Jeksenbi, 25 Aqpan 2024
Janalyqtar 4083 0 pikir 4 Jeltoqsan, 2013 saghat 09:31

Sofiya MOLDAGhALIYEVA: JÚBANNYNG ÚRPAGhYN ORYSTILDI DEP KINÁLAMANDAR...

Juyrda Júban Moldaghaliyevting ýiindegi jengemiz Sofiya Mәlikqyzy Moldaghaliyevamen kezdesip, әngimelesip qaytqan bolatynbyz. Jaqsynyng jary edi dep izdep barghanymyzgha Sofiya apamyz dәn riza bop qaldy. Súraqtarymyzdyng bireuin de syrt qaldyrmay, aqtaryla jauap berdi. Sóilegen sayyn әjimdi jýzinde aray oinap, oily kózderinde ótken kýnge degen saghynysh sәulesi jylt etkendey. Seksenning sengirine shyqsa da, shyrayyn bermegen. «Osy jurnalister bar sózimizdi búrmalap, ózgertip jazady» degen әriptesterimizge renishi bar eken apamyzdyn. Sondyqtan әngimemizdi esh ózgertpesten sol kýiinde berudi jón kórdik.
– Alty alashtyng atynan sóiler aqynnyng túrmys-tirshiliginin, ýi-ishi berekesining búzylmauy – alghan jaryna syn. Aqyn aghamyzdyng otbasynyng tirliginen góri ólenning jayyn kóp oilap keter sәtteri bolghan shyghar. Osynday kezde siz qalay qaradynyz? Qalamgerge jar boludyng qiyndyghy qanday?

Juyrda Júban Moldaghaliyevting ýiindegi jengemiz Sofiya Mәlikqyzy Moldaghaliyevamen kezdesip, әngimelesip qaytqan bolatynbyz. Jaqsynyng jary edi dep izdep barghanymyzgha Sofiya apamyz dәn riza bop qaldy. Súraqtarymyzdyng bireuin de syrt qaldyrmay, aqtaryla jauap berdi. Sóilegen sayyn әjimdi jýzinde aray oinap, oily kózderinde ótken kýnge degen saghynysh sәulesi jylt etkendey. Seksenning sengirine shyqsa da, shyrayyn bermegen. «Osy jurnalister bar sózimizdi búrmalap, ózgertip jazady» degen әriptesterimizge renishi bar eken apamyzdyn. Sondyqtan әngimemizdi esh ózgertpesten sol kýiinde berudi jón kórdik.
– Alty alashtyng atynan sóiler aqynnyng túrmys-tirshiliginin, ýi-ishi berekesining búzylmauy – alghan jaryna syn. Aqyn aghamyzdyng otbasynyng tirliginen góri ólenning jayyn kóp oilap keter sәtteri bolghan shyghar. Osynday kezde siz qalay qaradynyz? Qalamgerge jar boludyng qiyndyghy qanday?
– Júban әkeden alty ailyghynda qalghan eken. Ózderi tórt bala bolghan. Otyzynshy jyldary asharshylyqtan halyq Reseyge qaray kóshti ghoy. Ákesi sol kezde tyrysqaq auruynan qaytys bolypty. Ýlken aghasy da osy aurudan baqilyq bolghan. Mamam aitady múny. Olar sol jaqtan qayta elge keledi. Sonda bir qyzy kiyiz ýiding ishinde etegine ot tiyip órtenip, dalagha qashqan. Túla boyy bәri kýiip qaytys bolypty. Júban sol kezde alty ailyq eken. Mamam ylghy maghan: “alty ailyghynda qalghan balany baghyp-qaghyp ózim ósirdim” dep aityp otyratyn. Tughan balamnyng bәri sol kisiniki. “Ýiden tuyp әkelgen balang joq, meniki” dep bauyryna basyp alady. Ony “nemerem” dep aitpaydy, “balam” deydi. Balalar mening atymdy ataytyn. Sonda men “mama” demegenine onsha renjy qoymaymyn. Bir ýide eki mama bolmaydy ghoy endi. Mamam qaytqasyn baryp balalarym meni “apaka” deytin boldy. Sol “apakamen” әli kýnge kele jatyrmyn. Júban da, óz mamam da solay ataytyn. Qúdalaryma deyin qazir solay atap ketti. Júban mamasyn qúrmettedi. Men de barymsha degenining bәrin istedim. Balalaryn óte qatty jaqsy kórdi. Qúshaqtaydy, sýiedi. Al maghan rúqsat joq. Sóitip, balalar ósti... Ol zamanda balalardy oryssha mektepke bermesen, institutqa týse almaydy. Odan komsomolgha, partiyagha óte almay qalady.
