Bәrin ait ta, birin ait, qalay degenmen uaqyt toqtap túrmaydy, ómir ózen zulaydy. Dýnie – dýrmek. Sol dýrmekti jahan deytin bolsaq, onyng ózi tasyghan teniz sekildi. Tasyghan tenizding tolqyny shydas bermeytini barshagha ayan. Endi osy tolqyndy tolyghymen uysynda ústap, kemesi kemshin, eskegi әlsiz, qayyqshysy qauqarsyz bolsa, qaghyp, qiratyp ketetin pighyldy tanyghandaysyz...

Bәrin ait ta, birin ait, qalay degenmen uaqyt toqtap túrmaydy, ómir ózen zulaydy. Dýnie – dýrmek. Sol dýrmekti jahan deytin bolsaq, onyng ózi tasyghan teniz sekildi. Tasyghan tenizding tolqyny shydas bermeytini barshagha ayan. Endi osy tolqyndy tolyghymen uysynda ústap, kemesi kemshin, eskegi әlsiz, qayyqshysy qauqarsyz bolsa, qaghyp, qiratyp ketetin pighyldy tanyghandaysyz...
Jer betindegi qay memleketti alsanyz da sol tolqyndy baghyndyratyn baghdarlamalaryn iske asyrugha kóshkenin bir sózben jahan dep jýrmiz. Jahan – myltyqsyz maydan, sanalar soqtyghysy desek te, Qazaq memleketi ýshin janaru jәne janghyru mýmkindigi. Jahannyng jarysa jarnamalaghan janylularyna jolamaytyn, talghap qarap, taldap qadam basudy biletin tili, dini, dili bar, «Mәngilik el» atty úly ústanymdaghy últ – adamzat tarihyndaghy ýlken qúbylys jәne ótpeli kezennen birlik, yntymaq, tatulyqpen ótip keledi. Az ba, kóp pe, ony uaqyt kórseter, jahan atty mәdeny almasu, úly kósh ayaqtaluy tiyis-au degen oy keledi. Jarysa jantalasqan jahannyng týbine bir jetermiz. Ol kýndi biz kóre almasaq ta, keyingi úrpaq kuә bolar. Alayda, jahan ayaqtalghanda yqpaldygha ermegen, әserine eltimegen, jenilding jeteginde ketpegen, beynelegende, tolqyngha shydas bergen kemelerdegi kemeldi elder ghana qalady. Qazaq memleketining tәuelsiz kezeni osy úly kóshke sәikes kelip túr. 2050 jylgha deyin ghalamdaghy eng iri otyz elding biri bolugha qoyylghan maqsattyng týbinde tereng de úly mýdde jatyr. «Núr-Otan» partiyasynyng kezekten tys HV sezinde Elbasy N.Á. Nazarbaev: «Búl - bizding ana tilimiz ben ata dәstýrimizdin, últtyq mәdeniyetimizding mәngilik janghyru dәuiri. 2025 jylgha deyin mekteptegi balalar týgeldey qazaqsha oqyp shyqqan kezde barlyghymyz qazaq tiline kóshemiz dep aittyq. Konstitusiyamyzda jazylghan ekitildilik degen mәsele bar. Búl elding biriligi, syrytymyz ben ishimizding býtindigi, tynyshtyq ýshin jasalyp otyrghan amal. Basqa jol bizge joq edi. Tәuelsizdik alghan kezde halqymyzdyng qansha payyz bolghanyn bilesizder. Al qazir qazaqsha sóileytin halqy 70%- dan asqan ónirding barlyghy qazaq tiline kóshu kerek. Al odan az qazaqsha sóileytin ónirlerimiz de bar. Ol jerlerde eki tildi saqtau kerek. Ol oblystyng ishindegi audandar da bar. Sol audandar eptep-eptep kóshu kerek. El ýirene beredi, biz algha qaray jyljy beremiz, amanshylyq bolsa, bolashaqta barlyq armanymyzgha jetemiz. Qazaq tiline barlyq әkimshilikter kónil bólip, oqytyp, apparattyng adamdaryn ýiretip, mәselen, Korpus A-daghy negizgi 500 sheneunikti tandaghan emtihan kezinde memlekettik tildi bilu barlyghynyng paryzy boldy. Osylay qadamymyzdy dúrystap basa bersek, búl armangha da jetemiz. Sondyqtan «Núr-Otan» memlekettik tildi nyghaytugha, qazaqtyng