(Bismillәhir Rahmanir Rahiym)

(poema)

 

Andatpa

«Ózing bilmeytin bir nәrsening sonyna týspe. Rasynda qúlaq, kóz jәne jýrek olardyng barlyghy odan súralady»

(«Isra» sýresi, 36-ayat).

«Jer jýzinde dandaysyp jýrme. Óitkeni, sen jerdi әste jara almaysyng da boy jaghynan da taulargha jete almaysyn» (17–37).

«Ári senderge Ózinen súraghan nәrselerinning bәrinen berdi. Eger Allahtyng nyghmetin sanasandar, sanyna jete almaysyndar. Rasynda adam balasy óte ynsapsyz, asa shýkirsiz» (14–34).

«Kim dýniyeni qalasa, biz de qalaghan kisimizge dýniyede qalaghanymyzdy beremiz. Sosyn ony jahanamgha salamyz. Ol oghan qorlanyp, marhamattan aulaq (maqúrym) bolghan kýide kiredi» (17–18).

«Dýnie tirshiligi esh nәrse emes. Oiyn-sauyq qana» (6–32).

«...Aqiyret isinen góri dýnie tirshiligin qoshtadyndar ma? Negizinde dýnie tirshiligining paydasy ahiyretke qaraghanda óte az ghana (týkke túrghysyz)» (9–38).

(Bismillәhir Rahmanir Rahiym)

(poema)

 

Andatpa

«Ózing bilmeytin bir nәrsening sonyna týspe. Rasynda qúlaq, kóz jәne jýrek olardyng barlyghy odan súralady»

(«Isra» sýresi, 36-ayat).

«Jer jýzinde dandaysyp jýrme. Óitkeni, sen jerdi әste jara almaysyng da boy jaghynan da taulargha jete almaysyn» (17–37).

«Ári senderge Ózinen súraghan nәrselerinning bәrinen berdi. Eger Allahtyng nyghmetin sanasandar, sanyna jete almaysyndar. Rasynda adam balasy óte ynsapsyz, asa shýkirsiz» (14–34).

«Kim dýniyeni qalasa, biz de qalaghan kisimizge dýniyede qalaghanymyzdy beremiz. Sosyn ony jahanamgha salamyz. Ol oghan qorlanyp, marhamattan aulaq (maqúrym) bolghan kýide kiredi» (17–18).

«Dýnie tirshiligi esh nәrse emes. Oiyn-sauyq qana» (6–32).

«...Aqiyret isinen góri dýnie tirshiligin qoshtadyndar ma? Negizinde dýnie tirshiligining paydasy ahiyretke qaraghanda óte az ghana (týkke túrghysyz)» (9–38).

«Óli bireudi tiriltip (iman berip), oghan adamdardyng ishinde onymen jýretin jaryq qylsaq, ol, qaranghylyqtarda (kýpirlikte) qalyp, odan shygha almaytyn bireu qúsaghan bola ma? Osylaysha (sol siyaqty) kәpirlerge istegen isteri әdemi (únamdy etip) kórsetildi» (6–122). «Rasynda adamdardyng kóbi búzyq» (5–49).

 

Ásh-Shәkur Allah!

Kemmin be tegi basqadan?

Basqalar shyrqap salghanda shattyq asqaq әn...

Keudesin dar-dar aiyrghan qara búlttyn,

Najaghay syndy jarq etpey nege jasqanam?!

 

***

Jer – úly ana!

Anamday ony saghynam!

Jerge emes, biraq, Haqqyma ghana tabynam!

Óitkeni Haqqym anamnan aq sýt emizip,

Oryn ap bergen adamgershershilik taghynan!

 

Edim men alghash basynday qoldyng bólshek et,

Tilegen anam «qyzyghymdy elim kórse» dep.

Amanat emes,

Azamat boldym jaujýrek,

Qolynda ósip úly ana – Jerding erkelep!

