Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3227 0 pikir 18 Qarasha, 2013 saghat 06:59

«QAZAQSTANDA QAZAQ BOLU» QIYN BA? Taghy da Bayan auyly turaly

Kózi qaraqty oqyrman ózi biler, «Týrkistan» gazeti jeti aidan beri Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy qazaq auylynyng taghdyryna qatysty materialdar jariyalap jýr. (Qaranyz: «Bayan auyl basyna búlt oraldy», 20 mamyr, 2013 jyl), «Basy dauly, halqy múnly Bayan auyly», 8 tamyz, 2013 jyl). Búl materialdardyng jazyluyna kóktemde auyl túrghyndarynyng atynan gazetimizding redaksiyasyna kelip týsken aryz-shaghymy sebepker bolghan edi.

Áueli audan, odan song oblys әkimine hat jazyp, ótinish bildirgen auyldyng belsendi azamattary atqarushy biylik ókilderining selqostyghynan týnilip, gazetting auyl taghdyryna arasha týsuin ótingen.

Búghan deyin jazghanymyzday, bizge hat jazghan gazet oqyrmandary Soltýstik Qazaqstan oblysy, Jambyl audanyndaghy Bayan auylyn auyldyq okrug mәrtebesinen aiyryp, ortalyqty kórshi Arhangelka selosyna kóshiruge narazy edi. Onsyz da qazaqylyghy shamaly oblysta qazaq auyldarynyng sany kemshin ekeni jasyryn emes. 1305 túrghyny bar Bayandy okrugtik mәrtebeden aiyru astarynda eldi mekenge aparatyn tas joldyng jiyrma jyldan beru jóndeu kórmeui, budjet qarjysynyng auyldyng әleumettik múqtajdyqtaryn óteuge jetpeui, 140 bala oqityn qazaq mektebining bolashaqta jabylyp qalu qaupi túr edi. Al sol mandaghy Troisk eldi mekenine qajetti qarjy der kezinde bólinetini jogharyda kórsetilgen «Bayan auyl basyna búlt oraldy» atty maqalada ashyq jazyldy.


Kózi qaraqty oqyrman ózi biler, «Týrkistan» gazeti jeti aidan beri Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy qazaq auylynyng taghdyryna qatysty materialdar jariyalap jýr. (Qaranyz: «Bayan auyl basyna búlt oraldy», 20 mamyr, 2013 jyl), «Basy dauly, halqy múnly Bayan auyly», 8 tamyz, 2013 jyl). Búl materialdardyng jazyluyna kóktemde auyl túrghyndarynyng atynan gazetimizding redaksiyasyna kelip týsken aryz-shaghymy sebepker bolghan edi.

Áueli audan, odan song oblys әkimine hat jazyp, ótinish bildirgen auyldyng belsendi azamattary atqarushy biylik ókilderining selqostyghynan týnilip, gazetting auyl taghdyryna arasha týsuin ótingen.

Búghan deyin jazghanymyzday, bizge hat jazghan gazet oqyrmandary Soltýstik Qazaqstan oblysy, Jambyl audanyndaghy Bayan auylyn auyldyq okrug mәrtebesinen aiyryp, ortalyqty kórshi Arhangelka selosyna kóshiruge narazy edi. Onsyz da qazaqylyghy shamaly oblysta qazaq auyldarynyng sany kemshin ekeni jasyryn emes. 1305 túrghyny bar Bayandy okrugtik mәrtebeden aiyru astarynda eldi mekenge aparatyn tas joldyng jiyrma jyldan beru jóndeu kórmeui, budjet qarjysynyng auyldyng әleumettik múqtajdyqtaryn óteuge jetpeui, 140 bala oqityn qazaq mektebining bolashaqta jabylyp qalu qaupi túr edi. Al sol mandaghy Troisk eldi mekenine qajetti qarjy der kezinde bólinetini jogharyda kórsetilgen «Bayan auyl basyna búlt oraldy» atty maqalada ashyq jazyldy.

Alayda sәuir aiynda Bayan auyldyq okrugyn taratu, oghan qaraghan qazaq auyldaryn Arhangelka okrugyne qosu jóninde jergilikti biylikting sheshimi shyghyp ýlgergen edi.

