Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 4214 0 pikir 13 Qantar, 2014 saghat 10:36

KÝNDELIK BETTERINEN

(«Qazaq әdebiyeti» – 1981-1991)

(«Qazaq әdebiyeti» – 1981-1991)

Izdegen dýniyendi, adamyndy internetten tauyp alatyn zamannyng jurnalisterimiz. Al osynyng biri de joq uaqytta gazet júmysy qalay jýrdi, ahualy qanday bolghanyn bilmek bolyp, kónekózderimizdi izdegen edik. Ómirining on bir jylyna «Qazaq әdebiyetin» serik etken jazushy Didahmet Áshimhangha jolyqqanymyzda, ózi qyzmet etken jyldary jýrgizgen kýndeligi bar ekenin aitqan. Seksen jyldyqtyng qarsanynda «ótken kýnning bir belgisindey» bolghan kýndelik betterin gazetimizge basugha arnayy ótinish jasaghan edik.

15 apreli, 1981 jyl.
Qazaqstan jazushylarynyng segizinshi sezi ashyldy. Ashqan – Ghabit Mýsirepov. Qonaev, Shestakov, Kamaliydenov, Auhadiyev, Imashev qatysyp otyrdy. Esepti bayandamany Jazushylar odaghynyng birinshi sekretary Júban Moldaghaliyev jasady.
Jazushylar sezine búl mening túnghysh qatys­uym. Sondyqtan da ishtegi bir maqtanysh sezimmen sóilegenderding әr sózine, otyrghandardyng әr qimylyna jiti qaraumen boldym. Seksenge taqap qalsa da Ghabenning sózi de, ózi de әli tyng eken. Tek jinalysty basqaryp otyryp, prezidiumgha adam saylamas búryn esepti bayandamagha Júbandy shaqyruy júrtty du kýldirdi. Bir qatar artta otyrghan Qonaevtyng ózi de kýlip jiberdi.
Qonaev ózin tym qarapayym ústap otyrdy. Ýstinde – qarakók kostum, kók galstuk. Sóile­gen­derge qúlaq tige otyryp, janyndaghy Shes­ta­kov­pen de erkin әngime qúrdy.
Qaltay Múhamedjanovtyng bayandamasy óte әserli shyqty. Sózi tym ótkir, әri yumorly eken. Bir jazushygha minezdeme bergende «qara sudan qaymaq alyp, pisken júmyrtqadan balapan suyratyn adam» degende, júrt kózderinen jas aq­qansha kýldi. S. Dosanov pen S. Ghabbasovty qatty synady. Ádil synady. Sezge Marhabat Bayghútov kelipti. Biraz әngimelestik. Ýziliste Qúrman­ghazy­men sóilestim. «Qyzghysh qús» kitabyndaghy «Jal­ghyz salt atty» povesi jóninde pikirimdi aittym. Úna­­maghanyn astarlap, eptep jetkizdim. Ol óz «per­zentin» azdap qorghaghysy keldi. Biraq meni týsingen bolar. Sózine qaraghanda qatty enbek­te­netin kórinedi. 30 baspa tabaqtyq kitap audaryp jatqan kórinedi. «Uaqytymnyng bәrin sol jep jatyr» deydi. Tek songhy uaqytta ghana 1200 sa­gha­ty osy kitapqa ketipti. Búl – tozaqtyq azap qoy.

