Kýndelikti ómirde, qoghamdyq ortada, әr týrli jiyndarda, dýiim júrt aldynda, әleumettik jelilerde qoldanylatyn sóz kóp jaghdayda adamnyng týpki oiyn, shyn beynesin jasyru maqsatyndaghy betperde ekeni bәrimizge mәlim. Saylau nauqandaryndaghy jaryssózderde sóilegen ýmitkerlerge kópshilikting senbeui de osy sebepten.

Psiholingvistika salasynyng kórnekti ókili Djeyms Pennebeykerding payymdauynsha, «men», «menin», «maghan» degen sózderdi jii qoldanu adamnyng óz-ózine degen senimsizdigin, ishki qorqynyshyn kórsetetin «qorghanys qúraly». Sóz qoldanysyn jynystyq erekshelik túrghysynan alghanda, әielder er adamdargha qaraghanda esimdikterdi jii qoldanyp, ýshinshi tarapqa silteme jasap sóileuge, «týimedeydi týiedey etuge» beyim keledi.

Belgili bir sóz qoldanysynyng jiyiligi adamnyng dýniyetanymy, ishki jan dýniyesi, әleumettik, psihologiyalyq jaghdayy, túqymynan berilgen genetikalyq erekshelikteri turaly kóp mәlimet beredi.

Fransuzdyng Zigmund Froydtan keyingi tanymal psihoanalitik mamany Jak Lakan «til shyndyqqa jalghastyratyn kópir» deuinde negiz bar. Adamnyng týpki oiyn, sana-sezimin, әleumettik satydaghy orynyn  tanu ýshin onyng sóz qoldanysyndaghy erekshelikterge ýnilu qajet. Ár týrli әleumettik toptar, әr jastaghy er jәne әiel adamdar jyldar boyy jýrgizgen psihologiyalyq zertteulerdi qorytyndylay kele Teksas uniyversiytetining psiholingvistika mamandary «adamnyng sózi ne bolsa ózi de sol» degen qorytyndygha keledi.

Jogharyda sóz bolghan psihologiyalyq zertteuler negizinde býgingi kýni qazaqtildi әleumettik jelilerde «arabqúl», «orysqúl», «pәlensheqúl» degen sózdi jii qoldanatyndardyng sanasy qúldyqqa beyim, arghy teginde atalarynyng qúl bolghanynan genetikalyq habar berip túr-au, degen oy tuyndaydy. Qanynda atadan berilgen әnshilik daryn bar adamnyng jii aitatyny әn, kýy turaly, jylqy baghyp óskenning auyzyna «jylqy» týsedi, teginde býiiri shyghyp toyyp kórmegenning sózi tamaq tónireginde, ata-babasynan beri jarymaghan bireu aqshaly oryngha jayghassa jep qúrtady.

Áriyne, aramyzda ana tilin tәrk etip, oryssha sóileytin, oryssha oilaytyndar, arabtargha eliktep kiyinetinder jeterlik. Biraq olar eshkimning de «qúly» emes, ózimizding orysshyldar men arabshyldar, yaghni, kózqarasy boyynsha «rusofiyl», «arabofiyl» qazaqtar.

«Songhy ýkim» filimindegi músylman dinin qabyldap, tatar qyzynyng Bәdisafa esimin alghan Aleksandragha ýilengen, orys tiline jetik Ahmet Baytúrsynovty «orysqúl» dep, shabarmen Toylybaymen «tamyrym» dep qazaqsha sóilesetin kazak Vasiliydi «qazaqqúl» dep qalay aitamyz? «Men qazaq balalarynyng orys tilin ýirengenin qalaymyn, biraq óz tilinde bilim aluy kerek» demey me Ahmet Baytúrsynov tergeushi Lozanovskiyge?

Shygharmalaryn orys tilinde jazghanmen qazaqtyng ruhany dýniyesine qazaqsha oqyghandardan da zor enbek sinirip, últtyq sanagha silkinis әkelgen Oljas Sýleymenov, Ánuar Álimjanov, Abaydy әlemge tanytqan Rollan Seysenbaev, eki tilde de jazatyn últ maqtanyshy Bauyrjan Momyshúly edi ghoy? Ózimizding Qyzyljardyng úly Sergey Baymúhamedov tarihty saralau biliktiligi, últtyq sana-sezimi jaghynan qazirgi qay jazushymyzdan bolsa da biyik túr. Al oisyz aitylghan «orysqúl», «arabqúl» degen sózder dәrmensizdikten.

Marat Ermúqanov

Abai.kz