Osy mәseleni egjey-tegjeyli kó­ter­gen gazet tilshileri Parlament deputattarynan pikir jinady, odan song gazetke shyqqan maqala Ýkimetke deyin jetti. Biraq Ónirlik damu ministrligining jazghan jauabynyng kezekti aqpar-esepten esh aiyrmashylyghy joq edi. Múny ekinshi, «Basy dauly, halqy múnly Bayan auyly» atty maqalamyzda egjey-tegjeyli jazghanbyz.

Auyldardy irilendiru dýrmegimen osy audandaghy jeti birdey auyl taratylyp ketken. Jabylghan auyldarda túryp jatqan adamdar elsiz jerde tirshilik etip jatqanday halde qalghan. Jalpy, alghanda osy oblystyng Jambyl audanynda segiz aidyng ishinde tórt әkim auysqany kóp jayttan habar berse kerek.

Aqyry, jergilikti atqarushy jәne ókiletti biylikting barlyq organdarynan dúrys jauap ala almaghan auyl túrghyndary ótken aida osy mәselelerding bәrin aityp, QR Preziy­den­tining atyna hat jazugha mәjbýr boldy.

Elbasynyng atyna hat jazghan auyl túrghyndary barlyq jaghdaydy týsindirip, ashyna bayandady: «Bayana­uyl okrugyn jauyp, okrug ortalyghyn orys selosy Arhangelkagha kóshiru baryp túrghan әdiletsizdik. Osy eki elding ruhaniy-әleumettik dengeylerin salystyryp kórinizshi: Bayan auyl okruginde osy jyldyng basynda 1305 adam, al Arhangelka okruginde 1070 adam túratyn. Bayanauyl mektebinde oqushylar sany әldeqayda kóp. Halyqtyng qoghamdyq isterge, el abyroyyn kóteruge belsendilik kórsetui de erekshe. Jergilikti biylik neshe týrli qysym jasasa da, qiyndyqtargha qaramay, Bayan auyly ruhany әlsireuge úshyraghan joq. El óz kýnin kórip jatyr. Bayanauyl okrugynyng syrtta jýrgen kәsipker jigitteri eldegi qandastaryna tuystyq qoldaryn sozuda. 2009 jyly bizding okrugting týlegi 45 million óz qarajatyn júmsap, audan ortalyghy Presnov selosyna kórkine kóz toymaytyn meshit ýiin salyp berdi. Ekinshi bir jigit Bayan auylynyng ózinde aumaghy at shaptyrymday kórikti meshit salyp berdi. Al Arhangelka selosynda selolyq әkimdik jekemenshikting ýiin jaldap otyr. Eki auyldyng syrt beynelerin salystyrugha da til barmaydy» delingen. Auyl azamattary Bayanauyl auyldyq okrug mәrtebesin qalpyna keltiru jәne osy auyldan Arhangelkagha deyin 8 shaqyrym joldy jóndetu turaly ótinish aitqan. Elbasygha hazghan hatqa jiyny 132 adam (әr otbasydan bir adam) qol qoyghan.

Sonymen, jarty jylgha sozylghan mәsele ong sheshildi. Bayan auylynyng auyldyq okrug mәrtebesi qalpyna kel­tirildi. Búl orayda, auyl túr­ghyn­­darynyng atynan QR Jurna­liys­ter odaghynyng mýshesi, gazet oqyr­many Tilegen Jeteev aqsaqaldyng redak­siyamyzgha habarlasyp, rahmet jaudyrghanyn ótken nómirde jazghanbyz.

Biraq... osy jerde taghy bir kiltiy­pan­nyng qúlaghy qyltiyady. Bayan auyl­dyq okrug bolyp sanalghanymen, búdan keyin okrugtyng aty Arhangelka bolyp ózgertiledi degen sheshim qosa shyghypty. Shamasy, búghan deyin esep-qisap qaghazdarynda «Arhangelka auyldyq okrugy» dep bekitilgendikten de, jergilikti sheneunikter okrug ortalyghynyng mekenin ózgertse de, qaghaz jýzinde onyng atauyn qaldyrghandy onay sanaghan.