28 oktyabri, 1981 jyl.
Eki-ýsh kýnnen beri K. Paustovskiyding «Zolotaya roza» povesin oqyp jatyrmyn. Rasymdy aitsam, osyny búryn neghyp oqymaghanyma ókine­min. Qanday ýlken jýrekpen, sezimmen, bilimmen jazylghan dýnie búl! Povesti bolghanda ózinde ne fabula, ne sujet joq, әnsheyin avtordyng tvor­chestvolyq enbek, tvorchestvo adamdary jóninde tolghanystary ghana. Biraq kәdimgi kórkem shyghar­malardan artyq bolmasa bir de kemdigi joq. Me­nimshe, qolyna qalam ústaghan әr adam búny oqyp shyghuy kerek. Bir qyzyghy, jazushynyng kóp oilary mening pikirlerimmen ýndes, úqsas keledi eken. Ekinshiden, óz boyymdaghy keybir erek­shelik­terdi de alghash ret osy povesti oqyghanda sezindim. Tvorchestvo adamyna, onyng ishinde talantty jazu­shygha tәn qasiyetter mening de boyymda bar eken. Býginge deyin óz basym kórkem prozanyng qarapa­yymdylyghyn, әuezdiligin, yrghaqtylyghyn joghary baghalaushy edim. Bayqasam, shyn talant­tardyng kóbi osy qaghidany ústanghan eken. Demek, mende talant boluy әbden mýmkin. Jәne qanday shyghar­ma jazbas búryn ózim sol shygharmanyng ta­bigha­ty­na say kónil-kýy izdeytinmin. Ony tap­qan, dú­ry­synda sonday kýige týsken kezimde әlgi shy­gharmanyng yrghaghy da tabyla ketetin. Búl jazushy ýshin eng kerekti qasiyet siyaqty. Mende qina­lyp jazu bar. Osy qinalyp jazudyng ózi talgham­paz­dyqtan tusa kerek. Al talgham bar jerde ta­­lant­ty shygharmanyng tuuy zandy. Tez jazam dep maqtanatyndardyng shygharmasynyng shyngha shyghyp ketkenin әli kórgem joq. Onday shygharma­ny tez jazsam, men de jazatyn sekildimin. Sóz joq, jazamyn da. Mәselen, bir jaqsy kóretin agham birde: «Bir kýnde otyz bet audardym» dep kelgeni bar. Áriyne, men onyng audarmasyn oqygham joq, biraq keremet bolmasyn sezemin. Óitkeni, onyng búrynghy dýniyesinen tәuir eshtene oqy almadym. Mýmkin búl agham ol shygharmalaryn da óstip tez jazghan shyghar.
Fransuz әdebiyetinde eng qinalyp jazghan­dar­dyng biri Gustav Flober, orystan Lev Tolstoy. Biraq ekeui de úly jazushylar. Olardy úlylyq biyigine kótergen de sol qinalyp jazghandyghynda bolar. Demek, qinaludan qashudyng keregi az siyaqty. Men ýsh kýnnen beri ýsh-aq bet audarma ja­sap, qazir ghana bittim. Ne ol kórkem shygharma emes, ne ol mening atymnan shyghar dýnie emes. Ánsheyin M. Zverevting anshylyq jayyndaghy maqalasy. Biraq men ony: «Búl maqala ghoy. Maghan ne abyroy, ne payda bar?» dep, sýikete salugha dәtim jetpey-aq qoydy. Nege ekenin bilmeymin, ózimdiki bolsyn, basqaniki bolsyn, bir sóilem jazsam da әrlep jazghym keledi de túrady.
Jeksenbi kýni (25 oktyabri) kýni boyy otyryp, mediy­sina ghylymynyng doktory Estóre Orazaqov­tyng maqalasyn qayta jazyp shyqtym. Keshe ózi oqyp alyp: «Jazghanymdy tym shúntityp jiberip­sin» dep renjiydi. Yapyrau, sol onyng «jazghany ma» edi, meniki emes pe. Onyki tek familiyasy emes pe. Al býgin maqalasyn ekinshi ret oqyp bolyp, keterde paydalanghan ýsh kitabymdy súraghanda, men bermedim. Ol: «Bala, ózing bir sarang ekensin» dep shyghyp jýre berdi. Maqalasyn jazyp bergende, alghan rahmetim osy.
Jana Sherhan televizordan sóiledi. «Qazaq әdebiyeti» jóninde aita kelip, biyl shyqqan materialdardyng ishinen eki-aq maqalany atap ótti. Ol mening «Paraqorlarym» men «Jalghyz bala» ocherkim. Ar-úyatpen, ýlken qinalyspen jaz­ghan materialdarymnyng búl da bolsa jemisi.

