Abaydyng túnghysh tolyq jinaghy jәne Iliyas Jansýgirov
1933 jyly Qyzylorda qalasyndaghy «Qazaqstan» baspasynan Abay shygharmalarynyng tolyq jinaghy jeke kitap bolyp shyqty. Búl qazaq dalasyn eleng etkizgen ýlken oqigha edi. Sebebi, búl qazaq jerinde basylghan Abay shygharmalarynyng alghashqy jinaghy edi. Osy jinaqqa deyingi Abay shygharmalarynyng ýsh basylymy (1909 jyly-Sankt-Peterburg, 1922 jyly –Tashkent jәne Qazan) qazaq jerinen tys baspahanalarda jaryq kórdi. Sondyqtan da Abay shygharmalarynyng 1933 jylghy basylymy qazaqtyng óz jerinde, óz baspahanasynan alghash shyqqan birinshi Abaydyng kitaby retinde tarihta alar orny bólek. Múhtar Áuezov baspagha dayyndaghan búl jinaqtyng kóptegen erekshelikteri boldy. Solardy atap ótetin bolsaq:
– aldynghy shyqqan jinaqtarda Abay sózi oqyrmangha tolyqqandy jetpegen edi. 1909 jylghy jinaqqa aqyn shygharmalarynyng birshamasy kirmey qalghan edi, al 1922 jylghy Qazan jәne Tashkentten shyqqan jinaqtar da aitarlyqtay ózgeris, janalyqsyz basylyp shyqty. Al, 1933 jylghy jinaqtyng aldynghylargha qaraghandaghy ýlken aiyrmashylyghy – Abaydyng 62 óleni men eki poemasy qosylyp, sol kezendegi «tolyq jinaq» bolyp shyqqandyghy edi.
1933 jyly Qyzylorda qalasyndaghy «Qazaqstan» baspasynan Abay shygharmalarynyng tolyq jinaghy jeke kitap bolyp shyqty. Búl qazaq dalasyn eleng etkizgen ýlken oqigha edi. Sebebi, búl qazaq jerinde basylghan Abay shygharmalarynyng alghashqy jinaghy edi. Osy jinaqqa deyingi Abay shygharmalarynyng ýsh basylymy (1909 jyly-Sankt-Peterburg, 1922 jyly –Tashkent jәne Qazan) qazaq jerinen tys baspahanalarda jaryq kórdi. Sondyqtan da Abay shygharmalarynyng 1933 jylghy basylymy qazaqtyng óz jerinde, óz baspahanasynan alghash shyqqan birinshi Abaydyng kitaby retinde tarihta alar orny bólek. Múhtar Áuezov baspagha dayyndaghan búl jinaqtyng kóptegen erekshelikteri boldy. Solardy atap ótetin bolsaq:
– aldynghy shyqqan jinaqtarda Abay sózi oqyrmangha tolyqqandy jetpegen edi. 1909 jylghy jinaqqa aqyn shygharmalarynyng birshamasy kirmey qalghan edi, al 1922 jylghy Qazan jәne Tashkentten shyqqan jinaqtar da aitarlyqtay ózgeris, janalyqsyz basylyp shyqty. Al, 1933 jylghy jinaqtyng aldynghylargha qaraghandaghy ýlken aiyrmashylyghy – Abaydyng 62 óleni men eki poemasy qosylyp, sol kezendegi «tolyq jinaq» bolyp shyqqandyghy edi.
– baspagha әzirlegen Múhtar Omarhanúly Áuezov aldynghy jinaqtardaghy jikteu jýiesin qoldanbay, alghash hronologiyalyq jýieni qoldanghandyghy edi. 1909 jylghy jinaqtaghy «Halyq turaly», «Óleng turaly», «Oy turaly», «Súlu úrghashy turaly», «Anshylyq turaly» degen shartty týrdegi jikteulerding ornyna shygharmalardyng jazylu uaqytyna qaray jyldyq jýiemen ornalastyrdy jәne ózining búl isinde Abaydyng shәkirti Kókbay Janatayúly men Turaghúl Abayúlynyng kómegine jýgindi. Shygharmalar jinaghyn shygharudaghy múnday jýie sodan beri jaryq kórgen barlyq basylymdarda qoldanylyp keledi.
– kitapta Abaydyng ghylymy ómirbayany alghash ret jariyalanghan edi. Múhtar Omarhanúly Áuezov aqynnyng ghylymy ómirbayanynyng tórt núsqasyn jazghany belgili. Osy jinaqtaghy Abay ómirbayany esh býrkemesiz jazylghan alghashqy núsqa retinde qúndy ekendigin aita ketu kerek.
– basylymda Abaydyng ghylymy ómirbayanymen qatar alghash ret estelikter de jaryq kórgen edi. Olar-Kókbay Janatayúly men Turaghúl Abayúlynyng estelikteri.
– jinaqqa ýlken, kólemdi (62 bet) alghysóz jariyalanghan. Alghysózding avtory Iliyas Jansýgirov. Kitapta «qarap shyghyp sózbasyn jazghan Jansýgir úly Iliyas» dep jazylghan.
