Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
1171 0 pikir 19 Shilde, 2024 saghat 22:22

Týrkiyadaghy dombyra merekesi

Suretter Erjan Uәiisting jeke múraghatynan alyndy

Qazaqtyng qasiyetti qara dombyrasyn úlyqtaugha arnalghan últtyq mereke, keng baytaq Qazaq jerinen tysqary shet memleketterde de keninen atap ótildi.

Anadoly elinde, Týrkiya jerinde Ystambúldaghy Abay eskertkishi alanynda myndaghan óner sýier qauym, osynda túratyn Qazaq qandastarymyz, jergilikti Týrik bauyrlarymyz, osyndaghy student jastarymyz kóptep jinaldy.

Abay eskertkishine gýl shoqtary qoyyldy. Sharany Ystambúldaghy Qazaq Bas Konsuldyghy úiymdastyrdy.

Qazaq bauyrlarymyz kóptep qonystanghan Zeytinburny jane Baghjylar audandarynyng әkimdikteri qoldau kórsetti.

Dombyra – Qazaq halqynyng últtyq aspaby, tól mәdeniyetimizdi jan jaqty tanystyratyn asyl múramyz.

Ghalymdar: «Arheologiyalyq oljalardyng ishinde kem degende osydan eki myng jyl búryn tútynylghan qos ishekti aspabtyng beynesi nazar audartady, búghan býgingi kýnning eng tektes, eng jaqyn aspaby retinde Qazaqtyng dombyrasy men Qyrghyzdyng qomuzyn jatqyzugha bolady», - deydi.

Dombyranyng qaghysy-shertilimi men Qazaqtyng keng baytaq saharasy, әsem tabighaty, kóli men shóli, ózen taulary kóz aldymyzgha keledi.

Memleket basshysy Qasymjomart Toqaev: «Dombyra Qazaqtyng jany, últtyq bolmysynyng ainasy.

«Naghyz Qazaq Qazaq emes, naghyz Qazaq dombyra». Biz últtyq biregeyligimizdi saqtaghymyz kelse, qasterli aspabty qadir tútuymyz qajet. Ol bizding tereninen tamyr tartatyn tól tarihymyzdyng kuәgeri. Mereyli mereke ónerimizdi órge shygharyp tútastyghymyzdy nyghayta týsý ýshin kerek», - dep aituly kýnning manyzdylyghyn aiqyndap berdi.

Ótken jyly qarasha aiynda Ystambúlda Qazaq diasporasy kóp shoghyrlanghan, jeti jýz myng adam túratyn Zeytinburny audanyndaghy Abay mektep liyseiyinde jәne bir million halqy bar Baghyjylar audanyndaghy Gýneshli qalashyghynda «Altay» Qazaq qauymdastyghy qoghamynyng mәdeniyet ýiinde dombyra ýiirmeleri ashyldy. Oghan jetpiske juyq ónerge qabileti bar jastar qabyldandy.

Týriyadaghy Qazaq elshisi Erkebúlan Sәpiyev, Ystambúldaghy Bas konsul Nuridin Amanqúldyng arnayy úiymdastyruymen Qazaqstangha seksen dombyragha tapsyrys berip, eki audangha qyryq qyryq tan teng bólip bergen edi.

Mine, sol jeti-segiz aida ýirengen ónerli jastar býginde dombyra ansambilin ilgeri damytyp otyr. Oghan Týrkiyagha esimi belgili dombyrashy, Týrkistandaghy Qazaq Týrik uniyversiytetining týlegi Sedat Sholaqoghly jәne belgili Qazaq kәsipkeri, dombyrashy, dәstýrli әnshi Huseyn Ertúghyryl jetekshilik etedi.

Búl dombyrashylar qúramy Týrkiyanyng basqa qalalarynda da óner kórsetude.

IYgilikti isting úiytqysy bolyp otyrghan Bas konsul myrzagha basqa aimaqtarda da dombyra klasyn ashugha ótinishter kóptep týsude. Óitkeni, Bas konsul jeti aidyng kóleminde Ystambúldaghy eluden astam uniyversiytetterde kezdesuler ótkizip, Qazaqstan men Týrik arasyndaghy ekonomikalyq baylanystar, ghylym men bilim, mәdeniyetti damytudy keninen sóz etude.

Dombyra kýninde ústazdarmen jas dombyrashylar: Sedat, Huseyn, Mәrziya Qarabazar, Akif Balshy, Erkan Qaraduman, Tileshan Alpamys, Ilana Sarpekova, Aryslan Ázimbek, Biybi Rabiya, Meruert Muhammadan, Aryslan Jolshy, Sayyt Efe, «Dýrdaraz» әnin oryndaghan Mayra Saghatova taghy basqalar dombyrada kýy tartyp, Qazaqtyng әsem әnderin shyrqady.

Qazaqstannan arnayy kelgen «Áldiday» tobynyng әnshisi Aydana Qәdilova jeke oryndauda tamasha óner kórsetti. Dombyrada orkestrdyng sýimeldeui men Álqissa, Balbyrauyn, Ata tolghauy, Erke sylqym, Aqsaq qúlan kýileri Týrkiya tórinde kýmbirlep jatty.

Abay alany merekelik bezendirilgen. Qazaq-Týrik elderining tulary ilingen. Sharada Zeytinburny audany әkimi Adem Uslu, Qazaqstan Bas konsuly Nuridin Amanqúl qúttyqtau sóz sóiledi jәne óner iyeleri dombyrashylargha alghys hattardy, estelik syilyqtardy tabys etti.

Dombyra kýni merekesine Týrkiyanyng ziyaly qauym ókilderi, Fransiya - Parijdegi Qazaq qauymdastyghynyng tóraghasy, din ghúlamasy Halifa Altaydyng úly Abdusamit Altay, Evropada - Vena qalasyndaghy Qazaq qauymdastyghynyng tóraghasy Akbar Qyran, Dýnie qazaqtary qauymdastyghynyng ókili, Ystambúldaghy Qazaqstan mәdeniyet jәne sauda ortalyghynyng jetekshisi, halyq aralyq «Týrksoy» úiymynyng bas kenesshisi Erjan Uәiis, Ystambúlda tuyp ósken Qazaq professory, tarih ghylymdarynyng doktory Abduaqap Qara, Izmir aimaghy Salihlydaghy Qazaq qauymdastyghynyng tóraghasy Altay Qaraqol, «KAZAKDERİ» basshysy Erkan Iyldyz, Ystambúldaghy Qazaq әnshisi Beshir Kóse, ýlken kóshti Týrkiyagha bastap kelgenderding biri Husein Tәijining nemeresi Omar Tәiji, kәsipker Múrat Temiz, Shveysariyadan Zehra apay, Qazaq konsuly Almat myrza, diplomattar taghy basqalar qatysty.

«Shanyraq» ortalyghynyng basshysy Dәniyar Imanbahtyng jetekshiligindegi újym Qazaqtyng últtyq dastarhanyn jaydy, ystyq bauyrsaq, qúrt-irimshik, sýt qosylghan qyzyl kýreng shәiin әzirledi.

Sharada Ystambúldaghy qart analar, toqsan jastaghy Qapihan men Búlbúlhan әjeler aq batasyn berdi. «Qazaqstan» últtyq telearnasynyng Týrkiyadaghy tilshisi Aydos Áshim beyne taspagha týsirdi.

Baghym da, baqytym da, kiyem de, qasiyetim de Qazaqtyng dombyrasynyng kýni qútty bolsyn!

Erjan Uәiis,

Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5592