1 yanvari, 1982 jyl.
Óz ghúmyrymda talay este qalarlyq kýn ótkiz­dim desem, sonyng biri býgin boldy. Men býgin bas­shy adam qanday bolu kerektigin de alghash bilgen siyaq­tymyn. Ángime Sheraghang jayynda, ózimizding redaktor Sherhan Múrtazaev jayynda. Sol kisining bastauymen býgin býkil kollektiv bop, kollektiv semiyasymen bop, Jana jyldyng al­ghash­qy kýnin «Otyrar» restoranynda ótkizdik.
Sheraghang kesh boyy tórde otyryp, otyrysty qyzdyrumen boldy. Ózine kónildi bolghan asa jara­sady eken. Alys tórde otyrsa da kimning qan­day kýide otyrghanyn da naq sezedi eken. Keybir qylymsyp, býge týskenderge: «Áy, nege ishpeysin? Tartyp tasta!» dep kýldirip te qoyady. Birinshi antraktta foege shyghyp, bәrimiz әn ait­tyq. Men «Áudemjerge» bastym. Júrt riza bop qaldy... Sosyn ekinshi otyrysqa shyqpay jatyp, zalda әy kep anyrattaq-au! Birazdan song Sheraghang meni janyna shaqyryp alyp: «Án ait» dedi. Sosyn ekeuimiz «Jenesheni» shyrqadyq. Endi bir uaqytta ózi Qyzyrghalidyng әielimen qosylyp, «Ghaliya­banu­dy» shyrqady. Qysqasy, sol keshte biz Sheraghandy tek basshy emes, ýlken jýrekti adam ekenin de tanydyq.

