Júma, 19 Shilde 2024
Abay.tv 3267 1 pikir 19 Mausym, 2024 saghat 16:53

Tayyr Belgibaydyng enbegin kókpargha saludy qon kerek!

Kollaj: Abai.kz

Qytay qazaqtary arasyna keninen taralghan «Salkýren» atty ýsh kýy bar. Birinshisi, halyq kýii – «Dayynkólding tolqyny» («Dayynkól» syrtqy Monghol qazaqtary qonystanghan Bayan-ólgey aimaghy ónirdegi kólding aty).

Búl kýy Shynjang qazaqtary arasynda «halyq kýii» atalyp keng taraghan. Kýiding avtory әligedeyin belgisiz. Qytaydaghy aty shuly Mәdeniyet tónkerisining songhy mezgilinde Ile qazaq avtonomiyaly oblysy, Altay aimaqtyq Án-by ýiirmesining orkestri búl kýiding búrynghy atyn ózgertip «Ýlingir tolqyny» (Ýlingir – Altay aimaghy Buryltoghay audanyndaghy Balyqty kóli) dep atyn ózgertip radiogha bergen. Búl kýy әligedeyin osylay әue tolqynynda shertilip jýrgen kórinedi. Ekinshisi, býkil Shyghys Týrkistan ónirine belgili bolghan kýishi – Razdyqtyng «Salkýren» kýii. Búl kýidi Razdyqtyng tumasy, nemere inisi, belgili kýishi Uәly Beken jetkizgen. Al, ýshinshisi, belgili kýishi, kompozitor Tayyr Belgibayúly 1954 jyly shygharghan «Salkýren» kýii. Búl kýy kezinde Qytayda jýrgizilgen solaqay sayasattyng kesirinen enesinen jerigen qúlynday bolyp, el arasynda «halyq kýii» atanyp ketken kórinedi.

«Tayyr Belgibaydyng «Salkýren» kýii ózine tolyq qaytaryluy kerek!» degen myna maqalanyng avtory, kýishi, kompozitor, ónertanushy Dolda Keneshúly. Maqala avtory D.Keneshúly halyq kýii atanyp ketken «Salkýren» kýiining avtory – Tayyr Belgibeyúly ekenin naqtyly, búltarmas faktilermen dәleldegen. Endigi tóreligin patsha kónildi oqyrmangha qaldyrdyq.

Tayyrdyng «Salkýren» kýiine alghash arasha týsken aqyn, jurnalist S.Saduaqqasúly. 

Belgili aqyn, jurnalist Sәly Saduaqasúly 1973 jyly Mәdeniyet tónkerisi mezgilinde jabylyp qalghan «Shúghyla» jurnalyn qalpyna keltiru ýshin әr aimaqtaghy avtorlarmen kezdesu maqsatynda qasynda marqúm Orazqan Adasbayúly, taghy bir últy sibe azamat bar ýsheui Altaygha barghan saparynda mening ýiimde marqúm qayyn atam Tayyr Belgibeyúlymen kezikken bolatyn. Ángime barysynda Tayyr «Salkýren» kýiin 1954 jyly «Qasen men Jәmila» kino filimin týsirip jatqan mezgilde tapsyryspen shygharylghandyghyn, oghan Kәsimbay Qúsayynúly kuәger ekendigin aityp bergen bolatyn.

Keyin Sәly Saduaqasúly estigen derekterge sýiene otyryp, «Salkýren» iyesin tabuy kerek» degen taqyrypta maqala jazyp, ony «Shúghyla» jurnalyna jariyalaghan bolatyn. Sol maqalasynda avtor: «1976 jyly jәne 1980 jyldary Kәsimbay aqsaqalmen eki retki kezdesu orayynda, Tayyr Belgibayúlynyng «Salkýren» kýii turaly súraghanymda Kәsimbay: «Salkýren» Tayyrdyng kýii. Mening aityp otyrghanym myna «Salkýren» dep, osy kýni biz toy-tomalaqtarda «Qarajorgha» atyna telinip jýrgen «Salkýrendi» shertip beregen edi. Ári «men biletin Tayyrdyng «Salkýreni» osy. Al odan basqa taghy bir «Salkýren» bolsa ony bilmedim», – dep kesetip aityp edi» dep jazady. Jәne Kәsimbay aqsaqal 1991 jyly 81 jasynda qaytys boldy. Kәsimbaydyng qaytys boluy baylanysymen «Ile aidyny» jurnaly arnauly aidar ashyp, onyng shygharmashylyq ómirbayany men eleuli enbekterin eske týsirdi. Ári sol aqynnyng «Án-kýii turaly oilar» atty maqalasyn jariyalady.

Kәsimbay sol maqalasynda birtalay shyndyqtyng betin ashypty. Sol qatarda «Salkýren» jayly da lebiz bildirgendigin, atap aitqanda «Salkýren» kýiining 1954 jyldary «Qasen men Jәmila» kino filimin týsirip jatqan kezinde, kina muzykasyn jazushy kompozitor Chehusaydyng tapsyrysy boyynsha jasaghandyghyn fakt-dәlelder keltire otyryp jazyp qaldyrghanyn jariyalaghan bolatyn. Oqyrmangha qajet bolsa maqalany ózi izdep tauyp oqy jatar.

