Osydan 52 jyl búryn Munhende ótken Jazghy Oiyndarda lankester sportshylardy kәdimgi Olimpiyalyq qalashyqtyng ózinen qolgha týsirip, alyp ketken. Izrailidik 11 atletting birde-biri tiri qalmaghan.

«Baqyt pen quanysh Oiyndary»

1972 jyl. Munhen Olimpiadasynyng ekinshi aptasy ótip jatqan edi. Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng bitkenine 27 jyl bolghan, alayda sol kezde kýlli әlemning aldynda abyroyy airanday tógilgen Germaniya ózining nasistik ústanymnan әldeqashan bas tartqanyn, býginde beybit te meymandos el ekenin jariya ete týsuge әli de qúshtar bolatyn. Olimpiadanyng úranyn da «Baqyt pen quanysh Oiyndary» dep ataghan nemister óz elining kim-kim ýshin de ashyq, bәrimen de yntymaqtas, dospeyil memleket ekenin dәleldeudi maqsat tútty.

Úiymdastyrushylardyng búl niyetine sport merekesine býkil kórshilerimen – jalpy tútas arab әlemimen derlik janjaldasyp bitken Izrailiding de qatysuy sayma-say kele ketti. Izraili delegasiyasynyng qúramynda kezinde fashistik konslagerilerde azap shekken tútqyndar da bar bolatyn (bapkerler, administratorlar, t.b.). Ol uaqytta «Sport – sayasattan alshaq» degen ýndeuge kópshilik әli de senetin edi, sondyqtan militaristik pighyldan týbegeyli arylyp, alansyz da baqytty túrmysqa úmtylghan nemis halqynyng jaymashuaq kónil-kýii sport merekesining beybitsýigish ruhymen keremet ýilesim tauyp jatty.

Suret: Vikiypediyadan alyndy

Izraili delegasiyasy nebәri 30-aq adamnan túratyn, onyng jartysy ghana – sportshylar, qalghany – bapkerler, tóreshiler, sport sheneunikteri edi. Kisi sany az bolghandyqtan, úiymdastyrushylar olardy janadan salynghan Olimpiyalyq qalashyqtyng (әr Olimpiada kezinde oghan qatysushy atletter jatyp-túratyn uaqytsha mekendi júrt ýnemi osylay ataydy) bas qaqpasynan asa qashyq emes shaghyndau korpustyng birinshi qabatyna ornalastyrdy.

Olimpiada bastalmay túryp-aq izrailidikter qauipsizdik mәselesine alandaushylyq bildirdi. Delegasiya basshysy Shmueli Lalkin әsirese ózderi jayghasqan orynnyng bas qaqpagha tym jaqyn ekenin, korpus aldynda qaruly kýzetting joqtyghyn, Olimpiyalyq qalashyqqa kirgizip-shygharar punkttegi tәrtipting osaldyghyn aityp, dabyl qaqqan eken. Alayda úiymdastyrushylar búl sport merekesining úrany – baqyt pen quanysh ekenin, qaruly polisiyanyng ol filosofiyagha esh ýilespeytinin, búghan deyin Germaniya jerindegi iri jarystardyng eshbirinde oqys oqigha bolmaghanyn, qysqasy, sonshalyqty qorqa qoyatynday qauip-qaterding joqtyghyn aityp, sabyrgha shaqyrghan.