24 fevrali, 1982 jyl.
Álkey Marghúlannyng ýiinde boldym. Túrghan jerleri – Shevchenko kóshesi men «8 mart» kóshe­sining qiylysyndaghy bir typ-tynysh túiyq tús eken. Ýshinshi etajgha kóterilip, esikting qony­rauyn bas­tym. Ýstine súrghylt halat kiygen, dóngelek jýzdi, 30-35-ter shamasyndaghy bir әiel adam bólmege kirgizdi. Álekenning Dәmeli degen qyzy osy bolar dep shamaladym. Men onymen telefonmen birne­she sóilesken edim. Sol uaqytta onyng qazaqsha da tәp-tәuir sóileytinin angharyp qalghanmyn. Kiyimim­di koridordyng búryshynda túrghan kiyim ilgishke ildim de, Dәmelining núsqauymen zalgha kirdim. Osy sәtte esik qonyrauy taghy da shyldyr ete týsti. Sosyn ile-shala bólmege 45-50-ler sha­ma­syndaghy bir tatar әiel kirdi. Búl Ghylym akademiyasynda isteytin mashinistka әiel bolyp shyqty. Qolynda qoljazba salghan juan papka. Dәmeli zaldyng ong jaghyndaghy, týkpirdegi esikke bas súqty da: «Papa, saghan adamdar kelip túr» dedi. Kóp kýttirmey-aq әlgi bólmeden enken­dey basyp Álekenning ózi de kórindi. Basynda – jasyl men aqshyl maher jipti qosa toqyghan, jýni búrqyraghan toqyma malaqay. Qalyng linzaly kózildirigining eki úshynan jip baylap, sol malaq­ayyn bastyra jelkesinen tartyp tastapty. Keudesine kiygeni – eki qatarly qonyr týime taq­qan kónetoz teri jeletke, qyzyl-jasyl aralas shaqpaqty shatlanka kóilek. Bútynda – eki jaghynda lyamka japsyrghan kókshil trikotaj shalbar. Ayaghynda – zamokty kiyiz bәtenke. Mashinistka әiel onymen qos qoldap amandasyp: «Áleke, júmysynyzdy bitirip әkeldim», – dedi. «Onyng dúrys bolghan eken», – dep Álekeng papkany aq­ta­ryp kóre bastady. Sosyn әielge taghy bir papka qol­jazba berip túryp: «Aqshasyn qazir alasyng ba, әlde bәrin bitirgen song bir-aq esepte­semiz be?», – dedi. Áyel jymiyp: «Býginge deyin bas­qanymdy qazir alyp keteyin, aqsha kerek bolyp túr», – dedi. Áleken: «Qansha?», – dedi. Áyel: «52 som» dep edi, Álekeng kabiynetine kirip ketti de súraghan aqshasyn әkelip berdi. Áyel ony alyp shyghyp ketkennen keyin, ol maghan búrylyp: «Sen qanday júmyspen keldin?», – dedi. Men oghan sharuamdy aittym. Osy tústa sәl sheginis jasay keteyin. Búdan bir ay búryn jazushy Ánes Saraev bizge «Qobylandy batyr» jyry jәne tarihy derekter» degen 17 bettik maqala úsynghan. Men ol maqalany únatyp, birden zamredaktorymyzgha (Á.Jәmishev) bergem. Ol kisi kóp shúqshiyp oqyp, biraz jerin qysqartyp, mashinkagha qayta bastyrghan. Ras, sol uaqytta men ol kisini: «Osy-aq kólenkesinen qorqa beredi eken» dep jaratpay qalghanmyn. Maqala mashinkadan shyqqan son, redaktor (Sh.Múrtazaev) oqyp, taghy da kóp kýmәn keltirdi de: «Búny Álkey Marghúlangha oqytyp alu kerek» dep maghan qayta qaytaryp berip edi. Sol sebepti keshe men Álekenning ózimen telefonmen sóilesip, býgin barugha ótinish jasaghanmyn. Mine, endi sol jagh­daymen kelip túrmyn.
Álekeng «Qobylandy jyry» jәne tarihy derek­terdi» qolyna alyp, sәl qarap otyrdy da:
– Búnyng avtory kim? Jas adam ba? – dedi. Men Ánes Saraev jóninde qysqasha aityp óttim. Sosyn:
– Aqsaqal, búl maqalany ózim oqyp bereyin, – dedim, júmysty jenildetkim kelip.
– Oqysang oqy, – dedi Álekeng qarlyqqan qartang dauyspen. Ýninen «Sol ne jazdy deysin» degen synaydy da bayqap qaldym.
Birinshi betting ayaghyna taqaghanda, ol:
– Sonda búl, Mәlik Ghabdullinning aitqanyna qarsy ma? – dedi qoljazbagha shúqshiya týsip.
– Qarsy. Keyingi betterde nege qarsy ekenin dәleldeydi de, – dep qoydym men.
Ekinshi betting jartysyna jetkenimde:
– Búl ózi (Ánesti aityp otyr) tarihta eki Qobylandy bolghanyn bile me eken? Ánsheyin bos dalbasalaugha bolmaydy ghoy. Birinshi Qobylandy HII gh. ómir sýrgen. Qobda boyyndaghy «Qobylandy beyiti» deytin beyit – sonyng beyiti. Al jyrdaghy batyr Qobylandy – Qara Qypshaq Qobylandy HV gh. tirshilik etken. Ol Ábilhayyr hannyng batyry. Mynauyng sonda qay Qobylandyny shatastyryp otyr? – dep Álekeng bir sәt narazylyq bildire bastady.
Men maqalany әri oqy berdim. Qobylandy jayyndaghy O.Núrmaghambetovanyng pikirine jetkenimde, Áleken:
– Orazkýlding búl oiy dúrys, – dep bas shúl­ghydy.
Qysqasy, búdan keyin ol basqa ghalymdardyng eshqaysysynyng pikirin qoldaghysy kelmedi.
– Qaraghym-au, mynauyng qiyat pen oghyz qyp­shaq­tardy qatar qoyghany nesi? Oghyz ben qyp­shaqtyng ózi sol qiyattan taraghan ghoy. Al qiyat degenimiz bayaghy gýnder ghoy. Oigha kelgendi sóiley beruge bola ma eken?! Tariyhqa onday joramal jýrmeydi. Tariyhqa dәlel kerek. Dәlelsiz tarih – tarih emes, ol halyqty aldau... Jә, ary oqyshy, – dedi sosyn.
Ánesting aituynsha (dәleldeuinshe), qyzylbas­tar – parsy emes, oghyzdar edi. Oghan aitar dәleli – oghyzdardyng óni sary bolghan, saqaldary qyz­ghylt kelgen. Sondyqtan da qypshaqtar olardy «Qyzylbas» dep ataghan.
– Ottapty, – dedi osy tústa Álekeng kýiinip. – Qyzylbastardyng parsy ekendigi bayaghyda dәlel­dengen.
Áleken, sonday-aq, búl maqaladaghy Aqjol (Dayyrqoja), Mayqy bi, Qotan jayyndaghy pikirlerge de qarsy boldy.
– Myna jazyp otyrghan adam Shәkәrimdi oqymaghan, – dedi bir mezet.
– Ol qay Shәkәrim? – dedim men.
– Qúdayberdiúly, – dedi ol maghan tik qarap, sony da bilmeysing be degendey. – «Qazaq handary­nyng tarihy» degen kitaby bar ol kisinin. Kitap­ha­nada ol kitap bar. Sony oqymaghan ghoy. Oquy kerek edi.
Bir qyzyghy, Álekeng ózi qarsy bolghan tústardy syzyp tasta dep otyrdy. Men qoljazbany býl­dir­gim kelmey, kýmәndi tústargha súraq belgisin qoyyp, әri jyljy bersem:
– Áy, men syzyp tasta degen jerdi nege syzbay otyrsyn?! Osy maqalany ózing jazghan joq­syng ba ózi? Tipti, qolyng barmaydy, – deydi ol maghan shúqshiya qarap.
Qysqasy, eki saghat Álekenning aldynda otyryp, onyng «Shoqan turaly estelikter» atty óz ma­qalasyn alyp, ýige qayttym.