 

Jer – úly ana,

Kórkine núrly qyzygham!

Bylaysha aitqanda biz tudyq sonyng «qyzynan»...

Qaqymyz bar-dy oilaugha sony,

Adam-ay,

Onda osy úly ananyng nege jýzi qan?..

 

Oylasam sony kógimdi túman torlaydy,

Jatady ylghy ózegimdi órtep or-qayghy...

Eljirep jýrek,

Móldirep kózden jas tamad,

Bayqaymyn býitse týbinde adam onbaydy!

 

Oylasam sony agharyp tanym atpaydy,

Batpaydy kýnim,

Basymnan júldyz – baq taydy...

Ókinish, ýrey, qasiret, qayghy sumandap,

Jer – anany ylghy ajal bop tónip jaqtaydy...

 

Sezem de sony jarq etpey, janbay, jasqanam...

Óksiymin keyip jýzimdi juyp jasqa әmәn?

Óksimen qaytip bombalar gýrs-gýrs jarylyp,

Dalada mynau ózen bop tolqyp aqsa qan!..

 

Álemde ghajap rakka daua tappaghan,

Atomdy joyqyn,

Atomdy qaytip tapty adam?

Súmdyq-ay, súmdyq, birimen biri qyrqysyp,

Qyrghyn bop jatyr әlinen әbden asty adam.

 

Talassa itter «zaty onyng it qoy» der edik!

Oylansyn adam, soghysu ýshin kemedik!

Oylansyn adam,

Oylansyn adam jyrtqyshtar,

Jyrtqyshtar azsa kim aitar oghan tórelik?!

 

Ne jetpey jatyr, núrly aqyldym-ay, senderge?

Syimaytyn mynau,

Syimaytyn alyp – keng Jerge?

Sóileytin tilin,

Oylaytyn miyng bar basta,

Bolghany paryq aiyp pa, sirә, ónderde?!..

 

Búl netken súmdyq adamdy adam arbasa,

Adamnan kórip jauyzdyqty adam zarlasa?

Bilmedim mýlde sonynyng nemen tynaryn,

Búl arsyzdyqqa Haq Allah keyip qarghasa?!

 

Adam-ay, adam!

Bәrinen bilgir, mamandar,

Bolmau shart sening bolghasyn adam sanang har!

Jer – anang ghana bolghasyn barda Haq bergen,

Mekenin, ózin, baspanan, anan, balang bar!..

 

Jer – anang barda aq tang bar kýlip atatyn,

Jer – anang barda keshtering núrly-aq batatyn.

Jer bolghasyn da jaynauda barlyq tirshilik,

Solardy kórip myltyqty qaytyp atasyn?!..          

 

Jer – anang barda ishesin, jeysin, kiyesin...

Jer – anang barda jaryndy qúshyp, sýiesin.

Jer – anang barda mahabbat sende, qasiyet,

Jer – anang barda әlemge ózing iyesin!..

 

«Haq» deseng Haqqyng juytpas saghan kesirdi esh,

«Haq» deseng Haqqyng adam atyndy óshirmes!

Bombalap jerdi әlinnen assan,

Adam-ay,

Jer hәm seni Allah – jaratqan IYeng keshirmes!

 

Ghalamat syrly tirshilik, mynau, jasaghan,

Demegey adam: «baqytym qolda, bas aman!»

Haq keyise eger bәri de tayyp basynnan,

Ústatpas saghan,

Ústatpas taghdyr qashaghan...

 

Bilesing be sen, kelgenin qaydan qayyrdyn?..

Bólshektep jerdi shekara nege aiyrdyn?

«Birlik» dep úshqan,

«Tirlik» dep úshqan lashynnyn,

Qanatyn nege,

Qanatyn nege qayyrdyn?

 

Ghalamda desek: «jyrtqyshty tizip sanasyn»,

Birinshisi onyng osy Adam ata balasy

bolatyn edi, atysyp ara mizbaqpay,

Dodalap jatqan óz alyp Jerdey – anasyn!