Auyl túrghyndary búghan narazy. Búl mәselege «Týrkistan» gazeti de beyjay qaray almaydy. Onomastikalyq mәselening astarynda últtyq mýdde túrghanyn nesine jasyramyz. Onsyz da respublikada soltýstik aimaqtardaghy eldi mekenderding atyn qazaqshalau mәselesi kýn tәrtibinen týspey túrghanda, qazaqy okrugti oryssha ataudyng jóni bar ma?

Talay daugha ózek bolghan Petropavl, Pavlodar ataularyn bylay qoyghanda, elimizding soltýstigindegi birneshe aimaqtardy aralaghan kezde, Qazaqstanda emes, ózge elde jýrgendey kýy keshesin. Qazaqtyng bayyrghy jer-su ataularyn tәrk etken, oidan shygharylghan ataular keshegi kenestik zamannyng búldyr beynesindey elesteydi. Áli kýnge otarlaudyng qúrsauynan shygha almay kele jatqandaymyz. Endeshe, seksen jyldyq tarihy bar auyldy okrug ortalyghy etip bekitip, biraq tәuelsizdikting jiyrma ekinshi jylynda ony ózining tól atauynan aiyryp, orys atauyn beru kónilge qonymdy ma?

Últtyq mýdde túrghysynan qaraghanda úsaq-týiek mәsele joq. Meyli ol oblys ortalyghynyn, meyli ol alys týkpirdegi auyldyq okrug ortalyghynyng aty bolsyn, geografiyalyq mekenderding jay-japsary memleketting tarihynan, halyqtyng mәdeny túrmysynan habar berip túruy qajet. Sondyqtan da «Bayandy» «Arhangelkige» aiyrbastaudyng jóni joq.

Osy auyldyng belsendi azamaty, gazetimizding oqyrmany, ardager jurnalist Tilegen Jeteev aqsaqaldyng bizge joldaghan taghy bir maqalasyn yqshamdap úsynyp otyrmyz.

«BAGhYMYZ BAYaNDY BOLSA EKEN», –

deydi bayandyqtar

El basyna týsken әdiletsizdikke, dúrysyn aitqanda, qiyanatqa qarsylyq bildirip, dýrbelenge týsken Bayan auylynyng túrghyndary jergilikti biylikting jangha batar sheshimderin ózgertu ýshin qoldarynan keler túyaq serper qimyldaryn jasap baghuda.

Ýstimizdegi jyldyng basynda oblysqa әkim bolyp kelgen Samat Eskendirov ózining alghashqy qyzmettik qadamdaryn urbanizasiya prosesine iligip, súrqy ketken auyldardy taratudan, jekelegen auyldyq okrugterdi jabudan bastady. Sol «qara tizimge» Jambyl audanyndaghy nebary eki qazaq okrugining biri Bayanauyl auyldyq okrugi de engizilipti. Oblys biyligining auyl túrghyndarymen aqyldaspay, kýrdeli iske Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev aitqanday, arnayy baghdarlama jasap almay, jabylatyn auyldardyng kóshi-qon mәselesin sheship almay, «qayda barsandar, onda baryndar» degen pighylda sheshim qabyldauy dúrystyqqa jatpaytyn әdiletsiz qimyl, qarapayym auyl túrghyndaryna jasalghan әlimjettik edi. Osy ospadar ýstemdik Bayan auyly halqynyng shamyna tiyip, jogharghy biylik organdaryna aryz-shaghymdar jazugha mәjbýrlegeni jóninde «Týrkistan» gazetining osy jylghy №20 sanynda «Bayan auyl basyna búlt oraldy», №31-32 sanyndaghy «Basy dauly, halqy múnly Bayan auyly» atty kólemdi maqalalarda egjey-tegjeyli jazylghan bolatyn.