9 fevrali, 1983 jyl.
Týsten keyin Sheraghang bәrimizdi kabiynetine shaqyryp alyp:
– Keshe bizding Qajykendi (Qajyghaly Múqa­m­bet­qaliyevti) Ortalyq Komiytetting sekretariatynda bekitti. Býginnen bastap ony gazetimizding zandy týrde jauapty sekretary dep bilinder, – dedi әdetinshe ernin jymqyra týsip. Sosyn bizge barlay qaray otyryp:
– Al endi joldastar, Qajykenning búrynghy orny – proza bólimi bos túrghanyn bilesinder. Oghan kim layyq? Aramyzdan kim sol bólimning júmysyn alyp jýre alady, – dedi.
Men ol oryngha ishtey «Seyitqazy (Dosymov) baratyn shyghar», odan basqa kimdi qoyady dep jýr­genmin. Sondyqtan birden:
– Seyitqazy layyq qoy, agha. Ocherk bólimine ol kisining biraz enbegi sindi emes pe, – dedim. Sheraghan:
– Búghan qalay qaraysyndar? – dep taghy da otyrghandargha kóz tastady.
– Seyitqazy bolsyn.
– Seyitqazy layyq ol bólimge, – dep shulasty bәri.
– Al onyng ornyna kimdi úsynasyndar? – dedi Sheraghan.
– Bergi jaghyndaghy (Seyitqazynyn) múrtty layyq qoy, – dedim men Músagha (Rahmanberdiyev) qarap.
Búny da júrt maqúldasty. Sóitip, proza bóli­mine Seyitqazy, ocherk bólimine Músa mengeru­shi bolyp taghayyndaldy.
Áriyne, búlardy biz taghayyndaghanymyz joq. Sekretariatta da kelisilgen bolugha tiyis. Biraq bizding riza bolghanymyz – Sheraghannyng taktikasy edi. «Ana bólimge anau, myna bólimge mynau barady» dese de óz pravasy ózinde edi ghoy. Janaghy taktikasymen kollektivting atmosferasyna da bir kóz jýgirtip ótken siyaqty.

11 fevrali, 1983 jyl.
Redkollegiya mýshelerimen mәjilis ótkizildi. Oghan syrttan Á.Tәjibaev, Q.Bekhojiyn, H.Ergha­liyev, S.Mәulenov, Q.Múhamedjanov, D.Isabekov, Z.Qabdolov jәne SK-nyng bir ókili qatysty.
Birinshi Qalijan sóiledi. Úzaq sóiledi. Mәndi eshteme aitqan joq. Ózining dauysy da anyq emes eken. Mening janymdaghy Ábdilda:
– Myna Qalijannyng auzynan shyqqan sózding әrpi tónkerilip týsedi eken, – deydi.
– Altynnyng arasynan sóz qalay shyqsyn, bәrin bitep tastaghan ghoy, – deydi Qaltay.
Syrbay Mәulenov óz sózinde arnau óleng jayyn­da aita kelip:
– Myna Qalijannyng bayaghyda bir ólenin oqydym. «Sosialistik Enbek Eri, Lenin ordendi agha shopan Pәlenbaevqa» degendey arnauy bar eken. Sonda oiladym, osy kerek pe dep. Qaleke, sonda siz sol shopannyng bir qoyyn jep ketip, aqysyn ólenmen qaytarghan joqsyz ba? – degende bәrimiz du kýldik.