Tayyr Belgibayúly kim bolghan adam?

Al endi men «Salkýren» kýiining avtory Tayyr Belgibayúly turaly qysqasha mәlimet bere ketpekpin. T.Belgibayúly 1921 jyly Shynjan, Ile qazaq avtonomiyaly oblysy, Altay aimaghy, Altay audanynyng Ertis ózeni boyyndaghy «Aqaral» eldimekeninde dýniyege kelgen. Ákesi Belgibay atalas tuys Mamiyle zәngi meshitining imamy bolghan. Tayyr bes jasynda sheshesinen, toghyz jasynda әkeden aiyrylyp, aghasy Júmadil men jengesi Zaghilanyng baghyp, tәrbiyeleuinde bolady. Qolynan dombyra týspeytin Tayyr 15-16 jastargha kelgende tanymal dombyrashygha ainalady.

T.Belgibayúly 1940 jyldary «Aqkót torghay» atty túnysh kýiin shygharady. 1946 jyldan 1948 jylgha deyin «Shyghys Týrkistan uaqyttyq ýkimetinin» Altay aimaqtyq Uәly mekemesinde shabarmandyq (ýkimet shtaty 9-kategoriya) júmysta bolady. 1948 jyldan 1951 jylgha deyin Jemeney audandyq ýkimette qyzmet isteydi. 1951 jyly jana qúrylghan Altay aimaqtyq Oiyn-sauyq ýiirmesine shaqyrylyp, bas dombyrashy bolyp júmys atqarady. Osydan bastap Tayyr búrynghy ótken әigili halyq kýishilerining kýilerin el ishinen jinap, ýirenip, ony óndep retke týsirip, sahnagha shyghara bastaydy. Mysaly, әigili kýishi Beysenbi Dónenbayúlynyng nemeresi Aghzam degen kýishini izdep baryp, janynda jarym ay shamasynda bolyp, Beysenbi kýilerin ýirenedi. Sol ýirengen kýileri ishinen birneshe kenes kýilerining qúrylymyn retke keltirip, túnghysh ret sahnagha kóteredi.

Tayyr turaly Tayyrmen tústas jasaghan belgili kýishi, qart pedagog Baqytqan Taghayúly 1980 jyldar ishinde «Altay ayasy» jurnalyna jariyalaghan «Tayyrdyng ómiri men óneri turaly» degen kólemdi maqalasynda Tayyr tek Beysenbi kýileri ghana emes, «Shaqabay Shalap» atanyp ketken Shalap Saudagerúlynyng «Zәure» kýiining qúrylymyn rettep, tolyqtyryp qazirgi kýige jetkizgen Tayyr ekendigin jәne «Manghayyldyng qara qasqa atynyng shabysyna arnalghan kýilerding bireuin rettep, úzyn jyl kәsiby kórkemóner ýiirmelerining sahnasynda oryndap jýruine sebepker bolghan Tayyr ekendigin, sonymen qatar «Qúroynaq», «Jelmaya», «Kók serke», «Kók tóbet», «Qos basar» kýiining 1-, 2-, 3-shi týrin taghy da basqa kóptegen halyq kýilerin rettep býginge jetkizgen Tayyr ekendigin egjey-tegjeyli týsindirip jazyp qaldyrghan. Jәne Shynjang halyq radiosy tilshilerine osy turaly sóilegen sózderining dybystyq núsqalary da saqtauly. Búlar óz aldyna nedәuir qúngha ie әngimeler. Men tek qysqasha sitat retinde aityp otyrmyn.

Tayyrdyng kelesheginen ýlken ýmit kýtken úiym 1952 jyldan 1953 jyldargha deyin Shynjang ólkelik kadrlar biro mektebining 3-qararynan eki jyl oqytady. 1954 jyly Shynjang qazaqtary ómirinen túnghysh týsirilgen «Qasen men Jәmila» kino filimine shaqyrylyp, filimdegi bas rólderding biri Jaqannyng rólin sәtti somdaghan, Qytay qazaqtarynan shyqqan birinshi buyn kino akterleri qatarynan oryn alady. Ári kino muzykasyn jazushy kompozitory Chehusaydyng talaby boyynsha, qystyrma muzyka retinde, keyin «Salkýren» atanyp ketken kýidi jasap, ózi oryndaydy.

Kino júmysy ayaqtaghannan keyin 1955 jyly Tayyr Ile qazaq avtonomiyaly oblystyq teatrge shaqyrylady. Teatrdyng sol kezdegi dombyrashylary Áshim Dýnshiúly (Áshim 1962 jylgha deyin oblystyq teatrde júmys istegen), Tayyr Belgibayúly, Álipbek Mәlikúly, Bayaqyn Álimbekúly, Mәlik Jýnisúly, qara Múqatay, sary Múqatay, IYgen Kirishbayúly, Dәulet Halyqúly, Túrdyqan Kirishbayqyzy, Núriyash Bolmasqyzy, Kamal Maqayúly (kamal teatrdyng birinshi qol basshysy bolyp, zernetkerlikke shyqqanghadeyin teatrdy basqarghan). Mәlik Shipanúly sol kezderi teatrdyng kәsiptik bólimin basqarghan bolatyn. Solardyng ishinde Tayyr Belgibayúly bas dombyrashy bolyp, Dәulet Halyqúly, IYgen Kirishbayúly, Núriyash Bolmasqyzy, Túrdyqan Kirishbayqyzy qatarly jas dombyrashylargha ústazdyq etken.