dәstýri men mәdeniyetin janghyrtugha baylanysty qoghamdyq-sayasy júmystardyng tiyimdi jýiesin jasauy tiyis»-dedi. Demek, úghysyp, tútasyp, jappay últtyq mýddege qyzmet etetin kezenge keldik. Últtyq mýdde – memlekettik mýdde. Keyde, últtyq mýddeni qazaq últynyng jeke mýddesi retinde qabyldap, úran salyp jýrgenimiz jasyryn emes. Búl jerde qazaq últynyng mýddesin aitpau kerek degen úghym tumaydy, kerisinshe, últtyng mýddesin memlekettik dengeyge kóterip, menshiktep emes, ózgelerdi de sol ózekke toptastyru arqyly alpauyttardyng azuyna ilikpeuding joldaryn Joldaugha tereng zer salyp qaraghan azamat úqsa kerek-ti. Úly dýrmek, alasapyran ainalym aghylshyn tilinde jýrip jatyr. Áriyne, býginderi biz ol ainalymgha qazaq tili arqyly kire almaymyz jәne ana tilimizding ýstemdigin qúra almaymyz. Biraq bolashaqta aghylshyn tilining ornynda qazaq tilining halyqaralyq dәrejede osylay ýstemdik qúruyn armandap, maqsat tútuymyz kerek. Ótken ghasyrlarda qypshaq tilining әlemdegi qoldanysy tarihtan belgili. Kóne qypshaq tili degenimiz – býgingi qazaq tili. Demek, qazaq tilining halyqaralyq dәrejede bolghandyghy jóninde ýlgi bar eken. Búl – týpki mýdde. Dәl býgin aghylshyn tilin biluge mәjbýrmiz. Alayda, ony birinshi synyptan kirgizu kerek pe edi, degen kelesi mәsele, basqa әngime. Ol – bilim-ghylym salasynyng shyndap ainalysatyn sharuasy. Jahandyq ainalymgha kiru ýshin qajettilik tudyryp otyrghan aghylshyn tiline basymdyq beru – memlekettik tilding damuyn úmyt qaldyru degen sóz emes. Aghylshyn tilin ýirenu tirshilikke, óz maqsatymyzgha jetu ýshin jahandaghy óz ornymyzdy anyqtaugha amal, qajet qúral bolyp túr, al memlekettik tilding ýstemdigi – mәngilik el bolu jolyndaghy úly maqsat. 2025-jylgha deyin Qazaqstan jýz payyz memlekettik tilge kóshu kerek degen Elbasynyng mindettemesining belgilengen mejege deyin mehaniyzimin tabu minberlerdegi lauazymdy túlghalardan bastap, әrbir azamattyng paryzy. Aghylshyn tilining qajettiligi múnday bolghanda, orys tilinde sýirendep ýirengen әdetimizden qanshalyqty qiynshylyq tuyp jýrgendigin kórip jýrmiz. Orystildilerding úghym-týsinigin úly maqsatqa toghystyrghansha býgingi jastyng samayyn aq shalyp, әleuetti әrine әjim týsetin uaqyt ketpesine eshkim kepildik bere almaydy. Sondyqtan da әreketter attap-púttaghanday әser qaldyruy mýmkin. Aptyghyp-asyqpay, jónimen, jolymen jýrsek bolmay ma, degen syn-eskertpelerding boluy zandylyq. Alayda, jahan ainalymy asyqpasanyz qoyandy quyp jetkizbek emes. Zaman talaby, dәuir qaghidalary, jahan zandylyqtary kýnnen kýnge ózgerip, tolyghyp jatqanday...
Qazaq tilining bay, kórkem, sózdik qory mol, shúrayly til ekeni jәne zandylyqtary qalyptasqan, tarihynyng terendigi dәleldengen. Demek, dәleldengen dýniyeni qayta talqylaudyng qajeti shamaly. «Tughan tilim – tirshiligimning aighaghy, Tilim barda, aitylar sóz oidaghy, Ósse-tilim, men de birge ósemin, Óshse-tilim, men de birge óshemin» degen Ábdilda aqynnyng aitqanyn terennen úghynghanymyz abzal. Últtyq mýdde – memlekettik mýdde deuimizding syry da osynda. Yntymaq, birlik, tatulyq tek sóz jýzinde emes, is arqyly kórinis tabuy tiyis.