 

Bilsenshi-ey, adam,

Ómir de ómir Jermenen!

Ólsek biz eger osy alyp Jerge jerlegen...

Jauyzdy sendey anasyn ózi qorlaytyn,

Jalghanda basqa jandydan esh te kórmegem!

 

Jaratqanda alghash, Allahym, seni adam ghyp,

My berip erek, ar berip saghan adamdyq.

Emizgen seni Jer – ana,

Osy Jer – ana,

Jer – ana saghan etip ed qashan jamandyq?

 

El-el bop alyp, oryndalghanday múratyn,

Shekaralargha myng qabat jasaq qúrasyn...

Jer – ana qashan jamandyq qyldy,

Adam-ay,

Jamandyq qylsang ózine-ózing qylasyn!

 

«Maqúlyq» deme әneu bir shymshyq torghaydy,

Ózining ol da ólimnen basyn qorghaydy.

Jer – ana oghan etpeydi-au, sirә, jamandyq,

Qorlasa ony taghy osy adam qorlaydy...

 

«Oyy joq» deme donyzdyng daghy ol jәili,

Ózining ol da ólerin búrtyn boljaydy...

Jer – ana oghan etpeydi-au, sirә, jamandyq,

Ony da nadan kenirdegi ýshin borlaydy...

 

Adam, ol, adam,

Otyryp bәrin oilaydy...

Oylaydy daghy «qyzyq» dep bilip toylaydy...

Toylaghan bolyp bәrin de ózi jaylaghan,

Adamnyng kózi topyraqqa da toymaydy!

 

Adamdar eken jan alghysh súry mergender...

Týsiner ony keshegi soghys kórgender...

Bәrin de sonyng Jaratqan Ie keshirdi-au,

Bәrin de sonyng Jer – anagha әkep jerlender!..

 

Keshire bermes, mazasyn Haqtyng almandar!

Jaram dep bomba Jerine jara salmandar!

Jylamasynshy jýregi Jerding auyryp,

Jylamasynshy,

Sender de jylap qalmandar!..

 

Jer jylasa eger әlemge qater tóngeni!

Jer qúlasa eger alyp bir júldyz sóngeni!..

Saqtay gór, Allah, Jer qúlaghannan,

Qúlasa ol

«Ýzildi» dey ber bar tirshilikting ónmeni!..

 

Deytin shygharsyn: «Jer qúlasa eger – mekenim,

Marsqa,

Aygha,

Gharyshqa shyghyp ketemin»!..

Jer qúlasa eger tartylys zany joyylyp,

Kim biledi, әlde, ghalamnyng ne bop keterin?!

 

Adam-ay, adam,

Biletin bәrin aqymaq!

Izinnen basqan qyrtysy jerding qaqyrap,

Qasiyeti úshyp qansidy qara topyraq,

Zәresi qashyp jylaydy darqan atyrap...

 

«Myng jasamadym» dep keying arman qylasyn!

Jasasan, bәlkim, tirlikti tipyl qylasyn!..

Sondyqtan saghan Tәnirim myng jas bermegen,

Berse-shy, mýmkin, jútumen Jerdi tynasyn!

 

Súrlanyp keyde súqtansang qadap súghyndy,

Jylan da saghan bet kelmey alys búghyndy...

Keyinning osy jyrtqyshtyghyndy kýlli әlem,

Jer jýzindegi tirshilik tútas úghyndy...

 

Hayuandar, bayqús, «sorlaugha» bitken mandayy,

Teng kelmes saghan jyrtqyshy, meyli, qandayy...

Taghdyry olardyng bir-aq tal oqtyng ýshinde,

Bir-aq tal oqpen mәlim ghoy bizge ang jәii...

 

Adamgha kýshi, qayraty erkin jetetin,

Mysaly, ay, qabylan qayda, kókeshim?!