– Júban Moldaghaliyevting úrpaghy oryssha tәrbiyelengen, kóbine oryssha sóileydi degen synaydaghy әngime ras eken ghoy sonda...
– Mamam barda balalar qazaqsha sóileytin edi ghoy. Mamam qaytys bolghanda olar orys mektebinde oqyp jatty. Sabaghyna oryssha kómektesu kerek. Sayasattyng qyspaghy. Zaman sonday boldy ghoy. Amal joq...
– Degenmen úl-qyzdarynyz әkelerining shygharmashylyghymen tanys pa?
– Áriyne, jaqsy biledi bәri. Nege bilmesin?! Biraq qazaqsha kitaptaryn oqymaydy, oryssha audarylghandaryn oqidy. Ákelerin óte jaqsy qadirleydi. Biraq olar eshuaqytta “biz osynday kisining balasymyz” dep keude kergen emes. Júbannyng ózi de: “Mine, oqisyng ba, óz kýshinmen, óz biliminmen týs!” dep aitatyn. “Men eshqashan bireuding aldyna baryp, balamdy oqugha týsir dep aitpaymyn” deytin. Sol sózinde túrdy da. Balalar da úyatqa qaldyrmay, jaqsy oqydy. Eki bala arhiytektura, qyzym Gýlmira aghylshyn tili, tórtinshi balamyz energetika salasynyng mamany boldy. Júban biraq elden kelgen balalargha kóp kómektesti. Óz balalaryna istemegen jaqsylyqty istedi.
– Kimderge?
– Taypaqtyq Uәly Quatov, inisi Saghidolla bizding ýige kelip túratyn. Baqtyghúl Oishybaev, Bazarghaly Quatov ta ýide jýretin. Baqtyghúl jii keledi, ol bizding qyzymyz Gýlmiragha kóz salady eken. Ony biz sezbeymiz, keyin Gýlmira aitady. Qazir attary esime týspey túr, taghy da biraz qyz-jigit kelip túratyn. Studentter ashqúrsaq jýredi ghoy. Kirin juyp, sugha týsip, tamaq iship ketedi. Men ózim elden kelgen adamdardyng bireuine de qabaq shytqanym joq. Bәrine qolymnan kelgenshe qyzmet qyldym. Býginge deyin aman-esen otyrghanym solardyng alghysy shyghar.
– Úl-qyzdarynyzdyn, nemerelerinizding ata jolyn qughany, shygharmashylyqqa jaqyny bar ma?
– Onday eshkim joq. Arhiytektura da óner ghoy. Al shygharmashylyqqa jaqyny joq. Gýlmira qyzym birdene jazghan eken, sonda Júban aitty: “Óleng jazu degen onay emes. Óte qiyn. Qazir onymen ainalyspa. Keyin ózi kelse, kórersin” dedi.
– Áuelgi әngimemiz ýzilip qalmasyn. Bir súhbatynyzda bir top aqyn-jazushylardyng jaryn “Biz Mәriyam apaydyng gvardiyasy edik” depsiz. Osy jóninde tarqatyp aityp berseniz.
– Sәbit Múqanovtyng jary Mәriyam apaydyng jóni bólek qoy. Sәbit Múqanov, Syrbay Mәulenov, Júbaqang bәri dýniyeden ozdy. Saghy Jiyenbaevtyn, Qabdykәrim Ydyrysovtyn, Ghafu Qayyrbekovtin, Qalijan Bekqojinnin, bәrining әielderi, Tәken Álimqúlovtyng qaryndasy – alty-jeti әiel Mәriyam apaydyng qasynda jýretinbiz. Qonaqtyqtarda Mәriyam apay әngime aityp, ortasynda jaqsy otyratyn. Songhy ýsh jylda Syrbaydyn, Qabdykәrimning әielderi qaytys boldy. Qazir solardan qalghany – men, Zayda, Qalijan men Saghidyn, sosyn Júmekenning zayyby – Nәsip. Syrlasyp, múndaspasaq ta, sәlemimiz týzu, kónilimiz jaqyn. Qonaqtyqta, as pen toyda qatar otyramyz.
– Jeltoqsan oqighasy kezinde aghamyzdyng Kolbinning aldynda sóz sóilep, “Men – qazaqpyn!” dep qasqaya qarsy túrghanyn bilemiz. Bar halyqtyng ar-namysyn arqalar sol kezderdi bir eske týsirip ótinizshi...