Býgingi jahandanu zamanynda bolashaghynyng myghym, keleshegining kemel boluyn oilaghan ghalamdaghy barsha júrt últtyq ústanym jolynda biriguden basqa baghyttyng joq ekenin úqty. Tarihyn tanyp, dәstýrin janghyrtyp, saltyn sayasatpen sabaqtastyrghan jaghdayda ghana jahangha jútylyp ketpeytinin týsindi.
Tehnika men ghylym damyp, órkeniyetting ýlgilisine úmtylghan últtar adamzat bastauyn basqalardan emes, ózinen izdeudi jón sanaydy jәne bastau-búlaqty ózi arqyly ózgege telu ýshin memlekettigining aibyndy, ýstem boluyn qalaydy. Qanday jaghdayda da ózgeni ózine tәueldi etuge tyrysady. Ózinmen-ózing kýn keship, basqalardan sayaq jýrginiz kelse de, búl tandauynyzgha qol jetkize almaysyz. Sebebi, jahannyng negizi, ústyny men ústanymy sonda. Demek, qay últ, qay memleket bolmasyn, mýmkindiginshe yqpaldy boludyng jolyn jan-jaqty qarastyryp, týrli sipattaghy әrketterge barady. Alpauyt elderding әreketteri әserlerden túratynyn bayqap, baghamdaghanday boldyq. Mәselen, mәdeniyetting ýstemdigi. Kýndelikti kýibeng tirliktegi әdetter, jýris-túrys, kiyim kiyis, dýniyelik auys-týiis manayyndaghy úghym ala-bajaq, әrtýrli. Ótken zamandarda jaugershilik, bodandyq kýiin keshken, egemendik alyp, alys-jaqyn sheteldermen tәuelsiz baylanys jasap, qarym-qatynasqa týsken, qayta týlep, jana satygha kóterilip, bolashaqta ghalamdaghy damyghan otyz elding qataryna qosylmaq biyik maqsattaghy Qazaq memleketi qoghamyndaghy býgingi úghym-týsinik qanday? Mәselen, kólik minu, jihaz jinau, ýy salu, jýrip-túru, sóilep, kýlu sekildi adamzatqa qajetti hәm tәn dýniyeler men әreketterding erekshelenip, kópshilik arasynda úghym qalyptasyp, birine-biri elikteuding jiyntyghynan mәdeniyet shyghady. Últtyq bolmyspen biriktirudi qalaytyn últjandy úghymdaghy top kóp pe, az ba? Kóp desek, nege tilimizding memlekettik statusy bola túryp, óz dәrejesinde emes. Demek, últtyq ústyndy qalaytyndar kóp bolghanymen, qazaqylyqqa jat әdetter yqpalynyng basymdyghyn eriksiz moyyndaymyz. Sol yqpaldar tәuelsiz eldi talghamsyzdyqqa úshyratyp, qoghamdyq, mәdeni, últtyq qúndylyqtardan alshaqtatty degen týiin jasaymyz. Últtyq negizden ajyratushy, bolmystan bólekteushi әserli qúraldar júmys istep jatqanyna osy jahan zamanynda kóz jetkizemiz.