Solardyng bәrin «jyrtqysh» dep osy adamzat,

Túqymyn qúrtty kórsetip kózge kókesin!..

 

Jyrtqysh bop olar eshkimge zalal salmaghan,

Salsa da әste adamnan asa almaghan.

Osynyng bәrin bayyptap kórsek ghalamda,

Adamnan asqan jyrtqysh ta jyrtqysh bolmaghan!

 

Bәrin de sonyng Jer – ana baulyp ósirgen,

Olqysy bolsa Tәniri Ózi keshirgen.

Solardan, biraq, aqyldy bola túryp ta,

Tek adam qana tanymay Haqqyn esirgen?!

 

Esirdi-au adam...

Jer – ana tózdi ol, tózgi edi!

Ár ispen Allah eskertti... adam sezbedi!

Sezgeni sol ma, qaterdi kýlip qarsy alyp,

Tynyshtyqty emes, tek zalymdyqty kózdedi!...

 

Kómdi de jardy tósine Jerding minany...

Opasyz soghys Jer – ana janyn qinady.

Qinalsa daghy baghynyp Haqqa,

Adamday

Qúlynyn әste ol ólimge atap qimady!..

 

Búl netken erlik jatsa da tәni jyrtylyp?

Oylashy-ey, adam, óneme Jersiz bir shybyq?

Qasiyetinnen ainalayyn-ay,

Jer – ana,

Senimen ghana tirshilik, osy tirshilik!..

 

Ananyng netken peyili darqan kól edi?

Analar ýshin úrpaghy ghana keregi!

Úrpaghy ýshin janynyng jәiip bazaryn,

Úrpaghy ýshin ólimge ózin beredi!

 

Árqanday ana úrpaghyn shetke qaqpaydy,

Qaqpaydy, keyi erkeletedi, maqtaydy!..

Erkelik assa qasiyeti onyng joyylyp,

Týbinde aqyr pәk, adal ardan attaydy...

 

Attaghan degen senseniz osy, dosym-au,

Dodalap jatqan úly ana – Jerdi osynau!..

Osylay damyp, jalghassa qyrghyn soghysyn,

Zaual ol kelgen...

Zaualdan qorlyq shoshymau!..

 

Adam, ei, saghan bolghanmen baylyq, sәn kerek,

Basqagha senen erkindik kerek, jan kerek!..

«Jansyz zat» deme ormandy,

Jasyl әlemdi,

Agharyp atar oghan da jarqyn tang kerek!

 

«Adammyn» deysin, qayda eken aryn, úyatyn?

Túqymyn qúrttyng aqqudyng búzyp úyasyn...

Juany júlyp,

Shalghyndy kóktey orasyn,

Kógórim taldy qiyasyn-ay kep, qiyasyn!

 

Súnqyldap aqqu balasyn joqtap tóbennen

Úshyp ed atyp tastadyn, joqsyng bógelgen.

Áy, arsyz pende-ay, ózindi atyp tastasam,

Balandy jútyp, qayter eng sonda, eger, men?!

 

Onyng da bar ghoy alatyn Jerden ýlesi,

Bir-aq tal oqpen qatyrdyng әne silesin...

Bir shókim etin jegende sonyng toydyng ba,

Nege sen sonsha jyrtqyshtyq jolmen jýresin?!

 

Búlbúldy qoydyng telmirtip tenbil aspangha,

Hafazgha salyp, sayraytyn baqta aq tanda...

Ajal bop tónding aldynnan túra qashqangha...

Adam-ay,

Sening qatty-aq qoy diling tastan da!

 

Laqty tarttyn, sen ýshin ol bir qyzyq-ty.

Qolynda ol sening qyrshynday janyn ýzipti...

Haq Ózi, biraq, halif qyp seni jaratqan,

Sondyqtan demen: «jaratqan nege búzyqty?!»