Iliyas Jansýgirov Abay shygharmashylyghyn әrkez nazarynan tys qaldyrmay, kónil bólip otyrghandyghy belgili. 1933 jylghy tolyq jinaqqa alghysóz jazudan 10 jyl búryn 1923 jyly 8 mamyrda «Tilshi» gazetinde «Abay kitaby» atty maqalasy shyqqan edi. Búl maqalada 1922 jyly Tashkentten shyqqan Halel Dosmúhamedúly qúrastyrghan Abay ólenderining tandamaly jinaghy turaly pikir bildirgen. Búl maqalanyng qúndy jeri: Abay ólenderinen jiyrma shaqty sóz tirkesterin keltirip, qate basylghan sózderdi kórsetip, olardyng dúrys núsqasy qanday boluy kerek ekendigin kórsetken. Búl maqaladaghy I.Jansýgirov aqyn shygharmalaryn «tolyq jinaqtap, jemisti qylyp shygharugha tyrysu» kerektigin aitqan edi. «Abaydy jete biletin Shәkerim, Múhtar, Álihan, Ahmet siyaqtylardy búl jolgha ýndeu kerek. Sóitip osy bastan qam qylyp, asyqpay, birneshe jyldy moyyngha alu kerek» - dep jazghan edi. Akademik Zәky Ahmetov búl maqala turaly: «Sol kezding ózinde-aq I.Jansýgirovtyng Abay shygharmalarynyng tolyq jinaghyn tynghylyqty dayyndap bastyru mәselesin kóterip, Abaydyng ómiri men shygharmashylyghyna eng jetik, bilgir adamdar dep Sh.Qúdayberdiyev, M.Áuezov, Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynovty atauy airyqsha nazar audararlyq jay»- degen edi.
I.Jansýgirov Múhtar Áuezovpen shygharmashylyq, dostyq qarym-qatynasta bolghandyghy belgili. Sondyqtan Abay shygharmalarynyng alghashqy tolyq jinaghyn dayyndaghanda Múhtar Áuezov alghysóz jazudy ózi Abaydan keyingi zor aqyn, asqan sóz sheberi dep tanyghan Iliyas Jansýgirovke tapsyrghany zandy siyaqty.
Tolyq jinaqtyng Iliyas Jansýgirov jazghan alghysózine keletin bolsaq, ol: «Abaydyng tarihy tuysy», «Abaydyng qayshylyqtary», «synshyl Abay», «Últshyl Abay», «Bekshil-bayshyl Abay», «Dinshil Abay» jәne taghy basqa barlyghy 22 bólimnen túrady. Keybir bólimderdegi oi-pikirler tarihy jaghdaylardyng yqpalymen jazylghandyghy aiqyn kórinedi. Biraq Abaydyng aqyndyq sheberligi suretteletin alghysózdegi eng negizgi bólim retinde «Abaydyng aqyndyghy» atty bólimge nazar audarayyq. Jansýgirov aldynghy bólimderde Abaydy qanshalyqty óz zamanynan asa almaghan aqyn retinde surettese de, Abaydyng qazaq әdebiyetindegi roli erekshe bolghanyn aitady. «Abaygha deyin qazaq әdebiyet ru dәuirinin, bek dәuirining әdebiyeti edi. Batyrlardyng jyrlary, biylerdin, sheshenderding sózderi, shygharylghan tolghauy, aqyndardyng aitysy, arab-parsynyng eski, ertegileri, el әdebiyetining týrleri edi. Abaydan búryn sauda kapitaly kirgizetin janalyghy men qazaqtyng últ әdebiyetine belsene kirisken kisini biz bilmedik, - jaza kele Altynsary úly Ybyray, Uәlihan úly Shoqanmen Abaydyng bir tústas, bir baghyttas bolghan biraq, ana ekeuine qaraghanda Abaydyng әdebiyetke qyzmeti kóp,» - dep jazady. «Abaydyng aqyndyq audany ken. Ol aqyndyq ónerining bir-aq mazmúndy, bir-aq týrli salasyn quyp otyrghan emes, Abay aqyndyqty, til ónerin aqyndyqtyng әr jaghyna da júmsaydy. Aqynnyng «Adasqannyng aldy jón», «Bolys boldym mineki» degen ólenderin mysalgha keltirip. Abaydy tildi (satiriyk) aqyn deydi.
Abay syny óz ortasyna dәl syn bolghan. Qazaqtyng boyyndaghy minderin synauda Abay ashy tildi, úly sózdi, syqaqty, mysqyldy, ilmeni, mazaqty da qoldanghanyn aitady.
Abay - tolghaushy (liriyk) aqyn deydi. Oghan mysal retinde: «Ózgege kónlim toyarsyn» óleninde Abay ólendi «jalghyz dostym» dep ataghanyn aita kele, osy sekildi «Kólenke basyn úzartyp», «Qarashada ómir túr», «Adamnyng keybir kezderi», «Kónil-kýii taghy da», «Keldik talay jerge endi» - degen ólenderin Abaydyng ishindegi shynayy sherin tolghaytyn ólenderi dep ataydy. Búl ólenderding kóbi Abay ómirining songhy jyldarynda jazylghan ólenderi.
