Jeksenbi, 5 Aqpan 2023
Janalyqtar 2878 0 pikir 10 Jeltoqsan, 2013 saghat 04:35

Shyndyqty qaydan izdeuge bolady?

Qazaqstan Respublikasy

Bas Prokuraturasynyng

Nazaryna!

 

Qúrmetti redaksiya, sizderden kәmelettik jasqa tolmaghan, zansyz 12 jylgha sottalghan Sovethan Mirastyng anasy Kabdoldina Yryskeldi kómek súraydy. Mening úlyma aiyp taghylyp, 12 jylgha auyr qylmys jasady dep bas bostandyghynan airyldy. Istemegen qylmysy ýshin jazalanghanyn sezinuding ózi, әsirese mәsele ózining jaqyn dosy turaly bolghanda, óte auyr jaghdaygha tap bolasyn, ómir sýruding ózi qiyn bolyp ketedi. Áriyne, әrkim «ana bolghandyqtan balasyn qalayda qorghaydy ghoy» dep oilauy mýmkin. Biraq shynynda da men anamyn ghoy, óz úlymdy sonyna deyin qorghaymyn, óitkeni mening úlym kinәli emes. Jasqa bulyghyp, ashu-yza kernese de, bolghan oqighany retimen jәne jan-jaqty aitugha tyrysayyn.

Qazaqstan Respublikasy

Bas Prokuraturasynyng

Nazaryna!

 

Qúrmetti redaksiya, sizderden kәmelettik jasqa tolmaghan, zansyz 12 jylgha sottalghan Sovethan Mirastyng anasy Kabdoldina Yryskeldi kómek súraydy. Mening úlyma aiyp taghylyp, 12 jylgha auyr qylmys jasady dep bas bostandyghynan airyldy. Istemegen qylmysy ýshin jazalanghanyn sezinuding ózi, әsirese mәsele ózining jaqyn dosy turaly bolghanda, óte auyr jaghdaygha tap bolasyn, ómir sýruding ózi qiyn bolyp ketedi. Áriyne, әrkim «ana bolghandyqtan balasyn qalayda qorghaydy ghoy» dep oilauy mýmkin. Biraq shynynda da men anamyn ghoy, óz úlymdy sonyna deyin qorghaymyn, óitkeni mening úlym kinәli emes. Jasqa bulyghyp, ashu-yza kernese de, bolghan oqighany retimen jәne jan-jaqty aitugha tyrysayyn.

ShQO Úlan audany, Gerasimovka aulynda 2012j. 20 shildede mening úlymnyng dosy kәmeletke tolmaghan Qoyshybaev Bekbolat asa qatygezdikpen óltirildi. Balanyng mәiitin 22 shilde tanghy saghat 5-te Úlan ózenining jaghasynda aghalary tauyp alady. Mәiit tabylghan jerge kriminalister kelip júmys istedi. Eshqanday aighaq tabylmady. Sol sebepti tergeushi Gerasimovka mektebining múghalimderin qanday da bir aighaq tabu maqsatynda ainalany sýzip qarap shyghudy súraydy. Biraq nәtiyjesiz boldy. Múghalimderding kórgenderi, joldyng ong jaghynda jyltyraghan dóngelek qan әli keppegen qalpynda. Sol kýnderi, yaghny 20, 21, 22 shildede kýn óte ystyq bolghan. Shashyraghan nemese tamshylaghan qan izderi bolghan joq. Balanyng denesin basqa jaqtan kólikpen alyp kelgendey әser qaldyrdy. Bәrimizde sonday pikir qalyptasty. Ózen jaghasynyng shynayy qylmys bolghan jer emestigi jayynda túraqty oy tuyndady. Eger de tergeu materialdarynda bekitilgendey, Bekbolat alghashqy minuttarda belsendi týrde qarsylyq kórsetkenin eskersek (tyrnaq astynan epiyteliy jәne qan tabyldy), onda mәiit tabylghan jerde qanday da bir tóbelesting jәne shashyraghan qan izderi bolghan joq. Sonymen qatar IID tergeushisi de osynday boljamda boldy. Alayda, tergeu barysynda osy nәtiyjelerding bәri eskerilmegen.