 

Degeninmenen: «jat iske әste jolama!»

Demeysin-au, sen: «osyghan obal bola ma?»

Eng soraqysy úrpaqty qúrtu* maqsatyn,

Oylashy-ey, adam,

Ornynda joq ol ona ma?!

 

Ayta bersemshi, qylmysyng kóp-ti shashynnan...

Adam bop sonyng kóbine joqsyng ashynghan.

Men de adammyn ghoy, oilasam tilim barmaydy,

«Aynaldym» deuge adamdyq keyde atynnan!

 

Biraq ta múnym kýlli adam solay degenim

emes-ti,

Qúl bar tek qylar Haqtyng degenin!

Tek Haqqa qúl bop,

Ýmmet bop payghambaryna,

Ómirge din men izgi is dep biler egerin!..

 

Haq qúldar solar!

Adamdyq tәn shyn solargha!

Adamgha layyq kýlli adamshylyq solarda!

Olar men seni aiyryp túrghan aq iman,

Imany joqtyng adamy adam bolar ma?!

 

Adam-ay, adam,

Sóileseng tildi sheshensin.

Aqyldyng keni, aldy-aldyna oily kósemsin...

Perishtelerden imandyng biyik bolghanmen,

Imansyzdaryng hayuannan tómen ekensin!..

 

«Hayuannan kóbing tómensin» desem arlanba!

Toqtady deme «adamdyq bagham arzangha»!

Bәrine sonyng Jer kuә,

Ghalam,

Kók kuә,

Aytqanym naqyl aqyly, esi bar jangha!..

 

Sen nege sonsha adamdyq ardan bezip en?

Qoryqpay joyqyn Tәnirding qatal tezinen?..

«Emespin jyrtqysh» deysin-au, jyrtqyshtyghyndy

Biler eng kórseng ózindi hayuan kózimen!

 

Sen sonda, mýmkin, moyyndar eding minindi...

Arynmen taza ólsher en, bәlkim, qúnyndy!

Dәl sonda sening mereying sheksiz aspandap,

Qadamas ta eding dәnenege de súghyndy!

 

Bәrimiz sonda shattanar edik, kýler ek!

Qazirgi eng izgi armanday ómir sýrer ek!

Nәpsige ermey,

Qúl bolmay malghún shaytangha,

Tepe-teng halde týregep tegis jýrer ek!...

 

Qu dala qayta jasarar edi, nular ed...

Sayrandap qústar baqtarda, kólde shular ed...

Tenizdegi әneu «alghyshtyng tory» jiylyp,

Jayyndar jayyp qanatyn erkin zular ed...

 

Menireu ólke keudesin kóshken qúm basqan,

Jaynaytyn edi, júldyzy samsyp týngi Aspan...

Baqyttyng baghy shomylyp altyn sәulege,

Jatatyn edi erkindik әnin tyndap man...

 

Allahtyng sonda jolyqpas ta edik kәrine,

Jer – ana núrlap kirer ed qayta әrine.

Telmirip túrghan tensizdik týgel joyylyp,

Erkindik kýni tuatyn edi-au, bәrine!..

 

Ol kýnning qazir auyly alys baqsanyz!

Ol kýn bir arman oq jetpes, bәlkim, atsanyz...

So ýshin de, ei, adam, óksitpe Jerdey – anandy,

Haq nalyp bir kýn qapiya qyrghyn tappanyz!

 

Oyynda, bәlkim, basqa bir әlem,

Basqa ýmit...

Barady-au, әtten, qúdaysyzdyghyng asqynyp.

Qúdaysyzdyqtan kóbinning keudeng bekilip,

Jalghannan ótip jatyrsyng kózde jas túnyp!..

 

Qúdaysyzdyqtan dýnie ýshin daulasyp,

Kelesing ylghy biring men biring jaulasyp...