Poshtamen jiberilgen qaru-jaraq

Ótken ghasyrdyng 70-jyldarynyng basynda Palestina arabtarynyng radikal toby «Qara qyrkýiek úiymy» (arabsha – «Mýnәzzamat ailýl әl-әsuad») atty terrorlyq úiym qúrghan bolatyn. Onyng bas iydeology – bolashaqta Palestinany azat etu qozghalysynyng kóshbasshysyna ainalatyn Yasir Arafattyng senimdi serigi Ály Hasan Salame edi. Úiymnyng búlay atalu sebebi – 1970 jyldyng 16-27 qyrkýiegi aralyghynda bolghan qaruly qaqtyghysqa baylanysty. Izraili Iordan ózenining batys jaghalauynan týre quyp shyqqan palestinalyq arabtar Iordaniya jerinen pana tapqanday bolghan-dy. Alayda Palestinany azat etu úiymynyng mýsheleri «Iordaniya memleketi óz qandastaryn – palestinalyq arabtardy jaudyng (Izrailidin) ayausyz soqqysynan arashalay almady» dep ashulanyp, iordan halqyn óz koroline qarsy kóteriliske ýndedi. Búryn da koroli Huseynge narazy bolyp jýretin jergilikti halyqtyng bir toby búl ýndeudi quana qúptap, qolyna qaru aldy. 11 kýnge sozylghan shayqasta shamamen on mynday arab (kóbi – palestinalyq) qaza tauyp, 150 mynday bosqyn kórshi Livangha audy.

Suret: Vikiypediyadan alyndy

Osy oqighagha oray ózderin «Qara qyrkýiek úiymy» dep ataghan terrorlyq top Izrailiden kek aludyng qolayly sәtin kýtti. Munhen Olimpiadasy qarsanynda úiym mýsheleri jalghan qújattar jasatyp, bir toby Italiya arqyly, ekinshi bóligi Avstriya arqyly Germaniya shekarasynan ótti. Al qajetti qaru-jaraq pen oq-dәrini (8 Kalashnikov avtomaty, olardyng oqqa lyq toly 30 oqshantay-«magaziyni», birneshe TT tapanshasy jәne 24 qol granatasy) olar Munhenge Liviya elshiligining diplomatiyalyq poshtasy arqyly jetkizipti.

Qaru-jaraqty poshtamen jibergeni nesi? Qalaysha?

Bylay eken. 1961 jyly qabyldanghan «Diplomatiyalyq qatynastar turaly» Vena konvensiyasyna sәikes, diplomatiyalyq poshtamen jiberilgen paketter, qaptar, shabadandar, t.b. zattar tek resmy kurier qaghazynda kórsetilgen ataulary arqyly ghana qabyl alynady. Yaghny qaghazdaghy arnayy tizimde «mynalardyng ishinde qújat, kelisimshart, kiyim-keshek, tehnikalyq qúral-jabdyq, t.b. elshilik qyzmetkerlerining resmy qoldanysyna qajetti zattar bar» delinse, qabyldaushy tarap sol tizimdi tekserip qana sonyna «qabyl alyndy» dep qoyady. Syrtynda «Expedition officielle» degen resmy belgisi bar әlgi paket, shabadan, qaptardy eshkimning de ashyp kóruine rúqsat etilmeydi. Lankester diplomatiyalyq poshtanyng osy bir artyqshylyghyn óz maqsatyna tiyimdi paydalanghan. Demek, Liviya basshylyghy (búl da – arab eli) búl qúpiya jospardan habardar bolghan.

Munhen Olimpiadasy bastalardan ýsh apta búryn Germaniya ýkimetine Livandaghy (Liviya emes) bir tynshydan «lankester Oiyndar kezinde tosynnan topalang salmaq» degen habar kelgen eken. Biraq, nege ekeni belgisiz, el biyligi búl aqparatqa senbegen. Sóitip, qapy qalghan.

Suret: Vikiypediyadan alyndy

Lankesterge... kanadalyqtar kómektesken

Qyrkýiekting 4-inen 5-ine qaraghan týni «Adidas» sport formasyn kiygen, iyqtaryna qaru-jaraq toly sport sómkesin ilgen 8 lankes Olimpiyalyq qalashyqtyng torkóz dualynyng týbine keledi. Sportshylar ózderi túratyn osy mekenge ýnemi tekseru punkti bar bas qaqpa arqyly kire bermegen eken, ony keyin kópshiligi moyyndaghan. Shynynda da, sonau jaqpen ainalyp jýruding qajeti qansha dep, әrkim óz korpusynyng túsyndaghy torkóz dualdan órmelep-aq asyp týse bergen.

