Abay ózining otyz segizinshi sózinde ghibadat týrlerin atap, olardyng ishki mәnin týsindirip, ghibadatty qalay dúrys jasau keregin týsindiredi.

Kópshilik músylman namaz kezindegi rәsimderding mәnin týsinbey jasaydy. Múnday әreket ruhany amaldy dýniyelikke ainaldyryp, ghibadattyng nәtiyjesin tómendetedi. Ghibadat imandy bekitu ýshin jasalghanda adam Allagha jaqynday týsedi, al kerisinshe bolghanda, alystap, dýnie yqpalyna týsui mýmkin. Sondyqtan, hakim Abay namazdyng ne ekenin týsindirip, ony dúrys jasaudyng amaldaryn beredi.

Ey, isharattan habarsyzdar, qara! Búl ghibadattan bir ýlkeni -- namaz, ol namazdan әueli taharat (tazalyq) almaq, onan song namazgha shúrugh (kirisu) qylmaq, ol taharattyng aldy istinja (juynu) edi.

Osylay, sózin namazgha qúlqynsyzdargha «Ey, isharattan habarsyzdar, qara!» dep bastap, namazdyng ghibadattyng bir ýlkeni ekenin bildirip, oghan múqiyat qaraugha ýndegendey bolady. Ghibadat tazalyqtan bastalady. Ruhany jolda ishki jәne syrtqy tazalyqtyng manyzy óte zor. Tazalyq bolmaghan jerde nadandyq basyp, ruhany qasiyet bolmaydy. Abay әri qaray búl tazalyqqa qalay jetu kerek ekenin jazady.

Múny bir berik oilap túr. Ayaghy eki ayaqqa mәsihpenen (mәsining ýstinen suly qolmen sýrtu) bitushi edi, búlar hәmmasy, bolmasa kóbi isharat (belgi) edi.

Istinjada k...inizdi juasyz, sizding k...inizding eshkimge keregi joq edi. Onymen sezimdi tazalyqqa iyirgendigindi kәmil yhlasyndy kórsetip, ishimning saflyghynyng (tazalyghyn) sonynda halyq kórer, syrtymdy da pәk etemin hәm kózge kórinbeytin aghzalarymdy da pәk etemin, búl pәktikting ýstinde Allagha dúgha aitamyn dep әzirlenesiz.

Endi namazdyng aty - salauat, dúgha maghynasynda degen.

Ayaqta, moyynda bolghan mәshlar - ol jumaq emes, ózderi de juuly dep kórsetken isharaty.

Dene tazalyghy oy tazalyghynan bastalady. Áueli niyetti týzep, oidy tazartu kerek. Ol ýshin sabyrlyqpen oidy Allagha baghyttap, Onyng shapaghatyn tileu kerek. Sol kezde niyet Allanyng Núrymen baylanysyp, jýrek, oy óris tazaryp, ruhtana bastaydy. Sonan keyin, tazarghan oimen tәndi tazartady. Tәndi tazartu mәsihpen isharat (dene qimylymen jasalatyn týrli belgiler) jasalady. Isharat degenimiz -- oidy dene qimylymen jetkizetin әreketter. Isharat tәnmen jasalmaghan әreketti oimen jasaudy, ne bolmasa, onyng nәtiyjesin bildiredi. Yaghni, oy arqyly nәzik dengeyde jasalady. Juynu barysyndaghy isharattar tәndi nәzik dengeyde tazartyp, adam namazgha kirisuge dayyn bolady. Osylay syrtqy tazalyqqa jetip, namazgha, yaghny ghibadatqa, kirisuge bolady.  Jasalghan amaldyng barlyghy ruhtanyp, ghibadat ruhany әreketke ainalady. Býkil әreketti isharat arqyly Allagha baghyshtap, osynday jolmen tipti býkil ómirdi ghibadatqa ainaldyrugha bolady. Al namaz osynday joghary dengeyge jetuge arnalghandyqtan, ol ghibadattyng bir ýlkeni bolyp tabylady.

Namazdan әueli qúlaq qaqtynyz - eger Alla taghalany jogharyda dep, mәkәn isfat (Jogharyda Allanyng mekenin bar dep qabyldau)  etpeseng de, begirek sozu әdepsiz bolyp, kýnә dariyasyna    gharyq (batu) boldym, yaghny dýnie әuesine gharyq qylmay qolymnan tart, yaghny qútylarlyq  jәrdemderining isharaty.