23 shildeden bastap qyrkýiek aiyna deyin 50 shaqty polisiya qyzmetkerleri auyl túrghyndaryn súraumen ainalysty. Tergeu amaldaryn jýrgizu barysynda, kýdiktiler anyqtaldy. Olardy sany 14ke jetti. Sonymen qatar, qylmys jasalghan jer de anyqtaldy, ol «Teremok» dýkeni. Búghan sol dýkenning ishinen tabylghan zattardaghy jәne janynda ornalasqan “Qazaqtelekom” ghimaratynyng qabyrghasynan tabylghan qan izderi aighaq. Osy tabylghan qan daqtary Qoyshybaev Bekbolattyng qan tobymen sәikes kelgen. 21.07.2012j bastap “Teremok” dýkeni jabylyp qaldy, júmys isteuin toqtatty. Bekbolattyng dәl osy jerde óltirilgenine Manarbek atty kuәning ( iste jauaby kórsetilmegendikten, tegi belgisiz ) IID kelip bergen jauabynda Qoyshybaev Bekbolat qasyndaghy jigitpen “Teremok” dýkenine  kelip, jalghyz ózi kirip, sodan shyqpay qalghanyn kórgenin aitqany dәlel. Osy jauap berilgennen keyin, dýkendi IID qyzmetkerleri qaytadan tekserdi. Alayda, tekseru nәtiyjeleri jәne Manarbekting jauaptary tergeu materialdarynda kórsetilmey, sottyng nazaryna jәne qarauyna ilinbey qaldy. Mәiitti qarau kezinde, ýstindegi kiyim qaltasynan ózara jalghasqan 2 kilt tabylghan. Tabylghan kiltter aiyptau qorytyndysynda kórsetilmegen. Búl kiltti jәbirlenushilerding ózderi de tanymaghan. Sonymen qatar tergeu oryndary kiltting «Teremok» dýkenine, ne basqa jerge qatysy barlyghyn teksermegen.

Sonymen qatar, mәiit tabylghan kýni kinologtar da júmys istedi. Is kesushi it Gerasimovka aulynda túratyn Bozjigitova Saltanattyng ýiine alyp barady. Atalghan azamatsha mektepte eden juushy bolyp istegen, jәne de osy is boyynsha kuә retinde ótken, búryn sotty bolghan Erjan Sapargaliyevpen túrghan. Alayda, tergeu oryndary búl faktini nazargha ilmedi. Ayta ketetin bolsaq, 2013 jyly sәuir aiynyng sonynda Gerasimovka auylynda dәl sonday oqigha qaytalandy.  E. Spargaliyev auyl túrghynynyng ómirine qastandyq jasady. Abyroy bolghanda, kisi ólimi bolghan joq. Az ghana uaqyt ishinde birneshe pyshaq salyp ýlgergen.  Zardap shekken auyl túrghynyna der kezinde medisinalyq kómek kórsetilip, aman qaldy. Alayda búl fakt tergeushiler ýshin isti qayta qaraugha negiz bolmady.