– Ol bir qiyn kezder edi ghoy. Qyzymyz sol alang jaqta túratyn. Jastar qaqtyghys kezinde sol ýilerge qashyp tyghylypty. Júban ózi ol jaqqa barghan joq. Bizding eki bala sol alanda kezekshilikte jýrdi. Olardy júmystarynan újym mýshelerimen birge kezekshilikke jiberipti. Biri týngi 12-den tanghy 6-gha deyin, biri tanghy 6-dan týngi 12-ge deyin jýrdi. Sonda Júban qatty uayymdady. Balalaryna: “qoldaryndaghy dubinkany eshuaqytta qoldanushy bolmandar” dep qatang eskertti. Ol kez – kóterilis basylghan kez. Qaytadan bir jaghday bolyp qalmasyn dep saqtyqty kýsheytken sharalary ghoy. Júban ózi baryp kórmese de, barlyq jaghdaydan habardar boldy. Qadaghalap, estip-bilip otyrdy. Sóz sóilerinen bir kýn búryn, keshke taman Odaqtyng sol kezdegi basshysy Oljas Sýleymenov qonyrau shaldy. “Jazushylar Odaghyna Kolbin keledi, soghan siz sóz sóileniz” depti. Júbaqan: “Ózdering nege sóilemeysinder?” – dedi. Oljas: “Joq, siz sóilesenizshi” depti. Bilmeymin, taghy ne aitqanyn. Sodan keshki astan keyin Júbaqang bólmesine kirip alyp jaza bastady. Balalar úiqygha jatty, men shayyn, suyn berip, janynda jýrmin. Jazyp bolghasyn qaghazdaryn jinady da, maghan oqyp berdi. Men: “qattyraq ketken siyaqtysyn, erteng bir bәle bolyp jýrmesin” dedim. “Maghan ne bolar deysin” dedi. Sóitip, sóilep shyghypty ghoy. Ol turaly keyin bәri aitty, jazdy. Tipti, qol da sogha almadyq deydi.
– Osy oqighadan keyin Júban aghamyzdyng jaghdayy nasharlap ketipti degen әngimelerdi estiymiz.
– Odan búryn da auyryp jýrdi. Jeltoqsan oqighasynan keyin kýrt nasharlap ketti deuge de bolmaydy. Biraq onyng da kesiri tiygen shyghar dep oilaymyn. Jýrekke salmaq týsedi ghoy. Ózi qyltyn-syltyndy bilmeytin, tik minez adam. Anau mynaday dedi, býitti-sóitti degen ósek-ayandy jek kóretin. Ondayda Júbaqan: “Dәleling bar ma? Dәlel bolsa, sózim joq. Eger joq bolsa, maghan týk te qajeti joq” deytin. Beting bar, jýzing bar demey tike aita salady. Bireu: “Júban Moldaghaliyev barlyq pәterdi tek oraldyqtargha berdi” depti. Tekserip qarasa, olay emes. Syrtynan tas atatyndar kóp qoy. Júbaqang ózi aitpaydy, maghan Seyitjan Omarov degen kisi aitady. Bir jinalysta aitypty: “Aspannan Qúday týsip, Jazushylar Odaghyna sekretari bolsa, ol da senderge jaqpas. Men ózim barymsha júmys jasap jatyrmyn. Riza bolmasandar, óz sharualaryn” depti.
– Qadyr Myrza Áli aqyn “IYirim” atty estelikter kitabynda: “Ólgenine emes, ólimine senbeymin. Onyng auruy ayaq asty óle salatyn auru bolmaytyn...” dep jazdy. Búl sózder qanshalyqty ras?
– Oghan da naqty dәlel kerek. Júban auyrdy. Bauyrynan artyq et tauypty. Júbaqandy akademik Múhtar Áliyev qarap jýrdi. Sol kisi «analiz alayyq» dep shaqyrghan. Analiz alghan kezde әldebir qate bolyp, ishten qan ketken deydi. Qaydan bileyin endi? Eshkimge jala jaba almaysyng ghoy. Júbaghang sol ishten qan ketuden kóz júmdy. Qan toqtamaghan. Auruhanagha óz ayaghymen bardy, sýiegi shyqty...
– Aghanyng ruhany túrghyda qanday da bir soqqy alyp, qatty qinalghan kezderi bolyp pa edi?
– “Hatshygha hat” óleni shyqqan kezde iydeologiya sekretari Imashov (sózimiz auyr bolmasyn, ol kisi de qaytys bolyp ketti ghoy) ólendi kóbeytip shygharyp, ministrlerge taratyp bergen kórinedi. Búghan da naqty fakt joq. Syrtynan aitylghan, estigenimiz ghoy. “Sosialistik Qazaqstan” gazetine bir toptamasy shyqqan kezde esimde, Júbaqang anda-mynda baryp kóp shapqylap ketti... Kitabyn da shyghara almay jýrgen. Sodan Qonaevqa barypty. Qonaev: “Aqyn degen jaza beredi. Odan eshqanday sayasy astar izdeuding qajeti joq” dep toqtau salypty. Sosyn bәri tynyshtaldy ghoy.