Tap sol týni lankesterge dual týbinde kanadalyq vaterpolshylar kezdesip qalghan. Sol kýnderi KSRO – Kanada hokkeyshilerining birneshe matchtan túratyn superseriyasy ótip jatqan edi (Olimpiadagha qatysy joq). Álgi kanadalyqtar sol seriyanyng kezekti oiynyn mediaortalyqtaghy teledidardan tamashalap, óz hokkeyshilerining 4:1 esebimen jengenine quanyp, endi bapkerlerine kórinbey jatar oryndaryna jetip alugha asyghyp keledi eken. Olar lankesterdi de ózderi sekildi olimpiyashylar dep oilap (kiygenderi de, iyghyna asynghandary da – sporttyq kiyim, sporttyq sómke), dualdan asyp týsuge birine biri kómektesip, Olimpiyalyq qalashyq ishine kirgen son, әrqaysysy óz korpustaryna qaray kete barghan. Búl kezde tanghy saghat 04.20 edi.

«Apyr-ay, olar bizben birge kiripti-au. Biz olardy basqa bir elding sportshylary eken dep oiladyq. Olimpiyalyq qalashyq degen yghy-jyghy meken ghoy, ne kóp – el kóp, ne kóp – sportshy kóp. On minuttan song tars-tars atylghan qaru dybysyna úqsas dauystar estidik. Sonda da qauip oilamappyz – әldekimder óz chempiondyghyn atap ótip, otshashu atyp jatyr eken deppiz» dep eske alady keyin su dobynan Kanada qúramasynyng oiynshysy Robert Tompson.

Lankesterding kórshi korpustaghy Izraili sportshylaryn kepildikke alghanyn olar ertenine bir-aq estipti.

Týngi shabuyl

Izraili sportshylary búl kezde shyrt úiqyda jatyr edi. Olar әlginde «Shatyrdaghy skripkashy» atty spektaklidi kórip, sosyn sol qoyylymda oinaghan belgili aktermen keshki as iship, sonyra týngi Munhen kóshelerining kórinisin tamashalap kep, tósekke qisayghan-dy. Olar №31-korpustyng birinshi qabatynyng bes bólmesine jayghasqan bolatyn. Alayda Izraili olimpiyashylarynyng bәri birdey búl jerde jatpaytyn. Jenil atlet Ester Shahamarov pen jýzgish Shlomit Nir Olimpiyalyq qalashyqtyng basqa shetindegi korpusta, al ýsh yahtashy jelkendi jarystar ótkiziletin Kili qalashyghynda edi.

Suret: Vikiypediyadan alyndy

Lankester Olimpiyalyq qalashyqty beske biledi eken. Óitkeni birneshe apta boyy jaqsylap baqylap, zerttepti, al eki lankes tipti sonda qara júmysshy bop kirip te alghan eken! Dual men korpus arasyndaghy 70 metr qashyqtyqty kózge týspey lezde jýgirip ótken olar izrailidikter jatqan ýige jetip, bapkerler men tóreshiler jatqan 1-bólmening esigin óz kiltterimen ashugha kirisipti («qara júmysshynyn» biri sol kýni osy ghimaratty jinastyrghan eken, kilt kóshirmesin jasatyp ýlgeripti).

Kilt súghatyn tesikting tysyrynan baluandar bapkeri Yosef Gutfroynd oyanyp ketip, dereu sәl ashyla bastaghan esikke úmtylghan. Salmaghy auyr, denesi zor ol betterine qara maska kiygen qaruly topty ishke kirgizbey, esikti tolyq ashqyzbay, edәuir qarsylasqan. Olardyng yshqynghan dausynan oyanghan auyr atletika bapkeri Tuviya Sokolovskiy atyp túryp terezeni baspen sogha qiratyp, qasha jónelgen. Bólmedegi qalghan alty adam tútqyngha týsken.

