Populyasiyalyq genetika men tarihy zertteuler qazaq shejiresining shyndyqqa sәikesetinin rastaydy. Búl turaly qazaqstandyq tarihshy jәne jazushy Radik Temirghaliyev Qalam Global kóptúghyrly ghylymiy-bilimy jobasy Óskemen qalasynda úiymdastyrghan «Qazaq rularynyng tarihy» dәrisi barysynda mәlimdedi.

Tarihshynyng aituynsha, osyghan deyin kóptegen zertteushi, onyng ishinde KSRO jәne Batys ghalymdary da bar, feodal biylik jalghan shejire men iydeologiya jasap otyrghan degen pikir aitqan. Újymdy biriktiru ýshin sayasy maqsattargha jetu jolynda el basyndaghylar qol astyndaghy toptardy bir-birine tuysqan dep jariyalaghan. «Biz de osy ústanymda boldyq, múnday enbekterdi oqyghan kezde, olardy ras dep qabyldadym, osynday dәrejedegi bedeldi túlghalar solay dep aitsa, oidan әldene shygharu qajet emestey kórinetin», – deydi ghalym.

Alayda songhy jyldary populyasiyalyq genetika búl pikirding shyndyqqa say emestigin kórsetipti.

«Qazaqstandyq entuziastar men belsendilerding arqasynda bizding elde óte kóp adam zertteldi, olardyng DNQ-sy qabyldandy. Búl DNQ zerttelip, qazaq últynyng negizgi gaplotoptary belgilendi», – deydi Radik Temirghaliyev.

Onyng sózine qaraghanda, qazaq shejireleri búl zertteu barysynda ghalymdargha búrynghydan qalghan sóz ben genetikany salystyryp kórude ýlken kómegin tiygizgen eken.

«Qanday da bir qazaq ruy birneshe tarmaqtan túrady. Ghalymdar әr tarmaq ókilderining DNQ-syn alyp, tekserip, olardyn, yaghny tarmaqtardyng bәri salystyrmaly týrde jaqyn uaqytta, shamamen XVI-XV ghasyrlarda ómir sýrgen bir adamnan taraghanyn anyqtady. Týptep kelgende, qazaq rulary men taypalarynyng kópshiligi qan-tuystyq negizde qalyptasqany belgili boldy. Qazaq shejireleri ras aitady», – deydi Qalam Global avtory jәne dәriskeri.

Zertteuler kóptegen rudyng «basqa jaqta payda boldy, biraq sayasy sebepterge baylanysty qazaq últynyng qúramyna sinip ketti» degenge sayatyn boljamdardyng da ótirik ekenin aighaqtaydy: «Týrli sóz bar, mysaly, adaylardyng alshyngha qatysy joq, olar – daylardyng úrpaghy eken deydi nemese berishter burchevichterden taraghan-mys, yaky sherkeshterding qapqazdyq cherkesterge qatysy bar dep ataydy. Shyn mәninde, búl rulardyng әrqaysysy kórshiles jatqan qazaq rularymen tuysady jәne onyng bәri týbinde bir adamnan taraghan boluy әbden mýmkin. Qazaq shejiresi de dәl osyny rastaydy. Alayda kóp uaqyt boyy shejirege mәn berilmey keldi, ony shaldar oidan shygharghan ertegi dep qabyldady».

Degenmen, key rudyng jaghdayy bólekteu eken.

«Mysaly, naymandarda ne qypshaqtarda birynghay, bәrine ortaq gaplotop joq, olardyng qúramy týrli gaplotoptan túrady. Sebebi búl taypalar ru emes, halyq bolghan, kezinde óz memleketin qúrghan. Jәne múnday halyqtargha týrli ru kirgen. Qazirgi qazaqtardaghy naymandar ne qypshaqtar – sol ejelgi halyqtardyng bir bólshegi», – deydi Radik Temirghaliyev.

Qalam Global dәrisi barysynda ghalym búdan bólek qazaq rularyn zertteytin ghylymnyng qalyptasu tarihy, kóshpendilerding rulyq-taypalyq qúramynyng týri, qazaq qoghamynyng týrli toptarynyng ózara qatynasy, sonymen qatar qyrma, yaghny qazaq rularyna kirgen ózge últ ókilderi turaly aityp berdi.

Anyqtamalyq aqparat:

Radik Temirghaliyev – belgili qazaqstandyq tarihshy, jazushy, «Qazaq tarihy qoghamy» birlestigining diyrektory. «Aq Orda. Qazaq handyghynyng tarihy», «Songhy batyrlar dәuiri», «Qazaqtar men Resey», «Qazaqtar. Ata joly» sekildi tanymal kitaptardyng avtory. Onyng jaqynda shyqqan «Tamgha. Qazaq rularynyng tarihy» atty enbegi naghyz bestsellerge ainaldy.

Avtordyng zertteuleri Qazaq handyghynyng qalyptasu jolyndaghy týrli kezendi, jekelegen rulardyng tarihyn, olardyng qoghamnyng biriguindegi atqarghan rólin qamtidy. Sonymen qatar elding taghdyryn ghasyrlargha anyqtap bergen sheshimderding qabyldanuyna yqpal etken kórnekti túlghalar men eleuli oqighalardyng manyzyn zertteydi.

Qalam Global – әlem tarihy men mәdeniyetine Qazaqstan men Ortalyq Aziya elderining kózimen qaraytyn mulitiymediyalyq jana joba. Jobagha Qazaqstan, AQSh, Kanada, Úlybritaniya jәne Reseyden kelgen halyqaralyq zertteushiler toby qatysady. Qalam jobasy qazaq, orys jәne aghylshyn tilderinde jaryq kóredi.

Dimash Ziyadiyn

Abai.kz