14 fevrali, 1983 jyl.
Selinogradtan jolym bolmay qaytqan song komandirovkamdy aqtamaq bolyp, qalay da bir material jazudy úigharghanmyn. Sol niyetpen qaladaghy Balalar ýiinen bir apta boyy faktiler jinaghanmyn. Osy faktiler boyynsha eki kýn ýzbey júmys istep, keshegi kýni keshke «Kókekting kýnәsi» degen sosialogiyalyq ocherk jazyp bitir­dim. Býgin mashinkagha bastyrghanda 13 bet shyqty. Bastyqtar qalay kórerin kim bilsin, ózime tәuir siyaqty. Sheraghanyng qolyna bereyin dep edim, ol kisi týske deyin bolghan joq. Tegi SK-da jýrse kerek. Songhy kezde ózi Ýlken ýige kóp baryp jýr, «SQ»-gha redaktor bolyp barady degen ras bol­ma­ghay. Biz ýshin ol әli de «Qazaq әdebiyetinde» jýre ber­geni jón bolar edi. Bolmaghanda, pәter alghansha degendey. Ol ketse, ornyna qanday adamnyng kelerin kim bilsin? Seydahmet Berdi­qúl­ov keledi degendey ósek bar. Maghan ol birtýrli adam siyaqty kórinedi de túrady. Student kezimde «Le­niyn­shil jasta» birer ay istegenimde biraz adamdy tanyp qalghanmyn. Sonyng biri Sәkeng ghoy. Biraq adalyn aitu kerek, maghan tiygen zalaly joq onyn. «Tasqorym» degen әngimemdi 15 kýnning ishin­de shygharyp bergenin әli úmytqam joq. Jalpy, Sәkeng mening tvorchestvomdy únatatynyn talay bayqagham.

18 mart, 1984 jyl.
Gogoliding tughanyna 175 jyl toluyna baylanysty gazetke bir bet material dayyndadym. Ne­gizinen Gogoli turaly zamandastarynyng estelikteri. Audardym. Osy bireuler audarmany bórikpen qaghyp alatynday jenil kóretini nesi eken. Árqaysysy 100-150 joldan túratyn 3 estelikti 3 kýn audardym. Biraq kónilimnen shyq­ty. Maghan eng keregi – osy. Óz familiyam túrghan jer­de qalay halturagha barasyn. «Mezgil ótip barady, beu, qaraghym-dy» (maqala) әli bitirgem joq. Tipti, qaraghym kelmeydi. Zorlanyp jazghan dýniyening jayy osy ghoy. Ózing sýimegen dýniyeni óstip amalsyz zorlanyp jazugha tura keledi. Degenmen, ony erteng qalay da bitiruim kerek.

10 noyabri (júma), 1989 jyl.
Býgin Sherhan aghamyz «Sos. Qazaqstangha» redaktor bolyp auysty. Sóitip, 9 jyl 40 kýn is­te­gen «Qazaq әdebiyetimen» qosh aitysty. Ol kisi búl gazetke 1980 jyldyng 1 oktyabrinde kelgen edi. Ol uaqytta gazetting tirajy – 45 myng bolatyn. Biyl – 100 myn, kelesi jyly – 125 mynmen shyqpaqshy. Ol uaqytta (1980) «Qazaq әdebiyetinin» gonorary – 800 som edi, qazir – 1600. Búnyng bәrinde Sheraghannyng taban aqy, manday teri, kózining mayy bar. Oktavian Avgust aitqanday, «Rimu nashel glinyanym, ostavil mramornym» degeni osy shyghar. Qazaq tilining memlekettik status aluyna da ol kisining sinirgen enbegin aityp jetkizu qiyn.
Osy 9 jylda búryn ekining biri bile bermeytin, esil enbegi eskerilmey jýrgen, ghalymdyghyn ghalymdardyng ózi jete baghalay almaghan semeylik ghúlama Qayym Múqametqanovty halyqqa jet­kizgen, Manashty (Qozybaev) Manash etken, Qúl­mat Ómirәliyev, Mekemtas Myrzahmetov syndy azamattardy naghyz ghalym retinde tanytqan, Orhon-Eniysey jazbalarynan bastap arab әrpin oqyp, jazudy ýiretuge deyin úzaq iz salghan «Qazaq әdebiyeti» bolsa, búl gazetti qolynan jetelep otyrghan Sherhan ghoy.
«Q.Á.»-ge endi redaktor kim bolar eken? Oralhan qazir Shynghystayda. Sheshesining qyrqyn beruge ketken. Meninshe, Sheraghannyng orynyn basa alatyn, ol salyp bergen joldy kenite bermese tarylta týspeytin jalghyz jurnalist Oralhan bolugha tiyis. Onyng alghyrlyghyna, úshqyrlyghyna, kez kelgen avtormen til tabysa biletin sayasat­kerligine redaksiyada ghana emes, Jazushylar odaghynda teng keletin adam joq ekenine senimim zor. Biraq bizding Odaqtyng basshylaryna júmys istey alatyn, halyqtyng qamyn oilaytyn adam ne kerek. Olargha – «Alashtyng aty ozghansha, auyl­das­tyng tayy ozsyn!». Ókinishke qaray, bizdegi úran sonday.