Ári qaray bәri qorqynyshty týstegidey boldy. 03.12.2012j tergeu oryndary qylmys jasalghan jer ózenning jaghasy dep jәne osy qylmysty jasaghan mening úlym Sovethan Miras pen Jetpysbaev Madiyardy aiyptady. Múnday aiyp taghu auyl túrghyndaryn selk etkizdi, óitkeni tipti tiri jangha qolynyng úshyn da tiygizbeytinin mening úlymnyng múnday iske baratynyna eshkim sengen joq. Dәl osy kýni ShQO IID jedel uәkilderi Sadenov Arman men Nurkasymov Rinat saghat 16:30da ata-anasy joq kezde úlymdy ýiinen alyp shyqqan. Osy sәtten bastap kәmellettik jasqa tolmaghan úlymnyng qúqyghy ýnemi búzylyp otyrdy. Úlymnyng jeke úyaly telefonyn tartyp alyp, ata-anasyna bolyp jatqan jaytty habarlaugha mýmkindik bermedi. Miras Úlyn audandyq uaqytsha ústau izolyatoryna jetkizilip, Jetpysbaev Madiyar ekeuin búryn sotty bolghan 35-40 jastaghy orys tildi azamattarymen jeke kameragha birge qamap, al olar jas balalardy týrme ómirining «qyzyqtarymen» qorqytumen ainalysqan. 2012 jyldyng jeltoqsannyng 3-nen 4-ne qaraghan týni IID qyzmetkerleri tarapynan (20 shaqty) balalargha psihologiyalyq jәne fizikalyq qysym kórsetildi. Atap aitsaq, IID jedel uәkili Sadenov Arman jәne audandyq IIB qyzmetkeri Kushanov Timur. Balalargha dem alugha mýmkindik bermey bastaryna sellofan qapshyqtar men protivogaz kiygizgen. Qylmysty moyyndaryna aluyn talap etip, jәne dostaryna, yaghny Bókeyhanov Jandos, Sovetov Miras, Amangelidy Oljasqa kórsetudi búiyrghan. Úlymmen kezdesken sәtte men onyng denesinen kógergen izderdi, qaraqúsynyng isip túrghanyn jәne býirek túsynyng auyrsynghanyn kórdim. Sonymen qatar Sadenov Arman mening úlymdy zorlaymyn dep qorqytqan. Osynyng bәrin aityp úlym jәne men IID agha tergeushisi A. Ahtanovqa shaghymdandyq. Biraq ol óz tarapynan qanday da bir shara qoldanbady. Sharasyzdyqtan men úlymnyng denesindegi kógergen daqtardy  úyaly telefonyma týsirmekshi bolghanda, tergeushi Ahtanov qolymnan sumkam men telefondy júlyp aldy. Osy faktiler boyynsha audandyq prokurorgha shaghymdandym. Audandyq prokuror shaghymdy qarap, úlymmen sóilesipti. Prokuror denesindegi kógergen izderdi soqqydan qalghan daqtar ekenin aitty, jәne basynan, býireginen soqqan dedi. Alayda búl da is materialdarynda bekitilmegen. Sonymen qatar prosessualdyq normalardy búza otyra, 2012j 5 jeltoqsanda saghat 24:00de úlym ata-ananyng qatysuynsyz qamaugha alyndy. Osyghan oray oblystyq sot atyna jazylghan shaghymdy qarau tәrtibi de búzyldy. Shaghym 14.12.2012j saghat 10:00 qaralghan, biraq bizge habarlama týsten keyin jetti. Shaghym oblystyq prokuratura ókilining qatysuymen qaraldy, alayda kәmelettik jasqa tolmaghan balanyng qorghaushysy men zandy ókili qatystyrylghan joq. Búl az degendey dәl osy oblystyq prokuratura ókili dәl osy is boyynsha sot mәjilisterine qatysty. Búl zanbúzushylyq emey nemene?! 8 kýn boyy (bolu kerek 3) kәmeletke tolmaghan Sovethan M. pen Jetpyspaev M. uaqytsha ústau izolyatorynda zansyz ústaldy. Izdep barghanda balalardy tergeu izolyatoryna alyp ketti degendi jeleu etip kórsetpey qoydy. Osy uaqyt aralyghynda (6.12.2012-13.12.2012) tergeushi Ahtanov qorghaushy men ata-analarynyng balalarymen kezdesuine bóget jasady. Búny balalardy úryp-soqqandaryn, yaghny ózderining qylmystarynyng izderin jabu ýshin uaqyt sozghandyq dep oilaymyn. Kәmelet jasqa tolmaghan Sovethan Mirasqa sudmedekspertiza zandy ókili jәne qorghaushysynyng qatysuynsyz jasalyp, joqqa shygharylghan. Qayda barsang da aldau, qysym, zorlyq-zombylyq kórsetu, jeng úshynan jalghasushylyq .

