«Qazaqstanda oiyngha bәs tigudi bir ortalyqqa taghy da bergeli jatyr»

deydi, elimizdegi «asa mәrtebeli oiynshylar.  Aty‑jóni belgisiz sybyrlaghyshtar «erejede taghy da ózgeris bolghaly jatyr» depti... Búl degeniniz otyz jyl boyy «júmyrtqadan jýn qyrqyp» kelgen «eski Qazaqstannyn» әli de taghynan taymaghanyn, ony bolmasa – solynan, soly bolmasa – onynan kelip, milliardtardy jútatyn qúlqynyn tiya almay jatqanynyng belgisi bolsa kerek. Olardyng ishki esebi boyynsha, kez kelgen oiynshynyng tikken bәsi men odan alatyn útysty «layyqty bir ortalyq» basqaruy tiyis eken. Sonda ghana oiyn tamasha ótedi‑mys... Sóitip, «qúda da, qúdaghy da tynysh», al ortalyq sausaghyn jybyrlatpay, milliardtardy qaltasyna toghyta bermek... Ne degen ghajap oi, ne degen aqyl deseshi!?

Sonymen, «eski Qazaqstannyn» esin jiyar týri joq.  Kópshilik búryndary da «bәs tigudi basqaru» degen bir deldaldyq ortalyq ashpaqshy bolghan әreketti úmytqan joq. Osydan ýsh jyl búryn bir jas jigit jogharydaghy «óte lauazymdy kókelerdin» qoldauymen jekemenshik «Exirius» JShS degendi ashyp, payda tappaqshy bolghan. Arty ýlken dau‑damaygha ainalyp, sony «qylmystyq ispen» ayaqtalghan edi. Ol әreket «eski Qazaqstannyn» eng sýiikti әdisi edi: oida joqta bir deldal firmany qúra qoyady, ol bolsa әrbir «bәsten» 4%-ýlesti sypyryp‑siyryp alyp otyrady. Sóitip, ol «aspangha qarap, júldyzdy sanap» jatyp‑aq,  jylyna 25‑30 mlrd tengeni shytyrlatyp sanap almaqshy eken.

Ol «ortalyqtyn» bir ghana «mindeti» bar eken, ol – kimning qansha útqanyn salyq organdarynyng qúlaghyna sybyrlap aityp otyru eken. Sóitip, olar memleketke orasan zor payda keltirmekshi eken. Biraq, salyq organdary osyghan deyin «ay qarap, júldyz sanap» beker jatqan ba eken? Basqasyn qaydam, dәl osy «oyyn biznesin» olar kýndizding ózinde ýlkeytkish shynymen qarap otyrghan joq pa edi? Oladyng ózindi de onyng útystardy elektrondy tirkeu jýiesi saghat siyaqty tyqyldap, kýndiz‑týni júmys jasap jatyr ghoy. Mine, osynday «biznesti» múrynymyzdyng astynan engizip jibermekshi boldy ghoy olar, so kezde. Tek, olardyng ashkózdigi men júrttyng aiqay‑shuy ghana toqtatyp edi ony... Endi, osyny aragha uaqyt salyp, azdap «úmyttyryp» baryp, «júmyrtqadan jýn qyryqqysh qyrqynshylar» qayta qolgha alghaly jatsa kerek.

Sóitip, deputattardyng qatysuymen, ýkimetting qoldauymen Turizm jәne sport ministrligi onday qulyqtyng basyna su qúiyp, týbegeyli tamyryn qidyq dep edi. Endi ine, «Jana Qazaqstan» qabyldaghaly jatqan «Oyyn biznesine qatysty zandargha engiziletin týzetulerge bir «kózge kórinbeytin perishte» tura sol bayaghy normany kirgizip qoyyp, ózi ýndemey artyn baghyp otyrsa kerek...

Biraq, osy joly olar oghan sәl ózgeris engizip, týrlendirip qoyypty. Bú joly olar «jogharygha sybyrlaugha» qosymsha, barlyq bukmekerlik oiyn alandary men kazinolardy «Jauapty oiyn Erejesi» degen atpen ózderining baqylauynda ústaudy kózdepti. Búrynghy «sybyrlaq» qojayyngha analudy maqsat tútsa kerek – qashanghy jaltaqtap jýrmekshi? OL zang jobasynyng 1‑ babynda 17-3  bóliginde jazylyp túr.

