Mәjilis deputaty Aldan Symayyl (surette) balabaqsha men mektep qabyrghasyndaghy til mәselesin kezekti ret kóterdi. «Ózining ana tilindegi sózdik qory týgel qalyptasyp ýlgermegen sәbiyding qosymsha eki tilde: aghylshyn jәne orystilderinde sóileui qiyn nәrse. Bala besinshi synypqa barghansha, óz tilinde bilim aluy kerek. Sodan keyin baryp shettilderding birin tandauy tiyis», - deydi deputat. Aldan Symayyldyng búl mәlimdemesine óretýregelip qarsy bolghan әriptesteri izinshe aiyzy qanyp rahattanyp ta qaldy. Óitkeni, ýstelining asytyna susyp týsip ketken qaghazyn enkeyip ala bergen Aldekeng abaysyzdyqtan tayyp qúlady. Kim biledi, bәlkim nadan, nәkós әriptesterining dýmbilezdigine kýiinip, bir sәt tolqyp ta ketken shyghar. Biraq, Aldan aghanyng osy hali halqymyzdyng «qalaulylaryn» qyran-topan kýlkige bóktirdi. Al, ózimiz siyaqty Sovet ókimetining tar shengel, temir qúrsauynan shyqanymen, Reseyding yqpalynda otyrghan elding biri – Moldova Respublikasynda orys tili mektepterdegi negizgi pәnder qatarynan shygharylghaly jatyr.
Orys tilin orta, joghary bilim beru salasynda oqytu Orta Aziyada Qazaqstan men Qyrghyzstanda ghana mindetti pәn qatarynda. Ebraziyanyng batys bóliginde Belarus pen Moldovada da jaghday solay-tyn.

Mәjilis deputaty Aldan Symayyl (surette) balabaqsha men mektep qabyrghasyndaghy til mәselesin kezekti ret kóterdi. «Ózining ana tilindegi sózdik qory týgel qalyptasyp ýlgermegen sәbiyding qosymsha eki tilde: aghylshyn jәne orystilderinde sóileui qiyn nәrse. Bala besinshi synypqa barghansha, óz tilinde bilim aluy kerek. Sodan keyin baryp shettilderding birin tandauy tiyis», - deydi deputat. Aldan Symayyldyng búl mәlimdemesine óretýregelip qarsy bolghan әriptesteri izinshe aiyzy qanyp rahattanyp ta qaldy. Óitkeni, ýstelining asytyna susyp týsip ketken qaghazyn enkeyip ala bergen Aldekeng abaysyzdyqtan tayyp qúlady. Kim biledi, bәlkim nadan, nәkós әriptesterining dýmbilezdigine kýiinip, bir sәt tolqyp ta ketken shyghar. Biraq, Aldan aghanyng osy hali halqymyzdyng «qalaulylaryn» qyran-topan kýlkige bóktirdi. Al, ózimiz siyaqty Sovet ókimetining tar shengel, temir qúrsauynan shyqanymen, Reseyding yqpalynda otyrghan elding biri – Moldova Respublikasynda orys tili mektepterdegi negizgi pәnder qatarynan shygharylghaly jatyr.
Orys tilin orta, joghary bilim beru salasynda oqytu Orta Aziyada Qazaqstan men Qyrghyzstanda ghana mindetti pәn qatarynda. Ebraziyanyng batys bóliginde Belarus pen Moldovada da jaghday solay-tyn.
Mol¬dovada orys tili últaralyq qatynas tili mәrtebesine iye. Sәuir aiynda elding Liyberaldyq partiyasy orys tilin qogham ómirinen alastaudy kýn tәrtibine qoyghany mәlim. Búl talap oryndalmaghanymen, keyin joghary oqu oryndary orystildi mektep týlekterin qabyldaudan bas tartqan edi. Endi Moldova mektepterinde orys tili mindetti pәnderding qatarynan shygharyluy mýmkin. Elde bilim turaly jana kodeks qabyldansa, búl pәn oqushylardyng tandauy boyynsha oqytylmaq.
Moldovalyq baspasózding habar¬lauynsha, elding aghartu miy¬nistri Mayya Sandu (surette) osyny mәlimdepti. Juyrda bilim turaly kodeksting jobasy qoghamdyq talqygha salynady. Eger joba maqúldansa, orys tili mektep baghdarlamasyndaghy negizgi pәnder qatarynan yghys-ty¬rylady. Ony oqushylar ózge shet tili tәrizdi óz qalauy boyynsha tandaydy.
Abai.kz