Peylindi soqyr Jer toydyra almay qamyqty-au,

Jeti qúrlyqtyng oipaty,

Kóli,

Tauy jasyp!..

 

Áy, pende-ay,

Neghyp niyeting sonsha búzylghan?

Aulaq et, Allah, búl yndyndy úrpaq – qyz, úldan!..

Bolsa eken olar erkindik әlem qojasy,

Bolmaghay әste dәl qazirgidey búzylghan!..

 

Shashsa eken olar ghalamgha tendik úryghyn,

Olarda bolghay «tútastyq» deytin bir úghym!

Tútastyq bolsa hayuandar әlemi de azat bop,

Erkimen jýzip isher-di sudyng túnyghyn!..

 

Qazir biz osy «damydyq, – deymiz, – damydyq!»

Damyghan damyp,

Kóbimiz jýrmiz qamyghyp...

Damysa ras atom ghoy, atom damyghan,

Raktyng syryn bilgen joq әli esh jan úghyp!..

 

Adam kóp ólgen obadan jәne sýzekten,

Solardyng birin de ala alghan joqsyng týzep sen.

Sebebi nede minutta qisang qyrshyndy,

Onalmay alty ay jatady jәy bir syz ótken?...

 

Jer – anang barda mynau baq zaman toqshylyq.

«Bir Allah» deseng juymas sirә joqshylyq!

Adam-ay,

Nege jeriysing tegi ózinnen?

Balany joydyng anadan tua shóktirip...

 

Balany joyma, ol sening songhy iz basaryn!

Qorlama anany, bil onyng kiyesi ataryn!

Bolmasa úrpaq óspeysin, óksip óshesin,

Biluing kerek asqannyng jýz jas jasaryn!..

 

Aq sәule shashyp shyqqan Kýn keshte batpay ma?

Túlpardyng izin qúlyn, tay, qúnan baspay ma?

Ákege úly,

Sheshege qyzy múrager,

Tua da birge qúlaqtan mýiiz aspay ma?!

 

Sondyqtan balandy úrmauyng kerek, úrmauyn!

Qyrmauyng kerek qúlynyndy, әste qyrmauyn!..

Ózinnen shyqqan baqytyng – bauyr etinnin,

Qylmys qoy, súmdyq, ómirin ózing úrlauyn!..

 

Tózgisiz qater bar eken, adam, key isinde...

Hayuandy,

Bәrin jatasyng qyryp jeysing de.

Úrpaqqa tiydi zalalyn,

Songhy maqsatyn,

«Qanyrap iyen Jer – ana qalsyn» deysing be?!

 

Jer – anamenen,

Úrpaqpen han, el – kerimsin!

Ekeuin joysang tórinnen jaqyn kóring shyn!..

Anadan aulaq,

Baladan aulaq,

Zalymdar,

Tileuin, tek, óz basyna ghana kórinsin!

 

Azaysa adam «baylyqqa bógem» dersing be?

Bógersin, biraq, ómirdi kógendersing be?

Aqshany dos qyp myng jasau kelmes qolynnan,

Taghdyryn, bil, ol әste emes sening erkinde!..

 

Degeninmenen: «jamandyqqa әste jolama!»

Demeysin-au, sen: «osyghan obal bola ma?»

Eng soraqysy úrpaqty qúrtu maqsatyn,

Oylashy-ey, adam, ornynda joq ol ona ma?!

 

Osyghan aqyn nalidy-ay kelip, kektened.

Keyde oghan órtti ólenmen ajal bop tóned!

Nar ghalamdaghy damyghan elder, ghajap-ay,

Atomdy, súmdyq, – alghyshty nege tektemed?!

 

«Damydyq qazir, gharyshqa tóte samghadyq!

Ay týstik jol ghoy, kelgemiz oghan san baryp...» –

Degeninmenen, oilashy-ey, adam, osyny,

Osy biz nege jyrtqyshtyq joldan tanbadyq?!