Tayyr Almatyda Múhtar Áuezov pen Ahmet Júbanovqa kezdesken

1956 jyly tamyz aiynda Shynjang Án-by ýiirmesining qúramynda Tayyr Belgibayúly, Mәlik Jýnisúly, Dәnesh Raqyshúly, Bayaqyn Álimbekúly, Kamal Shikbayqyzy qatarly ónerpazdar Kenes Odaghynyng orta Aziyadaghy odaqtas bes respubikasynda konserttik saparda bolady. Sapargha shyghar aldynda Tayyrdyng oryndaytyn kýilerin bekittiredi. Onda ózi jasaghan kýilerden bireuin, Qazaqstan kompozitorlarynyng kýilerinen bireuin oryndau kerek degen talap boyynsha «Qasen men Jәmila» kino filimining qystyrma muzykasy retinde jasaghan kýiin oryndaugha tura keledi. Ol kezde ol kýige at qoyylmaghan eken. Tayyr jópeldemede kýiding atyn ne dep qoyaryn bilmey, Qasen mingen attyng týsin menzep «Salkýren» dep qoya salady. Sóitip shetel sahnasynda óz kýii «Salkýren» men Dina Núrpeysovanyng «Ásem qonyr» kýiin oryndaytyn bolyp bekitiledi.

Almaty sahnasynda «Salkýren» men «Ásem qonyr» kýilerin oryndaghanda, kórermen oryndarynan tik túryp shapalaq soghady. Dinanyng úly sahanagha shyghyp Tayyrdyng betinen sýiip, «Sheshemning dәl ózindey oryndadyn», –  dep razylyghyn bildiredi. Jalghasty «Aday», «Tóremúrat» kýilerin oryndap kórermenderdi tang qaldyrady. Ertesi «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde suretimen «Qytaydyng әigili kýishisi, kompozitory Tayyr Belgibayúly» dep tanystyrady. Múhtar Áuezov qabyldap Tayyr men Dәneshke «Qazaqstangha kelinder» dep úsynys jasaydy. Ahmet Jubanov qabyldap Tayyrgha dombyrasyn syigha tartady.

Orta Aziyadaghy gastrolidyq saparyn ayaqtatyp qaytyp kelgennen keyin 1957 jyly ortalyq Beyjinde ótken býkil memlekettik әdebiyet-kórkemónershiler qúryltayyna baryp qatynasyp tóragha Mau Zydúng men orynbasary Liu Shiyaushy qatarly memleket basshylarynyng qabyldauynda bolyp, suretke týsedi.

Shynjangha qaytyp kelgenen keyin avtonomiyaly rayondyq әdebiyet-kórkemónershiler qúryltayy ashylady. Osy qúryltayda Tayyr Belgibayúly Qytay muzykanttar qoghamy Shynjang bólimshe qoghamynyng orynbasar tóraghasyna saylanady. Áygili «Jana shabyt» kýiin osy mezgilderde shygharghan eken.

Tayyr enbekpen týzetu lagerine qalay, nege bardy?

Ile qazaq avtonomiyaly oblystyq teatr sol kezderi qazaq, úighyr, hanzu osy ýsh últqa ortaq teatr bolghandyqtan, ýsh últtyng konsert nómirleri aralas qoyylady eken. Sol jyldardyng bir kýnderi Qúlja qalasynyng «Sqaqbek qúlybynda» konsert qoyylady. Ol kezderi Qúlja qalasynda qazaqatar az bolyp, kórermenderining kóbi úighyr úly eken. Konsertte Tayyr Belgibayúly jeke dombyramen kýy oryndaugha shyqqanda, úighyr kórermenderi ysqyryp, jer tepkilep, «qonqybay qazaq sahnadan týsip ketsin» dep úlar shu bolady. Tayyr yza bolyp ketip ornynan túryp mikrofonmen, «úighyr bolghanynnyng әkesining taq auzyn...» dep sahnadan týsip ketedi.

Ile-shala 1958 jyldan bastalghan «últshylargha, onshyldargha qarsy túru» qozghalysy bastalady da, dayyn fakt Tayyrdy ilip alyp ketedi. «Úighyr últyn boqtaghan, Sәipiydin әpendige til tiygizgen», «Múhtar Áuezov Qazaqstangha shaqyrghan», «Ahmet Jubanov dombyrasyn syigha tartqan» degen fakt-dәlelder arqyly Tayyrdyng últshyldargha, onshyldargha qarsy túru kýresining obktisine ainalady. Tayyrdyng jetistikterine, әsirese ShÚAR Muzykanttar qoghamynyng tóraghalyghyna saylanuyna kóz alartyp jýretin kýndesterining qyshyghan jerine dәl tiyip, úsaq-týiekterge deyin qazbalap kýreske alyp, sonynda enbekpen týzetu alanyna jiberip tynady.

