Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 6050 0 pikir 14 Qantar, 2014 saghat 08:43

«Jalyn» jurnaly – Týrki әlemining kenistiginde

1969 jyldan bastap respublika júrtshylyghynyng ruhany qajetin ótep kele jatqan túraqty  basylymnyng biri «Jalyn» jurnaly 2013 jyly Týrkiyadaghy Jazushylar jәne óner qayratkerlerining halyqaralyq qorynyn» úiymdastyruymen ótken «18-shi Halyqaralyq týrki әlemine qyzmet syilyghynyn» Týrki әdebiyetining ótkeni, qazirgisi, keleshegi ýshin» nominasiyasynyng jenimpazy atandy. Barlyq týrki tildes, bauyrlas halyqtardyng ruhany qúndylyqtaryn әspetteytin, qoghamdyq-azamattyq is-sharalardan shet qalmaytyn zandy jәne jeke túlghalardy jyl sayyn marapattap otyratyn halyqaralyq qordyng biylghy jýldesine «Jalyn» jurnaly jalpy týrki júrtshylyghyna attary belgili aqyn-jazushylardyn, ghalymdar men óner qayratkerlerining shygharmalaryn tereng taldaular men jan-jaqty saraptaulardan keyin ie bolyp otyr. «Jalyn» jurnalynda túraqty jariyalanyp kele jatqan «Týrki dýniyesining klassikteri» aidary ayasynda qazaq oqyrmandary Húseyin Nihaldyng «Kók bórilerding erligi» romany men Harun Tokaktyng «Qara shaldyng qayghysy» atty shygharmasymen, belgili ghalym Sabry Hizmetliyding týrki әdebiyeti men mәdeniyeti turaly tanymdyq dýniyesimen, belgili jurnalist Ahmet Alyazdyng «Kórúghly» atty býkil týrki dýniyesining ruhany birligin pash etetin ghylymy enbegimen tanysty.

1969 jyldan bastap respublika júrtshylyghynyng ruhany qajetin ótep kele jatqan túraqty  basylymnyng biri «Jalyn» jurnaly 2013 jyly Týrkiyadaghy Jazushylar jәne óner qayratkerlerining halyqaralyq qorynyn» úiymdastyruymen ótken «18-shi Halyqaralyq týrki әlemine qyzmet syilyghynyn» Týrki әdebiyetining ótkeni, qazirgisi, keleshegi ýshin» nominasiyasynyng jenimpazy atandy. Barlyq týrki tildes, bauyrlas halyqtardyng ruhany qúndylyqtaryn әspetteytin, qoghamdyq-azamattyq is-sharalardan shet qalmaytyn zandy jәne jeke túlghalardy jyl sayyn marapattap otyratyn halyqaralyq qordyng biylghy jýldesine «Jalyn» jurnaly jalpy týrki júrtshylyghyna attary belgili aqyn-jazushylardyn, ghalymdar men óner qayratkerlerining shygharmalaryn tereng taldaular men jan-jaqty saraptaulardan keyin ie bolyp otyr. «Jalyn» jurnalynda túraqty jariyalanyp kele jatqan «Týrki dýniyesining klassikteri» aidary ayasynda qazaq oqyrmandary Húseyin Nihaldyng «Kók bórilerding erligi» romany men Harun Tokaktyng «Qara shaldyng qayghysy» atty shygharmasymen, belgili ghalym Sabry Hizmetliyding týrki әdebiyeti men mәdeniyeti turaly tanymdyq dýniyesimen, belgili jurnalist Ahmet Alyazdyng «Kórúghly» atty býkil týrki dýniyesining ruhany birligin pash etetin ghylymy enbegimen tanysty. Sopylyq ilimning jauhary Mevlananyng «Mesneviy» shygharmasynyng jurnaldyng birneshe sanynda jariyalanuy da diny bauyrlastyqty búrynghydan da nyghayta týsti. «Jalyn» jurnaly jalpy týrki әlemine aty belgili, klassik aqyn-jazushylardyng shygharmalaryn da údayy nasihattap keledi. Mәselen, әzirbayjan jazushysy Anardyng «Aq qoshqar, qara qoshqar» atty hikayatynyn, sol siyaqty týrki әlemine ortaq túlghalar Shynghys Aytmatov, Mústay Kәrim, Qaysyn Kuliyev syndy talanttar shygharmalary da

«Jalyn» jurnalynda jariyalandy. «Jalyn» jurnaly týrki әlemine tanyla bastaghan jastargha da oryn berip keledi.

     Býkil týrki әlemine: «KIM ShYNDYGhYN JOGhALTYP ALSA, KÝNDELIKTI ÓMIR AGhYSYNDA SÓZI BASQA, ISI BASQA BOLSA JÁNE ÓZ HALQYNYNG ÚLTTYQ MÝDDELERINE, RUHANY QÚNDYLYQTARYNA TAMYR JIBERE ALMASA, QANShAMA BILIMDI BOLGhANYMEN OL ADAMGhA QOGhAMDYQ SENIM ARTU – RUHSYZDYQ ÁRI ÁDILETSIZDIK» degen mazmúnda ústanym úsynghan, «Týrki tildes halyqtar arasyndaghy eng ýzdik әlem aqyny» syilyghynyng iyegeri M.Shahanov basqaratyn «Jalyn» jurnalyna búl syilyq 2014 jyldyng mamyr aiynda, Qyrghyzstanda ótetin «Shynghys Aytmatov jәne týrki әlemi» atty halyqaralyq konferensiyada tabys etilmek.

Núrghaly Jýsipbay,

Erkinbek Serikbay

Redaksiyadan: Alashtyng aituly aqyny, memleket әm qogham qayratkeri, Múhtar Shahanov aghamyz basqaryp otyrghan «Jalynnyn» jalyndy újymyn «18-shi Halyqaralyq týrki әlemine qyzmet syilyghynyn» Týrki әdebiyetining ótkeni, qazirgisi, keleshegi ýshin» nominasiyasynyng jenimpazy atanuymen quana qúttyqtap, shygharmashylyq tabystar tileymiz.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5555