Qylmys jasalghan kýni mening úlym keshke ózining dostary Sovetov Miras, Bókeyhanov Jandos, Qoyshybaev Bekbolat, Jetpysbaev Madiyar jәne Dusupova Lyaylamen onyng әjesining ýiining qasynda bolghan. Osy balalardyng bәri 3-shi jeltoqsangha deyin birdey jauap berip kelgen. Qoyshybaev Bekbolatqa Erbolatov Ermekten qonyrau týskenin, onyng dostarymen qoshtasyp ketip qalghanyn aitqan. Keyin tergeu oryndary Qoyshybaev Bekbolattyng telefonyna dәl sol Erbolatov Ermekting qonyrau soqqanyn anyqtaydy. Ayta ketsek, E. Erbolatov Qoyshybaev Bekbolatty «Teremok» dýkenindegi ózining qaryzdaryn tóleuge jәne jýrgizushi qúqyghynsyz әkesining kóliginde kórshi auyldargha tasugha mәjbýrlegen. Al Bekbolat óz kezeginde ózinen jasy kishilerden, sonyng ishinde Amangelidy Oljastan, «starshaktardan» aqsha tóleminen qútylu ýshin qysym kórsetip, aqsha talap etip otyrghan. Sol kýni, yaghny 20.07.2012j keshke Bekbolat óz anasynan 20000 tenge súraydy, ne ýshin? qanday qajettilikterge? - tergeu oryndary anyqtamaydy. Ayta ketsek, 2012 jyly tamyz aiynda Úlan audanynyng prokurory Qoyshybaev Bekbolat oqyghan mektepke Erbolatov Ermek tarapynan Qoyshybaev Bekbolattan qysym kórsetip, aqsha talap (bopsalaushylyq) etkeni turaly qaulysyn jiberedi. Dәl sol Erbolatov Ermek osy is boyynsha birinshi kýdikti bolyp ústalghan, alayda 2 kýnnen keyin bostandyqqa shygharyldy. Qanday negizde, ne sebepti Erbolatovtyng kýdiktiler qatarynan shygharylghany jayynda tergeushiler jәne prokuratura tarapynan eshqanday anyqtamalar berilgen joq. 

