Fotobayan: Geyler tayrandap, góiler saudagha salghan Kino ýiining býgingi kýii
«Qazaqfilim» kinostudiyasy tóniregindegi dau birneshe apta boyy qazaq qoghamynyng qyzu talqysynda bolyp, aqyry «Qazaqfilim» preziydenti Azamaty Satybaldy qyzmetinen ketip tyndy.
«Qazaqfilim» tóniregindegi songhy daudyng órshuine basty sebep: «Altyn adam» tuyndysynyng animatorlary desek qatelespeymiz. Animatorlar jeti aidan beri jalaqy almaghanyn, Azamat Satybaldy bastaghan «Qazaqfilim» basshylyghy uәde etilgen somany bermey, týrli syltaumen sozbaqtap kele jatqanyn aityp narazylyqqa shyqty. «Qazaqfilim» ghimaratyna baryp, Azamat Satybaldyny ashyq kezdesuge de shaqyrdy. Narazylyqqa shyqqan toppen Azamat Satybaldy jýzbe-jýz kezdesuden bas tartty. Dese de, animatorlardyng qordalanghan ailyqtaryn tólep beretinin mәlimdegen.
Al osynyng aldynda Parlamentte kino salasyndaghy budjetting tiyimsiz iygerilui ashyq synaldy. 2016-2022 jyldary «Qazaqfilimge» kino shygharugha jәne prokattaugha 14,5 mlrd tenge bólingenimen, onyng 4,8 payyzy ghana aqtalghan.
Al juyrda bir top kinoger qanyrap túrghan Kino Ýiining qirandysynyng ornynda bas qosyp, týnekke batqan qazaq kinosynyng problemalaryn ashyq talqylapty.
«HHI ghasyrda, «Óner, bilim bar júrttar» Aygha qonyp, Marsqa úshyp jatqanda búl ne qylghan may shamnyng jaryghy deuleriniz mýmkin, qadirli kórermen. «Basqa týsse baspaqshyl» demekshi, qamqorlyqsyz qalghandyqtan qaranghylyq jaylaghan Últtyq kino shyn mәninde maysham dәuirine yaghni, XlX ghasyrgha qaray shegingen jayy bar. Kino ýiinning elektr jaryghynsyz qaluy – osy súmdyqtyng soraqy nyshany», - deydi spiykerler.
Búl talqylaugha kimder qatysty desenizder, qaranyzdar:
Aday Ábilda, animasiya rejisseri, Qazaqstan Kinogerler Odaghynyng tóraghasy,
Qanat Tórebay, kinoproduser, QR Enbek sinirgen qayratkeri,
Daniyar Salamat, kino rejisser, Halyqaralyq Shanhay kinofestivaliniing bas jýldegeri,
Elzat Eskendir, kino rejisser, Halyqaralyq Pusan kinofestivalining bas jýldegeri,
Ári Biy-Bek Ór Altay, ssenarist, kino rejisser, Bakude ótken halyqaralyq «Qorqyt ata» kinofestivalining bas jýldegeri,
Jәnibek Núrbekúly, animasiya rejisseri,
Erlan Tóleutay, ssenarist, ónertanushy, «Qazaqanimasiya» ShB redaktory, dóngelek ýstelding moderatory.
QAZAQ KINOSYNYNG JAZYGhY NE?
Erlan Tóleutay:
– Qazaq kinosynyng problemasy búryn-sondy bolmaghan dengeyde asqyndy. Múny sheshu mýmkin bolmay qalghan dengeyge týsti. Sonyng bir belgisi, mynau keshegi Shәken Aymanov negizin qalaghan kinogerler odaghynyng qazirgi siqy. Qirandygha ainalghan. Osy kýige qalay jettik? Kinonyng osynday kýige týsuine qanday jazyghy bar?!
KINOGERLER: ODAQ GhIMARATYNYNG 60 PAYYZY SATYLYP KETKEN!
Qanat Tórebay:
– 90-shy jyldar óte qiyn boldy. Býkil qazaq kinosy zardap shegip jatqan kezeng ghoy. 2000-shy jyldardyng basynan bastap kishkene qozghalys bayqaldy. Kino Ýii tozyp ketse de, sol kezde óz qalpynda saqtalghan. Damu bolmasa da, saqtap qalu manyzdy boldy. Sebebi, Tәuelsizdik alghaly-beri Ýkimet kinogerler odaghyna bir tiyn shygharmaytyn. Birli-jarym is-sharalar ótip túratyn. Sonyng ishinde kishigirim festivalider, kino jýldelerding marapattaulary t.b.
Tarihyn zerttesek, Igori Vovnyankonyng aldynda, 2000-shy jyldardyng basynda kinogerler odaghyn basqarghandar osy ghimarattyng 60 payyzyn satqan. Bastapqyda búl ghimarattyng aumaghy 2000-nan asa sharshy metr bolsa, qazir bizdiki sonyng 900-i ghana. 60 payyzy bóten qolda, jeke menshikte.
Rysqúlov kóshesinde kinoprokat boldy. Ony satty. Pioner lager boldy. Ony da satty. Biraz dýniyeden aiyryldyq. Shygharmashylyq ýiler boldy. Onyng barlyghy satylyp ketti.
Osy qalghan 40 payyz bizding qolymyzda boldy ghoy. 2016 jylghy basshylar búl qalghan bólikti jalgha berip, aqsha tapqysy keldi. Osy jerde týngi klub jasaymyn dep jóndeu júmystaryn bastaghan.
