Ákimdiktegi jiyngha shaqyryldyq. Otyz qazaq otyrmyz. Jas-kәrimiz aralas. Tórde otyrghan juan bastyq ynqyldap-kýrsildep sóz bastady. Tili «avtomatty» týrde oryssha shyghyp ketti. Biz paqyr shyday almadyq. «Otyz qazaq otyrmyz, orysshandy qoy!» dedik. Ana beybaq alaq-júlaq etti. Elimiz tәuelsizdik alghaly ol kisige eshkim olay dep kórmepti. Sóileyin dep edi, qazaqshasy qúrghyr bóbejigine keldi de, keptelip túryp qaldy. Qylqynyp ólip barady… óni kógerip ketti. Shoshyp qaldyq. Qúday-ay, myna jazghan qazaq tiline qaqalyp óletin boldy-au…
Ol ólmedi. Kezdeysoq oqigha sәtin saldy. Ana kisi demi bitip, shalqalap qúlap bara jatqanda, esikten әkimdikte júmys isteytin eden tazalaushy Vera Vasiylevna kirip kelgeni. Bojban sary kempirdi kórgende, bastyqtyng bóbejiginde bitelip túrghan qazaq tili mayday erip joq boldy da, auyzynan aqyryp orysshasy shygha keldi. Bәrimiz terimizdi sýrtik.

Bireu sener, bireu senbes. Sәl kórkemdigi bolmasa, oqighanyng soraby shyn. Memleket qyzmetinde otyrghan zaty qazaq kim bolsyn, meyli, preziydent, ministr, departament diyrektory, balabaqsha mengerushisi, shopyr… bir orysty kórse, qazaqsha tilin jútyp qoyady. Ol sóilemeyin demeydi, qazaqsha sóileuge ruhy, namysy, quaty jetpeydi. Qúldyq degen osy.

Ákimdiktegi jiyngha shaqyryldyq. Otyz qazaq otyrmyz. Jas-kәrimiz aralas. Tórde otyrghan juan bastyq ynqyldap-kýrsildep sóz bastady. Tili «avtomatty» týrde oryssha shyghyp ketti. Biz paqyr shyday almadyq. «Otyz qazaq otyrmyz, orysshandy qoy!» dedik. Ana beybaq alaq-júlaq etti. Elimiz tәuelsizdik alghaly ol kisige eshkim olay dep kórmepti. Sóileyin dep edi, qazaqshasy qúrghyr bóbejigine keldi de, keptelip túryp qaldy. Qylqynyp ólip barady… óni kógerip ketti. Shoshyp qaldyq. Qúday-ay, myna jazghan qazaq tiline qaqalyp óletin boldy-au…
Ol ólmedi. Kezdeysoq oqigha sәtin saldy. Ana kisi demi bitip, shalqalap qúlap bara jatqanda, esikten әkimdikte júmys isteytin eden tazalaushy Vera Vasiylevna kirip kelgeni. Bojban sary kempirdi kórgende, bastyqtyng bóbejiginde bitelip túrghan qazaq tili mayday erip joq boldy da, auyzynan aqyryp orysshasy shygha keldi. Bәrimiz terimizdi sýrtik.

Bireu sener, bireu senbes. Sәl kórkemdigi bolmasa, oqighanyng soraby shyn. Memleket qyzmetinde otyrghan zaty qazaq kim bolsyn, meyli, preziydent, ministr, departament diyrektory, balabaqsha mengerushisi, shopyr… bir orysty kórse, qazaqsha tilin jútyp qoyady. Ol sóilemeyin demeydi, qazaqsha sóileuge ruhy, namysy, quaty jetpeydi. Qúldyq degen osy.

Osyndaylardy kórgende bala kýnimde kuә bolghan myna bir oqigha esime týsedi de túrady. Sol jyly bizding auyl Kýrenti basyn jaylap otyrghan. Irgeles qonsy qonghan jezdemizding alamoynyq deytin nәn tóbeti boldy. Ars-ars etkende atty kisini qorqytady. Biraq osy tauday tóbet ýiden úzap shyqpaydy, kiyiz ýiding kýn qughan kólenkesin saghalap milyghyp jatady.

Bir kýni auylgha it atatyn adamdar keldi. Jezdey әlgilerdi shaqyryp aldy da, «myna tauday tóbetti atyp alyp kettinder!» dep ýkim shyghardy. Onymen qoymay, alamoynaqqa qarap, «aramtamaq, satqyn..» dep, birtýrli kijinip qoydy. Ýlken әkey, «qol asyraghan kýshiging emes pe, atqyzbay-aq qoy» dep edi, jezdey: «kýshiginde talanghan búl it bolmaydy» dep ainalyp jýre berdi. Álgi sózdi estigen әkeyde, «e, bәse, bilip em» dep, it atqyshtargha qarap, iyek qaqty. Sóitip adam balasy qorqatyn alyp tóbet alamoynaq atylyp ketti.

Alamoynaqtyng atylghan sebebi bireu: ol kýshiginde talanghan. Oqigha bylay bopty. Alamoynyq kýshik kezinde, qoraly qoygha qasqyr shapqan. Syralghy ýlken itter júp jazbay, syrghaqtay ýrip, saqsyna úmtylyp, «boryshyn» adal atqaryp jatqanda, alamoynaq kýshik shәuildey jýgirip qasqyrdyng aldyna jetip barghan. Kókjal qasqyr kishkentay kýshikti kók jelkeden alghanda, eki silkip, esinen tandyryp, ýstine saryp tastaghan.
Ara da qansha jyldar ótse de, alyp tóbet alamoynaq qasqyrdyng iyisin sezse boldy, esinen tanyp, qúlap qalady eken. Birde jezdey dәu tóbetin jylqy baghugha ertip shyqqan eken, qasqyr saryghan әlgi beybaq jylqyny qayta qasqyrgha qayyryp berip, masqara bopty.

Endi myna qyzyqqa qaranyz: keler jyly jazda jaylaugha kelsem, әkey auyldyng barlyq iytin attyryp tastapty. «Nege búlay boldy?» dep súraghanymda, әkey, «teksizden teksiz tuady degen shyn eken» dep, auyr kýrsindi. Áriyne, qol asyraghan kýshikterin qimay otyr. Qysqasy, alamoynaq taptyrghan kýlli auyldyng kýshigi «qasqyr kórse qashatyn» dertke shaldyqqan. Alamoynaqtyng ishine kirip ketken «qasqyr» ýrey, qanymen jýikip, túqymyna deyin daryghan. Sóitip, bizding auyl býkil iytin atyp jýrip, «qúldyqtan» әzer qútylghany bar. Qangha sinip ketken «ýrey» qiyn eken.

Abai.kz