Tayyr keyin әngimesinde, «Meni ózgertuge jibergen kezde asharshylyq bastalyp ketken kez edi. Auyr enbekpen, asharshylyqtan qatty qinaldym. Dalada ketip bara jatqan jylandy ústap alyp, shónkeme qaynatyp etin jep, sorpasyn ishkende mandaymnan ter búrq ete týsetin» dep aityp otyratyn. Áygili «Aq aral» kýiin eldi, jerdi saghynyp jýrgen dәl sol kezderi shyghardym deytin jaryqtyq.

Tayyrdyng «Jorgha jiyren» kýii qalay dýniyege keldi?

Tayyr enbekpen ózgertuge ketken kezderi júbayy men aldy 3-synyp oqityn ýielmeli, sýielmeli tórt balasy asharshylyqtan qatty qinalghandyqtan, Altaydaghy tuystary kelip alyp ketedi. Enbekpen týzetu merzimi bitip qaytyp kelgen Tayyr jazyqsyz qorlaugha úshyraghanyna  ashulanyp teatrdaghy qyzmetin birjolata tastap 1962 jyly ýi-mýlkin mәshiynege basyp, Altay audany Avitan auyly, Qaraterek qystaghynda túratyn aghasynnyng qasyna kelip týsedi. Solshyldyq ýdep túrghan sol bir kezde sayasy dengeyi tómen, nadan qyzyl belsendiler jaghynan partiyagha qarsy bolyp aidalyp kelgen qylmysker retinde qarap, auyr enbekterge jegiledi.

Tәkeng sol bir kezderdi eske alyp bylay dep otyratyn. «Auyr enbekke jegilip tityqtap jýrgen kýnderding birinde, kýregimdi iyghyma salyp, toghan qazugha ketip bara jatyp әtret kensesi aldynda at aghashta baylauly túrghan birneshe ertoqymdy attyng ishinde er túrman әbzeli jaqsy esik pen tórdey jiyren at basyn shúlghyp túr eken. At minip ósken qazaq balasy emespizbe, әlgi atqa qyzyghyp qarap túr edim kenseden bir top adam shygha keldi. Ishinde kommunanyng birinshi partiya hatshysy, qazaq tiline suday jasy egdeleu Uang Iyshan bar eken. Men jýre berip edim, ol meni tany ketip shaqyryp alyp, «Tayyr, sen mening jorgha jiyrenime qyzyghyp túrsyng ba? Qyzyghyp túrghan bolsang minip kósheni bir ainalyp kel», – dep atty kóldeneng tartty. Men kýregimdi tastay salyp atqa mindim de attyng basyn kýre jolgha búryp taqymymdy qysyp qalyp edim, at ala jóneldi. Bir ainalyp qaytyp keldim. «Qanday eken?» –  dedi ol. «Keremet eken!».  «Onday bolsa jiyren jorghagha arynap bir kýy shyghar, endi bir ainalyp kelgende tyndaytyn bolayyn», – dedi. Men maqúldyq berdim. Ákirendep sóileytin әtretting sholaq basshylarynan, tipti top basshylarynan bir auyz jyly sóz estimegen edim. Kommunanyng birinshi hatshysynyng jyly lebizin estip nedәuir kónildenip qaldym. Sol әsermen kóp ailanbay «Jorgha jiyren» kýiin sәtti jasap shyqtym. Biraz kýnder ótkennen keyin Uang hatshy shaqyryp jatyr dep bireu keldi. Men dombyramdy alyp әtret kensesine barsam qasynda kommunanyng basqada kadrlary bar otyr eken. Meni otyrghyzyp, bir stakangha qaynaghan su qúighyzyp aldyma qoyyp, birneshe kýy tartyp berudi súrady. Men dombyramnyng qúlaghyn tenshep alyp, eng aldymen «Uang hatshynyng jorgha jiyreni» degen kýidi oryndap bereyin dep tartqan edim, «Oypyrym-ay, qysqa ghana uaqyt ishinde mynanday obrazdy kýidi qaytip shygharyp qoydyn» dep qatty razy boldy. Janynda otyrghan búryn maghan kóz qiyghynda salmaytyn janday shaptar da keukeulesip ketti.

Kýige qatty razy bolghan Uang hatshy «Sening qyzmetine mening shamam kelmeydi, aldyna kommunanyng bir qora qoyyn salyp beremin, sony baghyp-qaghyp, airan-sýt iship, orayy kelgende sorpa-su iship at ýstinde jýr. Keyingisin keyin kóre jatarmyz» dep qasyndaghy malgha jauapty kadrlardyng birine tabystaydy. Sodan bastap auyr enbekten, baqylaudan qútylyp, erkindikte bir qora qoy baghyp, sýtinen, jýninen paydalanyp, aqsaq-túqsaghyn soyyp sorpa-su iship jaqsy bolyp qaldym» – dep mal baqqanyna yrazy bolyp otyratyn.

