Qara altynnyng keni - Týbek qarqyndy damyp keledi
QR Preziydenti janyndaghy Ortalyq kommunikasiyalar qyzmeti ghimaratynda keshe ótken kezekti brifingting qonaghy Manghystau oblysynyng əkimi Alik Serikúly AYDARBAEV boldy.
Ortalyqtyng resmy ókili əri brifingti jýrgizushi Altay Əbibullaevtyng kirispe sózinen song sóz kezegi oblys basshysyna berildi.
– Manghystau – elimizding qazynasyn toltyrushy ýsh donor aimaqtyng birine jatatyn ekonomikalyq jaghynan quatty, qazba baylyqtarynyn, sonyng ishinde el ekonomikasynyng jetekshi salasy – múnay-gaz óndirisi órlegen jəne damu perspektivasy zor ólke, - dep sózin bastaghan oblys əkimi, Manghystaudyng negizgi əleumettik-ekonomikalyq damu kórsetkishteri turaly bayandady.
Múnay-gaz salasyn odan əri damytu, óndeu salasynyng ýlesin arttyru, qúrylys industriyasy, turizm jəne agroónerkəsiptik keshendi damytu – makroekonomikalyq sayasattyng negizi ekendigin atap ótken aimaq basshysy, 2012 jyldyng qorytyndysy boyynsha oblystyng əleumettik - ekonomikalyq damu kórsetkishteri jóninen respublikada 4-oryngha shyqqanyn, sonyng ishinde múnay-gaz óndiru salasynan 2013 jyldyng 9 aiynda memlekettik budjetke 662 mlrd. tenge qarjy týsirgenin jəne osy kezeng ishinde Últtyq qorgha týsken jalpy týsimning 38 payyzy Manghystau oblysynyng ýlesinde ekenin atap ótti.
QR Preziydenti janyndaghy Ortalyq kommunikasiyalar qyzmeti ghimaratynda keshe ótken kezekti brifingting qonaghy Manghystau oblysynyng əkimi Alik Serikúly AYDARBAEV boldy.
Ortalyqtyng resmy ókili əri brifingti jýrgizushi Altay Əbibullaevtyng kirispe sózinen song sóz kezegi oblys basshysyna berildi.
– Manghystau – elimizding qazynasyn toltyrushy ýsh donor aimaqtyng birine jatatyn ekonomikalyq jaghynan quatty, qazba baylyqtarynyn, sonyng ishinde el ekonomikasynyng jetekshi salasy – múnay-gaz óndirisi órlegen jəne damu perspektivasy zor ólke, - dep sózin bastaghan oblys əkimi, Manghystaudyng negizgi əleumettik-ekonomikalyq damu kórsetkishteri turaly bayandady.
Múnay-gaz salasyn odan əri damytu, óndeu salasynyng ýlesin arttyru, qúrylys industriyasy, turizm jəne agroónerkəsiptik keshendi damytu – makroekonomikalyq sayasattyng negizi ekendigin atap ótken aimaq basshysy, 2012 jyldyng qorytyndysy boyynsha oblystyng əleumettik - ekonomikalyq damu kórsetkishteri jóninen respublikada 4-oryngha shyqqanyn, sonyng ishinde múnay-gaz óndiru salasynan 2013 jyldyng 9 aiynda memlekettik budjetke 662 mlrd. tenge qarjy týsirgenin jəne osy kezeng ishinde Últtyq qorgha týsken jalpy týsimning 38 payyzy Manghystau oblysynyng ýlesinde ekenin atap ótti.
Songhy ýsh jylda ónerkəsip ónimderin óndiru kólemi 1,3 esege ósip, 2 trln. 170 mlrd. tengege jetkenin, jyl basynan beri aimaqqa 290 mlrd. tenge investisiya tartylghanyn, osy kezende 13,4 mln. tonna «qara altyn» óndirilgenin tilge tiyek etken oblys basshysy kómirsutegi shiyki-zattary qory búl aimaqtyng bəsekelestik jaghynan artyqshylyghy ekenin jəne osy salany damytu jəne modernizasiyalau arqyly basqa salalardy jetildiru negizgi mindet ekendigin atap kórsetti.