Ádildikke shaqyryp, oblys әkimine, zang oryndaryna, Ýkimet basshysy Serik Ahmetovting atyna, BAQ-targha shaghym-hattar jazdyq. Tang qalarlyghy, elge qamqorlyq jasap, qorghan bolarlyq qúzyrly oryndardyng bәri el basyna kýn tughan kýrdeli iske jýrdim-bardym qarady. Kópshilikting janayqayyna mәn berip, kelip kórudi oilamady. Bar bitiretinderi «Mynany tekserip, jauap berinizder» dep aryz-shaghymdardy audan әkimdigine jiberedi. Audan әkimi oblys әkimining sheshimin ózgerte ala ma? Amalsyzdan «Qazaqstanymyzdyng ekonomikasy damyp, auyldary kórkeyip keledi» dep, naqty qoyylghan súraqty ainalyp ótip, mәn-maghynasyn eshkim týsinbeytin syrghytpa jauap beredi.

Ábden amaly tausylghan, sharasyz­dyqqa tirelgen el azamattary aqyldasa kelip, Elbasy Núrsúltan Ábishúlyna shaghym-hat joldady. Nebary jarty ay ótpey jatyp, «Sizderding shaghym-hattarynyzdy tekseruge Astanadan komissiya keledi eken» degen habar el qúlaghyna jetti. Qazan aiynyng 30-y kýni saghat 11-de bayanauyldyqtardyng jalpy jinalysy ótetini habarlandy.

Jinalysqa jol tandamaytyn «Niva», «Djiyp» avtokólikterimen kelgen biylik ókilderi Arhangelka men Bayan auylynyng arasyndaghy 22 jyl boyy jóndeu kórmegen 8 shaqyrym «qiyamet» jolyn óz kózderimen kórdi. Jol tandamaytyn avtokólikterding ózi túsauly attay kibirtikteumen boldy.

...Jinalghandardyng kóptiginen shaghyn klubtyng ishinde iyne shanshargha oryn qalmady. Zalgha kire almay, esikten syghalap syrtta jýrgenderi qanshama. Jinalysty audannyng jaqynda taghayyndalghan jas әkimi Oral Qappasov ashyp, kelgen qonaqtarmen tanystyrdy. Shen iyelerin bastap kelgen oblystyq mәslihattyng hatshysy Qayyrly Edirisov pen oblys әkimining apparat jetekshisi Vladimir Dudov eken.

Jinalysta soghys jәne enbek ardageri, 90 jastaghy qadirli qart Azihan Begaliyev «Bayan auyly kópting auzyna ilikken, saltanaty jarasqan aqar-shaqar taza qazaq auyly edi. Nege múnday kýige jetti? Oghan bireu jauap berui kerek qoy. Samat Eskendirov osy auyldyng ósip-órkendeui ýshin bir qazyq qaqty ma? Janayqayymyzdy bildirip, «elimizdi kelip kóriniz, onyng damuy ýshin aqyl-kenesinizdi beriniz» dep әldeneshe ret shaqyrghanda kelmeytin ol kim?» dep ashyna sóiledi.

Búdan song elding bas kóterer azamattary Z.Myrzaliyev, Q.Júmabekov, A.Tashenov, Z.Gharibhanova, R.Anafina, B.Boshanova jәne basqa da túrghyndar sóz sóilep, Bayanauyl okrugyn búrynghy qalpynda qaldyrudy súrady. «Qazirgi jaghdayda auyldy óshiru emes, ósiru kerek!» desti auyl azamattary.

Osy orayda, auylsharuashylyghynda 55 jyl basshylyq qyzmetter atqarghan qart jurnalist, osy maqalanyng avtory jerlesterining sózin qolday kele:

– Sonau múhittyng arghy jaghyndaghy tirshiligi, әdet-ghúrpy, damu qarqyny mýlde basqa el Amerikany auyldyq jerlerde túratyn 5-aq payyz adamdar asyrap jatyr, biz de sonday bolamyz dedik te, auyldardy qúrttyq. Bizding audanymyzda 90-jyldardyng basyna deyin 62 eldi meken, 53 myng adam bar edi. Ýstimizdegi jyldyng basynda 57 auyl, 23 myng adam qaldy. Endi kelip, «ontaylandyru» degendi jeleu etip, oblys biyligining sheshimimen 7 auyl taratylyp otyr. Shyndyghynda, búl auyldardaghy túrghyndardyng kópshiligi qarttar men mýgedekter, kóship ketuge jaghdayy joq әlsiz otbasylar. Qaghaz jýzinde taratylghan auyldar sol búrynghy oryndarynda. Sanda bar, sapada joq búl beybaqtar biylik tarapynan mýlde qamqorlyqsyz qaluda. Adamdardy shaghyn auyldardan zorlap kóshiruding búl amaldaryn oblystyng zang organdary da kórip-bilip otyr. Biraq kýizeliske úshyraghan jandardyng sózin sóilep, qorghan bolarlyq qúzyrly mekemeler ýnsiz.

Bizding oblysta qazir nebary 578 mynday adam bar. Búl 17 million qazaqstandyqtardyng 3,35 payyzy. Jambyl audanynyng 24 myng halqy res­publika túrghyndarynyng 0,14 payyzy emes pe? Sonda auyl halqyn azaytu jóninen bizding oblys alpauyt Amerikany shang qaptyryp ketip otyr. Búl jaqsylyq pa, әlde jamandyq pa? Auyldaghy qay salany alyp qarasaq ta, kadr tapshylyghy bar. Júmys qoly da jetispeydi. Osynday su ayaghy qúrdymgha ketken zamanda auyldardy jabu, anyghyn aitqanda qudalau aqylgha syimaydy. Qazir auyldardy óshiru emes, ósiru kerek. Ol ýshin eldi mekenderde túrghyn ýiler salyp, әleumettik-túrmystyq jaghdaylaryn jasap, kóship ketken auyl adamdaryn keri qaytarudy oilastyrghan jón, – degen edi.

Ýsh saghatqa sozylghan jinalysty qorytyndylaymyn dep sóz kezegin alghan oblys mәslihatynyng hatshysy Q.Edirisov oilanbay sóilep, basyna pәle tilep alghanday boldy. Onyn:

– Ontaylandyru sheshimin oblys basshysy S.Eskendirov ózi oilap tapqan joq. Ol el preziydenti N.Á. Nazarbaevtyng núsqauy. Sizder qazaqpyz dep orystardy shettete bermender. Orystyng tili arqyly qazaqty býkil әlem tanyp otyr. Orys­tar bizding qorghanymyz. Olar bolmasa, Qazaqstandy qara qytay әldeqashan basyp alar edi, – degen sózderi endi-endi sabasyna týse bastaghan halyqty qaytadan ashyndyrdy. Búdan keyin shen iyesining sózin elding shuy basyp ketti.

...Quanyshty habar auylgha ertenine jetti. Oblys әkimi ózining alghashqy sheshimin ózgertip, Bayan auylyn auyldyq okrugtyng ortalyghy etip qaldyratyn bolypty.

Jabylyp qalghan auyl әkimdigining qúlyptauly esigi qayta ashylyp, ghimarattyng tóbesindegi alynyp tastalghan kógildir tu túghyryna qayta qondy. Áp-sәtte әkimdikting aldyna jinalghan auyl túrghyndary:

– Tәuelsiz Qazaqstan jasasyn!

– Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev jasasyn! – desip, bir-birin quana qúttyqtap jatty...

Alayda arada bes kýn ótkende okrug әkimi Serik Shәripovke janadan qúrylghan әkimdikting atauy «Arhangelka selolyq okrugy, ortalyghy Bayan auyly» dep atalsyn degen mazmúndaghy núsqau kelipti.

Auyldyng aitqyshtarynyng biri múny estigen kezde:

– Jogharghy biylikting múnysy qazaqtyng altyn basyna orystyng jyrtyq malaqayyn kiygizu ghoy. Men búghan qarsymyn, – depti.

– Qazaqstanda túryp qazaq bolu qanday qiyn, – dedim men de tolghana sóilep.

Tilegen JETEEV,

Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi

Soltýstik Qazaqstan oblysy,

Jambyl audany

Gýlbighash OMAR
"Týrkistan" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443