Jahan – elder arasyndaghy arpalys, aiqas, kýresterden túratyn – úly kóshtin, mәdeniyet almasudyn, yqpaldardyng jalpy atauy. Jahannyng jaqsy jәne jaghymsyz jaghy da bar. Jaghymsyzy – últtyq ústanymdargha uyn darytatyn әreketter. Jahan uyty boygha daryp, dertke ainaluy mýmkin. Dert mendese, ózinen-ózi jerinedi. Búl qalyp bizding elde, býgingi úrpaqta joq dep aita alamyz ba? Áriyne, әserlerding kesirinen dertke shaldyqqandar kezdesedi. Mәngiýrt, kózqaman degen sekildiler tekke aitylyp jýrgen joq. Alayda, dertke shaldyqqandardy kinәlaugha da bolmas. Olardy osynday dertke úshyratqan әserli yqpaldar. Áserli yqpaldar ne ýshin jasalady? Ol ýstemdik etu ýshin jasalady. Talay ghasyr bodandyqtyng búghauynda bolyp, óz biyligine kóp zamandar boyy qily qiyndyqtardy kórip, zaryghyp, tәuelsizdikke jetken qazaqtyng últtyq psiholgiyasy ózgeriske úshyraghanyn jasyra alamyz ba? Býgindegi dertke úshyraghan elikteushi jandar sol әserli yqpaldardyng qúrbany jәne kenes ókimeti kezinde jasalghan jymysqy sayasattyng nәtiyjesi ekenin moyyndaugha mәjbýrmiz. Ata-babalaryng jabayy bolghan, mәdeniyetten júrday, órkeniyetke partiya jetkizedi degen jalghan pәlsapanyng psihologiyagha sinui – óz qaghanaghynan jeritti. Kenes iydeologiyasy jalghan bolghanymen, imanday sengender әli de sonyng shyrmauynan shygha almay keledi. Ony biz qúldyq psiholgiya deymiz. Alayda, mәjbýrlikti moyyndap qana qol qusyryp otyra alamyz ba? Býkil ghalam ózining últtyq bolmysyna, gendik negizge toptasyp jatqanda, qazaq eli de últtyq ústanymgha birigui tiyis. Últtyq ústanymgha birigushi tek qana qazaq halqy emes, barsha qazaqstandyqtar osy mýddege toptasqany asa qajet. Áriyne, últtyq bolmys, ana til, salt-dәstýr dep kelsin-kelmesin kez kelgen jerde aita bergeninizben úghymy auysyp bara jatqan úl-qyzdy qaytara almaysyz. Kerisinshe, últtyq negizden jiyrendirip aluynyz bek mýmkin. Óitkeni ol jastyng psihologiyasy basqasha qalyptasyp keledi. Ózinen-ózi emes әriyne, yqpaldy kýshterding әserinen. Ayshylyq alys jerlerde otyryp, úghym men psihologiyagha әser etushi, últtyq negizden auytqugha alyp kelgen yqpaldardyng kýshining zor ekenin moyyndaugha taghy da mәjbýrmiz. Búl jaghdaylardy sezetin, biletin, úghatyn últjandy azamattar kóp. Biraq nege týzelmeydi? Eger әr qazaq ruhany bay, ana tilin tolyq mengergen, tarihyn tanityn, salt-dәstýrimen maqtanatyn bolsa ghana últtyq bolmystaghy úlandardyng qatary kóbeymek. Biraq, janaghy aitqan yqpaldar moyyn búrghyzugha jar bermeydi. Olay bolatyny yqpaldy kýshter bizge jat, últtyq bolmystan jyraq, bolashaghy búlynghyr dýniyelerding qúndylyghyn jasandy arttyryp, oisyz, talghamsyz, talantsyz taraptargha tamsantugha kýsh saluda. Yaghni, uaqytsha dýniyelerding qúndylyghyn qolmen arttyryp, jaghdaydy da solargha jasap baghuda. Sóitip, ruhany qúndylyqtardan góri, materialdyq jaghdaygha den qoyghan úghym qalyptastyruda. Biz bile túra, seze túra, kóre túra pendeshilikpen nәpsimizdi tiya almay, sol ótirikke erip ketip jatqan jayymyz bar. Demek, ana tilining uyzyna jarymaghan jannyng últtyq ózegi ýzik-ýzik, tilim-tilim bolatyny aqiqat eken. Sol ýzikter men tilikter óz bolmysyn negiz etuge kesirin tiygizude.
Jahan – ghalamdyq qúbylys bolghandyqtan teris pighyldy әreketterding әserinen basqa elder de ada emes. Búl jaghday kóptegen elderding basynda bar, biraq bәri sodan qútyludyng joly últtyq ústanym, salt-dәstýr, әdet-ghúryp ekenin úqty. Biz de bilemiz, úghamyz, týsinemiz! Tek nәtiyjeli әreket kerek.

Edil ANYQBAY,
Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi,
Á.Bayjanbaev atyndaghy syilyqtyng laureaty
Abai.kz