Industriyalandyru kartasyna jalpy qúny 280 mlrd. tengeni qúraytyn manghystaulyq 34 jobanyn, sonyng ishinde ekeui respublikalyq jobalardyng qataryna engendigin, solardy jýzege asyru arqyly 8800 manghystaulyqtardyng júmyspen qamtylatyndyghyn, sonyng ishinde ayaqtalghan 23 joba boyynsha 1800 adamnyng qazirding ózinde júmys jasap jatqandyghyn məlim etti. Jyl sonyna deyin jalpy qúny 83,5 mlrd. tengeni qúraytyn eki iri jobany: «Kaspiy bitum» jəne «Kaspiy sement» zauyttaryn iske qosu kózdelip otyr. Oblys aumaghyndaghy «Aqtau teniz porty» arnayy ekonomikalyq aimaghyna investisiyalar tartu arqyly jana óndiris oryndaryn ashu jəne bar kəsiporyndardy odan əri keneytu maqsaty túr. Qazirge deyin arnayy aimaqtaghy 24 qatysushynyng kýshimen 5 joba iske asyrylghan jəne tayau uaqytta taghy eki joba jýzege asyrylmaqshy, osy kýnge deyin sondaghy kəsiporyndar 201 mlrd. tengening ónimin óndirgen.
Alik Aydarbaev, songhy statistikalyq məlimetter boyynsha, túrghyndarynyng sany 580 myng adamgha jetken aimaqtyng halyq sanynyng ósimi jóninen respublikada birinshi orynda túrghanyn atap ótti. Ekonomikalyq jaghynan ghana emes, tarihi, mədeniy-ruhany salalarda da últtyq dəstýr men salt-sanany qalyptastyryp, damytugha kiyeli ólkening qosyp otyrghan ýlesi zor ekendigin jet-
kizdi. Enbek naryghynda songhy ýsh jyl kóleminde 97 myng júmys ornyn ashu nətiyjesinde halyqtyng ómir sýru sapasyn edəuir jaqsartugha qol jetkizilgeni, jalpy júmyssyzdyq dengeyining 6,4%-dan 5,5%-gha tómendegenin, tuu kórsetkishining 6,7%-gha óskenin, ortasha ómir sýru úzaqtyghynyng 68,5-ten 71,5 jasqa óskenin dəlel-dəyek retinde keltirdi. Kəsipkerlik salada júmyspen ainalysushylar sany 84 myng adam jəne búl túrghyndardyng belsendi bóligining 31,6%-yn qúraydy. «Jol kartasy – 2020» baghdarlamasy qolgha alynghaly beri jalpy qúny 39,7 mlrd. tengening 106 jobasy maqúldanghan.
Oblystaghy qúrylys júmystarynyng kólemi 110,8 mlrd. tengeni qúrady. Onyng negizgi bóligi «Jezqazghan-Beyneu» temir joly men «Atyrau-Aqtau» avtokólik jolyn qayta qúrylymdau qúrylysy siyaqty iri jobalar esebinen qamtamasyz etilude. Aymaqtyng kóliktik tasymal dəlizi
jəne logistikalyq mýmkindikteri mol ekendigin aitqan ónir kóshbasshysy osy jyldyng mamyr aiynda Qazaqstan men Týrikmenstandy baylanystyratyn tikeley temir joldyng eki el preziydentterining qatysuymen ashylghandyghyn zor jetistik retinde baghalady.
Oblys aumaghynyng ýstimen halyqaralyq TRASEKA kólik dəlizining ótui, jaqynda «Qazaqstan Temir Joly» AQ-na senimdi basqarugha berilgen Aqtau teniz-sauda portyn odan əri keneytu, teniz jaghalauyndaghy infraqúrylymdy damytu jobalarynyng jalghasuy onyng keleshegine degen senimdi molaytady. Osy baghytta tehnikalyq-ekonomikalyq negizdemesi dayyndalyp, memlekettik saraptamalyq qorytyndysy alynghan Qúryqtaghy teniz portyna zor ýmit artylatynyn atap ótti.
Ol túrghyn ýy - qúrylysyn damytu baghdarlamalaryn jýzege asyru shenberinde songhy ýsh jylda 1,5 mln. sharshy metrden astam nemese 11 672 túrghyn ýiler men pəterler paydalanugha berilgenin, onyng 180,8 myng sharshy metri nemese 1751 pəteri memlekettik qarjy esebinen salynghanyn, aghymdaghy jyly 340,5 myng sharshy metr túrghyn ýy paydalanugha berilgenin məlim etti.