Naqty qylmys jasalghan jer, kýni men uaqyty tergeumen anyqtalghan joq. «Kazaqstan- Óskemen» telearnasy viydeosujetinde osy dýken boljaldy qylmys orny retinde kórsetilgen, degenmen, qylmys ornyn búrmalauy kimge paydaly. Bekbolatty mening úlymnyng óltirgenin kórsetetin zattay dәlelder  joq. Saraptama nәtiyjesinde jasóspirimderding kiyimderinde qan izderi, sonday – aq dene jaraqattary tabylghan joq, al saraptama nәtiyjelerinde Bekbolattyng belsendi týrde qarsylyq kórsetkeni aitylghan. Sot mәjilisinde kuәlerding bergen jauaptary boyynsha, 23:00 saghattan keyin mening úlymdy kóshede eshkim kórgen emes. Bekbolat E. Erbolatovqa kezdesuge ketkennen keyin, mening úlym jәne Bókeyhanov Jandos bir baghytta ýige ketti. Miras 23 saghat 15 minutta, әdettegidey aq-jarqyn minezimen, sabyrly kýide ýige oraldy. Sovetov Miras jәne Jetpysbaev Madiyar Lyaylәnyng qasynda qalghan. Sol qyz Madiyarmen kezdesip jýrgen. 2012 jyldyng 3 jeltoqsanyna deyin olardyng bәri býgey-shýgesine deyin birdey jauap bergen. 3 jeltoqsanda Sovetov Miras, Bókeyhanov Jandos jәne Dusupova Lyaylә jauaptaryn oilamaghan jerden týbegeyli ózgertti. Sonda balalar Gerasimovkagha jetpey, Bekbolatty ózen manynda óltirgen bolyp shyghyp túr. Al, Bókeyhanov jәne Sovetov olardan 10 metr qashyqtyqta otyryp, barlyghyn kórip otyrghan. Sonda Miras pen Jandos  búghan deyin aralarynan qyl ótpegen óz dostaryna, al Lәila bolsa, ózining talaydan beri kezdesip jýrgen jigitine «kýtpegen jerden» jala jabuy maqsatynda әli mektep bitirip ýlgermegen jas balalargha «ózge adamdarmen» qanshalyqty qysym kórsetilgeni aitpasa da týsinikti. Mening úlyma jәne Madiyargha әu basta kýdikti dep tanylghan balalardyng kýdikti degen mәrtebesin tek kuәger mәrtebesine auystyru jolynda qasaqana ózgertilgen týsiniktemeleri neginde ghana aiyp taghyldy. Búl arada qasaqana jala jabu qúny olar ýshin – bostandyq, sonday-aq qylmystyq is boyynsha olargha eshqanday aiyp taghylmau kerektigi. Búl jaghday az bolghanday, Sovetov Miras osy týsiniktemelerden keyin sol uaqytta әke-sheshesimen birge týsiniksiz jghdayda auyldan kóship ketti. Múnday jaghdaydy sәl biraz uaqyttan song Bókeyhanov ta qaytalady. Yaghni, basqa mektepke auysyp ketti. Sot mәjilisi barysynda negizgi kuәler óz jauaptaryn qayta-qayta auystyryp otyrdy. Eger, olar bir oqighany kórgen bolsa, onda óz jauaptarynda Miras pen Madiyardyng Qoyshybaevtyng әli tiri kezinen bastap, ong jaghynda kim, sol jaghynda kim kele jatqanyn, sonymen qatar ólgen balanyn denesin ózen jaghasyna kim qalay әkelip tastaghynyna deyin qarama-qayshylyqtar boluy mýmkin be? Bókeyhanov pen Sovetovtyng jauaptary bir-birimen týbegeyli sәikespeydi. Sonda búl jaghday sot pen prokurorgha olardyn osy jauaptarynyng shyndyghyna kýmәn keltiruge basty negiz emes pe? Sot qalaysha qysym kórsetu arqyly alynghan jauaptardy Sovethan Miras pen Jetpisbaev Madiyardyng kinәlәrin dәleldeytin jauap retinde qabyldaydy? Qysym kórsetilgenin bizding balalar ghana emes, sonday-aq Amangeldi Oljas ta rastady. Ol sot mәjilisinde ózine polisiya qyzmetkerlerining kýnәni óz moynyna al dep talap qoyghandaryn jәne qysym kórsetkenderi sebebinen birneshe ret jauaptaryn ózgertkenin aitqan.  Ángime óz qauipsizdiging men bostandyghyng jayly bolghan jaghdayda, adam balasy Rim papasyna da jala jabugha dayyn. Negizgi kuәger bolyp atalghan Sovetov Mirasqa da qysym kórsetilgenin beynejazba rastaydy, onda tergeushi A.Aqtanov oghan óltirushi retinde Jetpisbaev Madiyardy kórset dep mәjbýrlegenin kórsetken. Kuәler K.Kochetkov jәne M.Jiyembekovtyng jauaptary bir ghana emes, birneshe qayshylyqtargha toly.  Olar sol týni aiqaylar men dóreki sózder estigen. Ekinshi sot otyrysynda Kochetkov ózining qorghaushysymen kelip, «Miras ne nado» degen sózderdi estidim dep sol jerde ózining jauaptaryn ózgertedi, al Jiyembekov bolsa osy sózderdi estigen emespin deydi. Kýәgerler boljaldy qylmys ornynan  (ózen jaghasy) 600-800 metr ara qashyqtyqta bolghan. Osynday ara qashyqtyqta jәne spirttik ishimdik ishken jaghdayda qanday da bir dauysty estui mýmkin be? Olardyng aitqan sózderi boyynsha olar aiqay estilgen jaqqa qaray barghan, biraq eshkimdi kórmegen. Sonymen qatar barlyq kuәgerlerdin jauaptary boyynsha balalar (5 adam) Kazachie auylynan 22 saghat 40 minutta  Gerasimovka auylyna bet aldy. Jol uaqyty 15 minut. Kochetkov jәne Jiyembekov aiqaylaghan dauysty 23 saghat 45 minutta estigen bolsa, ózderining bergen jauaptary boyynsha sonda bir saghat boyy balalar qayda bolghan? Mening úlym 23 saghat 15 minutte ýige oraldy, al aiqaylar jarty saghattan keyin bolghan. Tergeu men sot osy derekke mәn bermey kóz júma qarady.

Tergeu, isti mening úlyma qarsy qoldan jasau әreketinde qylmys jasalghan týni mening úlymmen Qoyshybaev ayaq kiyimderin auystyryp aldy degenge deyin bardy, biraq ol fizikalyq týrde mýmkin emes, óitkeni, Mirastyng ayaq ólshemi 39, al Qoyshybaevtiki 42-43. Búl jaghdaydy sot mәjilisinde Bekbolattyng ata-anasy da rastady.  Qylmys bolghan jerde mening úlymnyng ayaq izderi tabylghan joq. Kuәgerler Tólegen men Meyir Abdinovtardyng jauaptary bir-birine qarama-qayshy boldy.