 

Ákege qarap balasy nege oq atty?

Adamgha adam nege osy tóre bop apty?

Abalap jatqan zenbirek auzyn tospaghan,

Qúramyz nege «Halyqaralyq Odaqty»?!

 

Hayuannyng netken yntymaghy osy kelisken?

Onda adam úqsap shekara joq qoy bólisken?

Nesibesin tek tauyp jep qana jýredi,

Qashan da kórseng óz ortasynan – óristen...

 

Olar da keyde qalady-au azdap qaghysyp...

Qaghyssa senday «jauym» dep almas jabysyp!

Kórshi otyryp ta abaysyz bassa «syzyqty»,

Atysasyn-ay avtomot, tankendi ap úshyp...

 

Adam-ay, endi shyndyqty ghana aitalyq!

Gershilikti úqsang jerin ber jattyng qaytaryp...

«Ghalamgha qoja bolamyn» degen Shynghystay,

Bolarsyng myqty bolghanda...

Biraq, bayqalyq!

 

Ezbegey eldi,

Bezbegey endi úyattan!

«Adammyn» desen, nap-naghyz adam siyaqtan!

Anany qorgha,

Balany,

Nәzik әlemdi,

Atany qorgha shejire shertken, kýy aqqan...

 

Ormandy qorgha,

Ósimdik,

Jәndik,

Tirlikti,

Auany qorgha,

Tórt múhiyt,

Jeti qúrlyqty...

«Qorghamadyn, – dep, – ortany – ómir úyasyn»,

Joymasyn seni ghayyptan kelip bir Myqty!..

 

Osynyng bәri tirshilik ýshin kerekter,

Senbeymin deseng aqylgha salyp elep kór!

Barady bәri tausylyp,

Qúryp,

Joyylyp,

Joyyluyna, adam-ay, ózing sebepker!..

 

Adam-ay, oyan, úyatyn, aryng bosa endi!

Qaytesing Otan,

Armiya,

Sotty,

Kósemdi?

Jatyrsyng bәring Jersharyn ghana mekendep,

Jershary ghana – Otanyn bilsen, dos, endi!

Jer – ana«ana – Otanyn» degen osy, endi!..

Baghyttama: Qasiyetti Qúranda kýlli ghalamnyng Rabby Allah taghala: «(Múhammed (gh.s) bәrinen bet búryp, jýzindi Islam dinine jónelt (búr). Allah jaratylysta adam balasyn soghan arnap (sol din ýshin) jaratqan. Allahtyng jaratuynda ózgeris bolmaydy. Osy túp-tura din. Biraq adamdardyng kóbi (múny) týsinbeydi» (30 – 30). «...Býgin kәpirler dinderinnen (tosudan) kýder ýzdi. Olardan qoryqpandar, Menen qorqyndar. Býgin dinderindi tolyqtastyrdym jәne nyghmetimdi tamamdadym. Sonday-aq senderge Islam dinin qoshtap únattym» (5 – 3), «Allahtyng qasynda shynayy din Islam» (3–19), Odan ary: «Dinde zorlyq joq. Rasynda turalyq azghyndyqtan ajyratyldy. Endi kim jauyzdyqqa (bútqa) qarsy kelip, Allahqa iman keltirse (sense), sonda ol ras ýzilmeytin (berik) tútqany ústady. Allah bar nәrseni estushi, bilushi» (2 – 256-) deydi. Sosyn taghy da qadaghalay týsip: «Týp-týgel Allahtyng arqanyna (dinine) jabysyndar da bólinbender» (3 – 103-). «Áy, mýminder! Sender ózderindi týzeltulering kerek. Ózdering tura jolda (Islamda) bolsandar, adasqan bireu senderge kesirin tiygize almaydy» (5 – 105) degen...

1986 jyl.

Jynghyldy.

Qytay.

Abai.kz

*Úrpaqty qúrtu – jasandy týsik pen josparly tuyt