Ol az bolsa, bizding «taqiyaly perishtemiz» Baqylau ortalyghyna memleketting ózinde joq qúqyny bergisi keledi eken. Naqtysynda, ol ortalyq bәsting bәrin ózi qabyldap, útystardy da ózi tarqatpaqshy eken. Al, ol turaly mәlimetter tek solardyng ghana bazasynda jatuy tiyis deydi. Búl zansyz jolmen tabys tabudyng aldyn alyp, jolyn kesetin amal dep sendiripti. Biraq, olar әr útystan týsetin «komissiyany» qayda jibermek? Endeshe, olardy memleket mýddesi emes, jeke qaltasy qyzyqtyryp otyrghan anyq. Ne degen aran deseshi?!

Onyng artynda túrghan jasyryn «kólenke» kim?

Blogerler aitady, múnyng artynda Freedom Holding Corp degen kompaniyanyng diyrektory, Reseyden Qazaqstangha biznesin kóshirgen Timur Turlov túr dep... Sóitip, ol búrynghy reseylik bankir Qazaqstanda búryn ótpey qalghan «jekemenshik ortalyq» iydeyasyn qayta janghyrtyp, ózine osynday jeke ortalyq ashyp alghysy keletinin osy «týzetulerge» engizudi josparlasa kerek. Jurnalister Ministrlikke telefon soqqan eken, olar «múnday nәrseni mýlde bilmeytindikterin, tipten ondaydy josparlamaghandaryn da aityp, sendirip jatyr. Oghan viyse‑ministr Asqar Jambakin «Múnday tehnikalyq qújat bizge týsken joq» depti.

Timur Turlov búl turaly eshtene aitpady, әzirge. Biraq bir blogerler «Osy Timur Turlovqa qajet pe?» dep janashyrlyq tanytuda. Óitkeni, olardyng aituynsha, búl joba Freedom Bank qojayynyna esh qyzyqty emes eken. Naqtysyna kelsek, onday ortalyq ashu tek aitugha onay, al is jýzinde ol zang ayasynda júmys istep jatqan barlyq kazinolar men bukmekerlik kenselermen, lotereya oinatushylarmen júmys atqaruda talap etedi. Onyng ýstine, Turlovtyng Reseymen de sharuasy shash etekten, sebebi, ol Reseyden sayasy jaghdaylargha baylanysty ketti.  Al, nauryz aiynda reseylik bankilik saqtandyru Agenttigi  T.Turlovty arbitrlik sotqa berip, odan «aktivterdi alyp ketkennen oryn alghan shyghyn ýshin» dep, qomaqty kólemde qarjy talap etipti deydi.

Sonymen, T.Turlovtyng mýddesine say Qazaqstanda búrynghy iske aspay qalghan «Oyyn útysyn baqylau ortalyghyn qayta ashu» degen sybys Qazaqstan jaghynan resmy týrde de, resmy emes saraptyq týrde de teriske shygharyluda.

Biraq, osyndayda bir qisyndy súraq tuady: «Eger ol Turlovqa qajet bolmasa,  onda zandaghy týzetulerge búl joba nelikten engen?» degen.  «Eger Turlov bolmasa, ol týzetuler kimning maqsatyn kózdep otyr?» degen. Al, eger, ol Turlov bolsa, onda Reseyde «sharuasy shash etekten» bolyp jatqan biznesmenge qazaqstandyq ýkimetting qoldauymen әri kelisuimen kórsetilgen múnday «biznes qúrmet» neni bildiredi? degen...

Biraq, múndaghy mәsele Turlovta emes siyaqty...  Mәsele memleketke taghy da osynday «jatyp isher biznes» týrining tyqpalanuynda bolsa kerek. Sóitip, tapa tal týste «eski Qazaqstan sarbazdary» әli de óz kýshin kórsetkisi keletininde me deymiz. Búl bizdi «tótesinen tartpasa da ‑ janamalay  jasyryn kelip, ózderining búrynghy tamyr‑tanystarymen әmpey‑jәmpeyin qoldanyp – әbden ýirenshikti bolghan «el qazynasyn tespey sorudy» qalpyna keltirip ‑ ózderi Dubay kurorttarynda shalqayyp jatyp, júldyz sanamaqshy ma degen oigha jeteleydi...

Abai.kz