Tergeu men sot bir jaqty jýrgizildi. Biz jabyq esikterdi qaqtyq, alayda, bizdi eshkim estimedi. Tergeu barysynda jiberilgen barlyq zang búzushylyqtargha prokuratura kóz júmbaydy dep oiladyq, degenmen  olay bolmay shyqty. Bar ýmitimiz sotta, olardyng isti әdil qarauynda boldy.  Sottar osymen ainalysu kerek qoy. Men sot mәjilisinde osy istegi óte kóp qayshylyqtar men kelispeushilikter boyynsha talqylaular bolady dep oiladym. Biraq, talqylaular bolghan joq. ShQO mamandyrylghan audanaralyq sotynyng sudiyasy Serikbaev Daulet 2013 jyldyng 26 tamyzynda QR-nyng QK 96-baby, 2-tarmaghy, «d, j, o» tarmaqshalary boyynsha 12 jyl bas bostandyghynan aiyrugha ýkim shyghardy. Eng ókinishtisi, balalarymyz múndaydy istemese de osynday auyr aiyp taghyldy. Ol kinәli emes, ol osyny istegen joq qoy!!! Biz barlyq mýmkin instansiyalargha shaghym jazdyq. Biz oblystyq sotqa appelyasiyalyq shaghym jazdyq. 2013 jylghy 6 qarashada ótken sot mәjilisinde sudiya T.Daniyarov sot ýkimin ózgerissiz qaldyrdy. Barlyq instansiyalarda birdey syrghytpa jauap bolyp, qayta basyp shygharylghan aiyptau qorytyndysy aldymyzdan shyqty. Úiymdastyrylmaghan, sauatsyz jýrgizilgen tergeu amaldarynyng nәtiyjesinde, qylmys jasaghan adam anyqtalmady. Al mening úlymdy ayausyz, salqynqandylyqpen barlyq zandargha qaramastan sottady. Tergeu barysynda jiberilgen órelkel qatelikter qaytadan qaralmady. Oghan dәlel retinde kuәgerlerdin  qarama qayshy jauaptaryn, qylmys isteuding barlyq jaghdaylaryn dәldikpen anyqtaytyn sauatty kriminaldyq júmystardyng joqtyghyn aitugha bolady. Shamasy, tergeu organdary naghyz qylmyskerdi tapqannan góri kәmeletke tolmaghan, qorghansyz jas balalargha qylmysty audaryp, isti tezirek jabugha asyqqandary kórinip túr. Tergeushiler men sudiyalar qanday maqsatty kózdep jәne ne bolyp jatqanyn men týsinbeymin. Men sot tóreligining basty maqsaty – shyndyq ornatu bolyp tabylatyna әrqashan senimdi boldym. Al, bizding jaghdayda kerisinshe basty maqsat – әdemi qúrastyrylghan, qalyng jәne kólemdi ýkim shygharu bolyp shyqty. Kimge baylanysty bolsa da... Mening tergeushige, sotqa jәne prokurorgha: «Ózinizding zansyz, ayausyz beykýnә adamdy sottaghanynyzdy bile túra,  týnde dym bolmaghanday úiyqtar aldynda  jәne tanerteng úiqydan oyanghanda Siz qanday sezimde bolasyz, әlde sizding jeke basynyzdyng qauipsizdigi manyzdy bolghany ma?» degen saual qoyghym keledi.

Men búqaralyq aqparat qúraldaryn jәne ghalamtor sayttaryn osy mening ótinish hatymdy, yaghny mening balama qatysty osy súmdyq әdiletsiz jaghdaydy barlyq halyqqa jariya etulerinizdi súraymyn. Múnday jaghday  әrkimning de basynda boluy mýmkin ekenine endi kózimiz jetti. Bizdi eshkim estimeydi. Qayda baryp, ne isteuge bolady? Mening songhy ýmitim sizderde, kómektesinizdershi! Shyndyqqa qol jetkizuge jәne әdildikti ornatugha kómektesinizder!

Ýkimdi oqylghannan keyin mening balamnyng Qoyshybaev Bekbolattyng әkesine jalghyz ghana aitqany: «Agha, men kinәli emespin!» degen sózi.

 

Qúrmetpen jәne әdildikke degen ýmitpen Yryskeldi Kabdoldina.

1 jeltoqsan 2013.

Abai.kz

0 pikir