Tayyrdyng qoy sonynda 20 jyl jýrip jazghan shygharmalary

Tayyr Belgibayúly sodan bastap 1981 jyly jana qyzmetker retinde Altay audandyq Mәdeniyet ýiine ornalasqangha deyin tabany kýrektey jiyrma jyl qoy baghady. Sol aralyqta «Enbek dumany», «Aqqu», «Mergen», «Qanas tolghauy», «Chanjang tolqyny», «Saygýlik», «Shalqyma», «Saqara sanylaghy», «Aral shattyghy», «Maqpysh» (adam aty), «Kenes», «Toqal búqa» qatarly on neshe kýi, «Qyrman әni», «Enbekshi әni», «Shyrqaydy malshy shattyq әn», «Jasyl alqap», «Sarybúlaq», «Qanasym» qatarly on neshe әn shygharyp, halyq ishine ózi taratady. Keyinirek osy shygharmalarynyng barlyghy radionyng altyn qoryna kirip, jariyalandy.

1973 jyldardan bastap mәdeniyet tónkerisining borany solghyndap, әr kәsip, әr sala aqyryndap qalpyna kele bastady. Qazaq radios da mazmúny taza dep qaraghan әn-kýilerdi dybysqa alyp tarata bastady. Alayda, solshyldyqtan tolyq aryla almaghan jaghdayda halyqtyq әnder men avtorlyq әnderding mәtinderin jana mazmúndarmen qayta jazdyryp oryndatty. Avtorlyq qúqyq degendi qayyryp qoyyp, avtorly әn-kýilerdi qalaghanynsha temesine deyin ózgertip basqalay mәtin jazyp oryndatyp radioda jariyalap jatty. Mәselen, «Ahau kerim» atty halyq әnin «Gúnshandanym» degen әnge ózgertip, «gúnshandanym – atqan tanym» dep oryndap jatty.

Tayyr Belgibayúlynyng 1950 jyldary ishinde oblystyq teatrde jýrgende shygharghan «Jeneshe» degen әnining temesine deyin ózgertip, «Minbing әni» (halyq jasaghy әni) degen teme qoyyp, búrynghy:

«Alma moyyn, aqqu týsti jeneshe,
Myna jigit netken jasyq demeshi.
Siz ósseniz suyn iship Ilenin,
Mening de әkem Ertiste ósken kemeshi», - dep keletin mәtinin:

«Saygýliktey saqaranyng qyrany,
Biz halyqtyng minbiynimiz qyraghy.
Mәiegimiz Mau Zydúnnyng sishany (iydeyasy),
Kónilimizde kýndey jaynap túrady», - dep oryndatyp radiogha jariyalaghan.

Tayyr óz kýilerin, halyq kýilerin jәne basqa da avtorardyng kýilerin oryndap altyn qorgha jazdyrdy

Al, Tayyr Belgibayúly «jaman adam» dep qaralatyndyqtan onyng «Salkýren» atty kýiin Tayyrdyng atynda jariyalauy mýmkin emes edi. Sol sebepti «Halyq kýii» dep orkestrge týsirip radiogha bergen edi. Sóitip Tayyrdyng kýii ekeninen tolyq habary joq tyndarmandargha «halyq kýii» bolyp tanylyp ketken sebebi sol edi.

1982 jyly Ortalyq halyq radio stansiyasy Shynjannan Tayyr Belgibayúly, Kamal Maqayúly, Dәulet Halyqúly, Qizat Seytqazyúly tórteuin Beyjinge shaqyryp әkelip, olardyng óz tuyndysyn jәne olar biletin halyq kýilerimen basqada avtordyng kýilerin dybysqa alu júmysyn bastaydy. Dәl sol mezette mening kәsiptesim Qabylaldy Abdollaúly ekeuimiz Beyjinde óz kәsipterimizden bir jyldyq bilim tolyqtyru oquynda jatqan kezimiz edi. Radio stasiyasynyng basshylary Qabylaldy ekeuimzge sender osy kәsipting mamanysyndar ghoy, osy júmys ayaqtaghansha osy kisilermen birge bolyp, oryndaytyn kýilerining tizimin jasau, kýilerding tarihyn jazu, kezegimen studiyagha ertip aparyp audarmashylyq isteu, kýndelikti tamaqtanu, auyrsa emdetu t.b. júmystaryna kómektesuge úsynys jasady. Biz múghalimderimizge týsindirip aityp, rúqsat alyp, júmys ayaqtaghansha birga boldyq. Tayyr Belgibayúlynyng kezegi kelgende men aparyp túrdym. Oryndaytyn kýilerining atyn ózderi jariyalap oryndaytyn. Bir kezegi kelgende Tayyr óz kýilerinen birneshe kýy oryndady. Sonyng ishinde «Salkýren» kýii de bar edi. Óz tuyndy kýiim «Salkýren» dep oryndady.

Kýishi Kamal Maqayúly, kýishi Dәulet Halyqúly jәne Dolda Keneshúly.
(1982 jyly. Beyjin).

Dәl sol Beyjinge baryp jatqan kezde, Dәulet Halyqúly ústazy Tayyrgha «Kamal Maqayúly qúrastyrghan «Áshimning kýileri» degen jinaqqa sizding «Salkýren» kýiinizdi, Áshim oryndaghan halyq kýileri qataryna kirgizip qoyypty» dep aitqan bolatyn. Kitap 1970 jyldardyng sonyn ala Qúljada shyqqandyqtan odan Tayyrdyng habara joq bolatyn.