2018 jyly Asanәli Áshimov, Igori Vovnyanko bar, taghy bir-eki aqsaqalymyz bar, Ermek Túrsynov pen meni shaqyryp: «Sender qayda jýrsinder, nege aulaq jýrsinder? Nege osy mәselemen ainalyspaysyndar? Biz jaqynda Kino Ýiinen de aiyrylatyn týrimiz bar», - dep úrysty.
Sosyn biz de qimylday bastadyq. Sol jyly kezeksiz siyez ótkizip, sol basshylardy alyp tastap, Ermekti sayladyq. Sosyn әlgi jalgha alghan kompaniyamen 3 jyl sottasyp jýrdik. Jogharghy sotqa deyin bardyq. 3 jyldan keyin, aqyry jendik. 3 jyl boyy biz múnda kire almay jýrdik.
2021 jyldyng ayaghynda ghana múnda kirgende kórgenimiz osy, mine. Osynday kýige týsken eken. әriyne, jaghamyzdy ústadyq. Biraq sotqa bere almadyq. Sebebi, ziyandy dәleldeu ýshin qújattar kerek. Áriyne, 1971 jyldan beri túrghan mýlikter, ekrandardyng qújattary saqtalmaghan. Sóitip, sotqa bere almadyq.
Búrynghy basshylar búl ghimaratty anda-múnda jalgha bergen ghoy. Sol kezderde ghimarat gey-klubqa jalgha berilgeni turaly da әngimeler aitylyp jýr. Osy jerde LGBT festivalider de bolghan eken!
KINO SALASYNYNG BASShYLARY ÓZDERI TÝK BILMEYDI, BILETIN ADAMDY TYNDAMAYDY!
Daniyar Salamat:
– Qazirgi qazaq kinosynyn, Kino ýiining halin qaraghan kezde, shynymen de bir óshtik bar sekildi. Dәl osynday jaghdaygha týsiru, negizgi mamandargha mәn bermeu, tóbeden bireudi týsire salu t.b. jiyntyghynda osynday nәrse bolady.
Kamal Smayylov maghan sabaq bergen edi. Sizder Kamal aghany jaqsy bilesizder, eng birinshi ol kisi kinostudiyanyng diyrektorlyghynan bastaghan. Onan keyin kino komiytetining basshylyghynda boldy. Odan keyin Ortalyq komiytette iydeologiya jaghynan hatshy boldy da, ol kisi barlyq jaghdayda kónilin erekshe búrghan sala – ol ruhaniyat, sonyng ishinde kino boldy. Kamal aghalar qarapayym boldy. Adamdyghyn saqtap qalghan edi.
Al qazir bizding basshylar bizben betpe-bet kele almaydy. Óitkeni, bizben betpe-bet kelu degen sóz – kinomen betpe-bet kelu degen sóz. Qazirgi basshylar kinomen paralleli jýr.
Kamal aghalardyng sol kezdegi kinogha degen mahabbatynyng bolghany sonshalyq, qazaq kinosynyng tarihy degen oqulyq jazdy. Al qazirgi shendilerde onday kózqaras bar ma? Qazir bizde: «Ol kinonyng mamany boluy kerek», - dep aitylady. Mamany bolmay-aq qoysyn, kinogha degen mahabbat boluy kerek!
Osy jerde mulitfilim turaly qosa keteyikshi. Mulitfilimdi túnshyqtyrugha kimning qoly barady? Ol balalardyng oiynshyghyn, ózin umajdaghanday әreket emes pe? Eger men sol jerde bastyq bolsam, mulitfilim jasaghan adamnyng janynda «myna quanysh qashan shyghady eken» dep telmirip otyratyn edim.
Osy dýnie bizding janymyzgha batady. Sodan keyin «Qazaqfilim» basshylyghyna bir adamdy qoyady. «Oybay, qyramyn-joyamyn, tyndyramyn. Barlyghynyzgha esigimiz ashyq», - dep jatyr edi ghoy. Barayyq, osy dýniyeni aitayyq deymiz ghoy. Sóitip habarlasamyz. Kiru mýmkin emes! Men ol jerden jeke basyma eshqanday lauazym súramaymyn. Osy qirap, qúlap jatqan dýniyeni qayta qalpyna keltiru ýshin janashyrlyqpen aqyl qosugha baramyn. Sonda olardyng bizding sózimizdi jay ghana tyndaugha adamgershiligi jetpeydi! Olar: «Ózim bilem», - deydi. Biraq týk bilmeydi! Biletin adamdy tyndaghysy kelmeydi!
FOTOBAYaN: QIRANDY BOLGhAN QAZAQ KINOSYNYNG GhIMARATY
Abai.kz aqparattyq portaly Shәken Aymanov negizin qalaghan kinogerler odaghynyng Kino Ýiining qazirgi jaghdayynan fotobayan úsynady. Qaranyzdar:
Abai.kz aqparattyq portaly: Qúzyrly ministrlik (QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi) Shәken Aymanov negizin qalaghan kinogerler odaghynyng Kino Ýiining qazirgi ýiindi-qirandygha ainalghan jaghdayyna, qazaq kinogerlerining ashynyp aitqan janayqaylaryna nazar audarady dep senemiz!
Núrgeldi Ábdighaniyúly
Abai.kz