–    Jazushylardyng ishinde Júban aghamyzdyng tonnyng ishki bauynday etene aralasyp, syrlasqan adamy boldy ma?
–    Bólek, jaqynyraq degen eshkim joq siyaqty. Bәrimen birdey aralasty. Saghynghaly Seyitovpen jaqsy dos boldy. Biraq ekeuining minezi ýilese bermeytin. Ol jybyrlaq, kóp sóileytin bolsa, Júban kerisinshe. Saghynghalidy jaqsy syilaydy, biraq syrlas boldy dep aita almaymyn.
–    Júban Moldaghaliyevting arhiyvi jayly aitynyzshy. Býginge deyin esh jerde jariyalanbaghan dýniyeleri bar ma? Kózi tirisinde kitaphanasyna qansha kitap jiyp edi?
– Júbaqang kýndelik jazbady. Naghyz partiyanyng adamy boldy ghoy. Kitap qory mol. Jazushylar bir-birine syilap jatady. Kitaphanasy ýlken edi. Joqshylyq kezi bolsa da Júbannyng 80 jyldyghyn ótkizemiz dep, biz qazirgi túryp jatqan ýiimizdi Amerika elshiligine tapsyrdyq. Bir jyldyq aqshasyna basqa jerden ýsh bólmeli ýy satyp aldyq. 80 jyldyghynda Almatyda jinalysyn jasaugha Jazushylar Odaghynyng qarajaty jetpedi ghoy.
– Aghamyzdyng shygharmashylyghynyng nasihattaluy jóninde ne aitasyz?
– Kónilim tolynqyramaydy. Áyelder ashanada otyryp alyp aitamyz ghoy: “Múqaghalidan basqa aqyn joq pa?” dep. Múqaghalidy jas kezinen jaqsy tanimyz. Búryn bizding ýige de jii keletin. Júbannan qaryzgha talay aqsha da alghan. Kóbine siltep jýretin. Sol iship jýrgen kezinde kóp adamgha únamay qalyp, uaghynda ólenderin baghalata almaghan ghoy. Áytpese, keremet aqyn. Qazir balalary, kelinderi shygharmashylyghyn jaqsy nasihattap jýr. Ony qyzghanyp otyrghan joqpyz. Qay aqyn bolsa da, ólenderi elge jetip, izdelip jatsa, jaqsy ghoy.
– Nasihattau jaghyn ózderiniz nege qolgha almaysyzdar?
– Júban jalghyz ósti dep jogharyda aittym. “Mening artymnan jýretin kisi bolmaydy” dep aitatyn. Biz balalardy qalay tәrbiyeledik? “Oybay, úyat bolady” dep kóp nәrseden shektep tastadyq. Jazushylar, qonaq kelgende tamaghyn berip, bir bólmege qamap qoyatynbyz. Shyghushy bolmandar dep úrsamyz. Sonyng bәri dúrys emes eken. Dastarqangha birge otyrghyzyp, aitary kóp aghalardyng әngimesin tyndatu kerek eken. Bizding balalar oryssha sóileydi ghoy, ózderi de qyzyqpady. Qazirding ózinde “biz osynday kisilerdi qabyldap edik, tanimyz” demeydi. Bәrin tanidy, biledi. Biraq baghalay almaydy. Úlym “Men – qazaqpyn!” poemasyn qazaq, orys tilderinde kitap etip shyghardy. Qazir kitap taralymy da az. S.Múqanov, Gh.Mýsirepovter nasihattalyp jatyr ma qazir? Joq. Tek tughan kýnderinde ghana bir eske alamyz. Júbannyng da shygharmashylyghy keng taraytyn óz uaqyty bir keler dep oilaymyn.
– Kishi úlynyzdyng qolynda túryp jatyrsyz ba?
– IYә, kenje balamnyng qolyndamyn. Kelinim Aygýl Mústafaeva Qúrmanghazy atyndaghy konservatoriyada dombyradan, qobyzdan sabaq beredi. Balam energetik bolghanymen, basqa salada qyzmet atqarady. Qúdaygha shýkir, 8 nemere, 6 shóberemiz bar.
– Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan – Sherhan TALAP
"Halyq sózi" gazeti
0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1572
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1635
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1335