«Meni oyatqan Gutfroyndtyng aighayy boldy. Tósekten atyp túrdym, qarasam, endi sәl keshiksem múzday qarulanghan qorqynyshty top bólmege basyp kirgeli túr eken. Sol sekundta-aq sezdim: qashpasam – qúrimyn! Terezeni syndyrdym da, sekirip týsip (birinshi qabat qoy), kórshi korpusqa qaray bezdim. Lankester sonymnan oq jaudyrdy, keybiri tura qúlaghymnyng týbinen ysyldap ótip jatty. Áyteuir aman qútyldym» dep eske alypty Sokolovskiy keyin.

1-bólmeni basyp alghan lankester endi qolgha týskenderden basqa izrailidikter jatqan bólmelerdi kórsetuin talap etedi. Bastapqy qarbalas sәtte-aq shekesi jarylyp, jaralanyp qalghan kýres jattyqtyrushysy Moshe Vaynberg olardy semserlesushiler, jelayaqtar jәne atqyshtar jatqan 2-bólmening janynan ertip ótip, alty birdey alyp baluan atlet jayghasqan 3-bólmege alyp barady – shamasy, solardyng kýshi men qarsylyghynan ýmittense kerek. Alayda shyrt úiqyda jatqan olar da esh qarsylasa almay qalady.

Sóitip, kepilge alynghandar sany 12-ge jetedi. Lankester búlarmen әure bop jatqanda, ózge izrailidikter basqa korpustargha qashyp ýlgeredi.

Moshe Vaynberg pen auyr atlet Yosef Romano terrorlyq akttyng alghashqy qúrbany boldy. 1-bólmege qaytyp kele jatqanda ol ekeui lankesterge bas salghan. Osy sәtti tiyimdi paydalanghan eng jenil salmaqtaghy baluan Gady Sobary jertólege zyp berip, ghimarat astyndaghy kólik qoyatyn avtotúraq arqyly qashyp shyqqan. Yzalanghan lankester Vaynbergti taban astynda atyp óltiredi de, Romanony auyr jaralap, ony (ózge tútqyndardy ýnemi ýreyde ústau ýshin) әlsin-әli azaptap otyrady.

Terrorshy toptyng talaby mynaday eken: Izraili men Batys Europa týrmelerinde jatqan eki jýzden astam palestinalyqty bosatyp, Egiypet aumaghyna jetkizu. Izraili búghan ýzildi-kesildi qarsy shyqty. «Lankestermen kelissóz jýrgizilmeydi» desti olar. Izraili biyligi kepilge alynghan sportshylardy qútqaru operasiyasyn osynday qysyltayang jaghdaylar ýshin arnayy әzirlengen óz sarbazdarynyng kómegimen jýrgizudi úsyndy. Arnayy dayyndyqtan ótken saqa sarbazdar Teli-Avivten Munhenge úshugha әzir edi, biraq Germaniya bas tartty: ózge memleketting әskeri búl el territoriyasynda eshqanday әreket jasaugha haqyly emes eken.

«Kórip túryp, kórmegen boldyq»

Búl kezde Olimpiada toqtaghan joq edi, sayystar men oiyndar óte berdi. Tek 5 qyrkýiek kýni jergilikti uaqyt boyynsha saghat 16 shamasynda lankester taghy eki tútqyndy atyp óltirgen song ghana úiymdastyrushylar jarys barysyn toqtata túrugha mәjbýr boldy. Biraq Olimpiyalyq qalashyqta tirshilik qaynap jatty – basqa korpustaghy sportshylar óz balkondarynan lankester basyp alghan ghimarattaghy ahualdy baqylaumen boldy, resmy adamdar men kelissóz jýrgizushiler ary-beri shapqylap jýrdi, jurnalister tynym tappay, audio-viydeo-reportajdar jasap, әrkim óz elining gazetterine shúghyl aqparat joldap, teletayp, telefaks, telefon qúlaghyna jarmasyp jatty.