24 qyrkýiek, 1991 jyl.
Týsten keyin redaksiyagha Nyghmet Ghabdullin keldi. Ol kisi bizge «Ghabit agha turaly» degen otyz bettik estelik úsynghan edi. Sonyng birinshi danasyn súraghan edim, býgin әkelipti. Kóp әngimelestik. Bәri de Ghabang turaly.
– Óte shydamdy adam, – deydi Nyhan. – Búl jóninde 3 әngime aityp bereyin... 50-jyldardyng basynda Ghaban, Tәkeng (Tayyr Jarokov) jәne men ýsheuimiz Moskvagha poyyzben ketip bara jattyq. Tәkeng jolgha shyghar aldynda: «Ghabitting janyna ornalaspa, óte kónilsiz bolady» degen son, men Tәkenning kupesinen oryn algham. Keshkilik vagon-restoranda tamaq iship otyr edik, sportivnyy formamen Ghabang da keldi. «Kofe isheyin dep edim» dep ol qaltasynan 1 som alyp, bólekteu ýstelge baryp otyrdy. Artynsha sol ýstelge bir mas orys kelip qisaydy da, Ghabandy әi-shay joq boqtay bastady. Úzaq boqtady. Men shyday almay ornymnan túra berip edim, Tәkeng otyra túr degendey tizemdi basyp qoydy. Ghabandy әlgi mas orys әli boqtap otyr. Ghabang ýnsiz. Orys boqtay týsedi. Ghabang ýndemeydi. Aqyry kofesin iship bolghan son, júdyryghyn ýshkireyte týiip alyp, әlgi orystyng keudesinen irey, aldynan ótip jýre berdi. Bar qarsylyq osy boldy. Ekinshi ret bir jinalys bolyp jatqanda (ol kezde Ghabang Jazushylar odaghynyng predsedateli) Tóleujan Ysmayylov kirip kelip: «Áy, Ghabiyt, men endi 1-2 aidan keyin ólem. Myna qaghazyndy ózing al» dep, pensiya taghayyndau jóninde qol qoyyp, jazyp bergen qatynas qaghazyn Ghabannyng betine laqtyryp jiberdi. Ghabang ýndegen joq. Qaghazdy aqyryndap jyrtty da, janyndaghy urnagha tastay saldy. Ýshinshi oqigha mynau: Ghabang taghy birde jinalys jýrgizip otyrghanda, Safuan esikti ashty da: «Áy, Ghabiyt, sen qashan shyghasyn? Men kýtip qaldym ghoy» dedi óktem ýnmen. Ghabiyden, Sәbiyt, taghy basqa shaldar birtýrli tiksinip qaldy. Ghabit ýndegen joq. Men múnday jýikesi myqty adamdy búryn-sondy kórmegen shygharmyn.
Nyghmet agha búdan basqa da biraz jaydyng basyn qayyrdy. Ózi kónildi otyrdy. Óitkeni, men «esteligine» óte jaqsy pikir aitqanmyn. Shyn­dy­ghynda, estelik óte jaqsy jazylghan, taghylymdy, qyzyqty dýnie edi.

"Qazaq әdebiyeti" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5566