Onan song qiyamda (namaz oqyghanda týregep túru) túryp qol baghlamaq - qúl qoja aldynda túrmaq - búqara patsha aldynda túrghannan artyq Allanyng qadirligine (qúdyrettiligine) ózining ghajizdyghyna (әlsizdigin) ykrarynyng (moyyndauynyn) beriktigin kórsetken isharaty.

Qybylagha qaramaq - әriyne, Qúday taghalagha eshbir oryn mýmkin emes bolsa da, ziratyn (qajylyqqa baru) paryz etken oryngha jýzin qaratyp, sondaghy dúghaday qabyldyqqa jaqyn bolar ma eken degen isharaty.

Abay osylay namaz oqudyng ózi әueli niyetti týzetu arqyly oimen    jasalatyn isharat týrleri ekenin kórsetedi. Qúlaq qaghu neni bildiredi? Múnyng manyzy óte ýlken. Jer betindegi adam pende. Ol ózining pendeshiligimen joghary әlemdegi Allany úmytyp, dýnie tirshiligimen jýrgenin moyyndap, endi Alladan qolynan tartyp dýniyening әuesinen qútylugha jәrdem ótinedi. Týregep túryp qol qusyryp, búqaranyng patshanyng aldynda túrghanynan artyq Allanyng qúdyrettiligining aldynda ózining әlsizdigin moyyndau isharatyn kórsetedi. Búl sәtte oy Allanyng mekeni jayynda, onyng qasiyetteri tәrizdi basqa da sharighat qúndylyqtaryna shoghyrlanuy kerek. Sonda ghana kónildi Allagha tolyq baghyttap, jandy ruhany bolmyspen baylanystyrugha mýmkindik tuady. Osylay namaz uaqytynda tәn men oi, jәne jan ghibadat jasaugha tolyq shoghyrlanady.

Onan song qira әt (oqu), yaghny surahy fatiha (qúrannyng birinshi sýresi) oqisyn, múnda biraq sóz úzarady. Ol fatiha sýresining maghynalarynda kóp syr bar.

Ruqýgh (namaz oqyghanda tizege qol qoyyp enken) bas úrmaq - aldynda qúda hazirge úqsas, ol da isharat.

Sәjdeler (mandayyn jerge tiygizu) - әueli jerden jaralghanyna yqyrary, ekinshisi - jәne jerge qaytpaghyna yqyrary, bas kótermek jәne tirilip, súrau bermegine yqyrarynyng isharaty.

Qaghadat ul-ahir (namaz biterde songhy otyru) - dúghanyng aqyrynda Allagha tahiyat (qúttyqtau), odan tәshәhhud (songhy sózdi aitu), odan salauat, payghambarymyz sallallahu ghalayhy uәssәllәmge aitpaq ýshin eng aqyrghy sәlemmenen tauysasyz, yaghny Alla taghaladan ne tilep dúgha qyldynyz. Ol dúgha qazinasy kýlli músylmandardy ortaqtastyryp, olargha da sәlәmәtshilik tilep hәm rahmet tilep bitiresiz.

Jә, búl sózden ne ghibrәtlendik?

Osylay namaz uaqytynda islam qaghidalary oigha alynyp, tәnmen isharat jasalyp, Allanyng aldynda qúlshylyq jasalady. Ol ýshin bas iyip, tolyq baghynyshty isharatyn jasaumen taqualyqty kórsetu kerek. Basty jerge tiygizip, jerden jaralghanyn, ólgen song jerge qaytpaghyn jәne basty kóterip, qaytadan tirilip, súrau bermegin moyyndaytyn isharattar jasau kerek. Namazdyng sonynda jasalghan ghibadatty Allanyng qabyldauyn, bizdi Ózining Shapaghat Núry ayasynda ústap, jasaghan ghibadatymyzdyng shapaghatyn basqa jan iyelerine, jәne payghambarlargha  baghyshtap, kýlli músylmandardyng birligin, saulyghyn tilep, Alladan rahmet tileymiz. Abaydyng búl ghibratty sózderi býkil islam dinining manyzyn, jәne onyng nәtiyjeli bolu sharttaryn kórsetedi. Sondyqtan, mәselening ýlken manyzyn kórsetkendey «Jә, búl sózden ne ghibrәtlendik?» dep ayaqtaydy.

Hakim Abaydyng búl taghylymynan onyng býkil islam qauymyna, tipti, býkil adamzatqa ruhany ústaz bola bilgenin kóremiz.

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog

Abai.kz