«Biz tap janymyzda nendey súmdyq bolyp jatqanyn kóre túryp, kórsete almadyq, – dep eske alghan eken kezinde basketboldan KSRO qúramasy sapynda әlem chempiony bolghan, keyin janyna mikrofondy serik etken belgili sport kommentatory Nina Eremina. – Barlyq jurnalister Olimpiyalyq qalashyqtan tikeley efirde habar taratyp jatty. Al biz kameramyzdy óshirip qoyyp, ótirik týsirgen boldyq. Óitkeni múnday aqparatty KSRO televiydeniyesi eshqashan kórsetpeytin. Týsiruge tyiym salatyn. Amal joq, ýnsiz qaldyq. Biraq qalashyqtaghy ahual óte qorqynyshty edi. Qaru asynghan lankesterding balkonda ary-beri tenselip jýrgeni, terezeden syrtqa, biz jaqqa tesile qaraghany zәre-qútyndy alady. «Býitken Olimpiadasy qúrysyn» dep, qashan elge qaytqansha asyqtym».

Qútqaru amaly nege jýzege aspady?

5 qyrkýiek kýni keshke taman lankester jana talap qoydy: Germaniya ókimeti búlargha tez arada dayyn ekipajy bar arnayy úshaq berui qajet, ol úshaq lankester men olar kepilge alghan tútqyndardy Kairge aparugha tiyis. Olimpiyalyq qalashyqtan búlardy әuejaygha eki tikúshaq jetkizui kerek, al ghimarattan qonyp túrghan tikúshaqqa deyin eki avtobuspen jetip aluy kerek.

Biylik lankesterding talabyn oryndaugha mәjbýr boldy.

«Biz terezeden qarap túrdyq: aldymen eki avtobus keldi. Birinshisinen kózderi tanylghan, qoldary artqa qayyra baylanghan tórt sportshyny alyp shyqty da, birinshi tikúshaqqa otyrghyzdy. Sosyn taghy bes tútqyndy ekinshi avtobustan týsirip, ekinshi tikúshaqqa mingizdi. Búl – bizding olardy songhy ret kóruimiz eken» dep eske alady sol kezde nebәri 19 jasta bolghan, basqa korpusta jatqan izrailidik jýzgish qyz Shlomit Nir (byltyr 70 jasqa tolypty).

Furstenfelidbruk aerodromynda lankesterdi «Boing-707» úshaghy kýtip túrdy. Úshaqtyng «ekipajy» – úshqyshtardyng kiyimin kiygen nemis polisiyasy qyzmetkerleri edi. Jospar boyynsha olar bortty bir tekserip shyghu ýshin úshaqqa kirgen eki lankesti jayratugha tiyis-tin, al syrttaghy sodyrlardy arnauly oryndargha jayghasqan mergender kózdep otyrghan-dy. Kepilge alynghan sportshylardy qútqaru operasiyasyna Bavariya ólkesining ishki ister ministri Bruno Merk, Germaniya Federativtik Respublikasy ishki ister ministri Gans-Ditrih Gensher jәne Munhen polisiyasynyng shefi Manfred Shrayber jetekshilik etti.

Ókinishke qaray, operasiya oidaghyday ótpedi. Basty sebep – ol әu basta múqiyat oilastyrylmaghan edi, ekinshiden, oryndaushylardyng әreketi óte olaq ta salaq boldy;

1) úshqysh kiyimin kiygen poliyseyler naghyz әreket eter shaqta lankesterden qorqyp, «operasiyagha qatyspaymyz» dep, úshaqtan týsip, qashyp ketti;

2) lankesterding sany tórt-beseu dep shamalanghan edi, shyn mәninde olar segiz bolyp shyqty;

3) joldaghy kólik keptelisining kesirinen bronetransporterlar әuejaygha belgilengen merzimnen sәl keshigip jetti;

4) aerodromdaghy úshu alanynda jaryq jetkiliksiz boldy;

5) bes mergenning (shyn mәninde búlar әr demalys sayyn tir atyp jýrgen poliyseyler eken) qaruy – optikalyq kózdeuishi óte qarapayym vintovkalar qaranghy týse bastaghan uaqytta, onyng ýstine jaryghy az jerde asa tiyimdi bola qoyghan joq;

6) mergender men operasiya jetekshilerining arasynda túraqty baylanys bolmady;

7) sonyng kesirinen lankesterge oq jaudyru kelisilgen uaqyttan erte jәne beybereket bastaldy...

