghdarlamalardyng ýles salmaghy 48,8% bolsa, «STV»-da – 43,7%, «KTK»-da – 29%, «7 TV»-da – 20,6%, «31 arnada» – 20,2%, «Tanda» – 19,5%, «NTK»-da – 17%, al «Euraziya» arnasynda nebәri 9,3%-dy qúraydy!
Múnyng bәri – tútas aptadaghy jalpy kórsetkishter. Al eger kósening iyegindegi seldir saqalday seltiygen osy siyrek qazaqshany әr kýnge bóler bolsaq, onda tipti botaday bozdarymyz anyq. Sebebi, әr kýndik efirlik uaqytqa shaqqanda, «KTK»-nyng qazaq tilindegi kórsetilimderi tәulik ishindegi habarlarynyng 4/1-ine, «Tanda» – 5/1-ine, «31 arnada» – 6/1-ine, «NTK»-da – 7/1-ine, al «Euraziya» arnasynda 8/1-ine teng bolmaq!
Búl ne degen masqara?! Búlardan zang talabyn súramaq týgili, ministrding ózi aitqanday, liysenziyany birden keri qaytaryp alsa da artyq bolmas edi. Tipti basqalaryna naqty ýrey tughyzu ýshin, bireuin, rasynda da, «qúrbandyqqa» shalghan jón be әlde? Jalpaqsheshey biyligimiz onday batyl da qatang qadamgha bara alar ma eken?
Sosyn, jogharyda aitqanymyzday, jeke menshik arnalardyng bәri derlik memlekettik tildegi habarlardy tanghy 6 men 8 aralyghyna, sosyn týngi 1 men 4-ting arasyna qoyady. Demek, úiqysy búzylghan bayghústar men týngi qarauyldar bolmasa, sol az-kem baghdarlamanyng ózin kórip jatqan júrt ta shamaly. Aqyry memleket osy iske bel sheship kirisken eken, zang talabyn tolyghymen oryndatqany jón. Memlekettik tildegi kórsetilimderding әr arnanyng tәulik kestesindegi orny rettelip, negizgi bóligi el ekran aldyna jinalatyn kórilimdi uaqytta beriluin qamtamasyz etu qajet.
Múny «BAQ turaly» zannyng 3-babynyng 3-tarmaghy rastaydy: «Memlekettik tildegi televiziyalyq jәne radio baghdarlamalarynyng әrqaysysynyng jergilikti uaqyt boyynsha nól saghattan bastap esepteletin úzaqtyghy alty saghat bolatyn uaqyt aralyghyndaghy kólemi basqa tilderdegi habarlardyng jiyntyq kóleminen kem bolmaugha tiyis».
Demek, tanghy 6 men kýndizgi 12, kýndizgi 12 men keshki 6, keshki 6 men týngi 12, týngi 12 men tanghy 6 aralyghyndaghy әrbir saghatta qazaqsha habarlar KEM DEGENDE 50 payyz, yaghny 3 saghat boluy talap etiledi. Al qazir bizde mýlde olay emes. «KTK», «NTK», «7 TV», «31 arna», «Tan» sekildi arnalar azyn-aulaq, birli-jarym qazaqsha kórsetilimderining ózin (negizinen oiyn-sauyq, yrjaqay dýniyeler) tanghy 6-gha, әlde týngi 3-ke qoyady.
- Myna súmdyqty qaranyz: jýz payyz qazaqsha «Qazaqstandy» qospaghanda, kestede kórsetilgen qalghan 10 telearna jalpy alghanda aptasyna 1482 saghat habar taratady. Onyng 1011 saghaty – orys tilinde bolsa, tek 471 saghaty (yaghni, 32 payyzy ghana) – qazaqsha eken!
Kórdiniz be, bizding aqparattyq telekenistigimizding 68 payyzy orys tilinde iygerilip, búrynghy metropoliyanyng iydeologiyasy emin-erkin jýrgizilip jatyr. On-solyn tanyp ýlgermegen qanshama jas otandasymyz ózge әlemge, bóten dilge búrylyp barady. Aqparattyq kenistik degen sozyla beretin rezenke emes shyghar, onyng da sheti-shegi, súrauy, jauapkershiligi boluy kerek emes pe? Býgingi biylik ózining osy saladaghy maqsat-mindetin úghyp otyr ma?
Jaraydy, sheshushi kýn – 1 jeltoqsangha da kóp qalghan joq qoy. On bes jyldan beri qazaqtyng tózimin tauysyp kele jatqan mәsele on bes kýnde sheshile qalsa, meyli-au!..
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 39 (215) 14 qarasha 2013 jyl.
Taqyryp ózgertilip alyndy. Týpnúsqadaghy taqyryp:
ON BES KÝNNEN KEYIN
jabylatyn telearna qaysy?