Jansýgirov Abaydy sheber suretshi aqyn deydi. «Ólenimen Abay salghan suretter minsiz, kórikti, túrmany týgel keledi» - deydi. Oghan mysal: - «Attyng syny», «Qansonarda», «Anshylyq», «Jaz», «Kýz», «Qys» - ólenderi. «Abay búl ólenderinde aqyndyqty laqyldatyp qúya salghan. Osy ólenderining qay-qaysysyn alsanyz da, óleng jazylghan taqyryp aldynyzdan jandy túlghasymen tútas týregeledi.
Alghysóz avtory Abaydyng qazaqtyng últ ónerine degen kózqarasyna da toqtalady. Abay qazaqtyng ónerin «arabshanyng ala-shúbarynan, basqanyng shәldiriginen arshyp aldy. Ólen, әn-kýy - óner, ony baghalaugha kerek dedi. Ózi baghalap, óner qylyp, ózgege baghalatty.
Osynday óleng jayly, ólenning óner ekeni, aqyl ekeni jayynda birsypyra pikirleri bar ólenderi dep «Bilimdiden shyqqan sóz», «Bireuding kisisi ólse - qaraly ol», «Qúlaqtan kirip boydy alar» - ólenderin mysalgha keltiredi.
«Ólendi óner dep baghalaghan Abay - sol ólendi kestelep, qazaqqa qyzmet etti. Ólenning óner ekenin kórsetti. Sóz ónerining ýlgileri retinde óner belgisin qaldyrady. Abaydy jazba әdebiyetting - syrly әdebiyetting basy deytinimizding bir jaghy osynda», - dep jazady.
Jansýgirov Abay shygharmalarynyng tiline qyzygha qaraydy: «Abay - qazaq úghymyndaghy sózding sabazy. Tilge Abay qúighan qor kóp. Onyng óleni taudan tasyghan búlaqtay sarqyrap jatsa, ólenindegi sózder sol búlaqtyng týrli tasynday jarqyrap jatady. Abay ózi til jasaghan aqyn emes, elding tilin tolyq paydalanghan aqyn.
Abaydyng aqyndyq quaty, tilge sheberligi - onyng sózining arasyna qyl syimaytyndyghy. Abay aqyndyqtyng óneri - sózding ishi, syrty ekeui de jaqsy, ekeui de kórkem bolsyn degen.
I.Jansýgirov Abaydyng aqyndyq sheberligin talday kele, aqynnyng óleng týrin jasaghan aqyn retinde aityp ótedi. Abayda eskili-janaly on bir týrli óleng ólsheui bar. Jyrdyng birinshi, ýshinshi, ekinshi, tórtinshi joly da úiqasyp otyratyn kórkemdikti qazaq әdebiyetine bastap kirgizgen de Abay. Búl Evropa, arab ýlgisi. Sóitip, qazaqtyng әdebiyetine birsypyra jana óleng ólshemderi Abaymen kelip kiredi, - dep jazady.
Osynyng barlyghyn alghysózde qamtuy Jansýgirovtyng shygharmadaghy onayshylyqpen kózge týse qoymaghan sipat-belgilerdi bayqaghysh, airyqsha alghyrlyghyn tanytady.
Jalpy abaytanugha qosqan ýlesin aitatyn bolsaq I.Jansýgirovtyng 1934 jyly «Ádebiyet maydany» jurnalynyng №11,12 sanynda «Abaydyng sóz órnegi» aty maqalasy jaryq kórdi. Maqalada tolyq jinaqtaghy alghysózdegi «Abaydyng aqyndyghy» atty bólimindegi oi-pikirler damytylyp, Abay shygharmashylyghynyng qoghamdyq mәnin, kórkemdik erekshelikterin keng qamtyp, jeke shygharmalary jayynda da ótkir, qyzyqty pikirler aiqan edi.
Ádebiyetting әr salasynda jemisti enbek etken I.Jansýgirovtyng әdebiyet tarihynyng altyn qoryna, onyng ishinde abaytanugha, qosqan ýlesi erekshe. Qazaq poeziyasyn taqyryptyq, janrlyq, kórkemdik sapa jaghynan damytudaghy aqynnyng alar orny airyqsha, jәne osy uaqytqa deyin óz manyzyn joghaltqan emes.
Abaydyng 1933 jylghy tolyq jinaghynyng qazaq әdebiyetining tarihynda bagha jetpes basylym bolyp qalatyny sózsiz. Uaqyt ótken sayyn onyng baghasy arta beretinine senimimiz mol. Óitkeni, úly aqyn shygharmalaryn basyp shygharamyn dep talaptanghan әrbir adam búl basylymdy eng tolyq týpnúsqa retinde tanyp, ýlgi alady.
M.QAYRAMBAEVA
Abay qoryq-múrajayynyn
jetekshi ghylymy qyzmetkeri,
qor bólimining mengerushisi
Abai.kz