Bos qalghan úshaqtan shyghyp kele jatqan lankesterge atylghan alghashqy oqtan song lezde retsiz atys bastalyp ketti, birden granatalar jarylyp, tikúshaqta qol-ayaghy baylauly otyrghan (kepilge alynghan) toghyz sportshy jәne bir poliysey qaza boldy. Segiz lankesting beseui sol jerde jer jastanyp, ýsheui qolgha týsti.

Suret: Vikiypediyadan alyndy

Jiyrma jylgha sozylghan kek

Ólgen bes lankesting denesin Germaniya Muamar Kaddafy qayta-qayta talap etip, súrap qoymaghan song Liviyagha jóneltipti. Olardy 30 myng adamnyng qatysuymen qaraly jiyn jasap qarsy alyp, qas batyrlarsha jerlepti. Tiri qalghan ýsh lankesti Izraili qansha súratsa da, nemister bermey, «óz zanymyzben sottaymyz» depti. Alayda, arada eki ay ótkende, Lufthansa nemis әue kompaniyasynyng Beyrut – Ankara reysi boyynsha úshqan úshaghyn kepilge alghan terrorshylardyng talabyna («týrmedegi ýsh lankesti bosatyndar, әitpese úshaqty jaramyz» degen) sәikes bosatugha mәjbýr bolypty. Bostandyqqa shyqqan ýsh lankesti de Liviya quana qarsy alyp, panalatypty.

Izrailiding sol kezdegi әiel premier-ministri Golda Meir «Mossadqa» («erekshe maqsattardy oryndau mekemesi», jalpaq tilmen aitqanda, atalghan elding barlau basqarmasy) «Jaratqannyng jazasy» atty qúpiya operasiyany josparlaudy tapsyrady. Múndaghy maqsat – Munhendegi teraktqa tittey de qatysy bar úiymdardyng jazasyn beru, kek qaytaru.

Búl operasiya jiyrma jylgha sozyldy. Nәtiyjesinde teraktty óz moynyna alghan «Qara qyrkýiek úiymynyn» 13 sodyry әlemning әr týkpirinde – Rimde, Parijde, Afinada, Lillehammerde ólim qúshumen boldy.

Álgi bostandyqqa shyqqan ýsh lankesting biri – Jamal әl-Gashy ghana qazir tiri eken. Jasy 71-ge kelipti. Biraq onyng qayda túratynyn eshkim bilmeydi. Áyteuir Soltýstik Afrikanyng bir elinde jýr desedi. Aljirde me, Liviyada ma, Tuniste me? Beymәlim. Sosyn sonyna týsudi «Mossadtyn» ózi de qoysa kerek.

«Munhende jasaghan tirligime tittey de ókinbeymin, – depti әl-Gashy Liviyagha aman-esen oralghan kýni-aq. – Búghan deyin Palestina problemasyna әlem esh mәn bermeytin. Al endi bizding azattyq ýshin kýresimizden býkil jahan habardar boldy»...

1972 jyldyng 6 qyrkýiegi kýni (yaghny terakttyng ertenine) Munhendegi Olimpiyalyq stadionda qaraly rәsim ótti. Tribunadan 80 myng adam tik túryp tamashalaghan búl rәsimge 3 myng sportshy qatysty. Tek on arab eli men KSRO ghana qatyspady (Kenes Odaghy ol kezde Izraili memlekettigin moyyndamaytyn edi).

* * *

Byltyrghy qazan aiynan beri Izraili men Palestina arasy tipten ushyghyp ketti. Lankester Parij Olimpiadasynda da qarap qalmaydy deskender de az emes-ti. Tap qazir Fransiya astanasyndaghy sportshylardyng qauipsizdik mәselesi qalay bolyp jatyr? Búl jayynda kelesi joly әngimeleymiz.

Sәken Sybanbay

Abai.kz