Bir kýni keshte qonaqýide bәrimiz birge otyrghanda Tayyr: «Salkýren» kýiining avtory men ekenimdi tolyq bilushi eding ghoy. Qalaysha Áshimning kýy jinaghyna Áshim oryndaghan halyq kýileri qataryna qosyp jibergensin?» dep Kamalgha tótesinen súraq qoydy. Kamal Maqayúly aghamyz qatty úyalyp ketti. Az ýnsizdikten song «Keshiriniz, Tәke! Bir kezderi sonday bir aghattyqtar kóp boldy ghoy» – dep keshirim súraghan edi.

Tayyr sol joly óz tuyndy kýileri, halyq kýileri jәne avtorly kýiler bolyp, jiyny eluge tarta kýy oryndap altyn qorgha qaldyrdy.

Dәl sol mezette Tayyrdyng jiyrma jyl qoy sonynda kýtimsiz jýrip shaldyqqan tynys joly nauqasynyng asqynyp shegine jetken mezgili edi. Onyng ýstine Beyjinning ystyq dymqyl auasy nauqasyn qatty qozdyryp, kýy oryndaghan kezde ókpesining syryly kýimen qosanjarlap týsip bolmaghannan keyin auzyna maska taghyp alyp kýy oryndaghan edi. Onyng ýstine ústap jýrgen dombyrasy da sol kezding әdettegi dombyralarynyng biri edi. Solay bola túrsa da sol joly Tayyr oryndap qaldyrghan kýilerden halyq kýii «Qúr oinaq» jәne әigili aqyn, kýishi Bolmas Tólemisúlynan ýirengen edim dep oryndaghan «Qosbasardyn» 1-, 2-týri jәne Jayyrdyng «Qosbasary» qatarly kýilerdi keyin radiodan tyndap ýirenip alyp oryndap jýrgen kýishiler Tayyrdyng oryndauyna әli jetkize alghan joq.

Tayyr Belgibayúly Beyjinnen qaytyp kelgennen keyin kóp túrghan joq. 1984 jyly tynys joly nauqasynan ne bәri 63 jasynda o dýniyege attandy. Altay aimaqtyq partiya-ýkimet oryndarynyng qararymen Altay aimaqtyq qúrbandar qabirystanyna jerlendi.

T.Belgibayúly qysqa da targhalang ótken ghúmyrynda tughan halqyna ortan qolday 23 kýi, 12 әn jazyp qaldyrdy. Kóptegen halyq kýilerin býginge jetkizip, kóptegen kýilerdi rettep, óndep altyn qorgha kirgizdi. Sahanagha kóterdi.

1985 jyly Altay aimaghynyng uәliy Qadys Janabylúlynyng bastamashylyghymen Tayyr qaytys bolghandyghynyng bir jyldyghy atap ótilip, onyng Qytay qazaqtary kórkemónerindegi orny men enbekteri atap ótildi. Aqparat qúraldarynda jaqsy ógitteldi.

1999 jyly ShÚAR halyq ýkimetining núsqauymen avtonomiyaly rayondyq әdebiyet-kórkemónershiler birlestigi tarapynan Tayyr qaytys bolghandyghynyng 15 jyldyghy keng kólemde eske týsirilip, ghylymy talqy jinalysy ozdyrylypp, Tayyr shygharmalarynan arnayy konsert úiymdastyryldy.

Kýishi Qizat Seyitqazyúly, kýishi Tayyr Belgibayúly jәne Dolda Keneshúly. (1982 jyly, Beyjin).

2002 jyly belgili aqyn, jurnalist Jenisqan Nýsipúlynyng qúrastyruymen Tayyr Belgibayúlynyng tuyndy әn-kýileri, Tayyr oryndaghan bir bólim halyq kýileri jәne Tayyr turaly jazylghan maqalalar, arnau ólender qamtylghan «Aqaral ariyasy» atty kólemdi jinaq Shynjang halyq baspasynan jaryq kórdi. Án-kýilerin Dolda Keneshúly jәne Úran Aqatayúly ekeuimiz notagha týsirdik. Notalyq redaksiyasyn Kәrim Abdyrahymanúly qarap shyqty.

Tayyrdyng «Salkren» kýiining halyq kýii atanyp ketuining sebebi nede?

Jogharyda T.Belgibayúlynyng qysqasha ómirbayany, ónerdegi jetistikteri, bastan ótkergen qiynshylyqtary jayly qysqasha  bayandap óttim. Týsindirme sipatty osy maqalany jazuyma T.Belgibayúlynyng tól tuyndysy «Salkýren» kýii alypqashpa pikirler әsirese keybireuler jaghynan jauapkersizdikpen keybir kýy toptamalaryna «halyq kýii» dep engizip jiberui sebep bolyp otyr. Al endi «Salkýren» kýii jayly jintiktep aitar bolsam – bertingi adamdardy shatastyryp jýrgen ýsh kýy bar.