– Ózderinizge məlim, Manghystau týbegi tek múnaygha ghana bay emes. Onyng qoynauynda baylyq jetkilikti. Mendeleev tablisasyndaghy elementterding kez-kelgenin osy ónirden tabugha bolady. Tek úlutastyng ózi Manghystau emes, kórshi oblystardyng qúrylys nysandary ýshin de taptyrmaytyn material bolyp otyr.
Múnda shygharylatyn jalpy ónirlik ónimdegi auyl sharuashylyghynyng ýlesi mardymsyz, yaghni, 0,3 payyzdy qúraydy. Búghan túshy sudyng tapshylyghy, qatal tabighy jaghday, jayylymdardyng azdyghy
siyaqty dəleldi sebepter bar.Osyghan qaramastan songhy ýsh jylda auyl sharuashylyghynyng jalpy ónimi 1,6 esege artty, - dedi ol.
Əleumettik salagha qatysty óz sózinde oblys əkimi bala ólimining 23%-gha tómendegenin, ana ólimining 7 ese qysqarghanyn, tuberkulezben auyru dengeyining 17,5%-gha azayghanyn algha tartty. Densaulyq saqtau salasyna qatysty jana nysandar qúrylystary salynuda, tayauda ghana oblys sanaviasiya ýshin AN-28 úshaghy men MIY-8 tikúshaghynyng alynghanyn aitqan oblys basshysy, medisina salasyn basqarudy jaqsartu maqsatynda «densaulyq saqtau salasyndaghy menedjment» magistrlik baghdarlamasy iske qosylghandyghyn jəne sol arqyly qazirde 23 dəriger-mamannyng bilimin kóteru qolgha alynghanyn jetkizdi.
Bilim salasyna qatysty «Balapan» baghdarlamasy boyynsha jana balabaqshalar salu, jekemenshik tərbie oryndary men shaghyn ortalyqtar ashudyng nətiyjesinde 26 myng bala mektepke deyingi bilimmen qamtyldy. Mektepterdegi ýsh auysymmen oqytu problemasyn sheshu maqsatynda biylghy jyly 4832 oryndyq 7 mektepting qúrylysy ayaqtaldy. 5220 oqushygha arnalghan taghy da bes mektepting qúrylysy jýrip jatyr. Sonyng ekeui jyl ayaghyna deyin paydalanugha beriledi, - dedi əkim.
Sóz retinde aimaq basshysy QR Preziydentining Ýkimetting keneytilgen otyrysynda jergilikti atqarushy organdardyng atyna aitqan oryndysynyna qatysty jaqyn arada iske qosylatyn «Kaspiy bitum» jəne «Kaspiy sement» zauyttary búl baghyttaghy júmystargha serpin beretinine senim bildirdi. Sonday-aq əli de bolsa tiyanaqty sheshimin kýtip túrghan birqatar problemalyq məselelerge de toqtaldy. Dəlirek aitqanda, Qoshqar ata radiasiyalyq qaldyqtar qoymasyn zalalsyzdandyru, auyz su tapshylyghyn joy, Janaózen qalasynyng əleumettik məselerin sheshu, qazyna qarjysyn tiyimdi iygeru boyynsha atqarylyp jatqan júmystar jóninde bayandady. Jalpy belsendiligi 11,2 myng kuriydi qúraytyn 105 mln. tonna radioaktivti qaldyqtar qordalanghan Qoshqar ata uly qaldyqtar qoymasyn zalalsyzdandyru boyynsha biylghy jyly tehnikalyq-
ekonomikalyq negizdemeleri jasalyp, ong qorytyndy alynghan. Jobany tolyq jýzege asyru ýshin 10 jyl ishinde 25,9 mlrd. tenge qajet bolady. Sonday-aq ekologiyalyq jaghdaydy jaqsartu baghytynda Janaózen qalasynan qatty túrmystyq qaldyqtardy óndeytin, utilizasiyalaytyn jəne jerleytin kombinatpen Aqtaudaghy qoqystardy keshendi óndeu arqyly jasyl elektrenergiya alatyn zauyt qúrylysy jobalarynyng qolgha alynghany aityldy.