Ishki sayasatyn qaydam, syrtqy sayasat jýrgizude Jana Qazaqstan shyn mәninde jana, búryn-sondy bola qoymaghan janalyqtargha jol ashyp jatqan synayly.

Áriyne, Qytay men Resey sekildi eki alpauyt kórshining yqpalynan shygha qoymadyq (tayau arada onyng mýmkindigi de bola qoymas), alayda kezinde Nazarbaev jariyalap, tolyqqandy jýzege asyra almay ketken kópvektorlyq diplomatiyada auyz toltyryp aita alatyn bastamalar boy kórsete bastaghanyn moyyndauymyz kerek.

Sonyng bir kórinisi – preziydent Toqaevtyng Singapurgha jasaghan resmy sapary.

Óz basym búl sapardyng tórt ereksheligin atar edim.

Birinshiden, әlem arhiytekturasy týbegeyli qayta qaralyp, halyqaralyq qatynastar tektonikalyq ózgeristerge úshyrap, dýniyejýzilik sayasattyng dәstýrli ortalyqtarynyng yqpaly men arasalmaghy  san qúbylyp jatqan qazirgi kezende Qazaqstan Ontýstik-Shyghys Aziyany qayta ashqanday, onyng әlәueti men mýmkindikterin janasha úghyna bastaghanday.

Shynymen de kýni keshe әlemdik sayasattyng periyferiyasy sanalyp kelgen osy aimaqtyng dausy ózderimen qatarlas elderden góri qattyraq shygha bastady. Ontýstik-Shyghys Aziya memleketterining Assosiasiyasy (OShAMA) әlemde bedeldi kýshke ainalghany taghy bar. Eng bastysy – OShAMA elderi ekonomikalyq bәigede oza shauyp keledi. Songhy kezde qol jetkizgen ekonomikalyq damu kórsetkishteri kóz qyzygharlyqtay kóp-kórim.

Solardyng kóshbasylarynyng biri, sózsiz, Singapur.

Ekinshiden, sapar barysynda oqyghan 46-shy Singapur leksiyasynda preziydent Singapurdyng negizin qalaushy Ly Kuan Yuding kóregen kóshbasshylyghymen jýrgizilgen eldegi әigili ekonomikalyq ózgerister, shyn mәninde, memleketting irgesin nyghaytudyng jәne ekonomikalyq ósimge qol jetkizuding jarqyn ýlgisine ainalghanyn aita kelip, ózi qolgha alyp jatqan «Ádiletti Qazaqstan» iydeyasy Singapur premier-ministr Lourens Vong múryndyq bolyp otyrghan «Algha, Singapur!» baghdarlamasymen úqsas әri sabaqtas ekenin erekshe atap ótti.

Singapurdyng ekonomikalyq órleuining negizgi ústyndary barshagha ayan. Qysqasha aitsaq, olar – investisiya tartu, jemqorlyqpen kýres, zandardyng qataldyghy әri olardyng sózsiz oryndaluy, túraqty sayasy jýie aldynghy qatarly bilim beru jýiesi.

Áriyne, Jana Qazaqstanda da osy baghyttar basymdyq retinde jariyalanyp otyr. Ókinishke oray, bastamanyng bәri birdey bayandy bop jatqan joq. Irkilister, sonyng ishinde eskini ansaushy әri biylikting kez kelgen bastamasyna jany qas kertartpa kýshterding qarsylyghy barshylyq. «Kósh jýre týzeler» deymiz osyndayda.

Ýshinshiden, syrtqy sayasat zany solay: kez kelgen uaghdalastyqtyng artynda ne taza ekonomikalyq mýddening ne geosayasy qyzyghushylyqtyng qúlaghy qalqiyp túratyny belgili. Tegin irimshik tek qaqpanda bolady emes pe?

OShAMA elderi, sonyng ishinde sóz bolyp otyrghan Singapur bizge ózining geosayasy ambisiyasyn tana qoymaydy. Jerimizge de kóz alartpaydy, óitkeni Qytay men Resey sekildi bizben ortaq shekarasy joq. Onday әriptesten ainalmaysyng ba?!

Tórtinshiden, Singapur da, ayaqqa túryp kele jatqan OShAMA elderining de Qazaqstangha, qala berdi, bizding Ortalyq Aziya aimaghyna qatysty óz degenderi men dittigenderi de joq emes. Búl faktordy biz ontayly әri óz paydamyzdy kózdep, paydalanuymyz kerek dep oilaymyn. Mәselen, Singapurdyng ashyq ta jemqorlyqtan ada investisiyalary men ozyq tehnologiyalarynyng ózi ne túrady?! Singapur premier-ministri Lourens Vongtyng Qazaqstangha óz elin OShAMA úiymyna «geyt» retinde úsynuy da kóp nәrseni anghartyp, kóp nәrsege jol ashsa kerek.

Sózding shyny boluy ýshin sapar barysynda oryn alghan «әttegen-aylardy» da atamasaq bolmas.

Birinshiden, eki jaq qol qoyghan qújattar negizinen memorandumdar, yaghny naqty qarjy kólemi ne merzim taygha tanba basqanday anyqtalghan kelisim-sharttar emes, belgili bir saladaghy yntymaqtastyqqa degen niyet bildiru ghana. Búl degeniniz sapar jóndi әzirlenbegen, bir qaynauy ishinde boldy degen sóz.

Ekinshiden, búl joly da bizding basty «kózirimiz» múnay bop shyqty. Oghan qosa, biz Singapurgha metall, mys, ferroqospalar, uran, óndelmegen (!) myrysh pen alluminiy, tabighy gaz eksporttaydy ekenbiz. Qazba baylyghy bolmasa, Qazaqstangha eshkim qúda týspeytin eski Qazaqstannyng ýrdisi әli de jalghasuda. Ol jaghy óte-móte ókinishti-aq.

Týiin: Taqyryptan asynqyrap ketip, Toqaevtyng sapar barysynda aitqan myna sózin keltirgim keledi: «Qazaqstannyng zandy qúqyqtary men maqsatyn qorghau isinde tartynyp qalmaymyz, elimizding basty mýddesin qúrban etuge eshqashan jol bermeymiz. Keyde bizding ústanymymyzgha kýmәnmen qaraydy, beytaraptyghymyz ýshin synaydy. Biraq múny óz kózqarasy, senimi joq dep qabyldamaghan jón. Kerisinshe, ony qaqtyghys pen mәjbýrlikting ornyna sanaly týrde diplomatiya men dialogty tandau dep týsingen abzal. Búl tandau – territoriyalyq daulardan bastap iydeologiyalyq qaqtyghystargha deyingi týrli qayshylyqtardy enseruge septigimizdi tiygizuge mýmkindik beretin bizding myqty qyrymyz».

Búl tezisti óz basym «qyzym saghan aitam, kelinim sen tynda» degen astary bar osy sóz bizding jerimizge kóz alartqandargha da, biylikti «Mәskeu men Pekinning aitqanynan shygha almay jýr» dep synap jýrgen óz ishimizdegi әsire patriottargha da qaratyp aitylghan sóz bolar dep qabyldadym.

Tek osynday sózder naqty isterge úlasa bergey.

Ámirjan Qosan

Abai.kz