1. Halyq kýii «Dayynkólding tolqyny» («Dayynkól» syrt Monghol qazaqtary qonystanghan ónirdegi kólding aty). Búl kýy Altay qazaqtary arasynda «halyq kýii» atalyp keng taraghan. Kýiding avtory belgisiz. Mәdeniyet tónkerisining songhy mezgilinde Altay aimaqtyq Án-by ýiirmesining orkestri búrynghy atyn ózgertip «Ýlingir tolqyny» (Ýlingir – Altay aimaghy Buryltoghay audanyndaghy Balyqty kóli) dep atyn ózgertip radiogha bergen.

2. Belgili kýy zertteushi Uәly Beken jetkizgen Razdyqtyng «Salkýren» kýii.

3. 1954 jyly T.Belgibayúly shygharghan «Salkýren» kýii.

Osy ýsh kýiding atynyng úqsastyghy men mazmúynynyng bir-birine jaqyn tuystyghy boluy saldarynan olardyng parqyn, qúrylymy bólek-bólek kýy ekendigin tolyq paryqtandyra almaudyng saldarynan dep qaraymyn. Eger muzykatanu ghylymyn tolyq oqyp mengergen adam bolsa, halyq kýileri men tuyndy kýilerdi onay paryqtay alady.

Qaysy bir jyldary Qazaqstan telearnasynda belgili jurnalist Aqan Ábduәliyev jýrgizetin «Kýy dariya» baghdarlasmasynyng kezekti bir sanynda «Salkýren» kimning kýii? degen baghdarlamasyna úsynyspen qatynastym. Suhbatqa kýy zertteushi marqúm Jarqyn Shәkәrim de keldi. Taghy da birneshe mýizi qaraghayday kýy zertteushi mamandar boldy. Osy suhbatta men «Salkýren» Tayyr Belgibayúlynyng kýii ekendigin tolyq dәleldep aityp óttim. Belgili kýishi, marqúm Múqash Tanghytúly da meni qoshtay otyryp ózining biletinderin ortagha saldy. Ári Múqash Tayyrdyng «Salkýren» kýiin tolyqtay shertip berdi. Jýrgizushi arhivten Uәly Beken jetkizgen Razdyqtyng «Salkýren» atty kýiin tyndatty.

Mening Razdyqtyng «Salkýren» kýiin túnghysh tyndauym edi. Men onyng Altay ónirinde kóp taraghan «Dayynkólding tolqyny» degen kýige úqsanqyrap ketetindigin sezindim, әri osy pikirimdi sol arada aittym. Sonda búl eki kýide halyq kýii dep oryndalady. Mәsele qaysy kýy búryn shyqqan bolsa, keyingi aldynghysynan paydalanyp jasalghan boluy әbden mýmkin dep qaradym. Al, osylardy tynday otyryp T.Belgibayúly da «Salkýren» kýiin shygharghanda osy eki kýiden paydalanghan boluy mýmkin degen kózqarasqa keldim. Adayda, Tayyr óte sheberlikpen búryp әketip, sarynyn saqtay otyryp basqa formadaghy kýige ainaldyryp jibergen. Búl úrlyqqa jatpaydy, naghyz jasampazdyq bolyp sanalady. Shygharmashylyqtaghy zandy qúbylys bolyp, kompozitordyng sheberligi dep qaralady. Búghan taghy bir mysal keltirsek, kýishi Qizat Seytqazyúlynyng tuyndy kýilerin tynday otyryp, Bәzghalam kýilerimen Qayraqbay kýilerining sarynynan paydalanyp, erekshelikterin jetildire týsip, óte sheberlikpen paydalana bilgendikten әsirese Bәzghalam kýilerindegi ilme, terme qaghystarynan әdemi paydalanghandyghy bayqalyp túrady. Shygharmashylyqpen shúghyldanushylardyng barlyghy da halyq әn-kýilerining sarynynan paydalanghysy keledi. Alayda kóbiniki sopayyp kórinip qalyp jatady. Qortyp aitqanda, T.Belgibayúlynyng jogharydaghy eki kýiden paydalana otyryp qazirgi «Salkýren» kýiin shygharghandyghyn bayqaugha bolady.

Tayyrdyng «Salkýren» kýii halyq kýii bolyp taralyp ketuining ekinshi bir sebebi – Mәdeniyet tónkerisining solshyldyghy dәurendep túrghan kezinde orkestrge «halyq kýii» dep jazylyp radiogha berilui edi. Men ol kezdegi qoghamdyq jaghdaydy tolyq biletindikten eshkimge kinә artqym kelmeydi. 3-sebep, Kamal Maqayúlynyng 1970 jyldar ishinde shygharghan «Áshim kýileri» degen jinaqqa, Áshim oryndaghan halyq kýileri ishine «Salkýren» kýiin kirgizip jibergendigi. Men ol kitapty kórmegendigim sebepti onyng Razdyqtyng «Salkýren» kýii me, әlde Tayyrdyng «Salkýren» kýii me, onyng notasyn tolyq bilmeymin. 1982 jyly Dәulet Halyqúly Beyjinde kýy jazdyryp jatqan kezde osy jayly Tayyrgha aitqandyghy, al Tayyrdyng Kamal Maqayúlyna «Bile túryp ne ýshin Áshim oryndaghan halyq kýii dep kirgizgensin» dep súraq qoyghanda, Kamal Maqayúlynyng «Keshiriniz, Take! Birkezderi sonday bir aghattyqtar boldy ghoy» dep keshirim súraghandyghyn jogharyda aityp ótken edim.

Al Áshim Dýnshiúlynyng kýiler jinaghyn kórgen bireulerding aituynsha 1953 jyly Áshim Ýrimjige barghanda «Salkýren» kýiin ýirenip kelgen eken degendi aitqanyn estidim. Men juyqta búrynghy saqtalghan arhivten bireulerding alyp shyghyp taratqan beynebayanyn kórip tanghaldym. Onda 1950 jyldarda Ýrimjidegi sol kezde Mәlik Shipan basqaratyn Qazaq mәdeny ortalyghynyng әrtisteri Razdyqtyng «Salkýren» biyine biylep jatqan kórinisin kórdim. Basyndaghy qytaysha tanystyrylymda 50-jyldardaghy qazaqtardyng «Qarajorgha biyi» dep jazyp qoyypty. Al biylep jýrgen muzykasy túp-tura Razdyqtyng «Salkýren» kýii. Mine osylargha qaray otyryp Áshim Dýnshiúlynyng 1953 jyly Ýrimjige barghan kezde «Salkýreng kýiin» ýirengenin joqqa shygharugha bolmaydy. Alayda ol Lәnsan ónirinde túrghan Razdyqtyng «Salkýreni» dep aita alamyz. Al Tayyrdyng «Salkýren» kýii 1954 jyly jasalghan.

Tayyrdyng enbegin búrmalap kókpargha saludy qon kerek!

T. Belgibayúly HH ghasyrda Qytay qazaqtary ishinen shyqqan әigili kýishilerding kósh basynda túrghanymen, tiri kezinde qoldau da, qorghau da bolghan adam emes. Onyng býkil ómiri targhalandyqta ótken adam. Óneri endi úshtalyp kele jatqan mezgilde sol kezdegi solaqay sayasattyng qúrbany bolyp, orayshyl, kýnshil, jalaqorlar jaghynan ónerine túsau týsip, býkil ómiri oiran bolghan adam. Qazirge deyin daryndy kýishining enbegin, shygharmalaryn zertteuding ornyna enbegin búrmalap, olay-búlay tartqylap, kókbargha salyp, aruaghyna maza bermey jatqandar joq emes. Endi toq eterin aitayyn: men «Salkýren» kýii Tayyrdyki ekenin dәleldep óttim. Al halyq kýii deushiler tolyq pәktin alyp shyqsyn. Alyp shygha almasa baspasóz betine jariyalap qatelikterin moyyndasyn, óitpegende әdil sotqa jýginuge bolady. Men Dolda Keneshúly 1963 jyldan bastap kәsiby óner ýiirmesinde qyzmet istegen, sol kәsipting qyry men syryn iygergen kýishi, kompozitormyn. Ári úzyn jyl halyq әn-kýilerinin, qisa-dastandaryn, auyz әdebiyetin, arab, pars, shaghatay tilderindegi kóne basylym kitaptardy jinap, rettep arhivtestnrgen, halyq әn-kýilerin rettep notagha týsirip 8 tomdyq kitap etip shygharghan muzyka mamanymyn.

Jogharyda atap ótilgen HH ghasyr Qytay qazaqtarynyng kýishi-kompozitorlarynyng kóbimen bir qyzmet istegendikten olardyng kýishilik ónerdegi jetistikterine, shygharghan kýy tuyndylaryna, tipti minezdemelerine, keshirmelerine qanyqpyn desem artyq aitqandyq emes.

Men Ile oblystyq mәdeniyet-kórkemóner zertteu ornynda qyzmet istep jýrgen kezimde sonau Beysenbi, Qayraqbay, Múkey, Qojeke qatarly arghy kýishilerding tarihyn, shygharmalaryn jinap arhiv túrghyzghan mamandardyng birimin. Sol sebepti jasaghan jasymda, bastan keshken isterimde, biletinderim de kóp dep aita alamyn. Qazirgi jasap jatqan, әsirese 1960 jyldardan bergi ómirge kelgen osy sala adamdaryna aldynghy ister búlynghyr ekeni shyndyq. Óitkeni, olargha anyz-әngime týrinde jetken. Onyng ýstine ortada «Mәdeniyet tónkerisi» degen on jylgha sozylghan zobalang tónkeris kóp nәrseni joghaltyp, kóp isterdi úmyttyryp jibergeni shyndyq. Sol sebepti óner salasynyng bel ortasynda jýrgen, yaghny osy júmyspen ainalysyp jýrgen azamattar kóp zertteu alyp barulary, bilermendik istemey jauapkershilikpen qaraulary, әsirese jershildik, rushyldyq, taypashyldyqtan aulaq boluy qajet dep qarayymyn!

Dolda Keneshúly, kýishi, kompozitor, ónertanushy.

Maqalanyng redaksiyasyn qaraghan jәne dayyndaghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1292
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2027
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2075